Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Elu pillutab meid tihti omatahtsi erinevatesse paikadesse ja nii on vahel hea sattuda väga erilistesse kohtadesse, kus veetsid enda lapsepõlve kõige õnnelikumad hetked. Lapsepõlveradade aarded tutvustavad minu lapseaja parimaid paiku.
Paala kooli sai omal ajal Olustverest jalgsi kõnnitud. Kui kooli jõudmine käis nii-öelda kella peale, siis jõudsime kenasti poole tunniga kohale. Seevastu tagasitee võttis aega kaks tundi, mõnikord kuus ka… Esimene „takistus“ teel oli raudteetamm. Praeguse lauge ülesõidu asemel oli omal ajal „muhk“. No päris tõeline muhukujuline ülesõidumägi. Eriti lõbus oli talvel – lume ja jääga muutus tee ülilibedaks. Harilikult käisime talvel kooli mitmekesi koos, ka üks õpetaja kõndis meiega. Mäest üles püstijalu ei saanud, tuli käpuli minna. Ronisime, õpetaja ronis ka, nalja ja naeru oli nabani. Teiselt poolt alla sai pepuli, mõni julgem laskis mäest alla liugu püstijalu. Loomulikult oli ülitore ronida silla alla ja seal mängida, kui aega on, minge piiluma. Kõrgetel raudteekallastel kasvavad kevadel pääsusilmad, suvel aga metsmaasikad.
Originaalis asub konteiner maast 2,3m kõrgusel. Kui keegi sealt kätte saamiseks abivahendit vajab, siis lisagu ise mõtteliselt raskusastmele niimitu punkti, kui vajalikuks peab :)
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (3), drive-in (3), soovitan (2), lastekäruga_ligipääsetav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC927KM
Logiteadete statistika:
97 (95,1%)
5
6
1
2
0
0
Kokku: 111
Konteiner maast nii kõrgel polnud küll kui aardekirjeldus lubas. Sain ta täitsa kergesti näppu. Aitäh peitmast!
Oma lapsepõlvest seda kohta ei mäleta. Vist olin üldse esimest korda siin.
Tänud
Teel Geojaanile otsisime selle kunagi mitteleitud aarde uuest kohast üles. Aitäh!
Leitud teisel katsel, kuna eelmine kord oli selle keegi pihta pannud. nüüd uus koht. Tore. Aitäh
Tore oli hetkeks sillal peatus teha, milline vaade. Aitäh!
Leidmise hetkel oli maastik 1,5 ja karp tühi. Eemalt maast leidsime logipaberi ja asetasime aardesse tagasi. Maastiku töstsime 2,5 peale. Tänud peitjale!
Siin kasutasin oma pikkuse sobivalt ära. Paraku oli logiraamat endiselt läbimärg ja kahjuks endal minigripi kaasas polnud. Vajab teine hädasti kuivatamist.
Aarde nägime ära vaat et juba tee pealt, seega ei saanud lihtsalt mööda sõita. Märteni pikkusest oleks ka normaalsel ajal vast piisanud, aga tänane lumevall aitas eriti kaasa. Kuna meil ka hoolduseks midagi sobilikku kaasas polnud, pidime nimed märjale paberile kirja panema.
Tegelikult vajab aare vast korralikku minigrippi ja uut logilehte, siis võiks paber kuivana püsida küll.
Peitjale aitäh!
Kättesaamisega siin probleeme polnud, kaaslane on piisavalt pikk ja tõi kastanid tulest välja. Tänud aarde eest!
Selle aarde kättesaamise on talv oluliselt kergemaks teinud ja hetkel on see originaalne kõrgus palju kergemalt kätte saadav. Paraku seda tüüpi karp niiskust hästi ei pea ning logiraamat on üsna märjaks saanud. Tahab omaniku hoolitsust saada. Täname aarde eest!
Korralikud Jordani hüpped ette valmistatud, pidin siiski päris mitu korda võimlema, et asi kätte saada. Keegi oli ikka helde olnud selle 2,3 meetriga :) Ega igaühe meeter pole teise isiku meetriga sama pikk, see on ka selge. Näiteks kalamehemeeter mõõtühikuna on hoopis miskit muud, kui tavanormaalsusest lähtuv meeter.
Kuna ikkagi aega veel leidus, siis otsustasin, et nüüd on aeg siit edasi põrutada ja proovida multi ka ära võtta. Ennem, kui aeg Läänemaale oma lapsepõlveradadele tagasi siirduda. Sõbrad olid külla tulemas ja tahtsin linnas veel mõned asjad korda ajada, seega ega liiga palju aega jätnudki endale, Lembitu aare jäigi võtmata, kuid ketsid jalas siirdusin ikkagi siit multi poole.
Kõiki Olustvere ehk mulle lähimaid aardeid ära täna logida ei saa. Nendega saab su odavamalt täita sälensiauke, ilma kütust 100 km peale mõtetult põletadades.
