Harilaid

Siiasõit oli idülliline - vesi peaaegu peegel, olematu tuul, soe. Kohale liuglesin kuskil 40 minutiga ja parkisin rohelise küna kaldavõssa. Saarel käib klopsimine ja saagimine, kuulatakse valju vaibakloppimismuusikat. Harilaiu lõunaosa oli aga selle eest kaitstud. Aare näitas end kiirelt. Tänan!

 2 

Erko ja Arvo ja Liisi ja Este tänavad vastu! Hea, et saar ikkagi roheliseks saadi :) Muidugui oleks tahtnud seal vanas piirivalvekompleksis ringi tuhlata, mulle ilgelt meeldivad sellised kohad. Aga kuna on nagu on ja sinna enam ei saa, siis vähemasti olen rahul sellegagi, et selle putka siit leidsime. Mina sain endale driftwood-st ägeda tüki, millest riidenagi teha. Niiet päris suveniirita ei jäänud. Aitäh peitjale!

Mikromaailma ilud saarel

 1 

Kuna aare oli algsest kohast ümber tõstetud, siis liikusime valge torni aardest leitud juhisele vastavalt. Tegime paar tiiru ümber objekti, enne kui logikonteiner Erkole silma ja näppu jäi. Kuidas me seda kohe ei märganud! Aga lõpuks said logid kirja ja lisaks koordinaadid määratud. Aitäh peitjale!

Leitud ja logitud

 2 

Meie kapten ja tema ülemus olid meile ikka valinud ideaalse aja käesolevaks lahedaks mereretkeks. 30 kraadise pilvitu ja peaaegu tuuletu suveilmaga oli kiire paadisõit merel ülimalt nauditav. Soojas merevees sumpamine ja igal võimalusel enda ujutamine – selline suvi mulle väga meeldib.

Tjukalt siia oli võrreldes tänaste eelmistega veidi pikem sõit. Saatjaks vaated Vormsile jõudsime varsti Harilaiule. Siin manööverdas meie osav kapten meid kaldale tänastest randumistest vist kõige lähemale. Üksmeelselt leidsime, et Harilaid oli tänastest üks põnevamaid kohti. Peale esimese aarde leidmist tutvusime saarel asuvate hoonetega, põikasime kadakate vahelt teisele kaldale ning jalutasime torni suunas.

Äge koht. Aitäh peitjale.

...
Üliäge ja meeldejääv mereretk: 3 päeva, 13 saart ja laidu, 30 kraadi sooja, päike ja vahva seltskond.
1. päev: Manilaid-> Kihnu
2. päev: Kihnu-> Rohuküla-> Hobulaid-> Seasaar-> Väike-Tjuka-> Tjuka-> Harilaid-> Heinlaid-> Saarnaki-> Hanikatsi-> Kõrgelaid
3. päev: Kõrgelaid-> Vareslaid-> Kesselaid

 2 

Startisime Tjukalt 16.00 ja saabusime Harilaiule 16.45. Avamere etapp, mida olin Mardi progammiga tutvumisel vast kõige rohkem peljanud. Mardi lubatud tuuletu ilm oli olemas, super suvine ilm ja Mardil rõõm tekitada meile jahutuseks veepritsmeid. Pika kulgemise peale oli tuvastatav Vormsi rannas Saxby tuletorn, siis oli pikalt jälgitav Vormsi rannajoon. Mingil ajal hakkas paistma ka Harilaid. Vesi oli siin märg ja kuum, meetrit paar plöga läbimist ja olimegi laiul. Muidu rand ise jällegi liivase põhjaga ja kividega ja selge veega, kuis siis teisiti. Leidsime varem käinute raja rohelises. Piilusime usteta kambritesse, leidsime uut moodi objektilt otsitava, jätkasime uudistamist vanaraua maastikul. Tegime iseendile ajaloo ekskursiooni suures tühjas hoones. Roosidega ääristatud laega toakest kaesime vaid eemalt möödudes. Hiiumaa poolsel rannal silmasime vististi endist sadama moodi õhulist ehitist. Riismetest selline mulje nagu jäi. Edasi matkasime kadakate vahelt valge tornini. Tänud peitjale.

