19 september 2021 leidis Inge [aunad]

Küll siin ikka oli isesuguseid ubrikuid kokku kuhjatud, üks huvitavam ja veidram, kui teine.

Tänan peitmast.

18 september 2021 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Täiega äge oli siin ringi uudistada. Tänud

11 juuli 2021 leidis Henriko ja Kleone [kleone]

Auto jäi värava taha. Mines ja tulles uudistasime datšasisd. Pea kõigis neis oli pererahvas kohal. Huvitav arhitektuur, igaüks omanäoline. Mis pani mõtlema, et kui oma aiamaa eest suudavad hoolt kanda siis muru ja peenrast väljapoole jääva koha pealt on enamusel neist suured puudujäägid. Aarde enese juures ei olnud selle kuumaga kedagi ja saime rahus otsida ning leida. Aitäh!

29 juuni 2021 leidis Helen ja SalmeS [helen]

Tee siia oli üsna auklik, kuid väravateni me jõudsime. Jätsime oma auto maha ja asusime jalutama. Vaatamist oli siin oi-kui palju. Ükski majaomanik pole siin fantaasiaga kokku hoidnud. Üks putka imetlusväärsem kui teine. Ja kui siis nende hoovides veel uhked dziibid, siis tekkis küll natuke kummaline tunne neid kontraste vaadates. Lõpus saime omaette vaadet nautida ja aarde välja võtta. Üsna kerge leid ja aardega kõik parimas korras.
Aitäh sellisesse suurepärasesse suvilarajooni juhatamast. Oli väga mõnus jalutuskäik.

21 november 2020 leidis Sander [nogravity]

Väga lahe pisike küla, tee sinna oli viisakas aga kuna alles mingiaeg tagasi oli vihma sadanud siis veidi porine aga ei midagi hullu. Lõpus sai veidi kohta imetletud ja siis aaret hakatud otsima, õnneks ilmutas ennast kiiresti. Aitäh :)

10 november 2020 leidis Marius, Erika [moosisai]

Leitud

10 november 2020 leidis Erika, Marius [erruolen]

Auto jätsime kinnise värava taha ja edasi läksime jala. ca 10 minutit kõndimist ja olime kohal. Tegime mõned pildid ja hakkasime otsima. Peagi sõitis juurde piirivalve, uurisid et kas tulime vaadet nautima. Selgitasime veidi mis me teeme ning nemad jäid, kuni leidsime aarde, kuna soovisid ka sellist asja näha. Koht oli imeline, ilm oli super. Aitäh peitjale, sellisesse kohta ei oleks ise kindlasti osanud tulla.

15 august 2020 leidis Tormi, Aimi, Andu [tormit]

Leitud :) Tänud!

15 august 2020 leidis Aimi, Tormi, Andu [aimike]

Tulime siia Helesinise laguuni juurest, mille asukoht oli selleks ajaks minu jaoks raudselt päeva asukoha tiitli ära teeninud. Olgu kohe öeldud, et pärast selle aarde juures käimist läks see tiitel siiski jagamisele. Kui tee järsku väravaga lõppes, tekkis sekundiks hämming, aga seejärel jõudis kohale, et lõpuks ometi saab ka natuke jalutada. Ja jalutuskäik oli väga lahe, igasugust huvitavat arhitektuuri ja disani oli tee ääres. Inimesi liikus ka päris palju ja meie käest küsiti, kas läheme kala püüdma. Kohale lähendes hakkas kolmas kaaslane muretsema, et kas me oma aardeotsingutega ikka Eesti piiresse jääme. Nii lähedal Venemaa piirile ei ole ma tõesti veel aaret otsinudki. Ei tea, kas see mõjutas, aga otsingud ei kulgenud vaatamata ägedale kohale üldse libedalt. Kõigele lisaks hakkas kaugusest ka automaadi- ja veel millegi tummisema laenguid kostma, õnneks siiski Eesti poole pealt. Lõpuks päästis geokõne hädast välja ja kaaslane sai karbi peidikust kätte. Muidugi oli tegemist objektiga, mida vähemalt mina vähemalt eriti palju näppida ei soovinud. Objekti jälgivatel piirivalvuritel võib küll lõbus olla aeg-ajalt selliseid kummalisi liigutusi ja tegevusi tegevaid tegelasi seal kohata. Tagasi jalutades hõljus daatšade rajoonis laupäevase õhtu sauna hõng ja insipeeris endalegi ööbimisohta otsima hakkama. Aitäh peitjale kohta geoaardile ära märkimast ja aarde taastajatele!

14 august 2020 leidis Piret [prt]

See on ühe hea aarde musternäidis minu jaoks: väike jalutuskäik, leid suhteliselt kerge (ei pea lõpus hullult maadlema, võssi ronima ja miljonist kohast otsima) ning põnev asukoht. Muidugi oli ka täna peale pilviseid päevi lõpuks üks tõeliselt ilus päikesepaisteline suvepäev, mis aitas elamusele kaasa. Ja see aare oli üks selline, kus kindlasti tahtsin ära käia. Seetõttu esimese hooga kinnine värav pisut pelutas, kuid parkisin sinna kõrvale ja jalutasin läbi küla. See oli suhteliselt vaikne, kuigi autosid parkis majakeste juures küll. Ühte inimest ka nägin tee peal ees toimetamas, noogutasime tervituseks. Ei tea, kui tihti seal lõpus neil võõrast rahvast käib, kas ainult geopeiturid.. Nulli jõudes tuli aare ka suhteliselt kohe välja. Võtsin pisut aega ka ringi vaadata, kuigi kuklas oli pidevalt tunne, et raudselt mind jälgitakse kusagilt :D Varsti läheneski üks paat, mis osutus kaluriks, kellele kohe varsti järgnes veel üks ja siis veel hõljuk ka. Asutasin end tagasiteele. See oli üks meeldejäävamatest käikudest idaviru geotripil. Tänud!

11 august 2020 leidis Alina [awesomealun]

leitud :)

7 juuli 2020 leidis Marko [markosu]

See jalutuskäik aardeni oli ümbritsevate hoonete tõttu väga huvitav. Koordinaat juhatas väheke mujale, aga aare on Google maps aerofoto järgi õiges kohas. Tänud!

7 juuni 2020 leidis Kaupo&Liis [luurebuss]

Täpselt nagu muinasjutumaa. Mina ootasin, millal Baba-Jaga veel kuskilt kohale lendab, kuid kahjuks jäi ta nägemata. Selle eest nägime täielikke lobudikke, kus tegelikult mitte kuskil ei kannata elada. Aga ega see ongi pisiasi, sest kõik need lobudikud olid uhkelt üles vuntsitud. Nii aed kui ka maja ise. Meelega läksime aeglasemalt, et kõike seda tavapäratut kogeda. Aardeleid ise eriti ei sujunud. Nägime ikka päris palju vaeva, et see üles leida. Oleks tahtnud mõnda kuldkalakest, kes meid aidanud oleks, kuid kuna me seda ei trehvanud, pidime ise hakkama saama. Ühel hetkel Kaups saigi ja päev oli päästetud.

7 juuni 2020 leidis Liis&Kaupo [lepalind]

Aarde koht pole midagi erilist, aga tee aardeni on alles elamus. Otsimine võttis palju aega, ei näinud ühtegi sobilikku peidukat väiksele aardele. Pikalt tiirutasime ringi, aga lõpuks siiski näkkas. Mõnusalt suvelisel laupäeval oli tore siia jalutada ja seda kõike vaadata. Peitja on oma karjääri jooksul häid aardeid peitnud, võiks veel :) .

24 veebruar 2020 leidis Reigo ja Kairi [ftp2006]

“No ei ole juu kuskil kohta kuhu peita”, mõtlesin kõike kive üles tõstes. Kui Reigo helistas geokolleegile, hakkas ta telefon kas külmast või venemaast pange panema. Käisin veel ühe koha läbi, kust tegelikult alustasimegi otsingut, kuid tasapind oli vale ????

7 november 2019 leidis Herki ja Sigrid [siku77]

Selle jalutuskäigu jätsime õhtu viimaseks. Juba tekkis tunne, et seda aaret ei olegi enam. Konsulteerisin ka varemleidjaga aga temalt saadud info ei aidanud kuna pakutud kohas aaret ei olnud. Aarde leidsime mitu meetrit eemal olnud peidukast. Aga muidu oli tore koht ja teekond sinnagi oli muljetavaldav.

