LK 110: Pargivaht

Veetase silla peal oli parajalt nii kõrge, et kummikud päästsid seekord päeva. Parajalt ehmatav tegelane seal sirgete ridadega tihedas kuusikus. Logi kirja ja edasi Pärna talu poole

Tsiisas küll, niimoodi võib ju kreepsu saada. Igatahes mu geoloom põrnitses eemalt ja oli valmis otsust vastu võtma, et kas põgeneda või rünnata. Tegelikult ei teinud ta kumbagi, vaid järgnes mulle tasapisi. Tänud peitjale selle valvuri siia sokutamise eest. Las siis muudkui valvab, kuigi vaevalt talle seda seltsi eriti pakutakse, teekene niisugune kehvake siinkandis, aga eks geopeiturite jalad ikka siin rada sisse talluvad.

Tagasiteel Pärna talust sai ka vahile tere öeldud.

Mina vahtisin muudkui omale seeni ja no aaret ei leia. Saime naerda teostuse eest ikka täiega, aitäh, oli lõbus!

Pargivaht oli korraliku raja rajanud,et ikka kõik hivilised saaksid teda külastada,nii meiegi käisime teda tervitamas.Aitäh!

Pargivahile olin varemgi lehvitanud, kuid seekord oli aeg ka patsu talle lüüa. Peale aarde leidmist jalutasime tagasi Meiekose rajale ning edasi grillimiskohani. Jassu sai oksale järgi ujuda ja Triinu loodust uudistada. Kes veel siin käinud pole, siis logimiseks tasub suur kogus OFFi kaasa võtta! Aitäh! EVEJ

 1 

Pargivaht pani võpatama, ehkki siin varemgi jalutatud. Tänud vahimeistrile!

Tänud peitjale!

Sügispäev Soomaal. Aitäh!

Arvanuks, et tardunud seeneline, aga korvi käevangus polnud. Meie geokoerale jäi see tegelane korralikuks mõistatuseks. Erinevate hääleharjutuste peale ei teinud see tüüp kuulmagi, liigutamisest rääkimata. Täname kohtumise eest! Tore, et see ei juhtunud hämaras ja üksi olles :D Lahe teostus!

Leitud.

Jailbreak 22

12044.

Lahe teostus.

Aitäh korraliku teostuse eest!
Pimedas metsas ootamatult sellise peiduka kohtamine ei pruugi kõige mõnusam olla. Nimeks pakun sellele hoopis Darth Vader.

 4 

Pärna talust olin varem lugenud, pilte näinud, kuid päris selgeks ei olnud enda jaoks teinudki, mis ja kus asub. Nüüd asusime parklast teele ja millegipärast arvasin, et toreda keldri juures ka ikka mingi aare asub. Kelder, mida kuulu järgi on kasutatud ööbimiseks ja mingil ajal ka saunatamiseks. Mälu järgi astusin ma joonelt selle suunas. Aastate eest käidud koht ja jälle on loodus ümbrust muutnud ning veidi sattusin juba segadusse. Õnneks nina ei petnud ja keldri ma üles leidsin. Seesama nina aga andis keldriukselt sisse piiludes teada, et kuskil seal sees on kellegi maine teekond otsa saanud ja üpris kole laibalehk lõi ukselt ninna. Niipalju kui ukselt telefoni taskulambiga näha sai, siis inimhing see vist ikka polnud, sest see oleks vist nähtaval olnud. Kas ja kes kuskil lavatsi all olla võis, seda mina lähemalt näha ei tahtnud. Nii hoidsingi sõrmedega nina kinni ja taandusin. Ja üks on kindel, et sinna ma küll ööbima minna ei tahaks.(Kummalisel kombel oli seda tunnet sel päeval nii mitmeski kohas. Ilmselt olen pirtsakaks muutunud ümbritseva keskkonna suhtes. Kui ikka päris raju kaelas pole, siis valiks veidi, kuhu külje maha paneks ja öö mööda saadaks.)
Eks nüüd oli siis koht, kus lähemalt maa-ameti kaarti uurida ja veenduda, et mingi jõeületuskoht on lähedal. Ega kirjeldust ju nii hoolega ei olnud lugenud.
Kalpsasime üle kivide ja sain aru, et kunagi olime me siit ju kummipaadiga suurvee ajal üle sõitnud ja siis sellesama kummipaadiga vbl isegi pargivahi metsasihist läbi kulgenud. Oli sürr kogemus kummipaadiga kuusikus sõita. Toona pargivahti veel ametis polnud.
Täna paistis ta juba kaugelt silma. Ja kurvastuseks ta küll end Kadrina ei tutvustanud. Üldse oli vähese jutuga tüüp. Õlgade laiuse järgi oleks oletanud, et Andres oli... Maria küll mitte.
Tont teab siis, kes ta oli...

