LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga. Eesmärk on tutvustada rahvusparkide põnevaid paiku ning geopeitust kui mängu.

Elda telkimisala asub Kööbe lõuka ääres Vilsandi rahvuspargi külastuskeskusest Loonal ligi 20 km kaugusel. Telkimisalast mõlemale poole rannikule jäävad väärtustatud Siluri ajastu pangad Soeginina ja Elda. Avamere vahetu lähedus loob soodsa mikrokliima Lõuna-Euroopa ja Vahemereäärsete taimede kasvuks. Pangal kohtab meie looduses lehtpuudel kõrgeimale ronivat luuderohtu, maas laiuvat karulauku, kevadel ilmuvat käopäkka. Rannikult avaneb kaunis vaade Vilsandi rahvuspargi akvatooriumile ja Eestimaa läänepoolseimatele avamere saarekestele. Elda telkimisala ümbrus on hea taime-, hülge-, linnu- ja liblikavaatluskoht. Asub inimasustusest eemal, kuid on pärandkultuuri poolest rikas.

Soeginina kaunis ja omapärane pank on üks vähestest Siluri ladestu avamustest, kus paleontoloogiahuviline võib silmata haruldaste meriskorpionide fossiile. Meriskorpioni kivistised on meil I kaitsekategooria kivistised ja neid kaasa korjata ei tohi. Soeginina pangalt avaneb hunnitu vaade Vilsandi rahvuspargi avamere akvatooriumile ja Eestimaa läänepoolseimatele saarekestele. Soegininalt läände vaadates paistab pisike Innarahu, mida võiks nimetada lausa hüljeste paradiisiks. Innarahu on loodusreservaat ja oma nime saanud selle järgi, et seal on hüljeste pulmapidamise e indlemise ja poegimise koht. Loode suunas vaadates paistab hulk saari, mille seas suurimad on Salava, Loonalaid ja loodusreservaat Nootamaa (jääb Salava taha). Ohtlikku kariderohket merd saarte ümbruses on ajast aega kutsutud laevade surnuaiaks.

Elda pank asub Atla poolsaare loodetipus, Vilsandi Rahvuspargi territooriumil. Panga pikkus on 400 meetrit, kõrgus 1,8 meetrit. Siin paljanduvad Rootsiküla lademe kihid - koralle, väikesi stromatoliite ja onkoliite sisaldavad dolokivid. Alumises 70 cm paksuses dolokivi kihis on pruunikas, savine vahekiht, milles on küllalt hästi säilinud lõuatute kalalaadsete pead ja kere esiosa katnud kilbid. Elda pank on oma ümbruse poolest Soegininast erinev – ei ole puid ega põõsaid, pangapealne on lage. Kuid samuti nagu Soegininal, murrab meri pangast lahti suuri paelahmakaid ning mererannal paljandub ilus paepõrand. Pangalt paistab Salava saar, kuhu sõja ajal tulid paadid põgenikele järele. Salava taha jääb Nootamaa (kõige läänepoolsem tükike Eestimaal), paremalt paistab Loonalaid, põhjasuunas piirab vaadet Vilsandi oma 200-aastase tuletorniga. Elda all olid omal ajal ka mitmed lautrikohad, sest meri on seal piisavalt sügav.