Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Barclay de Tolly oli 18. saj. lõpu- 19.saj. alguse kuulsamaid väejuhte, aastatel 1810-1812 Venemaa sõjaminister. Ta sündis 24. detsembril (ukj.) 1761.a, sõjaväeteenistust alustas 1776.a. Pihkvas. Palju kuulsust tõi Barclay de Tollyle sõda Rootsiga, mille tulemusena Soome liideti Venemaaga (1809). Barclay de Tolli oli Venemaa poolt annekteeritud Soome esimene kindralkuberner.Eriti tähtsat osa etendas ta aga 1812.-1814.a. võitluses Napoleoni vastu. Pärast Kutuzovi surma sai temast Vene-Preisi armee ülemjuhataja. Pärast Dresdeni, Ulmi, Leipzigi lahinguid 31. märtsil marssis Barclay de Tolly oma vägede eesotsas Pariisi. Aastal 1813 sai ta krahvitiitli, 1814 feldmarssali aukraadi ja 1815 vürstitiitli.
Barclay de Tolly suri 25. mail 1818. a. Ida-Preisimaal Instenburgi lähedal. Tema põrm toodi Jõgevestesse, süda olevat aga maetud surmakohta.
1823.a. valmis mausoleumihoone, kuhu paigutati Barclay de Tolly sarkofaag. Hoone arhitekt on tolle ajastu vene tuntuim arhitekt Apollon Stsedrin. Mausoleum on klassitsistlikus stiilis ja väidetavalt ehitatud kohale, kus vürst tavatsenud Jõgevestes viibimise ajal jalutada.
Mausoleumi kõrvale on maetud väejuhi poeg Magnus Barclay de Tolly oma abikaasaga.
Jõudnud antud paika, näed kahte ehitist, üks suurem, kui teine. Pööra ennast näoga lõuna suunda. Vasakul oleva ehitise küljes olev aastaarv = A , paremal oleva ehitisel aastaarv = B.
Lõpp-punki leiad peale arvutusi, kus
XX XXX = (B x 30) +1668.
Y YYY = A + 239
Lõpp-punkt
N:57 XX XXX
E:26 0Y YYY
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC1428X
Logiteadete statistika:
162 (94,7%)
9
1
2
1
0
0
Kokku: 175
Barclay de Tolly mausoleumi juures olen käinud juba lapsena ja tema elulugu oli tuttav. Midagi ta juures käitis, nii et lausa oli enam vähem kõik temast kuuldu meelde jäänud. Kaldun küll arvama, et see mis mind kunagi käitis, oli see vahva nimi, mis lapsele eriti müstilisena tundus. Küll ma proovisin kodus seda teist aasta-arvu välja nuputada, aga no ei õnnestunud. Vahet tegelikult polnudki, ilm ilus, sai ilusti pingil need väikesed arvutused tehtud ja lõppu mindud. Läksin muidugi end risti aardega ajades otse, aga kuna poolel teel tuli ristipidine rada vastu, siis tagasi sai loomulikult seda mööda mindud. Päris kohe see leid nüüd ikka ka ei tulnud, tuli anda aega gepsul rahuneda, et ta suudaks otsustada, kus see null tema meelest on. Aga vahepeal olin isegi suuna kätte saanud, sest nii pikaealise aarde puhul on ju geopeiturid teatud kohtades looduse arengut pidurdanud ja need kohad ongi ju kõige lootusandvamad. Nii ka seekord. Tänud peitjale siia mausoleumi juurde kutsumast, polegi ammu käinud, ja aaret peitmast.
Geotuuri käigus oli plaanis külastada Barclay de Tolly kabelit, aga no jaanipäeva tõttu pandi see veidi varem kinni ning sinna me ei saanudki.Õnneks ootas meid samas kandis ka Barclay aare, läks meil tramiga väikseks challenge’iks, kes enne, see enne! Ma pole eriti osav matas aga mõtlesin, et proovin ja tulemuseks saime täiesti erinevad koordinaadid. Läkski huvitavaks. Võsas ja kuuskedes sai mõnuga ragistatud ja suur oli mu üllatus, kui just mina aarde oma koordinaatidega leidsin! Aare ise oli okei, aga istus konkreetselt vees nagu alloleval tram-i pildil. Logiraamat oli poole karbi sügavusel vees, aga õnneks oli gripkott hästi kinni pandud ja logimine oli siiski võimalik.Suured tänud aarde tegijale ja sellele kes selle aarde viimasena tagasi asetas.
Esimene katse koordinaate paika saada lõppes keset Võrtsjärve. Süsteemile ei meeldinud mu numbrite formaat. Viga parandatud, sai üsna loogilise koha. Kast paistis kaugelt silma. Valasin vee välja ja sääskedega võideldes panin nimed kirja. Aitäh kutsumast, ei olnudki siin veel käinud.