Nimed said kirja ja astusime edasi. Hea, et siia öösel ei sattunud. Kreepsu või südari võiks sedasi saada või olematu vererõhk pilvede alla kerkida.

Aitäh! Oli vahva kogemus taas! (Kui aroomiemotsioon välja arvata.) EVEJ

PS. Aare pmst korras, aga neil karpidel on mitmel kõrvad ära murdunud. Seni pole sellest lugu, sest kuivad ja kuivas kohas neist enamus. Siin oli kilekott väga katki ja peidukaski ehk üks märjaks saavamaid. Kaasas nii suurt polnud, seega mässisin olemasoleva kindlamas olekus karbi ümber. Loodetavasti püsib kenasti kuiv jätkuvalt.

Kaardi järgi vaadates jäi see üle jõe. Kuidas veel sinna peaks saama? Aga tuli välja, et täitsa kivist sild kohe on. Vaht ise oli kulgenud vähe kummalisse kohta. Ja nagu Kadri ütles, et hea, et pimedas ei olnud siin. Ega see vaht oli rohkem nagu metsavend või nagu Darth Veder tähesõdadest. Aitäh.

 1 

Proovisin ühelt ja teiselt poolt, õnneks enne ragistama hakkamist taipasin vaadata, kas peitja äkki soovitusliku lähenemissuuna on ära märkinud. Oligi. Ja täitsa viiskas see viis kohale. Veidi küll pehme ja märg, aga see ikkagi soomaa. Pärast pargivahi tervitamist jätkasin teekonda Pärnale. Aitäh peijtale.

Väike matkake ning järjekordne vahva aare leitud.Aitüma

Igavesti äge pargivaht, tânud peitjale!

Päris hirmus sellises metsas kohata sellist tegelast. Enne tuli meile vastu seeneline, huvitav, kas ta ka uudistas seda. Tänud aarde eest

No mis park, siin ju suured kuused ja korralik mets. Vaht oli muiudgi aus ja vahtis väga kohusetundlikult. Logiraamatu täitmise vastu polnud tal midagi ja kõik nimed said kenasti kirja. Tänud peitjale vahva aarde eest!

Jätsin auto parklasse ja kõndisin aarde poole. Algul kena jalutuskäik, üle jõekese saab kergesti, edasi läks asi tüütumaks, need sääsed... Tee viis suht pimedasse kuusemetsa, üksi veidi kõhegi. Valvurit märgates mõtlesin, et kui oleksin juhuslikult siia juhtunud, oleksin ehmatanud. Ümbrus selline süngevõitu, polegi vist sellist metsa näinud, valvur ka eemalt vaadates. Tegelikult oli valvur ikka päris muhe ja osutus rahulikuks, ei pahandanud üldse, kui peidikust logiraamatu võtsin ja seda täitma asusin. Mida aga ei saa öelda sääskede kohta. Sain siiski logitud ja läks oma kohale tagasi. Väga vahva aare! Aitäh peitjale!

Minu teine päev Soomaal. Sama kuum kui eelmine. Jalgsi enam ei jaksanud. Sain laenuks võõra jalgratta. 25 km rattaga ja 5 km jalgsi. 6 aaret. See neljas aardeleid. Selle aarde juurde jõudsin jalgsi. Ratta jätsin vee äärde. Vereimejaid oli nii palju, et korraks, kui tuli seisatuda ja papupaela siduda, siis tundus, et elusana ei ole võimalik siit küll tagasi jõuda. Kui gepsu vaatasin, siis märkasin, et olen aardest möödas ja küljele vaadates tardusin paigale ja siis ei teadnud, kas joosta või paigale jääda. Midagi koledat oli läheduses... Tänud hirmlaheda aarde eest! :)

LK 110 üheksas aare Soomaal leitud. Tervitasime ja aardekarp ulatati kätte. Aitäh.

Vahva peidukas

Darth Vader metsas. Tänud ägeda aarde eest.

Teel aarde poole nägime teepeal värskeid metskitse jälgi. Loom ise end näole ei andnud. Vinge pargivahi leidsime sellest sürrekast pargist lihtsalt ülesse. Pimedas oleks ikka väga sürrekas olnud. Minu FP aadele ka. Tänud peitjatele.