Aarde saime koostöös Kleonega traditsiooniliselt kätte ehk tema vaeseke ju all aga mina tema õlgadel. Tagasi panin suva. No nüüd selgus, et kõrgemale kui vaja ja, et täpselt hea sõber Arvo nüüd see järgmine pidi kah olema.
Tänud aarde eest!
Üksinda olles oleks veidi keeruline olnud. Kuna me olime siin kolmekesi, siis probleeme kätte saamisega ei tekkinud. Aitäh!
Algul läksin üksi proovima, aga kuna see katse oli lootusetu, siis ajasin Sandri ka autost välja. Tema tegi hüppe ja oligi käes. Aitäh!
Õnneks oli pikkust piisavalt ja sain napilt, aga kindlalt aarde kätte ja tagasi oma kohale ka. Aitäh peitjale.
Tundub et mängisin Tiigrit :D Aitäh!
Pooletunnine koolitee on muidugi endale ka tuttav, tavaliselt kulus ka sealt tagasi tulles pigem kauem. Seda küll seepärast, et bussini oli aega ja kes seda viitsis oodata. Aga maastik on Läänemaal oluliselt üksluisem, isegi ühtegi küngast ei jäänud teele, raudtee(muhu)st rääkimata.
Tore, et oli kaasas Tiigri moodi vedrudel kõrgust võttev kaaslane :D
Tänan peitmast.
Mul olid kaasas nii abivahend kui pikkuse poolest sobivam kaaslane. Seega saime kiirelt kätte ja logitud. Aitäh aarde eest.
Nagu ikka sellisel kõrgusel aaretega, üksi üsna keeruline kuid abilisega teostatav. Aitäh!
Ilma Antita oleks logimata jäänud. Aitäh oravale ja peitjale.
Plikast oli siin abi, tõstsin ta ülesse ja nii ta kätte saimegi. Peitjale tänud!
Jalutades raudteesillal ja ringi vaadates jäi aarde võimalik peidukoht üsna kiirelt silma. Üle kontrollides selgus, et õige koht, aga 1,5 m-le abivahendita kättesaamatu. Õnneks oli kaaslane minust parasjagu pikem ja kuigi tema hinnangul oli tops kõrgemal kui 2,3 m, sai ta kasutades abivahendit aardetoosi kätte ja sain logitud. Aardetoosi tagasi oma kohale panekuks tuli veidike vaeva näha, aga kohale see sai. Aitäh peitjale!
Sain kenasti näpud taha. Logiraamatus oli vahepeal kaks tühja kohta, kasutasin ühe ära.
Aitäh aardepeitjale!
Karp jäi juba autos silma. Panin ta natuke madalamale, umbes sinna 2.30 kõrgusele. Tänud peitjale
Otsustasime teha väikese aardeotsingu päeva. Mõeldud - Tehtud :) See siin oli tänase päeva üks leidudest. Suur tänu peitjale :)
Tegime esimese jalasirutuspausi ja olime valmis ennast pikaks pikaks venitama. Aare aga oli õite madalal. Peale logimist panime natuke kõrgemale tagasi.
Ennem Viljandisse minekut tulime korra Olustvere kanti jalasirutuspausile. Raudteesilla aare oli hetkel kohe väga lihtne. Kõrgus nii umbes 0.4m ja karp irvakil. Logisime aarde ära ja panime loogilisse kohta tagasi. Aitäh!
Kahtlane objekt hakkas kohe kaugelt silma. Meie kasutasime abivahendit, mille leidsime sealtsamast lähedalt. Aitäh!
Ahh mis te jaurate. Pange maastik 2,5 ja kõik on rahul. Muidu hüppa ja põrka seal nagu känguru.
Noorgeopeitur jooksis ja hüppas ja tõi ja viis. Tore, kui lapsed kasvavad pikemaks kui ise, on väga abiks. Aitäh aarde eest, läheduses leidsime ühe glõba ka (glõba = tundmatu mälestuskivi), mida muidu poleks märganudki.
Tänase tuuri esimene. Hakkas juba kaugelt silma, väike pätikas ja logi kirjas. Vanemate juurest läbi ja Pilistvere kanti. Panin logiraamatule koti ümber, püsib kauem kuiv. Tänud ????????
Maastik 1,5 tundub minusuguse jaoks nagu õrritamine - vaatad aga kätte ei saa:)
Tänud aarde eest!
Kõik inimesed muuseas ei saagi hüpata. 1,5 maastiku raskusega aarde peaks nemadki kätte saama.
Ma polnud eelnevalt kirjeldust lugenud (miks peaks?) ja astusin autost välja ning tuvastasin vaatluse teel aarde. Võtsin abivahendi ja sellega sain jalad maas logida. Abivahendita poleks ma seda kätte saanud.