Imeline, kuidas Karu suutis leida selle ühe üksiku puu ning siis sinna kinni jääda. Aardest leidsime ka muud ebavajalikku kraami ning tekitasime juba teooriaid, et ju siis peab olema rändav sigaret. Aitäh peitjale!
Tuttav koht. Oleme siin Wingmäniga varemgi käinud ja giid näitas, mida mausoleumis vaadata sai ja rääkis tookord põnevat juttu juurde ka. A ga noorinimesed pidid leppima sellega, mis seinalt ja mujalt lugeda sai kuigi mõni praalis, et oli just hiljuti de Tolly tegemistest koolis õppinud.
Esimesest punktist saime kiiresti vajalikud andmed kätte ja hakkasime liikuma konteineri poole. Kes nüüd sirgjoones, kes sik-sakkidena, kes siugles usjalt mööda maastikku ja takistusi kohale. Mina ei hakka hinnangut andma, mis variant parim on, kuigi kohapeal näikse olnud miski battle (nagu dance battle, aga maastikul liikumise oma) toimumas - erinevad punktist A punkti B minevad koolkonnad vahtisid üksteist läbi võsarägastiku ja kritiseerisid üksteise strateegiaid. Küll oli ühel liiga sirgjooneline lähenemine, küll oli teisel liiga aeglane ja taaruv lähenemine. Kohale jõudsid kõik ikkagi suhteliselt samal ajal - olenemata sellest, kas nad jälgisid enda ees kulgevat kujuteldavat punast, sinist, rohelist, valget, lillat joont. Isegi punktiirjoont järgiv isik jõudis kohale. Kepseldes. Revideerisime konteinerit. Koristasime ära sobimatud asjad, mis olid oma sobivuse ammuilma minetanud, isegi kui meie seas leidunuks keegi, kellele need kunagi tarbida sobinuks. Logisime. Toimus ka kiire, aga põhjalik arutelu konteineri päritolu kohta. Kui see kõik paika ja tehtud sai, jooksime kõik kiiremini või aeglasemalt laiali, nagu sajajalgsed äranihkunud puupaku alt - igaüks sibas sinna, kuhu teda tema isiklik trajektoori määrav joon suunas. Seda võin ma kinnitada, et mingit hanerivis lahkumist siin ei toimunud. Me oleme ilmselgelt väga iseteadlikud indiviidid. Võin veel lisada, et metsateele jõudes hakkas Geokaru punane sirgjoon jupsima ja keeras taevasse. Selle tulemusena üritas ka Geokaru rohkem või vähem tahtlikult, aga sellegipoolest võrdlemisi ebaõnnestunult, vertikaalses suunas, otse üles liikuma hakata. Ehk siis - ta kukkus libedal teel pikali. Aga seesmine konteiner oli kuiv ja ok. Aitäh!
"Punane joon on püha ja selle teest ei saa keegi väljuda."
• Geokaru, 2025, Jõgevestel
"Jookse kasvõi puud, kui see punasel joonel ees."
• Geokaru, Jõgevestel, 2025
"Mis iganes takistus teel, tõeline punase joone järgija ületab need."
• Geokaru, Jõgevestel, 2025
Tore aare ajaloolises kohas, aitäh näitamast.
Tänud aarde eest!
Maivõi lihtsalt! Karu ronis üle murdunud puude! Kes on loll - kas õpetaja või õpilane? See oligi kõige meeldejäävam vahejuhtum. Lahendus tuli lihtsalt ja loogiliselt. Aitäh!
Kui olin üle vaadanud kõik majad, siis sain ka sõnast ehitis (või oleks õigem hoopis rajatis?) paremini aru ning numbrid loksusid paika. Metsas läks kaua, lõpuks ladusin saadud numbrid oma 13a vanasse Garminisse ja see juhatas mind 12m eemale kohast kuhu tutikas Sony telefon mind toonud oli. Aare leiduski Garmini pakutud koha raadiusest, kast oli vett täis aga karp oli seest kuiv.
Käidud sai siin viimati palju-palju aastaid tagasi ennem geopeituse aegu.....Seekord siis väike vaatlus,rehkendus ja aarde järele minek.Leid ei tulnud ülemäära kiirelt,sääsed ei andnud ka rahu......lõpuks jäi suur kast silma.Aitüma peitmast
Olen juba päris ammu tahtnud siia tulla, sest suure maantee pealt jäänud ikka silma silt, mis siia juhatab. Aga päris kõrvalepõikeni jõudsin ikkagi lõpuks alles sihikindluse läbi - et sai sihilikult siia siiski tuldud.
Kohale jõudes oli juba külastusaeg läbi. Seega sai ainult väljast piidelda, kuid tore oli siingi. Aare igati heas korras, eriti sellise vanuse kohta. Aitäh, oli mõnus.