Tänud!

25 august 2019 leidis Ruth [rutsik]

See aare tõi meid kanti, kuhu ilmselt muidu ei satuks. Värava juurest jääb aare ca 10min jalutuskäigu kaugusele. Aitäh peitjale!Jätsin ka ränduri.

27 juuli 2019 leidis Janar [matkymbereesti]

Enamikus peitureid läheneb sellele aardele õigelt poolt, mina tulin ikka täiesti valelt poolt. Peale seda, kui ma lõpuks metsast välja sain ja olin natuke aega ristseliti karjäärikividel puhanud, siis võtsin kõne piirivalvele, et ennast ära regada ja uurida, kas mul on kuidagi võimalik ühelt muulilt teisele saada. Regamine läks nobedasti, kuna olin ju eile nende registrisse pandud. Kui aga tulin jutuga, et tahaksin kuidagi teisele poole väravat saada, tuli kategooriline ei. Mis seal ikka, kuid ei saa siit, siis saab kuskilt mujalt. Olin juba karjääri tee läbinud, tuli mul meelde, et mul hakkab vesi otsa saama. Siin alal pole ju kuskilt vett võtta, mis kõlbaks juua. Muulile jõudes, oli möödunud juba mitu tundi kõnest. Teadsin, et korrapidaja on vahetunud. Võtsin korrapidajale uue kõne ja kurtsin oma halba olukorda. Õnneks oli teisel pool nüüd inimene, kes on ka ise matkaja. Palusin uuesti, kas võin vähealt proovida üle värava ronida ja sain ka loa. Nii ma siis pressisin oma kolaka koti läbi varraste ja ise ronisin üle värava. Teisel pool võtsin kõne uuesti korrapidajale ja teavitasin, ma sain üle. Vastuseks sain, jah ma nägin. Sain kutse piirivalve kordonisse vett võtma. Tegin kiire logimise, väikse jalgade puhkamise ja padavai minekut. Kordoni juures pakkusid peremehed mulle vett, heeringaleiba, banaani ja peale pikka vestlust ka öömaja oma hoovis. Mis saab veel turvalisem koht magamiseks olla, kui politsei ja piirivalve hoov. Supper. Suured tänud aarde eest.

26 mai 2019 leidis Paljud ja [satiire]

See küla oli alles põnev. Meil oli seal kõvasti uudistamist ja vaatamist. Suured tänud peitjale, et siia aarde pani, muidu ju sellisesse kohta ei satuks. :)

26 mai 2019 leidis Kristel, Maire, Maris, Karl, Kristjan, Laur ja Timmu [timmu]

See oli vist mu jaoks esimene kord, kui ma lähen aaret otsima kindla teadmisega, et seda seal tegelikult ei ole. Kambaga kombineerisime uue paketi valmis ja tekitasime karbile sobiva pesa. Väga lahe jalutuskäik läbi arhitektuurigeeniuste tänava, kus on materjalina kasutatud kõike, mis kusagilt leitud, plekki, puitu, kive ja värve. Isegi hauapiirded oli ära kasutatud. Väärt koht külastamist. Tänud peitjale ja tänud taastajale.

26 mai 2019 leidis Kristel, Maire, Maris, Karl, Kristjan, Timmu ja [laur]

Peale sündmust käisime Maiuses söömas ja see võttis ikka päris mitu tundi aega...suure kambaga oli ooteaeg päris hull ja nii läks kõvasti aega kaotsi aarete otsimise arvelt...aga hullu polnud, seltskond oli mõnus ja söögid head. Peale istumist otsustasime ikka selle aarde juures veel ära käia, kuna meil oli varemleidja kaasas ja oli lootust, et saab taastada Karli varudega selle aarde. Mõni aasta tagasi proovisime ka sinna läheneda aga teevalik Narva poolt oli vale ja jõudsime elektrijaama või karjääri või ma ei mäleta täpselt mille väravate taha ja sinna see asi pooleli jäi. Seekord oli teistel õige tee teada ja peagi olime õige värava taga. Väikese jalutuskäigu järel olimegi nullis. Väga lahe ja huvitav koht on see ja kindlasti aaret väärt, niiet loodetavasti püsib see seal nüüd veel kaua. Suured tänud kunagisele peitjale ja taastamis seltskonnale!

26 mai 2019 leidis Teised ja Kristjan [sportlane]

Huvitav paik, kuhu varem polnudki sattunud, tänud.

26 mai 2019 leidis Kristel, Timmu, Maire, Kristjan, Karl, Laur ja [puutetundlik]

Oli väga vinge uudistada, kuidas inimesed on leidlikud ära kasutama ehituse juures kõike, mis kusagilt tasuta näppu satub. Karlil oli kõik vajalik aarde taasatamiseks kaasas, Mairel karp varem leitud – nu mis te arvate, mis selle kombo loogiliseks järelmiks lisaks jalutuskäigule tuli? ;).

26 mai 2019 leidis Kristel, Timmu, Maris, Laur, Maire, Kristjan ja Karl [zdrk]

Pustoi Konetsi aarde piirkonda olen ammu tahtnud külastama tulla. Kuna asukoht on kõigest aga nii kaugel, siis esmalt ootasin pikkisilmi aarde taastamist. Seda ei juhtunud aga mitu aastat. Nüüd kui Kreenholmi sündmus tekkis, siis tekkis lootus, et nüüd on see hetk. Paraku seda aga ei juhtunud. Õnneks oli meie seltskonnas Maire, kes kunagi ammusel ajal seda aaret leidnud. Seega võis oma vahenditest meisterdada karbi, mille siis Maire saaks niiöelda taastada. Autod jäid meil eemale ühe värava taha ning jalutasime läbi põneva piirkonna Venemaa suunas. Nulli läheduses püüdis üks kalamees kala. Sõna otseses mõttes püüdis, sest kiskus meie nähes ahvena veest välja. Loodetavasti meie tegevus talle nii väga huvipakkuv ei olnud ja endale uut ussikarpi otsima ei lähe. Aitäh peitjale siia piirkonda juhatamast!

22 aprill 2017 leidis Raili,Heldur,Krista [krista]

Oli see vast kulgemine, vinka-vonka mööda erinevaid teid ja auke, möödudes tootmisest, piirivalvest. Kurvid siia ja sinna ja siis majakesed, majakesed ja majakesed. Omamoodi leiutajate külast jõudsimegi lõppu. Tänud peitjale.

22 aprill 2017 leidis Heldur, Krista ja Raili [raili]

Njahhh... Jälle üks aare, mis ilma kaaslasteta minust jäänud oleks. Tuleb taaskord tõdeda, et geopeitusest teeb tõelise aardejahi mõnus seltskond. See aare tundus juba eos kuidagi creepy! Aga kui Heldur oli nõus ekstra Krista ja minu pärast uuesti naasma, siis ei olnud pikka juttu. Autost välja ja minek! Suvilarajooni elamus selja taga, vinge tuul puhumas ning sünge taevas peakohal... tekkis ikka konetsi tunne küll! Logi kirja ja ruttu tagasi! EVEJ. Tänud kutsumast!

18 aprill 2017 leidis Heldur [heldur]

Olen selle aarde kõrvalt kanuuga aastaid tagasi mööda sõitnud. Alustasime matka Poruni jõelt ja siis mööda Narva jõge, püsides kenasti õiges servas. Eks meil oli piirivalvega kooskõlastus ka olemas ja päevalges pidime hakkama saama. Jõudsime siia ikka juba "väga hämaras" ja piirivalve ootas ja "tervitas" meid siin. Aga eks me olime neil koguaeg jälgimise all (siis oli sedamoodi, praeguseid reegleid ei tea). Siit sõitsime kanuudega mööda kanalit veel edasi kuni piirivalvekordonini. See kanuumatk ülespaisutatud Narva jõel oli väga meeldejääv. Tänasest aardekülastusest oli väga meeldejääv jalutuskäik daachade peatänavatel. Mõned päevad hiljem tahtsin seda ka Kristale ja Railile näidata ja tõin nad ka siia :) Tänud peitjale!