 2 

13 saart ja laidu 3 päevaga 30-ne kraadises kuumuses. Teise päeva kuues aardeleid (20/30). Teekonda paadiga alustasime Rohuküla sadamast ja olime jõudnud leida nii aarded Hobulaiul, Seasaarel, Väike-Tjukal kui ka Tjukal.

Viimaselt Tjuka saarelt oli Harilaiule pikem sõit. Aga vee sügavuse tõttu saime üsna randa sõita. Kividest õnnestus ka mööda libiseda. Seda ei saa aga öelda ärasõidu kohta, kus tegelikult oleks paat liikunud nagu sissesõidu joone järgi elektrooniliste atribuutide kohaselt. Aga järsku oli paat põhjaga kivisel madalikul. Tuli välja, et sügavam ala laius vaid pool meetrit kõrval. Tuli vette minna ja paati veidi nügida õiges suunas.

Mulle meeldis Harilaid peaaegu kõige rohkem külastatud saartest ja laidudest. Võib olla seepärast, et seal olid peal mahajäetud hooned, mis mulle väga meeldivad. Või seepärast, et sellel saarel oleks supervõimalused lastele laagrite korraldamiseks ja mul peas juba keerlesid ideed, mis ja kuidas võiks olla see korraldatud. :) Aitäh aarde eest ja laidu näitamast!

 2 

Startisime 19:15 Rohukülast ja soojenduseks sõitsime Hobulaiule. Kui aare leitud, siis hakkasime mõtlema, mida õhtuga peale hakata. Oli valida, kas teha üks pikk chillimis õhtu Hobulaiul või sõita Harilaiule ööbima. Kuna ka homne päev oli pikk tulemas, siis sõitsime siia. Mootor jäi lahjaks 4 inimese ja varustuse jaoks, aga kohale saime. Panime telgid püsti, grill käima ja aardeid otsima. Tundus küll, et mis see kaks leidu nüüd neljakesi ära ei ole, aga tutkit. Valge torni oma jäi esmalt leidmata ja jalutasime edasi siia. Sellega polnud mingit probleemi, äge peidukas valitud. Tagasi telklasse jõudes sai hakata grillima ja õhtut nautima. Oli tore päev.

Mustlaslaagri püstitamine

 2 

Algselt oli plaan ööbida hobulaiul ning seejärel noppida ka kaks Vormsi täppi. Siiski tegime väga õige otsuse ja juba õhtul võtsime nina harilaiu suunda, kuhu oma mustlaslaager üles lüüa. Tee siia oli pikk, kuid tore. Lainetus oli väga okei. Korraks sõitsime ainult täie lauluga madalikule, kuid edasi olime juba ettevaatlikumad. Vahepeal üritas kari kajakaid meid paadist ära süüa ning laulsid: ,,Söök, võrratu söök!".

Harilaiule jõudes avastasime maailma kõige ideaalsema telkimispaiga. Viskasime tavaari üles ja läksime aaretama. Esmalt üritasime valge torni aaret leida - liiga kaua neljakesi poleerimist ja mitteleid. Krimpsutasime nina ja läksime edasi kõrvalaarde juurde. Siin tuli leid kiiresti - laidude omadest kõige kiiremini. Mina ronisin aardeni ja toppisin nimed nimed sisse. Tagasiteel näitasime veel valge torni aardele keelt ja otsustasime, et las see tänaseks jääda, lähme hoopis liha sööma. Ega õhtul pikka pidu polnudki - kõik olid natuke kudenud räimed ja läksime ära magama.

 1 

Testleid.

Rumpo sadamast astusime pardale ja peale eemalt Soolarahu hüljeste lesila vaatlemist olime peagi Harilaiu endises sadamakohas. Esimese hooga loomulikult ronisime piirivalve torni, et selgust saada, kuhu me nüüd välja oleme jõudnud. Kapten jutustas lugusid ajaloost ja Hari kurgu ohtlikkusest ning tegi väikese tutvustava tiiru kordoni hoonetes. Siis läksid me teed veidikeseks ajaks lahku peitmise-leidmise rõõmu hoidmiseks.

Peale Harilaiu Valge torni peitmist sain tegeleda selle aarde testleidmisega. Kuivaka ja vestiga on küll hea soe ning turvaline merel olla, kuid maapeal teeb see ikka täitsa kohmakaks, nii et vajasin väikest abistavat müksu edukaks testleiuks. Meeldivalt leebelt peidetud. Tänan.