Üllatusin iseendas, et kuidas ma küll esimese katsega info kätte ja arvutuse tehtud sain. Märjas padrikus polnud küll kõige mugavam plätudes liigelda, aga muid papusid ka tooma minna ei viitsinud. Aarde endaga kõik korras. Jätsin ränduri. Tänud.
Mausoleumi juures oleme erinevatel aegadel varemgi käinud, kuid aarde otsimine oli siin küll esmakordne. Kiire kohavaatlus, paar arvutust ja siis juba karpi otsima. Tegime väikese ringi, et mitte liialt võsas ragistada, kuigi sai ka natuke seda tehtud. Sääserohkes metsas oli päris tüütu aaret otsida, aga õnneks leitud ta sai. Aitäh!
Veidi õõvastav ja vastumeelsust tekitav ehitis on see madalam..
Aardega sujus kõik kenasti, kuigi niiskus võimutseb täiega aarde kallal.
Tänan peitmast.
Nägin siin poisikesena esimest korda sarkofaagi ja ei mõistnud üldse, miks on vaja laipa kivist kastis hoida - nii ta ei saa ju mullaks mädaneda ja taimi väetada. Tegelikult ei mõista siiani. Päris mitmetes surnuaedades lõunamaades olen sama küsimusega surnuaedu vaadanud, kus on kombeks kirstud betoonseintesse riita laduda. Aga topsikut otsides olin siin täitsa tobe ja peamine aeg läks kahe ehitise äratundmiseks. Kui aru sain, mida peitja mõelnud oli, jäi üle ainult õige koht üles kaevata, jää katki taguda, väliskest lahti kangutada ja topsik kuuma teega välja sulatada. Topsik oleks väga märg, kui oleks sula. Tänud peitjale.
No selle aardega ei läinud kohe üldse. Kõigepealt ei tahtnud rakendus töötada. Siis tuli teine äpp lahti võtta ja selle abil otsinguid teostada. Nett selles kohas kadus pidevalt. Järgmisena õnnestus meil kuidagi üks tehe valesti teha ja seetõttu vales kohas otsida. Siis said telefonide akud tühjaks ja tuli minna tagasi auto juurde, et telefone laadida. Kogu selle aja tuiskas ja hakkas järjest rohkem lund sadama ning kogu see jama selle aarde juures oli nii veider. Hea vähemalt, et lõpuks leitud sai ja nimed kirja. Igatahes kohaga sai korralikult tutvutud. Isegi ühe kohaliku Vasja kirjutatud aastaarv sai leitud ;)
Aitäh :)
See oli meie tänase päeva viimane plaanitud aare. Nullis kohtusime prouaga, kes oli meie nõuga abiks. Peale tehteid tuli võtta suund läbi paksu lume aarde suunas. Kohapeal ei olnud lihtne. Leidsime küll palju peidukohti, aga aaret ei kuskil. Ühel hetkel läks jalgealune kuidagi imelikult libedakas ja talla alt tuli välja aardekirst. Sisemise karbi kaas oli kinni külmunud ja karp oli irvakil. Lähenesin õrnalt ja hellat ja sain karbi ja kaane jääst ilusti kätte. Natuke käte vahel soojendamist ja sain kaane vahe ka ilusti jääst puhtaks ja karbi uuesti kokku. Raamat on praegu veitsa jääes ja tahaks natuke kuivatamist. Suured tänud aarde ees.
Logiraamat on niiske. Koordinaadid näitasid mul umbes 5+m eemale, aga seal võisid muud põhjused ka olla. Tänud!
Tanel tahtis näidata mulle ilusat kohta ja nii ma siia sattusingi. Seda enam oli mul kindel tunne leiule, et arvutama mina ei pidanud. Aaret andis ikka otsida, liialt võsas mu jaoks.
Koht aga tõesti sürr, jalutasime seal tükk aega ja kui oleks varem jõudnud, siis ma oleks sisse ka tahtnud minna. Praegu vaatasin koguaeg seljataha, kõhu võttis seest õõnsaks. Tuleme siia kindlasti veel tagasi, tänud kutsumast nii väärt kohta!
Kunagi umbes ... 2-3 aastat tagasi sai käidud ja siin alguspunktis eeltöö ära tehtud. Tookord oli mul kari noorgeopeitureid kaasas, kes ei lasknud arvutusi lõpuni teha, mõtlesin, et vast satun kunagi veel mööda minema ja saab lõpus käidud. Kodus sai eeltöö tehtud ja koordinaadid kirja, et järgmine kooorrrd. No ja seda korda miskipärast ei ole tulnud ega tulnud.
Võtsime seekord siis Meelisega ette ja käisime ära. Tore teostus! Aitäh!
Lisaks saime teada, et Jõgevestest Tartusse ei saagi sel suvel sõita, Jõgevestest edasi on maantee remondis. Seega tegelt ei jäänud aare seekord üldse tee peale. Aga vähemalt on ta nüüd leitud. Aitäh!
