Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kui Sul on üks purk, mis on ideaalne moosipurk, kuid sinna sisse ei sobi ei maasika-, mustika-, pohla-, muraka ega ka ükski teine tuntud moos, siis mida selle purgiga teha? Tuleb leiutada sinna sisse sobiv uudne moos. Siia purki sai loodud geomoos. Ja muidugi tuleb geomoosi parema säilivuse huvides hoiustada võimalikult tihedas tihnikus.
Palun ole moosiga õrn ja palun ära eemalda seda purgist!
Palume logiteadetes diskreetsust!
Aare on peidetud 2020. aasta detsembriseeria 20. detsembri aardena.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (38), soovitan (33), 2020_aasta_aarde_kandidaat (13), lastesõbralik (6), lumega_leitav (4), võsa (2), lemmikloomasõbralik (2), advendiseeria_2020 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC94198
Logiteadete statistika:
101 (97,1%)
3
1
0
0
0
0
Kokku: 105
Käisime Noarootsis teatris ja tagasiteel oli plaan see imeasi üle vaadata. Tuli välja, et ka Google oskab kohale juhatada mööda normaalset teed, sattusime ainult esmalt kellegi kodaniku sissesõiduteele, aga otsustasime parkida eelmisele nähtud metsateele ja seal kaarti vaadates selgus, et see ongi õige. Sõitsime lõppu ja läksime metsa, aga ei ole need meie ööd enam nii valged, et midagi leida. Väga pikalt ei vilgutanud ka seal taskulampe, sest kuidagi õudne hakkas - pimedus, öise metsa hääled... Nii et lasime õite ruttu jalga ja plaanime kunagi tagasi tulla :)
Aaret oli lihtne leida, kuna keegi oli just enne meid jäljed sisse käinud. Lahendus ise oli väga lahe, kuid logiraamatul ei olnud kirjutusvahedit juures, mis tottu ei saanud sinna kirja ennast panna. :)).
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub nimi logiraamatus.
See aare tõestas järjekordselt eeltöö olulisust. Kuna olime siin samas Jõulukalendri kalla, siis tahtsime loomulikult ka selle üle vaadata. Aga kaasas olevatelt seadmetelt sobivat lähenemisteed otsides panime puusse. Alguses oli küll täitsa kasutatav metsatee, aga iga ristmiku järel läks see üha nigelamaks. Ühel hetkel niitsime autoga juba rohtu, mis pea katuseni ulatus. Ja et olime sel korral tavalise madalapõhjalise esiveolisega, siis ühel hetkel otsustasime edasi rühkimisest loobuda. Polnud ju paksus rohus enam üldse näha, mille peal sõidame. Mingile rohus luuravale takistusele oleksime lihtsalt otsa sõitnud. Mitte et see juba piisavalt halb perspektiiv poleks olnud, aga lisaks sellele meenutas akende taga toimuv ka sombiapokalüpsist- tohutu must pilv ringi tiirutavaid elajaid kes kõik meie verd ihkasid. Ehk et isegi kui oleksime edukalt objektile pressinud, siis autost väljumine tundus ikkagi täiesti välistatud olevat. Ohh jah- ootame sooja suve ja kui see kohal on, siis peame käima ringi kaitseriietuses :D
Hiljem arvutist kaarti vaadates tuvastasin kohe ka normaalse lähenemistee, mida isegi Waze kasutada mõistab. Endi vabanduseks saame vaid seda öelda, et seal polnud levi ja navigeerimisprogrammid ei toiminud. Vähemalt meil. See töö oleks pidanud olema varem tehtud. geopeitusele suundudes tuleb lihtsalt arvestada, et levist välja sattumine on alati võimalus.
Kui millalgi selles suunas taas liikumist on, siis plaanime teist teed kasutades ikka kohale ka jõuda.