Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 5.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Harilaid (rootsi keeles Grasö 'rohusaar') on 15 hektari suurune piklik saar Hari kurgus 4 kilomeetrit Vormsist läänes. Laid jääb Lääne maakonna Vormsi valla Förby küla territooriumile. Aastatel 1840-1939 elasid saarel ainsate püsielanikena Kimbergide 5 põlvkonda, kelle majandada oli saarel asuv populaarne kõrts. Talvel läbis saart hiidlaste talvetee, jäävabal ajal külastasid laidu aga tuulevangi jäänud purjetajad.
Nõukogude ajal asus laiul NSV Liidu piirivalve merepiirivalve sideväeosa. Laiul asuvad tuletorn ja tulepaak, mis moodustavad sihi, mis näitab ohutut veeteed peamisel Muhu väina laevateel.
Allikas: Wikipedia
Aare on peidetud riigimaale. Hoonesse siseneda pole vaja.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
väikesaar (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC91TDP
Logiteadete statistika:
10 (90,9%)
1
6
0
0
0
0
Kokku: 17
Artikkel ajalehest "Lääne Elu" 25.07.2023
Harilaiul ehitatakse, kuid Viirelaidu sellest ei tule.
Harilaiu kunagist nõukogude piirivalvevägedele kuulunud kordonit kõpitsetakse, taastatakse ka tosin aastat tagasi tormis purunenud sadamakai.
Omanikud kinnitavad, et Harilaiust ei saa Viirelaidu – sinna ei tule avalikku hotelli ega spaad.
Vormsi ja Hiiumaa vahel Hari kurgus asuval Harilaiul käivad ehitustööd, kinnitavad laiust mööda seilanud purjetajad.
„Vastab tõele, et tegeleme Harilaiul lagunenud hoonete renoveerimisega ning prahikoristusega,” kirjutas laiul nelja kinnistut omava OÜ Unmuzzled juhatuse liige Toomas Liiva Lääne Elu päringule vastates. „Eelmise aasta kevadel organiseerisime isegi Harilaiu ranniku puhastamise masuudireostusest – veel enne, kui ehitustöö pihta hakkas.”
„Meie andmetel on esitatud olemasolevate objektide mõõdistusjoonised, mille alusel on esitatud ka korrastatavate hoonete ehitusprojektid. Keskkonnaamet on seadunud omad tingimused,” ütles Vormsi vallavalitsuse ehitusspetsialist Riina Nedzelskiene. Ehitusregistri andmel on kinnistul kuus 55-600 ruutmeetri suurust hoonet. „Kuna laiul on säilinud hooned, siis on lubatud hoone laiendus kuni 33 protsenti olemasoleva hoone mahust,” lausus Nedzelskiene.
2005. aastal purustas torm Harilaiu Hiiumaa-poolsel küljel asuva 170 meetri pikkuse 1960. aastatel ehitatud sadamakai. „Sadama kinnistu projekt sadamakai taastamiseks on juba aegunud ja läheb keskkonnaametile kooskõlastamiseks,” ütles Nedzelskiene.
Oma plaanidest Sadama, Kordoni ja Pihlapuu kinnistut omava firma esindaja rääkida ei soovi. „Kuivõrd tegemist on eramaaga ning eraõiguslikule isikule kuuluvate hoonetega, siis oleme huvitatud privaatsusest,” ütles Liiva. „Harilaiust ei saa Viirelaidu – sinna ei tule ei avalikku hotelli ega spaad.”
Kuigi Harilaid asub Vormsile lähemal kui Hiiumaale – Vormsile on laiult neli ja Hiiumaale seitse kilomeetrit –, on Harilaiul aegade jooksul olnud tugevam side just nimelt Hiiumaaga.
1840. aastal lasi Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg Harilaiule kõrtsi ehitada ja asustas Hiiumaalt Värssu külast pärit Nigulas Kimbergi (perega) saarele kõrtsmikuks.
Harilaid oli toona omamoodi liiklussõlm, kus nii suvel kui ka talvel peatuti, sest hiidlaste talvetee mööda merejääd Haapsallu kulges üle Harilaiu ja Vormsi saare. Harilaid asub suure laevatee ääres ja laevasõiduhooajal, kui tugev loodetuul ei võimaldanud vastutuult kitsast Hari kurgust avamerele purjetada, seisid purjekad tihti laius tuulevarjus.