No on alles tegelinski. Ehmatas algul ära. Ütlesin ahvipoisile, mine vaata kas see on, ütles ei julge. Lahe värk

Tänud. On ikka alles tegelane seal ... :)

Kui soliidne pargivaht! Hakkas teine juba kaugelt silma, park ju nii korrektselt rajatud, et ei saa valvurist kuidagi mööda vaadata. Eks natuke hirmus oli ka, kuid olime ju mitmekesi ning päevavalgust jagus samuti piisavalt, nii et saime rahulikult logitud. Pimedal ajal vist ehmataks küll natuke ära, kui selline mees äkki kuskilt puu tagant nähtavale ilmub. Aitäh, väga meeldis!

Jätsime pargivahi leidmise meelega tagasiteele Pärna talust. Eks ma olin varem logisid lugenud, et lõpus on keegi ees ootamas ja ennast kohtumiseks ette valmistanud. Sellele vaatamata tekkis väike kõhedus sisse kui kuju märkasin. Henriko jaoks oli see päris hirmus kohtumine. Mul oli lõbus vaadata kuidas ta kuju juurde läks, silmis umbusaldus ja isegi meetri kauguselt ei uskunud, et tegu pole päris inimesega. Sellel vaatamata oli Henrikol päris tore seal olla. Aitäh.

Talvepuhkuse leid # 77. Leitud, logitud, tänan! Kui jõetakistus ületatud sai, oli siinne kuiv ja lumetu metsaalune nagu tõeline park. Vaht vahtis kenasti, tore aardelahendus, tänan!

Oh kui lahe vaht see oli! Sildid külge.

Väga äge park ja veel milline teostus. Oli juba hämardumas, pargis veel pimedam ja siis see vaht. Imetlesime teda ja mis muud, kui logi kirja ja edasi jõge ületama.

See aare sai ette võetud kui jalutuskäik pargis. Väga hästi on markeeritud parkla ja raja algus (see on väga hea paljude siinsete LK110 seeria või ka laiemalt selle peitjatiimi aarete puhul), et oleks selge, kuidas saab aardele läheneda. Nii saigi aaredele lähenetud, kuni jäi see tühine ojake või kraav, mida ei olnud kuhugi märgitud. Tavalise kummikuga sai sügavust mõõdetud ja peagi oli selge, et neist jääb siin väheks. Õnneks sai kodus autosse visatud ka kahlamispüksid. Seda küll ennekõike ühte teist lähedalasuvat aaret silmas pidades.

Seega, teised püksid ehk pikad kummikud jalga ja uuele tiirule. Seekord sai juba muretult seda oja läbida ning jah, sügavus oli ikka tugevalt üle põlve. Pärast siis kuulsin, et oktoobris käidi siin aarete juures tossudes! :)

A pargivaht oli tore, nagu täitsamees! Täname aarde eest!

Tea, kui palju on neid isikuid, kes siia jumalamuidu satuvad ja sellest ära ehmatavad? Sest tegelt näeb see pargivaht ikka suht õudne välja, vaid tema seljas olev ranits muudab ta veidi lapselikumaks. Õnneks suutsime alla suruda enda soovi temaga valgusmõõkadega võitlusesse asuda ja panime vaid oma head soovid külalisteraamatusse. Aitäh aarde eest.

Logisime ära ja pargivaht ei lasknud end meie tegevusest sugugi häirida, püsis kogu aeg valvel.

Pargivaht sai sõbramehepatsu ja tee läks edasi Pärna talu poole. Väga äge, aitäh!

Üliäge teostus! Soovitan sokid jalast! Aitäh!

 2 

Alustuseks seened. Siis oli üks ott mudas plätserdanud. Siis seened. Ja siis.... esimese hooga vaatasin, et keegi on 44. aastast, peale suurt taandumist metsa jäetud! Nagu karu käpa jälgedest veel vähe oleks olnud!

Oti soojad jäljed!

Isegi ott vôib libastuda

Teel aardeni olid värsked mõmmi jäljed. Lahe teostus. Tänud!