Üks igavesti uhke mausoleum tublile mehele ehitatud... Tee ääres viitasid nähes olnud mõte, et võiks vaatama minna ja nüüd oli hea põhjus geomobiil nina siia poole keerata. See reis oli seda väärt, sest vaatepilt on vägev. Karbi sisu ja ka logiraamat on niiske... Soovitan kindlasti külastada. Aitäh peitjale siia juhatamast!
Sõdivad naabrid, ordenid, mausoleum - mind suhteliselt külmaks jättev temaatika üldiselt. Liivimaalt pärit Shoti aadlijuurdega baltisakslasest Vene kindral, kes annekteeritud Soome vägede ülemjuhataja järgselt pidas sama ametit Vene sõjaväes ning osales ühe võtmefiguurina Prantsusmaal Napoleoni alistamises. Kusjuures tema mälestuspaik jääb tänase pisikese Eesti pinnale, kes on sisuliselt kannataja ja mitte kunagi algataja rollis olnud kõigis ümberkaudsetes konfliktides läbi sajandite...
Võibolla ongi hea, et aare juhib tähelepanu ka sellele teisele iroonilisele "ehitisele", illustreerides ilmekalt julmalt moonutatud sõnu "vabastajad" ja "vabadus", mida me saime "nautida" tervelt poole eelmisest sajandist. Kusjuures punased "vabastajad" varastasid mausoleumi sarkofaagidest ehted, mis seal tervelt 120 aastat enne nende tulekut puutumatuna püsinud olid...
Lõpu koordinaadid lendasid natuke siia-sinna, mistõttu logi kirja saamine võttis keskmisest kauem aega. Aare korras.
Me ei ole väga kirikute ja surnuaedade jms külastajad, aga siia oleks isegi tahtnud sisse piiluda. Kahjuks oli hoone suletud. Aarde leidmiseks vajalikud arvutused tegime 1-2-3 ära ja läksime eeldatavasse lõpppunkti. Seal vaatasime ringi veits ohmude nägudega, sest mida pole seda pole. Logidestki selgus, et me poleks esimesed, kes valesid arve kokku on sobitanud. Kui üks meist oli otsingute perimeetrit väga oluliselt laiendanud, sattus teise silm õnneks õige koha peale ja nii selgus, et saime siiski esimese korraga õiged numbrid kätte. Tore konteiner. Tundub, et sellel konteineril on omadus vett sisse lasta, aga mitte välja. Kallasime nii välimise kui sisemise karbi tühjaks, panime nimed niiskesse logiraamatusse kirja, pakendasime kogu kupatuse uuesti ära ja suskasime ta tagasi oma pessa. Aitäh toreda aarde eest!
Seekordse Tõrva-tuuri sättisime Barclay de Tolly mausoleumi lahtiolekupäevale, kuna mul oli kindel soov seda külastada. Kui meie kohale jõudsime, siis giid just asutas sarkofaage paari inimesega vaatama minema. Nii kaua, kui pileteid ostsime, tuli paar inimest veel lisaks, nii et saime korraliku ekskursiooni ja põhjaliku seletuse. Lisaks oli giid väga teadlik geopeitusest ja Eesti 100 aarde mängust, seletas meile viimases küsitud vastusedki ilusti ära. Hakka või seda ka mängima. Geopeitusega läks hõlpsasti, aastaarvud leidsin kiirelt ja arvutused tegime õigesti, nii et saime täitsa loogilised koordinaadid. Lõpus läks ka viperusteta. Ainus jama oli see, et vesi oli nii välimises kui sisemises konteineris. Kuivatasin sisemist konteinerit nii hästi, kui suutsin, õnneks minigrippkott peab ja logiraamat on enam-vähem kuiv. Suur tänu siia juhatamast.
Ehitised olid veidi kahtlased ja esialgu saime vale koha. Otsisime veel ja lugesime logisi ning siis koitis ja saime õiesse kohta aaret otsima minna.
Kerge arvutus ja saigi juba lõppu suunduda, tänud.
Päeva esimene aare ei tahtnud kergelt tulla. Algul otsisime numbreid, siis arvutasime - saadud tulemus viis aga liiga kaugele. Seejärel vaatasime veel ringi ning saabus auto - vaatasin kella ja hakkaski juba 10:00 saama. Lahkudes sai veel arvutatud ja kuna see koordinaat tundus juba usutavam, siis jalutasime Exega kontrollima. Siin oleks GPS päris asjalik olnud aga kuna see oli autos, siis ringitasime kuniks jäi silma. Aitäh! EVEJ
Barclay mausoleumi juurde jõudsin täpselt kell 10:00, avamise ajaks. Kohe võttis mind vastu üks naisterahvas, kes küsis kas muuseumisse või uudistan niisama. Andsin teada, et uudistan niisama. Eilne päikesepiste andis veel tunda, sest aastaarvusid läksin väga valesse kohta otsima. Kui olin mõlemale ehitsele ringi peale teinud, siis olin vaid ühe aastaarvu saanud. Perenaine tuli uuesti küsima, et mis mängu ma mängin. Lisas, et ma olevat esimene, kes puukuuri ümbert aasta arvu otsib. Kui ütlesin, et Geopeitus, siis jagas soovitusi kust varasemad kolleegid numbreid kogunud on ja ütles kuhu kanti see aare jääma peaks. Selle ühe numbri kohta mis ma leidsin, teadis rääkida, et üks kohalik Vasja, kes puukuuri ehitas, tegi selle sinna. Üheskoos lahendasime mõistatuse ära ja läksin panin nime kirja. Aitäh, kihvt koht!