29 oktoober 2016 leidis Reido, Anne [reido]

Leitud! Tänud peitjale :)

9 august 2016 leidis Seltskond segaseid ja [pekadrip]

Vau, milline koht! Ja tõesti, seltskond teeb aaretejahist tõelise aarde. Üksi poleks ma elu sees sinna julenud tuiama minna. Nüüd aga oli kambavaim kaasa kõndimas ja justkui kilp ees. Ahmisin nähtut täiega endasse. Sellist arhitektuuri pole olnud õnne ega au varem kohata. Ja konets oli täitsa pustoi küll. Pilved, "meri" ja üpris jahe tuul. Nimed selles sürreaalsuses kirja ja kaarega läbi miljonivaadete auto poole. Kogetu püsis hinges veel tunde. Ja tugev tänutunne geopeituse vastu, et oli põhjus sinna sattuda.
Ole Sa tänatud, Dave Ulmer!
Aitäh, ka selle aarde peitjale!

9 august 2016 leidis Seltskond segaseid ja [aaplane]

Üks selle suure tuuri põhieesmärke sai kah ära vormistatud :)

30 juuli 2016 leidis Paras seltskond [sedemicra]

Käidud ja katsutud. Täitsa lahe koht, aga ilma aardeta ilmselt poleks sinna ronida taibanud - seega täname.

26 juuli 2016 leidis Lauri & Heleene [coztella]

Logitud ja nänn vahetatud.

5 juuni 2016 leidis Margot ja [armastan]

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

5 juuni 2016 leidis Margot ja Priit, kaasa jalutasid miki ja Tanel [margot]

Väga lahe ja eriline koht, aitäh kutsumast. Nii palju omapäraseid maju ja kaunistusi, tore jalutuskäik oli.

29 november 2015 leidis Margus ja Janika [kaksikmadu]

Pardilaul ajas nii kurjaks, et unustasin juba, et see jalutuskäik hommikul oli väga meeldiv. Õrn lumesadu, vaikus ja rahu...külakese tänavad täiesti pustõjed...Lõpus läks väheke lörtsiseks ja logiraamatu säästmiseks pidin nimede kirjapanemiseks Margusele põue pugema :) Aitäh aarde eest ka muidugi!

18 oktoober 2015 leidis   [tunk]

Justkui eelmise õhtu jätkuks, veel üks kokkupuude Ida-Viru piirivalvega, tõsi küll, seekord mu enda initsiatiivil. Lolli pea ja madala autopõhjaga läksin forsseerima üht suht kahtlast ligipääsuteed. Kui see hulluks keeras, hakkasin välja tagurdama, aga vajusin mudasel teel sügavasse roopasse ja jäin kõhu peale lamama. Rattad vaevu üldse toetasid pinnasele, mingist haakumisest ei saanud küll rääkida. Ei jäänud muud üle kui vedurit otsima minna. Mõningate läheduses asuvate aiamaade juures seisid küll sõidukid, aga need nägid välja sama õrnad kui õuel kõrguvad kirjuvärvilised majakesed. Kuid ennist piirivalvekordonist mööda sõites olin märganud seal aia taga paari neliveolist, mille puhul võis reaalselt loota, et nad ise mutta kinni ei jää. Jalutasin sinnani, muidugi ühtki hingelist õues ei kohanud. Aial seisid sildid, mille sisu teatas relvastatud valvega territooriumist, kus viibimine keelatud. Vaatasin veelkord pika pilguga ringi, lõpuks jõudsin järeldusele, et kui ma territooriumil liiga kaua ei viibi, siis ehk kuuli ei saa ning marssisin peaväravast sisse.

Hoone sissepääsu juures oli uksekell, kuna ukselingi kangutamine tulemusi ei andnud, siis vajutasin nuppu. Avanes aken külgseinal. Ainult veidike, nii et üles jäi pilu, kusjuures aknaklaasi ees oli väljastpoolt läbipaistmatu materjal. Akna tagant kõlas küsimus "Mis mureks?" - puhtas eesti keeles muide. Selgitasin olukorda, hääl soovitas oodata kuni ta kutsub korrapidaja. Viie minuti pärast avanes uks, sealt ilmus nähtavale meesterahvas, kes küsis "Что случилось?" - puhtas vene keeles seekord. Täbaras seisus nagu ma olin, hakkasin vastuseks vaevaliselt kohalikku keelt purssima, kaks spetsiifilisemat sõna olin vahetult enne Google Translate'i abil igaks juhuks pähe õppinud. Ilmselt ei olnud mu jutt kuigi lihtsasti mõistetav ja ilmselt ei kannatanud korrapidaja seda jura pikemalt kuulata, sest minu suurimaks kergenduseks kõlas järgmine küsimus nii: "Rjaagite jeesti keelt või vene?" - "Eesti" - "No ma kusingi, et mis juhtus?" Situatsioon uuesti lahti seletatud, paluti mul taas oodata, kuni ta uurib patrulli käest, kas on võimalik. 5 minutit hiljem sain teada, et patrullauto on siiapoole teel, tarvis vaid veidi oodata. Ka see viimane ootamine kestis ehk napi 10 minutit, siis veeres aia taha eraldusmärkidega Nissan Patrol. Sealt astus välja kaks jeesti keele oskusega poissi, kellele sain oma muret veel ühe korra kirjeldada, siis suundusime juba koos 400 m kaugusele minu kinni jäänud auto juurde. Päästeoperatsioon kulges edukalt, loomulikult kaasnes piirivalve tööga jällegi dokumendikontroll ja kerge ülekuulamine, mille sisu oli hämmastavalt sarnane eelmise õhtu küsimustega.

• A mis Te siia tulite?
• Jalutama. Kaardi pealt vaatasin, et üks maanina ulatub päris kaugele jõkke, tahtsin vaatama minna.
• A kus Te elate?
• Tallinnas.
• Tallinnast tulite lihtsalt siia jalutama? Oma vabast ajast?

Tõepoolest, paistab, et neil on standardküsimused koos sõnastusega ette antud. Õnneks oli seekord vähemasti keskpäev ja juhusliku uudistaja lugu läks loosi, lisapõhjuseid ei pidanud siin lauale lööma. Ma olen küll üsna kindel, et piirivalvurid on aarde läheduses asuvast tornist ammugi tuvastanud kahtlaste tegelaste kahtlased rännakud ühte ja samasse kahtlasesse punkti kahtlaselt sarnaseid liigutusi sooritama. Ikkagi pidasin paremaks patrullile geopeitust seekord mitte mainida. Usun, et targematel on oidu madalapõhjalisega kaugemale jääda või külateed kasutada kui kett juhtumisi avatud asendis. Igatahes see paremalt kulgev alternatiivne "otsetee" pole lõpupoole ka mitte keskmise neliveolisega läbitav. Tegelikult ongi just jalutamine seal ainuõige otsus, nii ei jää ka vaatamisväärsused nägemata :o) Tänud peitjale ja taastajale!

4 oktoober 2015 leidis Tanel ja Pilditibi [phantom]

Proovisime ühte teed, aga see lõppes kurjade märkide ja tõkkepuuga. Proovisime siis järgmist, aga mingil hetkel tundus seal sõitmine ebamõistlik ja jätkasime jalgsi. Ehk oligi parem, saime omapärast arhitektuuri nautida. Aarde leidsime ka. Mõned meetrid edasi oli kuri silt, mis teatas, et siin saab Eesti otsa. Õnneks oli aare veidi enne. Koht hakkas kiirelt silma, uus logiraamat oli ka täitsa puutumata. Aitäh peitjale.

14 juuli 2015 leidis Külli ja Karl [kamardik]

See koht on imetlust väärt. Inimestel on ikka fantaasiat oma elukoht käepäraste vahenditega huvitavaks teha. Siin leidub nii ilusaid, vahvaid ja leidlikke kodusid, kui ka inetuid hooneid. Mõnusa elamuse sain siit. Suur tänu siia juhatamast.

7 juuni 2015 leidis Hannes, Mammu ja Tanel [timix]

Kohe, kui ma seda selle aarde nime mainisin, tuli vastus, et ma teadsin, et sa hakkad seda nuiama :) Mis teha, tegemist oleks olnud Ida-Virumaa idaosa ainsa leidmata aardega. Mingi maa peal oli kett ees ja sealt tuli jala edasi minna. Alguses kästi üksi minna, aga lõpuks tuldi ikka kaasa. Arhitektuur on seal külas muljetavaldav ning ühel aknal oli isegi Eesti lipp. Lõpus oli vaade loomulikult ilus. Aitäh!

