Lapsepõlveradadel: Pipraprintsess

Elu pillutab meid tihti omatahtsi erinevatesse paikadesse ja nii on vahel hea sattuda väga erilistesse kohtadesse, kus veetsid enda lapsepõlve kõige õnnelikumad hetked. Lapsepõlveradade aarded tutvustavad minu lapseaja parimaid paiku.

No milline väike tüdruk poleks igatsenud olla printsess ja elada suures lossis! Minul on vedanud, sest olen saanud printsessielu elada. Nimelt resideerus minu lapsepõlves lasteaed just Olustvere mõisa peahoones ja see on küll tõeline loss. Sisse sai nurgauksest, paremal asus lasteaia köök ning rühmaruumid olid teisel korrusel ja osaliselt kolmandalgi, kuhu sai mööda kõrgeid treppe ning pimedaid koridore. Pisut oli hirmus ka, eriti kui pidid ülevalt alla suurde saali minema, vahepealne koridor oli kottpime… Lossi peasaalis toimusid lasteaia peod, seega saime mõnikord uhkes kleidis kroonlühtri all tantsida.

Miks just Pipraprintsess? Sest keskkooli ajal olin ma väidetavalt täitsa pipar tüdruk, mille tõestuseks kooli kõige popimad poisid, kel oli oma bänd ja puha, tegid minust laulu. Käigu pealt tehtud lõbus looke jutustas piprast tüdrukust, kes armastas üle kõige tantsida. No saladuskatte all võin öelda, et enda elu esimese päris suudluse sain selle lossi peatrepil ühelt sellesama bändi poisilt…