Mul poleks midagi selle vastu, kui ajalugu vaikiks selle kohta, kuidas me algselt mõistatust lahendasime. Siis aga sai lahendatud ja läksime aaret otsima. Ma arvan, et ma ise poleks leidnud ja oleksin nõutult minema läinud, aga Kaupo tegi 1:0 ja saime ära logitud.
Geotuuri kuues leid. Jopenpuhh kus siin läks aega. Alguses ei saanud aru, millega tehteid tegema peab. Kui pärast pikka mõtlemist see lihtne asi selgeks sai, siis lõpuks läks ka palju aega. Peamiselt selletõttu, et gps juhatas sügavamale metsa kui pidanuks. Teisel katsel juhatas 20m mujale ning seal polnud probleemi. Logimise hetkeks tuli suur kogus sääski välja, tegime kiirelt sääred. Väikse lumega leitav.
Mul on varem õnnestunud ka mausoleumi külastada giidi juhatamisel. Seekord ei jäänud pikemaks, lahendasime mõistatuse ja leidsime väga vana karbi. Tänud peitjale.
Leitud, logitud, tänud peitjale.
Alati tasub ikka kirjeldusi lugeda :D Mina alusasin kusagil lõpust ja siis suutsin selle vasaku ja parema ikka oma tuju järgi valepidi ette võtta :D Viga parandatud, tulid juba loogilisemad koordinaadid ja peagi oli aare leitud. Huvitav koht igaljuhul :)
Mitmekesi otsimisel on see hea omadus, et keegi ikka kontrollib asjad üle, kui sa oled iseenese tarkusest midagi valesti (või valelt poolt kätt) loendanud :D. Seekord sai selleks Timmu, kes meid õigele teeotsale tagasi juhatas, aitäh talle tähelepanelik olemis eest :). Ja peitjale aarde eest, minu meelest vägagi karpi väärt koht.
Seda imelist paika, külastasime selle aasta suvel, Eesti 100 raames. Too kord jäi millegi pärast aare kahe silma vahele ja ei pööranud sellele tähele panu. Täna külastasime paika uuest ning peale mõningast arvutamist, suundusime otsingutele. Pikalt õnneks otsima ei pidanud. Kahjuks oli esimene aarde konteiner vett täis ning juba kohati jääs. Teine konteiner oli õnneks niiske, ning tänu minigripp kotile logiraamat kuiv. Tegime mis suutsime ning loodame et elab talve vapralt üle.
Veidi sai tiirutatud enne kui Heiki konteinerit nägi. Mina ei näinud midagi ja mulle tuli aare peaaegu kätte anda enne kui ma midagi nägema hakkasin. Aare heas korras, jätsime mingit sorti mänguputuka. Tänud!
Esimene kahest leiust täna. Sai kohal uudistatud natuke, sisse ei vaadanud, kuna uks oli kinni ja silt suunas eemale majja. Numbrid saime kätte ja nulli lähistel jooksis gps ringi. Eelmine aare jäi leidmata ja siin läks ka rohkem aega kui vaja. Geosilm on vahepeal vist töntsiks jäänud. Aare oli igati tipp-topp. Tänud!
Siingi pole esimest korda. Viimasel korral sai pikalt gps järgi hüpatud ringi võssis kuni lõpuks otsustasin, et vale koordinaat. Igal juhul täna sama koordinaat pani ohkama. Samas sateliidid olid heldemad ja otsinguala sai piisavalt väike, et kast kiiresti leida. Vägev koht siiski, ilma geopeituseta oleks see jälle üks suvaline pruun silt teeääres XD. Aitäh.
Selline värk. Tuleb tunnistada, et ei olnud kuulnudki, et nii peenelt see igavene puhkamine lahendatud. Esimese punkti arvutused sujusid vigadeta ja õige pea ka stiilne konteiner leitud. Sisu kergelt niiske, aga üldiselt korras. Aitäh!
Meriti tänase päeva kõige oodatuim aare. Tahtis teine nii väga mausoleumi näha. Tegime siis täie raha eest. Kui ringreis tehtud, käisime ja logisime aarde kah ära. Tänud peitjale.