19 aprill 2015 leidis Jaanika, Mikk [silmsirkel]

Vahva, kiirmarss aardeni pakkus nii mõndagi silmale. Aitäh!

11 aprill 2015 leidis Andres [elektrik]

Leitud. Huvitav koht.

8 august 2014 leidis Rünno,Kaire,Sten-Alar,Rein,Arvet [arweto]

Daachad nähtud ja korstnad loetud.Tänud juhatamast!

23 juuli 2014 leidis Gerlin & Co [sipelgapreili]

Alguses geps arvas, et võiks ikka teist teed pidi minna, aga siis tuli venekeelt kõnelev onu ja nõudis luba, aru me ei saanud, et mida kurja :D Aga siis saime teise teeotsa peale ja jõudsimegi lubatud daachadeni. Ikka täiesti uskumatu omaette maailm! Soovitan soojalt kõigil minna vaatama ja neid külastama, kordumatu kogemus! Jalutasime mööda päkapikumaju ja teretasime viisakalt elanikke :) Aare omas kohas ja täitsa OK!

5 juuli 2014 leidis Rudolf, Martin, Indrek, Gertrud, Arvo [rudolf]

Seda aaret oleme juba pikka aega igatsenud külastada. Nüüd, kui lõpuks Ida-Võlumaale sattus, oli siiatulek sama hästi kui kohustuslik. Gepsul oli küll alguses natuke raskusi õige teeotsa leidmisega, aga lõpuks parkisime meiegi oma auto keti taha ja jalutasime.

Koht ise ei olnud päris see, mida ootas - väga viisakad väikesed majakesed, hooldatud aiad ja omajagu inimesi. Hästi mõnus. Liikusime läbi sumiseva heina kuulsa värava poole ja mõtlesime, et see ongi suvi.

Nullis kaua ei läinud, aare tuli välja igati loogilisest kohast. Vaatasime seal veel natuke ringi, üritasime mõttes riigipiiri jõe peal paika panna ja lonkisime minema, uuesti mööda majadest, mis nägid välja nagu keegi oleks võtnud küla ja kõike natuke kahandanud.

Aitäh siia kutsumast! Kindlasti koht, mis väärib külastamist.

5 juuli 2014 leidis Gertrud, Indrek, Arvo, Rudolf, Martin [matu07]

See aare oli üks selle reisi suureesmärkidest. Lähenedes sai juba veidi ekselda, kuna navi tahtis suunata mingit kaldaäärset "teed" mööda, mis ei olnud sõiduautoga läbitav. Jätkasime suuremat rada mööda ja varsti oli selge, et oleme õiges piirkonnas: detailideni hoolitsetud väiksed aiad veel väiksemate majadega.

Jätsime auto samuti keti taha ja jätkasime jalgsi. Vaadata oli midagi igal sammul, pead käisid kogu aeg ühele ja teisele poole. Ühte mahajäetud, ent täitsa numbriga majakest vaadates tekkis kiusatus samuti majaomanikuks hakata: ikkagi oma neli ruutmeetrit põrandapinda ja aktiivne naabrivalve samuti olemas.

Kui majad otsa said, siis teerada mööda edasi, hein sumises ja lõhnas, linnud lendlesid ja päike lõõskas. Varsti jõudsimegi okkalise värava juurde, millest edasi ei tohtinud minna. Mässumeelsemad meist panid küll käe korraks varbade vahelt läbi ja itsitasid. Aarde endaga läks kähku ja siis nautisime veel vaateid ja üldist olemist.

Tagasiteel oli veel sama palju vaatamist, sest teise nurga alt avanes üha uusi ja uusi detaile. Kohati väga palju kitši, aga sellises kontekstis hästi nauditav. Igatahes raudpolt-soovitus minu poolt ja suur aitäh peitjale! Ise poleks iial sinna osanud minna.

3 juuli 2014 leidis Anna & [kallo]

Parkisime end platsile enne edasisõitu takistavat ketti. Tundus, et see tabalukk seal oli petteks ja saanuks keti kerge vaevaga eest võtta, ei hakanud me seda tegema. Meil pidi ju liikumisaasta olema, nii me end liigutasimegi. Daatšade vahel on ikka põnev liikuda, seal näeb igasugu arhitektuuri, kahjuks küll mitte eriti suuri ja häid pärle.

Tundub, et meite piir on hästi valvatud. Siin sai kohatud juba kolmandat radarit meie reisu ajal. Meie sinna ligi ei pääsenud, värav oli ikka kinni. Aare ise oli seal, kus olema pidi.

Tagasiteel käisime Auveres vaatamas, kus meie elekter alguse saab. Seal on näga nii vanad elektrijaam ja õlitehas kui ka mõlemad uued. Kolossaalne kompleks ikka, hoomamatu. Niisamuti nagu kõrvalasuv tuhamägi ehk elektritootmise jääkprodukt. See mägi aina kasvab ja kasvab, taevani veel muidugi ruumi on. Mäe kõrval on aga meie oma helesinine laguun ehk settebassein.

Tänud aarde eest!

18 aprill 2014 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...

Täname õue kutsumast!

18 aprill 2014 leidis Piia, Peeter [blondiin]

See oli üks Ida Viru retke eesmärke ja loomulikult vääris igati kohaletulekut. Mitte niivõrd aare ise vaid tee sinna. Tuhaväljad, meeletult huvitav daatsakülake (pildistasin palju, hiljem avastasin et enamik neid pilte on juba siia ülesse laetud, kordama siis ei hakka)Kohalikud askeldasid oma igapäeva askeldustega ja meist huvitusid vaid üksikud külakoerad. Raudne siiluks oli aga avatud ja nii pääsesime kaugemalegi. "Igatsevalt" suure Venemaapoole vaadates tegime siin ka väikse pikniku. Suured tänud juhatamast

1 aprill 2014 leidis DimHesse [dimhesse]

OK! Panen pastakas ja mänguasi. THX!

28 detsember 2013 leidis Aive, Leiko, Maarja [maarjalukas]

Kui vähegi võimalik, siis käige seal kindlasti ära. See on selline vägev koht, mis pakub kindlasti head üllatust.

28 detsember 2013 leidis Tiia, Einar [pagarid]

Tänu sellele, et tõkkepuu kinni, oli elamus sedavõrra suurem. Mida seal kõike ei leidunud? Mõned pildid ka. Aardes puudub kirjutusvahend.

28 detsember 2013 leidis Leiko, Maarja, Aive [sunflower]

Siin tekkis tunne kas me ikka oleme eestis.Väga hea ja positiivse tunde saime läbi küla jalutades.Aitähh siia juhatamast.

7 detsember 2013 leidis Hanno ja Triin [trine]

Ikka satume siia talvel, ent seekord jõudis lumi kohale vaid paar päeva enne meid ja aare oli täiesti leitav ja heas korras. Vaatamisväärsused olid alles ja üks hirmkõrge korsten juurdegi ehitatud. Aitäh!

17 juuli 2013 leidis Palju inimesi ja [shadow]

Enne aarde vallutamist tegime pilte kohaliku Kariibi mere ääres. Vesi oli pea sama sinine kui minu nooruses. :) Suvilate vahel peatas meid aga ainus eestikeelne silt: ERATEE. Meie õnneks taoti sildi kõrval turakat ja üldse viitas kõik improviseeritud viinavõtule. Meie seltskonna polüglott vahetas nenede seltskonna polüglotiga mõned sõnad ning läks peagi üle rahvusvahelisele kätega vehkimisele. Mina kui venekeele algtaseme harrastus-algaja vaatasin tsirkust autost. Peale karastavat keelekümblust tuli vastasleeri esindaja minu juurde ning teatas : "vjassakjule-pjarremale" (ise samal ajal kätega vastupidises suunas vehkides), avas "värava" ning andis loa nulli sõita. Vot sulle integratsiooni.

6 juuli 2013 leidis Vaimar [vaimar]

Soe laupäevaõhtu pole selle aarde otsimiseks parim aeg. Otsustasin läheneda parempoolset rada mööda võsa vahelt. Emotsiooni saime ikka kätte. Tänud!