Oh wow ... et siis selline pargivaht ...esimese hooga ma sain ikka korraliku südari :D ja siis hakkasin mõtlema, et meie oma üks lapsuke tekitab ilmselt inimestele samasugust südarit :D aga no vägev ...mulle üliväga meeldivad sellised aarded. Lihtsalt nii äge aga tõsi...keset ööd siia sattudes...ma ei tea kas emotsioonid oleks sama meeliülendavad :D aga seekord sattusime päeval ja seega kõik kõige ägedamad jutud ja punktid sellele tüübile ;)

Mina olin kuusemetsa lummusest nii haaratud, et oleksi vahile tere ütlematagi jätnud. Õnneks oli Piia kõrval ja kutsus mind korrale, et vaata ikka paremale ka korra ja ole ometigi viisakas.

 1 

Kuna Caro pistis kisama, siis oli selge, et aare pole enam kaugel. :P Väga uhke värk. Üksi ja pimedas seda leida ei tahaks, siis ma mitte ainult ei karjuks vaid jookseks ka.. vastassuunas muidugi...

Aitäh!

 1 

Vahi parki! Park, mis park. Kesse need puud siia kenasti ritta on seadnud. Naised said siingi seeni korileda. Pargivaht on siin ka nii aus ja uhke - mul on ka igapäevane närusem sülerikott :-) Kergitasime soget, tervitasime ja lahkusime sõpradena.
Aitüma peitjapaarile metsa vahtimast! Vaht korras.

 2 

Aarde lähedusse jõudes karjatas Carolina nii valjult, et arvasime et karu on kõrval :D Tegelikult lihtsalt üks lahe aare :) Tänud!

 1 

Viimane kord siin LK110 aardeid otsides põlgasime need aarded kaugeteks ja aeganõudvateks. Ja hea oligi, täna oli palju toredam siin seltskonnaga jalutada. Hämar kuusemets, tumedad jõud kuuskede taga :D Kena emotsiooni sain, aitäh!

Väga nauditav jalutuskäik mõnusas Soomaa metsas, pisikesed konnakesed karglesid pidevalt teel, tuli üks silm jalge ette suunata, et pealeastumist vältida. Lobisedes jõudsime märkamatult pargivahi valvatavasse alasse, peaaegu oleks jutustades möödagi tuhisenud. Õnneks taipasime ka kaarti vaadata ning siis oli ohoo, sealt ümbrust ja jalutajaid valvsalt jälgitaksegi:)
Mõlemad noogutasime tunnustavalt, saab ka seeria karpe erinevalt ja põnevalt peita.

Jah, paraku on sotsiaalmeedia suur miinus see, et juhtud vahel tahtmatult nägema asju, mida ei tahaks näha.
Head kogenud geopeiturid, ärge levitage FB-s värskete aarete fotosid, las igaüks tunneb ise avastamisrõõmu looduses. Peidukoha spoiler muidugi ei vähendanud minu jaoks absoluutselt selle aarde ägedust. Ise näha ja näppida on ikka teine asi.

Kiitused peitjatele! Superlahe, kuidas teil vahvaid ideid jätkub.

Tänan aarde eest!

Tänud aarde eest!

Mulle tundub, et see pargivalvur võib küll kurjaks saada ja Jõudu kasutada. Õnneks meid jättis ta rahule. Aitäh!

 2 

Paras plätudega varvaste mudaseks tegemise rada tuli siia. Kõnnime rahulikult kuuskede vahel, kui äkki tekib sünge vaikus ja tähesõdalane ilmutab end. Lahedalt tabav. Tänan.

Mingi must kogu oli siin metsas, hirmutas ikka ära. Tänud peitjale

Üle aedade astutud, metsas jalutatud. Kus need surnud kuused olid? Ehmatada ei osanud, võttis veidi torisema alguses, aga kui vahti lähedalt patsutasin, sain aru et olen eksinud. Tänud peitjale aarde eest.

 1 

Oleksin infarkti saanud. Kõigepealt kulges tee üle lehmakopli, lehmad õnneks natuke eemal. Mulle ei meeldi üksi oma fantaasiaga metsas käia. Rada oli natuke porine aga mitte hull. Mets. Surnud kuused. Ja siis vaatasin, et ongi mingi loom. Niimoodi siis ehmatama.

Vaht põrnitses pisut kuid ei riielnud oma tülitamise pärast. Lahe teostus. Tänud

 1 

No mida helli? Kui ma oleksin juhuslik seal kandis jalutaja siis ehmataksin küll ja jookseksin kisa saatel metsast välja. Aarde lähedal nägime nunnut oravat käbi hambus mööda puud siblamas.