Otsisime arvud, tegime vajalikud tehted ja saime punkti sobivasse kaugusesse. Enne veel kui kontrollima läksime, värskendasime mälu Barclay de Tolly elust. Alles pärast seda läksime ja kallasime karpidest vee välja. Kuivatsime nii kuis saime logiraamatu kilekotti ja raamatu kaasi. Suured tänud aarde eest.
Kui koordinaadid arvutatud siis tutvusime mausoleumi ja tema muumiatega.Kohalik giid andis meile korraliku ülevaate Vene väejuht Barclay de Tolly-st ja tema perekonnast.Aitäh!
Suunaviita tee ääres olen mitmeid kordi näinud, nüüd siis tänu aardele ka kohapeal peatus tehtud. Arvutused pidasid paika, vett kallutasin välja, nii et sisemine tops jäi nüüd kuivale, aare korras. Tänud juhatamast.
Viskasin pilgu geopeituse kaardile ja seal kus oleks pidanud olema rohelint täpp ilutses kollane. Teadsin , et suvel ma selle leidsin, kuid nüüd tuli leida kuupäev, millal. Polnudki raske, sest tagasiteel kanuutamast sai siia sisse põigatud ja aare üles leitud. Muidugist olin varem ennem aaret valest kohast otsinud ja kõike tänu puudulikule matemaatika tundmisele. Aitäh.
Juba kolmandat korda siin. Kaks eelnevat olid enne geopeituse aegu, nüüd siis aardejahil. Millegipärast on kõik korrad sattunud nii, et mausoleumi sisse ei saanud. Ju siis peab veel kord tulema. Lahendus tuli kohapeal ja viletsa moblalevi kiuste sai ka koht välja peilitud. Lahe konteiner. Väliskestas oli pisut vett kuid sisu kuiv ja korras.Tänud
Levi internetil ja GPS seadmel oli kehva aga seltskonnaga koos otsides oli siiski leid. Valasime vee välja peidutopsist aga selles olev karp aardega oli kuiv ja korras. Saime nimed kirja.
Eile õhtul käisime juba siin luuramas aga elisa levi oli kõigis mastides null ja valemeid netist saada ei õnnestunud.
Täna aimasin juba ette, kuhu suunas lõpp peidetud on. Nii ka oli. Huviga lugesime kõike infot mida siin tahvlitel pakuti.
Tahaks ka veel uurida De Tolly sissemarssimise kohta Pariisi Vene väejuhina, mida väidab tahvel mausoleumi ees. Tänud!
Aardes on ühest rändurist jäänud koodiplaat ketiga, ilma rändurita. Minu silmad koodi välja ei lugenud, ehk järgmised saavad jälile kuhu rändur ise läinud on?
Kohalejõudes tervitas meid üks tore naine ja küsis ega me sisse ja muuseumi ei soovi minna. Tasu oli väike, kuid tahtmine veel väiksem ning seega suundusime me mõistatust lahendama. No ei tule need numbrid nii nagu peaks. Otsisime, et kui läheduses ja suur siis jääb äkki silma. Ei jäänud. Niisiis sai tehtud geokõne ja pilt oli kohe palju selgem. Aitäh, kesiiganes meid tol hetkel aitas. Ega see lõpp nüüd meie otsimisalasse kindlasti ei jäänudki nii, et geopimeduses end süüdistada ei saanud. Logid kirja ja vurisedes Barcalay mäest (nii hakkasime kutsuma kõrget tõusu enne aaret) alla. Aitäh!
Selle aardega läks ikka tunde. Kui olime abi saanud, siis läks juba kiiresti. Mulle väga meeldis aarde konteiner. Aitäh!
Arvude klappima saamine võttis pisut aega ja juhendamist, aga lõpuks ta kätte saime. Aitäh!
Viimati käisin siin eelmisel aastal (eelgeoajastul) ja nüüd saigi õhtul üsna hilja ainult aarde järgi tuldud. Kõik sujus kenasti kuni jõudsin aarde asukohta. Seal otsisin ikka päris kaua ja auto gps ka muidkui kargles edasi ja tagasi (õige kohapeale vist ei sattunud kordagi). Aga püsivus ja järjest laiemalt vaatamine viis lõpuks sihile. Tänud peitjale! Mõnus multiaare on.
See koht oli minu jaoks täielik üllatus, seda muidugi positiivses mõttes. Muljetavaldav mausoleum, hetkel vist küll suletud, aga ega sisse poleks nagunii kevadpäeva soojusest ja helgusest minna tahtnud. Millegipärast arvasin, et numbritega tuleb nagunii mingi jama, aga imekombel saime kohe kõik esimese hooga klappima ja lõpp-punkt tundus ka logide põhjal igati loogiline. Konteiner hakkas juba eemalt silma, selliseid asju ma lihtsalt märkan hästi. Avamisega oli natuke tegemist ja traditsiooniks saanud veekallamisega tegelesime ka, aga muidu oli kõik korras. Tore aare, aitäh!