27 juuni 2013 leidis Mürakas, Liina, Pingud ja [toomastiisler]

Vot see juba on midagi. Need majad on klass omaette. Midagi sellist juba niisama kusagil mujal ei näe. Aitäh , et aarde peitja meid sellise koha näitamisega valgustanud on :)

27 juuni 2013 leidis Pingud, Hülgepoeg, Liina ja [myrakas]

Siiatulek oli jälle muidugi omaette ooper.

Teede lahknemisel ja tõdemisel, et õige on parem haru, ronisid Pingud meie autosse (neil ei ole enda omast ükskõik) ja sõit võis alata. Tuli aga välja, et sõit lõpeb kraavi ääres millest üle viib ainult jalgsild. Pöörasime ennast kuidagi ringi ja väljusime sama teed pidi. Ei andnud ka teised teed paremaid lootusi ja pidime masina hülgama. Teel aardeni tabas meid muidugi Eesti fantastiline suvi ja seda loomulikult korraliku vihma näol! Tagasi auto juurde jõudsime täiesti läbiligunenult ja läbipaistvates T-särkides. :P

Aarde eest suured tänud! Koht ja vaated on klass omaette!

19 mai 2013 leidis Sofi, Rein, Mart [espenberg]

Taastatud aare loomulikult heas korras, koht väga muljetavaldav ning lisaboonusena saime tutvuda kohalike suvilatega ning pesunööri otsas ketis olevate koertega. Tänud peitjale ning soovitame kindlasti seda aaret külastada.

27 aprill 2013 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]

Juurdepääsuteid aardele on kaks: esimene lõpeb eramaa sildiga, teine kulgeb metsavahelt ilma igasuguste siltideta. Käisime eramaa sildi taga ära, keerasime ringi ja lähenesime metsa poolt. Tee läks väga vesiseks ja otsustasime sealt läbi mitte trügida. Kand ja varvas kulgesime läbi moodsa arhitektuuriga palistatud jõeääre. Päris lõpus ujus luigepaar, isasisendil tuust põhjast püütud rohtu noka vahel. Ja siis asus meid uurima piirivalve kaamera, suunates oma suure silma täpselt meie peale. Tegime vaikselt asja. Karp oli pisut seest märg kuid iseenesest täiesti hea tervise juures. Kuivatasime, pakkisime logiraamatu ümber mõistlikku grip-kotti, lisasime juhendi ja tähistasime karbi. Napilt töödega lõpukorral olles, suundus meie poole koera jalutav papi. Jõudsime enne tema kohale saabumist karbi oma kohta tagasi peita ja asjad kokku pakkida. Tervitasime po-russkii ja kulgesime oma teed. Täname tegemast-kutsumast! Elus poleks sinna sattunud.

21 oktoober 2012 leidis Kalle metsjeesus ja Fred [simkalle]

Panin aardesse märkmepaberid logiraamatuks minigrip kotis koos pastapliiatsiga,eemaldasin läbimärja geopeituse infokirja.

20 oktoober 2012 leidis Piret, Mart, Annika jt [sylli]

Keskmisest veidi väiksema karbi autost leidsin ja haarasin kaasa. Kohapeal leidsin vaid katkise märja juhendi ja eemal kilekoti. Võtsin oma väljaprinditud geopeituse lehe selle aardepunkti kohta. Kirjutasin sinna peale oma logi ja asetasin koos kilekotis asuva märja geopeituse juhendiga karpi. Karbi asetasin oma gepsu järgi asuvasse nullpunkti. Kuna meil oli kaasas kohalik giid, kes teadis aardest, siis tema kinnitas, et kusagil seal tema teada see aare ka asus.

Mul on tunne, et see aare võiks olla mikro aare, sest seal on kogu aeg väga palju kalamehi. Koht ise on vaatamist väärt ja võiks geopeituse jaoks säilida. Järgmine leidja võiks siis uue geopeituse juhendi ja logiraamatu kaasa võtta ja veekindla markeri, et karp tähistada. Tänud väga lahedasse kohta juhatamast!

22 august 2012 leidis Raivo [raivo]
Oleks võinud ju avalikult kirjutada et karpi ei ole. Peatusin Narva-Jõesuu Maximas just karpide juures ja tutvusin valikuga. Aare on täiesti leitav, koosneb kuivast logiraamatust kilekotis ja märjast infolehest selle peal. Järgmised otsijad, võtke väike karp kaasa palun.

19 august 2012 leidis Margus, Kelly ja Georg [caveman]
Me polnud päris kindlad, et autoga lõpuni ei pääse ja proovisime paari erinevat võimalust, kuid lõpuks olime ikka ketiga tõkestatud teeotsas. Kuna olime pikast päevast väsinud ja ei viitsinud jala käia, käisin värava kõrval askeldama kohaliku käest uurimas, kas ta laseks meid autoga sisse. Uuris, mis eesmärgil me soovime läbi sõita. Ütlesin, et oleme turistid ja soovime korraks lõpus ära käia. Selle peale palus kohalik auto ära parkida ja jala edasi minna. Proovisin küll kaubelda aga nende koperatiivis on range kord ja ta saaks esimehe käest pähe, kui ta meid läbi laseks. Läksin siis jala...
Koht oli huvitav ja logitud sain aga aardega on pahasti.

11 august 2012 leidis Alex, Merily ja [mooritz]
Jätsime auto ilusti keti taha paatide juurde ja jalutasime aarde poole. Siin seal piilusid meid muhedad kohalikud , kes olid oma elamised ikka väga edevaks teinud. Ühes aias polnud enam murul pea ruumigi, kõik oli ära planeeritud kõiksugu vidinatega. Kohalikud valmistusid kalale minema ja osad juba püüdsidki kala. Siin seal oli kuulda naabritevahelisi arutelusid. Kõik olid rõõmsad ja mis peamine, ei mingeid piire naabrite vahel,nagu üks suur pere. Lõpp tuli väga ootamatult. Ühtäkki oli teel sild ja sellel värav. Liginesin väravale igaks petteks selg ees ;), mine tea kas kannabki. Kandis küll ja siis sai ka aare üles otsitud. Küll seal on ikka palju kalamehi ja kui palju neil veel aega on seal jõel tiksuda . Silla juures nähtud paat jõudis nö sadamasse samal ajal kui meie jalutades oma auto juurde. Tänud teistsugust kohta näitamast!

15 juuli 2012 leidis Ove [ove]
Pea 5 aastat aastat tagasi käisin seda aaret esmakordselt otsimas aga tookord oli aare kaduma läinud. Vahepeal olin aarde asukohast küll mitmel korral mööda Narva jõge mööda sõitnud aga siis ei olnud aega aaret otsida. Nii jõudsingi uuele katsele mitu head aastat hiljem. Kohapeale elu ei ole seal selle ajaga praktiliselt üldse muutunud, ainus üllatus oli see, et suvilarajooni keskel oli tee suletud tabalukuga suletud ketiga ja viimane lõik aardeni tuli jalutada. Aga oligi põnevam ja rohkem aega imetleda kohalikku suvilakultuuri. Aare oli seekord omal kohal ja alles oli ka sümboolne värav Venemaale.

14 juuli 2012 leidis Ahto [ahtoj]
Kohaletulek huvitav, leidmine lihtne. Evej. Tänan.

16 juuni 2012 leidis Helen ja Kätlin [eren]
Ammu olin tahtnud sinna minna ja pettuma ei pidanud. Autoga me nulli ei läinud, jalutuskäik möödus silmad suured peas. Väga mõnus, et aare sinna minema juhatas. Aitäh.

2 veebruar 2012 leidis Hannes ja Anu [hpalang1]
SUPER! Tee ühe SEJ juurest teiseni teeb puupeale ka selgeks, mis on eesti elektri tegelik hind. Ja talvel, kui maastik mustvalge, on hinnalipik oluliselt selgemini loetav. Ja aarde asukoha eest tahan veel eraldi kiita. Mustajõe Kaks on üks vingemaid küli Eestis! Mingil hetkel otsustasime juba auto küla keskele maha jätta, aga jätkuv jälg ja julgustav silt Tšornõje Kamni 1 km kehutasid edasi kimama. Lõpuks sõitsime vist 7 m peale, aga siis hakkas kahtlus, et kas ikka saame. Siiski - null on täpselt nullis, mistõttu arheoloogilised välitööd õnnestusid ilma pikemata. Muidugi, sula-külm-sula järel enam nii lihtsalt ei pruugi saada, aga mine isahane tea. Ja tunne seista autoga keset Narva jõge mingis pärapõrgus on ka väärtus omaette. Tagasiteel nautisime veel kohalikku vernakulaararhitektuuri - päeva nael summa summarum. Suurimad tänud juhatamast, ilma selle aardeta poleks iial siia sattunud.