Kimbergid (nüüd Kimber) olid saarel 99 aastat (viis põlvkonda) ja lahkusid Harilaiult 1939, kui Eesti vabariik sõlmis Nõukogude Venemaaga baaside lepingu. 1940. aastal ehitati Harilaiu tuletorn. Tuletorn ja tulepaak moodustavad sihi, mis näitab ohutut veeteed peamisel Muhu väina laevateel. Aastani 1992 asus Harilaiul väikesearvuline Nõukogude piirivalveväeosa.
Hiidlased pidasid laidu omaks veel ka iseseisvuse taastamise järel. Detsembris 1997 esitas Inter-Continental Enterprises Eesti AS esindaja Carl Johan Stefan Ridderstedt avalduse Harilaiu maa ostueesõigusega erastamiseks. Avalduse esitamise aluseks oli toonase Hiiu maavanema Tiit Laja sama aasta novembris antud korraldus.
Hoonete ostu-müügileping sõlmiti jaanuaris 1998. Vormsi vallavolikogu oli märtsis 1998 nõus, et Harilaid erastatakse. Lääne maavanem Hannes Danilov andis 8. aprilli 1998 loa maa võõrandamiseks. Aga juba 21. aprillil tunnistas Danilov oma eelmise korralduse kehtetuks. 19. mail 1998 tühistaski Vormsi vallavalitsus nõusoleku Harilaiu ostueesõigusega erastamiseks, kuna ekslikult olid müüdud Inter-Continental Enterprises Eesti AS-ile ka veeteede ametile kuulunud tulepaagid. Eesti riik ja Inter-Continental Enterprises Eesti AS sõlmisid augustis 2002 notariaalse kokkuleppe tulepaakide riigi omandisse tagastamise kohta.
Inter-Continental Enterprises Eesti AS müüs veebruaris 2006 Harilaiu hooned ja rajatised Tetris Trade OÜ-le, millest pärast nime muutmist sai Harilaiu Saareriik OÜ. Juba sama aasta mais esitas Harilaiu Saareriik avalduse kogu Harilaiu maa erastamiseks. Kõikide nende firmade esindaja on olnud Ridderstedt, kes toimetas laiul tasapisi edasi. Novembris 2008 esitas ta taotluse Harilaiu kasarmu kasutusloa saamiseks. Sama aasta lõpus andiski Vormsi vallavalitsus välja kasutusloa Harilaiu elamule.
2018. aastal müüdi Harilaiu Saareriik OÜ-le neli kinnistut – Kordoni, Sadama, Lasketiiru ja Pihlapuu, kokku 2,65 hektarit. Aasta hiljem said need Unmuzzled OÜ omandiks.
Harilaid
Harilaid (rootsi keeles Grasö – Rohusaar) on saar Hari kurgus neli kilomeetrit Vormsist läänes. Laid jääb Lääne maakonna Vormsi valla Förby küla territooriumile. Saare pindala on 15 ha.
1840 lasi Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg Harilaiule kõrtsi ehitada ja kõrtsmikuna Värssu külast pärineva Nigulas Kimbergi perega saarele asustada. Harilaid on Kärdla ja Haapsalu vahemaa poolitaja ning talvel anti seal tavaliselt hobustele puhkust.
1849. aastal ehitati Harilaiu tulepaak, mille vahiks sai samuti Kimberg.
1940. aastal ehitati Harilaiu tuletorn. Tuletorn ja tulepaak moodustavad sihi, mis näitab ohutut veeteed peamisel Muhu väina laevateel.
Algsed tuletornivahi ja kõrtsi hooned on jäljetult kadunud, äratuntav on ainult kaev ja tuulikujalg. Nõukogudeaegne linnak on säilinud hästi, katused veel terved, kolm radarimasti ja vaatetorn püsti. Sadamakai hävis 2005. aasta jaanuaritormis.
Uued koordinaadid on N 58° 58.044', E 023° 05.177'.
Tänud Erkole ja Arvole.