LK 110: Muuksi linnamägi

LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga. Eesmärk on tutvustada rahvusparkide põnevaid loodusradasid ning geopeitust kui mängu.
Lühikese mänguõpetuse leiad aardekarbist!

See aare tutvustab Muuksi linnamäge.

Muuksi pank on osa Põhja-Eesti klindist - ühest monumentaalsemast loodusmälestisest nii Eestis kui Euroopas. Lahemaa klindilõik on merest eemaldunud ja enamjaolt mattunud pinnakatte alla. Kohati on siiski näha järsunõlvalisi astanguid. Muuksil kõrgub paelava serv ligi 30 m üle merepinna.

Siit kõrgelt klindineemikult kaitsesid muinaseestlased end võõraste sissetungijate eest. I aastatuhande teisest poolest e.m.a kuni viikingiaja lõpuni (11. saj.) asus siin kolmnurkse põhiplaaniga linnus. Kolmest küljest kaitses 5300 m² linnuseala looduslik järsak – klindiastang, neljandast aga kaarjas vall.

Muuksi küla on Lahemaa vanimaid külasid. Siit lähedalt leitud kivikirstkalmed kinnitavad vähemalt nelja tuhande aasta vanust püsiasustust. Ümberkaudsetel loopealsetel hariti pronksiajal üles väikesed põllulapid. Aegamisi tekkis vajadus suurema põllumaa järele ning abinõuna võeti kasutusele tuli, et teha loometsade arvel ruumi viljakasvatusele. Loopealsete õhuke, kuid toitainerikas viljaks muld kurnati välja ning maa võeti kasutusele karjamaana, mõnele poole aga rajati kalmistud. Muuksi ümbruse loopealsetelt on leitud ligi paarsada kalmet. Hundikangrutena tuntud kivikirstkalmistu pärineb 1. aastatuhande lõpust eKr ja esimestest sajanditest pKr.

Muuksi linnamäelt avanevad kaunid vaated merele ja pangaalusele metsale. Linnamäel olev Põhjatähe monument meenutab Eesti-Soome relvavendlust eelmise sajandi lahingutes.

Lugege kindlasti ka aardelaekas asuvat RMK poolt lisatud lugu.