13 september 2011 leidis Alex,Dina [alex]
Selle aarde otsimisega tegin vist vea kuna järgmine aasta lubati mind sinna paariks päevaks suvitama viia...müstiline ja uskumatu minu jaoks, et naabrite vahel võib nii palju heanaaberlikust olla :)

22 august 2011 leidis Esko [atrivsolap]
Mind huvitas selle aarde asukoht. Õiged teed ma ei leidnud aardele ja jalutasin mingid pool kilomeetrid sääskedega. Kui kohale jõudsin sain aru et see on drive-in aare. Huvitav koht. Tänan peitjad!

25 juuli 2011 leidis Inga ja Aigar [katsulas]
Võin öelda, et Pustoi Konets oli üks minu kinnisideesid Ida-Virumaal. 2005 Suveseiklust korraldada aidates märkasin atlases esimest korda sellist kohanime - ning sellest ajast saadik on olnud soov siinsel teeribal ära käia, nägemaks mis seal tühjas lõpus asub. Nüüd siis see soov täitus, lihtsamalt isegi kui kardetud - suvilate vahel teeb tee vaid ühe arvestatava hargnemise ning otseloomulikult suutsin sealt vale teed mööda edasi sõita kuni lõpetasin kuskil tupikus. Vene hing on aga üllas ning rändureid abistav ja kiiresti juhatati õigele teeotsale tagasi. Aitäh peitjale!

25 juuli 2011 leidis Aigar ja Inga [kingu]
Leitud kell 18.00.
Sealkandis pole ma kunagi viibinud. Päris omapärased vaated elamutele. Et neis ka elatakse...
Leid tuli kiirelt. Hästi püsinud aare. Tänud.

25 juuli 2011 leidis Airi ja Imre [triick]
Ei saaks öelda, et aardeni jõudmine kuigi lihtne oleks olnud. Suvilapiirkond oli väga omanäoline ja teel aardeni tekkis ühes kohas vägisi tunne, et sõidame kellegi hoovist läbi. Kuid ega sealsed inimesed ei vaeva end suurte hoovide ja kõikvõimalike peenardega. Neil on vaja vaid maja ja paati jõe ääres. Auto jätsime viimase garaaži juurde ja sealt jalutasime aardeni. Tegelikult pääseb ilma probleemideta aardeni ka autoga. Isegi on ruumi ümberkeeramiseks ja muudeks trikkideks. Aarde enda leidsime paadimürina saatel kiirelt. Aardesse jätsime lepatriinu. Aitäh toreda aarde ja seikluse eest.

16 juuli 2011 leidis Maris, Margus ja Airi [airce]
Ega ikka ilma aardeta ei oskaks ise vast igale poole minnagi. Väga põnev ja silmaringi laiendav kohakene. Üks asi on vaadata pilte - teine asi ikka ise kohapeale minna ja näha. Aru ei saa, miks meil seda kilakola küll nii palju vaja on - kui tegelikult me saaksime palju vähemaga hakkama ja oleksime ka ilmselt rohkem avatud hingega, lahkemad ja õnnelikumad. Tänan.

16 juuli 2011 leidis Maris, Airi, Margus [max]
See aare on meie plaanides olnud juba väga kaua. Kui vaadata aarde peitmise kuupäeva, siis tuleb välja et peaaegu 4 aastat :) Nüüd siis lõpuks idas olles võtsime suuna aardele. Auto sai jäetud kaugemale ja jalutades olid muljed suvila rajoonist veel ehedamad :) Tore oli vaadata, et suvila teisele korrusele sisenetakse katusel olevast uksest, kuhu saab ronida katuse najale toetatud redelist. Nähtud sai ka autogaraazi, millel oli uhke torn ja katuseaknad. Külas oli masti tõmmatud vene lipp ja kaugele kostis vene raadio. Aare oli olemas. Ainult sild tundus kuidagi lühike, pildi järgi olin ta ikka kümme korda pikemaks mõtelnud. Aitäh!

14 juuni 2011 leidis Hellen Jaanika Elvis [ullunt]
Leitud. Kõige suurema elamuse saime nähes suvilarajooni. Tänud juhatamast siia.EV J-pastaka

11 juuni 2011 leidis Carolina & Hanno [hanno5000]
Põnevaim osa oli kohale sõitmine läbi suvilate rajooni, selliseid ehitisi ning taolist külaelu polnudki mu silm enne näinud. Kui kaarti vaadata, siis küll ei arvaks et autoga saab lausa nulli, aga ennäe, nii oligi. Aare ise tuli välja esimesest vaadatud kohast. Aitähh juhatamast!

11 juuni 2011 leidis Hanno & Carolina [caro]
Minul juba kolmas kord Pustoi Konetsis olla. Esimene kord Virumaa Suveseiklusel, teine kord oli aare kaotsis ja nüüd siis läks õnneks. Koht ise ka mitmendat korda külastamist väärt. Aare korras.

16 oktoober 2010 leidis Ave ja Marko [oiorokko]
Tänase päeva oodatuim aare. Tee aardeni oli küll paras katsumus. Seal kandis oli maha sadanud päris arvestatav kogus lund. Kuna talverehve võib alles eilsest kanda, siis neid muidugi polnud kuigi kasuks oleks tulnud - teepeal olid lausa kümne sentimeetri sügavused roopad. Õnneks jõudsime õnnelikult Eesti Soojuselektrijaamani. See oli võimas vaatepilt, isegi Avele meeldis, kuigi normaalajal on ta suhteliselt kõrgepingeliinifoobik - ja seal neist juba puudust polnud. Kui olime Mustajõe piirivalvekordoni juurde jõudnud, siis leidsime eest neoonvärvides eratee sildi, aga otsustasime, et oleme seekord eratee väärilised, ja sõitsime minevikku. See küla oli täielik tipp. Väga lahe koht. Need "tänavad" ja majad... Kui poleks "lääne" autosid majade ees, siis oleks see käik tõeliselt "külaskäik minevikku".
Tegime külale mitu tiiru peale. Aga nagu ka eelmistel ei õnnestunud ka meil kohe õiget teeotsa leida. Esimese korraga sai peaaegu õiges kohas käidud, aga viimasel hetkel sai ikka teise tee kasuks otsustatud, mis ei viinud ka kuhugi. Ega siis ei jäänudki muud üle, kui mõne kohaliku käest küsida. Sõitsime esimese daatša juurde kus elu märgata ning hõikasin üle aia kõigepealt emakeelsed tervitused ja seejärel juba rahvusvahelised, mille peale üks aias askeldav proua korraks pilgu tõstis. Esitasin siis puises vene keeles abipalve, mille pealt proua pilgu maha keeras ja edasi toimetas. Mõne hetke pärast karjus ta üle küla oma mehe nime, kes siis tuli ka uuris, mis mureks. Igaljuhul saime kahe peale kõige rahvusvahelisemas keeles (kehakeeles) sotid selgeks ja asusime tammi poole teele. Auto jätsime igaksjuhuks 400m peale, kuigi pärast selgus, et saaks päris nulli. Omanikule suured tänud sellisesse kohta juhatamast. Selliseid aardeid tahaks veel (meil muidugi on see võimalus - ligi 800 aaret veel leidmata :)). Aare oli korras!

29 juuli 2010 leidis Mart [tsiklist]
Sattusin juhuslikult töö asjus sinnakanti ning otsustasin vana võla likvideerida. Kiirelt läks. EVEJ PS. leidmise kuupäev on suure tõenäosusega vale, on juba unustusse vajunud.