 1 

Matkarada kulges ootamatut radapidi. Arvasin, et parklast alanud rada viib otsejoones aareteni aga järsku tuli astuda üle karjuse. Siis veel üle teisegi. Ning siis ka väga omamoodi sild ja olime sattunud kunagisele külateele. Varem kohatud infotahvel pajatas põneva loo selle küla hääbumisest. Jalutasime edasi, teretasime oravapoissi ja jõudsime süngesse metsa. Hea, et siia öisel ajal ei sattunud. Võinuks lausa kreepsu saada. Vinge teostus! Ei oleks osanud LK110 seeriast midagi sellist küll kohata. Äge! :) aitäh ka!

Tänud peitjale :)

TFTC!

Aitäh!

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Vastavalt aarde nimele teostus, väga lahe. Karl ütles selle peale kummitus. Tänud peitjale.

Siia sai tuldud mööda seda matkarada 'LK 110: Muinasküla' juurest. Mõnisada meetrit ennem kohta, kus tuli üle elektrikarjuse ronida, tuli vastu üks naisterahvas, tema järel keegi noormees- "Oh, lõpuks mõni inimene kah siinkandis liikvel" - uuriti, kustkohast pääseb Riisa raba laudteele. Ilmselgelt otsiti laudteed vähe valest kohast, andsin juhised ning loodetavasti jõudsid kohale :) Kohapeal- lahe teostus, tänud peitjaile!

 1 

Päikesevalgus mängis kuusetüvede vahel kaunilt, kui äkki keset seda maalilist pilti vaatas vastu ehtne kummitus. Kui juba kõige eredama päikesega sihikindlalt ringi vaadates oli nats õudne, siis ei taha mõeldagi, mis tunne võis olla mugudel seda juhuslikult leides või õhtuhämaruses otsides. Teostus igatahes 5+, meile väga meeldis. Ja see esmaleidjate lugu on ka superäge.

Park

Pargivaht?

Pargivaht on ilusa metsa istutanud. Aitäh!

 1 

Jõudsin just mõelda - Pargivaht - ja juba ta oligi platsis. Selline hääletu kummitus. Ilmselt nii tal ongi kombeks, loen, et mõnigi on soolasambaks end ehmatanud. Tänud!

Oli see vast vahva pargivaht, meile meeldis temaga tutvust teha. Aitäh laheda aarde eest!

 1 

Väga vinge teostus, seda oleks tahtnud pimedas leida. Tänud aarde eest!

Leitud

Igavesti tore pargivaht ootas eest. Lahe sellise tüübiga kummitusmetsas kohtuda. Siin õnnestus ka kolmandaks saada. Aitäh peitjale vaeva eest!

 2 

Sõitsime eelmisse parklasse tagasi ja püüdsime raja algust tabada. Õnneks tekkis veidike levi täpselt õiges kohas. Metsa vahel sain just öelda, et naljakas istutatud mets siin Soomaal, kui korraga soolasambaks ehmatasin. Pargivaht jälgis eemalt ega öelnud midagi. Külalisi oli tal palju käinud ja kõik tundusid rahule jäänud olevat. Aitäh!

 28 

Seni kui seeria esimese komplekti arvutist gepsu saatsin, sain ka teise silmaluugi lahti. Rooli tagant välja komberdades kaalusin korraks, kas vabalthingavad rihmikud või turbo GTX matkatossud - valik langes ikkagi viimaste kasuks. Mitte, et ma uute aarete raskusastmetele tähelepanu oleks taibanud pöörata, lihtsalt nii üldise liikumistempo huvides. Juba Pargivahi poole marssides surusin endal mõttes käppa, siin on ikka paras mudamorss maas isegi südasuvel. Kusjuures lähima aarde suunas edasi läheb üha vedelamaks :o) Kui pilgu maapinnalt ja gepsult eemale sain, siis nägin järsku Darth Vaderit ning suu venis pikkamisi kõrvuni :D Täna leitutest kõige andekama teostusega aare, aitäh peitjatele!

Raamatut avades eeldasin näha puhast lehte, sest lähimas parklas tegin just äsja esmaleiu ju. Aga ei - juba oldi ette jõutud! Huvitav, kas mingi auditeerimislogi või? Kirvega otsides viimastel päevadel täkkesse tabatud? Kusjuures ei kumbatki! Ja muuseas, ma olin alles kolmekümnes leidja :o) Kuulake nüüd - MUGUD TEGID ESMALEIU ENNE AVALDAMIST!!! Täitsa lõpp! Eile. Logi järgi otsustades viisakad inimesed. Ja geopeituse tutvustamine läks loodetavasti täie ette. Sellised üllatused mulle meeldivad :D

Vot nii!