Läksime enne magamaminekut Kärdla peale jalutama. Ei hingelistki. Otsisime, mis me otsisime, ei leidnud me isegi juhendit mitte. Alati on nii kahju, kui soovitakse kedagi meenutada, mälestada, tutvustada ja siis jäetakse aare ripakile. :( Ei ole geopeiturite jaoks just parim kogemus. Kuid kodu poole minnes nägime ca 5m kauguselt ka Kärdla kuulsa rebase ära. :)

Olime sealt lahkudes ikka päris pettunud, ei tea kas asi oli meis, koordinaatides või aarde leiduvuses.

Pistan mina oma kätt vihmaveetorru ühe korra ja siis veel ka teist korda. Kõnnin teise poole ning märkan, et üks tädike sammub minu poole. Tädike:"Joogivett on võimalik saada keskväljaku juurest, arteesia kaevust," mõtleb veel hetke,"ja söögikohti on seal ka." Ei osanud alguses kohe midagi muud teha, kui noogutada. Palav oli küll, aga vihmaveejanu mitte:D .

Ehk läheb järgmisel korral edukamalt.

Parkisime samuti aardele “otsa”. No 2m. Ei siin, ei seal. Tõmbasime ringi suuremaks pea 30m aga ei miskit. Ilmselt on põhjuseks vähene geokogemus või siiski koordinaadid ei klapi?

 3 

Oleme Kärdlas ja otsime ja otsime, aga vot ei leia. Kõiksugused kaardid näitavad, et auto oleme aardele otsa parkinud, aga ausalt ka, ei ole! Laiendasime kõvasti perimeetrit ja otsisime igasugustelt pindadelt, aga ei midagi. Kui Liset oli parasjagu käe vihmaveetorru ajanud, soovitas üks vanatädi tal janu korral vett hoopis peaväljakult võtta. No vot siis.