21 mai 2010 leidis Tiiu Mart [lelo]
Vaatamata gepsu pingutustele meile ligi 2 kilomeetrist jalgsimatka peale suruda jäi meie jonn ja nutikus ning kohalike sõbralikkus peale ning me sõitsime peaaegu nulli. Väga omapärane elukeskkond ilmestas meie teed kuni poolsaareni. Poolsaar on muidugi vaatamisväärsus omaette. Jälgisime mõnda aega liiklust jõel, seal- ja siinpool märgistatud piiri. Logisime, siiralt tänulikud, et meid niisugusesse kohta on juhitud. EVEJ

2 mai 2010 leidis Liisu ja Erik [hel]
Oma plaane eelmisel päeval tehes hakkas selle aarde nimi kuidagi kummitama ja seda sõnapaari "pustoi kanets" sai nii mõnigi kord kasutada, ei tea, äkki idanaabrite lähedus mõjutas. Aga see oli tõeliselt vapustav teekond lõppu, suu ja silmad pärani imestust läbisime X eesti külakese. Suutsime viimases teeotsas pisut eksida, aga peale edukat parempööret saime edasi. Viimased paarsada meetrit võtsime jala, see oli lihtsalt seda väärt :) Aitähh peitjale, sellisesse kohta ei oleks osanud kuidagi tulla, fantastiline. Üks maja olid isegi suhteliselt uhke ja uus, äkki külavanema oma? Muidu oli vaikne ennelõuna ja keegi meid ei seganud. Uks lõpus oli täna lahti, aga edasi me ei läinud. Kiire leid ja aare korras. EVEJ

15 august 2009 leidis Aili ja Osvald [osvald]
Pole midagi eelnevates logides kirjutatule juurde lisada. Nüüd on see kõik ka ise ära nähtud. EVEJ.

2 august 2009 leidis Lauri, Rita, Helen, Maire [ftf]

See kust me läbi sõitsime, et aardeni jõuda oli minu jaoks suht ulme. Ma arvasin, et sellised kohad eksisteerivad ainult filmides ja siis ka ainult välismaistes. Selgus, et ma eksisin selles rängalt. Samas, koht kuhu aare oli peidetud oli väga ilus. Seal vaatasime veel paari kihutavat mootorpaari ja siis tulime tulema.

2 august 2009 leidis Lauri, Rita, Helen, Maire [algaja]
Selle eest meid hoiatati ja see oli tõesti ilus koht. Läbi teise tsivilisatsiooni sõites sai mulle selgeks, et neil on kõigest savi. Külakese puhul on täiesti mõistetav, et auto pannaks sinna kus ta parajasti seima jäi ja kas teised mööda mahuvad on täiesti poogen. Kui aga mingi piirivalvemasin sama tegi siis ma tegin neile rooli tagant ka rahvusvaheliste märkide abil selgeks mida ma neist arvan. Lõpuks manasin sama lollaka näo pähe nagu sel juhil. Aga vist jõudis kohale. Kui külakese lõpus veel mingi peni keset teed puhkama heitis siis olin valmis ilma pikalt mõtlemata tast üle sõitma, kuna veendumus, et seal ongi reegelt kõikidele end ette paigutada sai lõplikult kinnitust. Koer osutus aga kõige mõistlikumaks. Nihutas end natuke tee peal, et ma mööda saaksin ja oligi kõik. Vahepeal oli ka kerge kahtlus, et kas selle autoga üleüldse lõpuni jõuab aga jõudsime küll. Ka oli seal üks maastur koos kohustusliku landiloopijaga. Aare alistus üsna ruttu. Vaatasime paari mööduvat mootorpaati ja siis läksime tagasi Rootsi Lõvi poole, mis aga jäigi tol korral leidmata. EVEJ

18 juuli 2009 leidis Priit & Maarja [bonzo]
Nüüd oli teine kord seal käia, kuna talvel oli aardepeidik kinni kaanetatud. Kui talvel käis seal uskumatult vilgas elu sellise ääremaa kohta, siis täna oli puhta hullumaja lahti. Enne suvilakooperatiivi asuva järvekese ääres oli mega rahvamass ja kõik teeääred olid autosid täis pargitud. Majakeste vahel oli keeruline liigelda, kuna teed olid rahvast täis ja ruumi polnud. Murdsime sealt kuidagi ikkagi läbi. Meie üllatuseks oli aarde juures täielik vaikus ja polnud ühtegi hingelist.
Logiraamat oli natuke niiske, kuna karbi kaas oli puru. Vahetasime aardekarbi, jätsime GP juhendi ja uue ümbriskoti. Täname!

6 juuli 2009 leidis Sirje, Andrea ja Andreas [gpsitu]
Olime juba ette veendunud, et see aare on meie Ida-Virumaa tuuri vingeim. Ja tõsi, mis tõsi, me ei pidanud pettuma. Teel aardeni nägime kahte vägevat elektrijaama, neist ühte koos vahetuse vahetusega, mitut ülilahedat monumenti, puutumata ja puututud loodust, eelpoolmainitud suvilarajooni jne, jne.

Aarde enda leidmine oli lihtne, nagu sellises kohas olema peabki. Võtsime aardest märgi, jätsime teemakohase piraadi. Tegime aardele väikese hoolduse selles mõttes, et vahetasime välja mittetöötava pastaka. Paraku jäi aga katkine karp meist sama katkisena peidukasse. Peitsime tagasi tagurpidi, ehk pääseb nii vähem vett aardesse.

Peitjale ülisuur aitäh aarde eest - see on kahtlemata Ida-Virumaa aarete pärl! Sinna kutsub kindlasti tagasi, sest tahaks oma õngega proovida, mis sorti kalu kohalikud sealt välja sikutavad. Super! Minu isiklik aasta aare! :-)

4 juuli 2009 leidis Maku, Jaanika, Laurikas ja Pillekas [maku]
Sellisesse paika poleks ma ise elusees sattunud, tänks peitjale...

4 juuli 2009 leidis Laurikas, Pillekas, Maku, Jansa [laurikas]
Valisime lähenemiseks pisut vale tee ja jalutasime seetõttu kilomeetri aardeni ja sama maa tagasi. Külake, kust meie tee läbi viis, oli meie jaoks täiesti teine maailm. Naljakas oli sealt läbi jalutada ja samas oli hea meel, et sinna georgi-lintidega suvitajate juurde autoga ei läinud seiklema. Aare ise oli vahvas kohas ja leidsime kiiresti. Karbist valasime vee välja ja panime tagurpidi tagasi, sest varukarpi kahjuks kaasas ei olnud.

21 juuni 2009 leidis marko,timo,meryn [virumaalane]
Huvitav koht. Kalamees ja kalanaine häirisid veidi, kuid aare sai siiski leitud ja logitud. V: Marmorkuul J: Nänn

11 aprill 2009 leidis Kertu ja Ants [tankirahvas]
See aare oli tõeliselt lahedas kohas. Seda küla, millest läbi sai sõidetud, on sõnadega raske kirjeldada. See on nagu filmis, ma ei saanud aru, kas inimesed elavad nendes daatshades paikselt või on need siiski vaid kalapüügi hooajaks ehitatud, igatahes mõne ees seisis küll väga uhke automobiil. Pustoi Konets jäi meile selle päeva viimseks aardeks. Kõik, mis edasi juhtus, oli ulme. Meil oli plaan mööda Peipsi kallast alla pool sõitma hakata, esmalt siis Vasknarvasse, kuid ette jäi Narva karjäär. Mõtlesime, et sõidame igaks juhuks karjäärini ja uurime, et äkki saab kuidagi otse Vasknarvani - kaardil ju tee olemas. Olles jõudnud karjääri tõkkepuuni, tõstis valvur tõkkepuu sõnalausumata üle, Ants viipas valvurile tänutäheks käega ja sees me olimegi.....juhuu. Ma ei tea siiani, miks ta meid sinna lasti, kas arvas, et kui juba Nivaga, küll siis on natshalnik või pidas meid RMK töötajateks, igatahes järgnevad tunnid seiklesime mööd karjääri ringi nagu Palle üksinda maailmas, leidsime ka tee, mis oleks pidanud Vasknarvasse viima, kuid teel oli tõkkepuu ees ja tõkkepuu oli lukus, isegi mööda ei saanud sõita. Lõpuks eksisime me totaalselt ära, hakkas juba pimedaks minema, teid tuli üha juurde ja juurde, siin-seal leidsime end siltide juurest "Stopp. lõhkamine!", ikka ja jälle olime sattunud valele poole silt. Püüdsin kaarte ja gepsu uurides aru saada, kuidas sellest labürindist välja võiks saada - ühtegi inimest ka ei olnud, kes oleks kasvõi tulnud uurima, et mis me seal teeme ja meid välja visanud. Hea, et me enne kütust võtsime. Kaevandustest on nüüd kopp ees. Lõpuks jõudsime suur ringiga tagasi sama vanemehe juurde, kes meid oli sisse lasknud, ta tõstis jälle tõkkepuu üles, Ants viipas tänuks ja tee viis meid tagasi Jõhvi ja sealt kaudu juba ringiga Vasknarva. Järgmises logis sellest, kuidas me veel samal õhtul läksime kirvega kuud tapma.