Üle pika aja jõudsin hakkata kahtlema, kas tegu ikka õige asjaga, mida katsuma sai hakkatud. Eriti kui vahel hakkas vett välja voolama, siis tuli avastada, kuidas seda avada. Osutus õigeks asjaks aga vaatepilt oli nukker. Kuni Meryt jäälõhkujat mängis, kuivatasin konteinerit ning otsisin kotist uue varustuse. Omalt poolt lisasin kuiva nänni: helkuri, minni, kasetti kõrvaklapid, rohelise karbi ja jõehobu.
Tänase rattatiiru teine aardepeatus. Istusime pingil päikese käes ja arvutasime. Edasi raginaga võssa ja üks hetk jäigi huvitav konteiner silma. Veidi kahtlust lisas see, et konteinerit liigutades hakkas sealt suuremas koguses vett välja tulema. Kui olime välja nuputanud, kuidas see lahti käib, avanes väga kole vaatepilt. Aarde konteiner oli vett täis ja selle ülemine osa koos sisemise konteineriga oli suureks jääkamakaks külmunud, mille sisu omakorda oli külmunud kokku jääkamakaks, mis hulpis vees. Kogu see kompott omakorda roostetas päris koledalt. Valasime vee mõlemast konteinerist välja, peksime jää puruks ja tänu Anneli varudele hooldasime asja ära. Aare sai uue kuiva logiraamatu, juhendi, teritaja ja pliiatsi. Viskasime ära märjad ja roostetavad jubinad aardest. Vana ja totaalselt läbivettinud logiraamatu võtsin kaasa ja panin kuivama. Kui omanik tahab tagasi seda, siis see pesitseb Tõrvas minu käes.
Isiklikult soovitan sinna tihenditega karp sisemiseks konteineriks panna. Praegune pole veekindel ja logisid lugedes tundub, et see välimine konteiner tihti vett täis.
Aga tänud põneva aarde eest!
Sõitsin kunagi siit läbi ja tegin arvutusedki ära. Kuna aga tookord mõistust nappis mida nende numbritega peale hakata, kui kaasas on vaid mobiiltelefon, siis sõitsin häbi nägu peas minema... arenema...:P
Täna tulin tagasi ja jalutasin lihtsalt aarde juurde. No mitte ka väga lihtsalt:)
Aarde hoidjas oli veidi vett. Valasin selle välja. Aare ise oli korras. Ei võtnud midagi ega jätnud.
Tänud peitjale!
Nullis läks kõik kiiresti ja lihtsalt. Algul tundus lõpp natuke imelikus kohas, aga logid andsid mõista, et kõik on ikka õige. Väliskest on vett täis, kallasin selle tühjaks ning ka karp ise oli niiske. Ja sääski oli palju-palju-palju... Aitäh näitamast!
Teine katse. Tuvastasin täpselt samad ehitised ja täpselt samad aastaarvud. Sain täpselt samad koordinaadid ja liikusin täpselt samas suunas lõpu poole. Seekord jõudsin ootamatult hoopis täpselt teise kohta ja aardekarp oligi täpselt selles teises kohas. Geoõnn oli üldse täna minuga.
Selle aarde juures saime linnukese kirja ka oma Kollaste Akende külastustele. Aga ka aare ootas leidmist ja asusime arvutama. Koordinaadid käes, suundusime võssa. Ikka päris palju pidi müttama seal okste vahel, kui jõudsime nulli. Natuke ringivaatamist ja arvatavas kohas oligi aare. Konteiner oli põnev ja andis seda ikka lahti saada. Kallasime sealt paar liitrit vett välja. Õnneks polnud logiraamat märjaks saanud, veidi niiske oli, kuid saime logitud. V:kujukese, J:tazo. Tänud peitjale!
Täna juba teine aare, kus alguse kaunid vaated summutatakse mälupiltidega sääskedest kubisevast võsast. Aitäh sellegipoolest!
Teel Valga poole sai tehtud väike peatus juba lapsepõlvest saadik tuttavas kohas. Muuseumitädi toimetas omaette õuemaja juures, meie aga arvutasime nullpunktis lõpu koordinaate. Tee teise punktini aga osutus päris rängaks. Nõgesed peksid vastu jalasääri, maapind oli suhteliselt konarlik ja üldse oli seda võsa seal liiga palju, aga lõpuni me kuidagi jõudsime. Valasime välimisest konteinerist hulga vett välja, logiraamat ise oli kuiv. Aitäh huvitava aarde eest!
CMLXX. Hea lihtne multikas ja temaatiline konteiner. Viimane logi saksa keelne. Muuseumi töötajat segama ei läinud, tegeles oma asjadega hoovimajas.