11 aprill 2009 leidis Lembit [polekala]
Tosiselt vahva koht! Monusad suvilad ja paadikuurid. Algul kartsin, et tuleb suhtlemist vennasrahva keeles, aga onneks polnud vajadust oma puuvenekeelega esineda. Aarde karbile maskeeringuks pandud suur kivi oli karbile saatuslikuks saanud. Karbi kaas ja karp ise olid katki. Kilekott oli aga karbi sisu kuivana hoidnud. Kuna mul uut karpi kaasas ei olnud jai see vahetamata. Tanud! EVEJ.

24 jaanuar 2009 leidis Mari ja Siim [marx303]
Teisel korral sai leitud, sest esimesel korral oli aare kadunud. Selgelt vahva kant. Esimesel liginemisel oli see koht minu jaoks lausa ohhoo-efektiga. Jätsime helkuri ja võtsime välgumihkli. Karbi kaas oli katki. (Ma ei ole logisid lugenud, võibolla keegi juba on maininud seda...) Aga muidu, soovitame! Aitäh aarde eest!

16 jaanuar 2009 leidis Kalle ja Aare [karuonu]
Nüvi soovitas otseteed, aga see paistis kehvas olukorras. Valisime läbi suvilate mineva tee ja see oli õige otsus. Võõraid tsivilisatsioone on alati huvitav näha. Väga tore aarde peidukoht. Tänud peitjale!

16 jaanuar 2009 leidis Aare ja Kalle [sookoll7]
Päris tühi see lõpp nüüd ka ei olnud. Vinge suvila kooperatiiv oli seal kokku pandud ja vaatamist kui palju. Kui kohalikke käeviipega tervitada saab isegi naeratuse ja viipe ka vastu.

2 jaanuar 2009 leidis j444 [joonas444]
KÄED ÜLES, VIRUMAA! (siit algab uus lõik: ma ei saa enam
-ga uut lõiku alustatud millegipärast uuelt realt) kohalesõidust jäid meelde tohutu sirge tee, lumi, päike, soojuselektrijaam, monument ja sookoll7 viimasel pildil nähtav tuhaplatoo. loomulikult oli see vaid sissejuhatus. aardele lähedale jõudes tundus, et tee tahab vägisi ära lõppeda või olla lootusetult täis tuisanud/sadanud. kuid telc uuris kohalikus keeles kohalikelt järele, et kuidas saab "lõppu" ning sõit võis jätkuda. (algab uus lõik) kohati ei olnud mööda teed enne meid keegi sõitnud (korralik rikkumata lumekate), seega polnudki see nagu tee, vaid majadevaheline lage ala. silt "tšornõe kameni" näitas ka õiges suunas. (algab uus lõik) aga kohalik arhitektuur on kõrge kaarega üle prahi. pisikesed mängumajadele sarnanevad ülinunnud majad, mis on värvitud näiteks erekollaseks. või kollaseks ja helesiniseks. või erksiniseks. või punaroheliseks. isegi halliks värvitud majad tundusid sealkandis väga värvikirevatena! täiesti uskumatu... kahjuks silti, mis kutsub üles loodust hoidma, mina ei näinud, kuid sellest tehtud fotot on küll südantsoojendav näha - ma ei mäleta, et ma KUSAGIL eestis oleks varem sarnast üleskutset (tavainimeste poolt) näinud. (algab uus lõik) varandusele saime tõesti üllatavalt lähedale ning aardeni jäid sisuliselt vaid mõned sammud astuda. ümbrus oli vägev muidugi - narva jõgi, vaade venemaale, piirivalvekordon jne... aardekirjelduses oli öeldud, et talvel on raskem leida. oligi. aare oli kenasti külmunud ja maskeering samuti. mina proovisin natuke maskeeringut eemaldada, kuid pärast ebaõnnestumist teatasin: "lootusetu". oli ta jee lootusetu. telc võttis positsiooni sisse ning peagi saime logima hakata. vot mis tähendab, kui otsusekindlust ning adekvaatset tegutsemisvõimet pole. (algab uus lõik) igastahes suur aitäh peitjale.

2 jaanuar 2009 leidis Joonas ja Telc [telc]
Kohalejõudmine võttis daatšade vahel pisut aega, aga abivalmis kohalikud juhatasid meelsasti, kuidas autoga "na tambu" saab. Tambu-pambu peal jätsime auto ca 100m kaugusele, kus oli kindla peale võimalik ringi keerata ja jalutasime nulli. Aarde leidmine käis kiirelt, kuid nagu ka peitja on kirjelduses öelnud - talvel võib tekkida raskusi. Pidime ära nihutama suure kivi, mille serva alla aare oli kinni külmunud. Edasine polnud enam probleem EVEJ.

7 oktoober 2008 leidis Hannes [jussike]
Kohalejõudmine läbi "suvilapiirkonna" oli tõeline elamus. Aare OK, ilm ja vaated jõele suurepärased. EVEJ

28 september 2008 leidis andres [andres]
Tänud peitjale, Ainulaadne elamus. Ja mitte just aare, vaid see viimane ots teekonnast. Kõigile "alternatiivkultuuri" otsijaile kohustuslik :) Huvitav kas piirivalvurid kah logiraamatut peavad aarde otsimise kohta, nende tornist ja nende tehnikat kasutades peaks kõik toimingud aarde juures ideaalselt jälgitavad olema..... Aga igatahes tasus kindlasti ära käia.

20 september 2008 leidis Janika ja Villu [jansa84]
Hämmastav koht ja aaret täitsa väärt! Auto jätsime umbes 100m kaugusele. Vaevalt ise oleks sinna kanti sattunud - ühesõnaga tänud! Jätsime kutsa ja jääkaru.

10 august 2008 leidis Paavo & Triin [linnapreili]
Elamus omaette :)

10 august 2008 leidis Triin & Paavo [speedy]
Täitsa uskumatu koht! :-D Gepsu järgi ei osanud ligi sõita, sest ei taibanud daatšade vahelt läbi sõita nagu nüüd loen, et Kaitski kirjeldas ning kaardil olev otsetee muutus läbimatuks. Aga seda ehedama elamuse saime jalutades ja baabasid jälgides. Mugusid õnneks polnud, vaid kellegi helesinine meesteratas ootas truult omanikku.
EV. J: Simpeli SIMi. Soovitan seda kohta kõigile! :)

22 september 2007 leidis Liia, Miki, Tibu [groll]
See tundub tõesti väga lõplik koht olevat, kuidagi uskumatu Eestimaa paik. Teekond oli õpetlik eletritootmise jääkide ja mõju osas loodusele väga suurel alal. Nagu hiljem selgus, olime murdnud ka Uku aarde juures antud lubadust enam mitte sõita mööda teed, millel puudub teine väljapääs. Seekord läks siiski õnneks - juurdepääes aardele oli kindel ja tagasi sai ka viperusteta.

22 september 2007 leidis Miki, Tibu ja Liia [miki]
Daatshadest ja elektrijaamadest mööda saanud, siis oli tõesti tunne, et oleme kuhugi lõppu jõudnud. Vahetasime pastakaid, lisasime kaardihoidja ja pesupulga. Tänud peitjale, ise ei oleks kunagi sellise koha peale osanud tulla.

27 august 2007 leidis Ermo [pioneer]
Ossa nuga! Tööl olles märkasin uue aarde tekkimist ja nii saigi peale tööd proovima mindud. Autoga saab sõita peaaegu nulli, aga ise jätsin 100 meetrise vahe vahele. Lähenemise ajal ootasin kümnete otsijate tunglemist nagu viimastel aaretel kombeks, aga võta näpust- peale pagrannide tornis, polnud kedagi! Nii ettevalmistuse kui ka otsimise ajal ei väsinud kordagi imestamast, et kuidas peitja küll sellise koha ülesse leidis! Aare korras. EVEJ. Ühe vihje lisaksin veel teadjamatele - kui sinise maja juures saab mõistus otsa, siis meenutage NL komöödia klassikat! Tänud peitjale!