Mentori järjekordse jonnimise pääle hakkasime siis asju loendama ja arvutama... Aega võttis,aga asja sai :)
Teine leid täna. Läksime kohale, arvutasime koordinaadid välja ja suundusime metsa poole. Polnudki varem käinud seal, ilusti korda tehtud. Kahjuks oli igavene tuli kustunud. Aare ilmutas end teisest kohast, kuhu vaatasime. Aardest võtsime kaasa piibuga mehikese, omalt poolt lisasime kondeka. Aitäh peitjale.
Mausoleumi ei pääsend ,aga numbrid leitud.Konteiner on äge,kuna väljas miinuskraadid oli avamine veidi raske.Suures konteineris oli veidi vett,aare ise ok.Tänud
Väga korrastatud ümbrus. Kui numbrid käes, suundusime võssa ja väikse tiirutamise järel leidsime aarde väga loogilise objekti juurest. Konteiner meeldis ja vahetuskraami kogus ja kvaliteet oli tugevalt üle keskmise. Aitäh juhatamast!
Tänase retke lõpetuseks külastasime ka kuulsa väejuhi viimast puhkepaika. Kuna enne polnud siia sattunud, siis esimene reaktsioon oli "Vau!" Poleks oodanud, et siin nii ilusaks kõik tehtud on. Numbrite leidmisega oli alguses kerge segadus, aga kuna lõpuks me tuvastasimegi ainult kaks aastaarvu, siis kasutasime need endale meelepäraselt ära ja saimegi täitsa lähedale näitava nulli.
Läksime sama teed, mis paljud eelkäijad ja murdsime läbi võsa (samas praegu on ilmselt palju lihtsame seda teha kui suvel). Kuskil kümmekond minutit tuiasime lambivalgel ringi, kuni jäi silma üks huvipakkuv objekt, mis lähemal vaatlusel peitiski endas aaret. Väga äge välimine konteiner, mõnevõrra temaatiline isegi aarde seisukohast. Esimene mõte oli küll see, et kuidas ta lahti käima peaks, aga lähtusime loogikast "Ivan peab pimedas hakkama saama" ja oligi korras. Vett ei pidanudki välja kallama, sisemise konteineri kaane all olid väiksed veepiisad, aga need kuivatasime ära ja sisu oli üsna kuiv.
Aitäh peitjale toreda aarde eest!
Mausoleum oli suletud, sees ei saanud käia. Kuid vajalikud andmed on ka muidu kätte saadavad ja lõpp-punkt sai välja arvutatud. Ja siis läbi pimeda metsa/võsa minema. Välimises konteineris oli vesi, kallasin selle ära ja logisin. Tagasi sai enam-vähem teed mööda.
Mausoleum leitud, vajalikud numbrid leitud, koordinaadid käes ning otsinguile - metsa. Jah, kuigi tundub, et muidu on sääsed selleks aastaks end kokku pakkinud ja ära kolinud (vähemalt põhjapool), siis siin oli neid küll ikka mehemoodi. Logida sai sõna kaupa, kuna vahepeal tuli jälle 3 sääske maha lüüa. Siiski leitud ja logitud. V: kristall; J: võtmehoidja. Tänud aarde eest.
Suure pusimise peale saime sellele asukohanäitamise-masinale siiski pildi ette, muidu oleks veel korra pidanud naasma. Koht on kena, võiks siin sagedamini käia, aga aeg, aeg... Aare võpsikus. Välimine kest sisaldas peale aardekarbi ka hulga vett, aare ise kuiv. Aitäh!
Enne tuli kõht täis süüa ja siis aaret otsima mindud. Kui kõik arvutatud pani geokährik ajama nagu kährikud ikka. Pidime jälgimööda teda taga ajama. Aga õige koha leidsime ikka enne kui Geokährik oma kepsuga.
Esimese hooga ei jõudnud ennast autost välja ajadagi aga mingi aja möödudes saime Hülgepojaga aru, et ega ilma meie intelligentsita läheb vist kaua aega! :D Lõpp-Punkt on suvisel ajal vist "eriliselt ahvatlev"!
Aarde meeldiva osa lahendasime eelmisel korral, tänaseks jäi siis see teine osa. Loomulikult olid suvisd koordinaadid pädevad, aga see lõpp - no ei kutsu kohe kuidagi. Pärast pikka tuterdamist jäi konteiner siiski näppu. Pooljuht on - vett sisse juhib, välja enam mitte. Aga selle muuseumi juures peab aare olema. Tänud!
Leitud koos Taunoga. Tänud!
Aarde leidsime kiirelt, oli jah ilma suurema maskeeringuta ja ega teda tegelikult seal eriti hästi maskeerida saagi ilma maastiku suurema ümberkujunduseta. Teisalt on jälle peidukoht piisavalt kõrvaline, nii et las ta siis olla?
Ei võtndu, jätsime smiley.
Võtsin endale väga ilusa kaelapaela, jätsin Elioni 24 tunnise wi-fi kaardi. http://www.helme.ee/main.php?pageleft=yldinfo&pageright=turismiinfo&subtheme=50