Abivahend oli kaasas ja nii saime lihtsasti aarde kätte. Tänud!
Antud aarde puhul on kõige rohkem juttu olnud aarde kõrgusest ja raskusastmest. Viimati mõõtes olin 197cm pikk ning veel saabastega kannad maas seda aaret kätte ei saanud, varvaste peale tõustes küll. Kodus mõõtsin, et saabasteta kannad maas sirutan käe 260cm kõrgusele ehk umbes seal ka aare asub.
Viimane lapsepõlveseeria aare. 1.5 maastik. Haa. Ma isegi ei üritanud, Kaupo sirutas käe välja, pingutas veel natuke ja saigi kätte. Nii et minu jaoks siiski maastik 3. Kui see on 1.5, siis vana hea Saustinõmme võiks ju ka seda olla, või siis isegi 1.0 sest ratastoolis saab ka ligi.
Tegin sarnase treti kui 2 x Maris ja Indy. :) Puutumatule lumele jäid sõiduteelt karbini üksik jäljerida. Järgmisel kergliiklusteel jalutajal võis küll imestus tekkida. Oleks vist pidanud ka "kollast" lumele värvima...
Aare kaugele nähtav. Hüppevõimet ei hakanud testima, kasutasime kaasavõetud abivahendit. Mälestused siingi toredad. Aitäh.
Tops sai juba kaugelt tuvastatud ja kättesaamisega ka suuremat muret polnud. Nimi kirjas, vaatamisväärsus üle vaadatud võtsime suuna matkarajale. Tänud aarde eest!
Ööväljasõit Marisega, pean-leidma-iga-päev-aarde & pean-leidma-täna-tavalise/mõistatusaarde programmid annab õigustuse vajadusel ka kõige ebaloogilisematele sõidutrajektooridele :D. Raudteesild sai esimeseks, mille üles otsisime. Või noh, ei otsinudki, aare paistis kätte juba kaugelt ja läbi autoakna, ainult seisma oli vaja kõrval jääda ja redel püsti visata :). Kas aardele oli muidu eraldi maandumisalus sinna maha markeeritud? Kui jah, siis oli aare täpselt seal, kuhu peitjad ta peitmisel paigaldasid. Ja tagasi sai ka samasse. Ja küllap me oleks karbi ka siis kätte saanud, kui meil redelit kaasas poleks olnud, küll oleksime midagi leiutanud kui alternatiiv oleks olnud Olustverest leiuta tagasi linna sõita :D. Täna lihtsalt polnud vaja, Marise eelkodutöö käskis pikkuselisaja juba enne liikuma hakkamist autosse valmis panna ning käisime oma tiiru ära seekord siis mugava trepi kaudu :). Minu poolt aitäh peitjatele kogu selle seitsmese seeria eest, millest seni ainult kool oli külastatud, korralikult teostatud lihtsa lahendusega aarded on alati meeldivad leida ja logida :).
Aitäh, toreda lapsepõlveloo eest!
Kui Maris oma uitmõtte välja käis, et teeks õhtul väljasõidu Olustverre, siis tundus täiesti tehtav. Miks mitte. Esimeseks aardeks valisin Raudteesilla. Tundus kindlapealeminek, et saab öise täpi kirja, siis hakkab järgmist hommikust otsima. Hea et hoiatused abivahendi osas suures kirjas on, muidugi haarasime kaasa. Huvitav, mis matemaatika see on, et kui 1,5 m hüppab 0,3 m, siis ta saab 2,3-3 m kõrguselt aarde kätte. Selle matemaatikaga jõuab hetkel sinna aarde taha valgesse lumehange. Maastik 1,5 peaks olema peaaegu ratastooliga võetav. Igaljuhul jalad maas võetav aare, kui maastiku raskusastet vaadata. Pakuksin, et õige number maastiku kohal oleks 2,5. Tänud peitjale! Mõnus lihtne, õhtuste otsijate jaoks valgustatud ning geoparklaga varustatud aarde eest!
Aardekirjeldus on väga tore lugemine, sellised meenutused on vahvad :)
Õnneks on siin teeääred laialt lumest puhtaks lükatud, auto peatamiseks oli ilusti koht olemas. Kuid kõik see teelt eemale lükatud lumi moodustas ühe hiiglasliku valli, millest pidime üle ukerdama. Esimene samm oli kahtlev, kas vajume vööni sisse või saame ilusti üle ronitud. Õnneks oli see hall mass külmunud ja õnnestus ilma probleemideta kergliiklusteele saada.
Aarde juures pidime natuke akrobaatikat ja tiimitööd tegema, sest meie meelest maastiku raskusaste umbes 2,5. Aardekarbiga oli kõik parimas korras. Kui olime aarde oma kohale tagasi pannud, siis märkasime, et eemalt läheneb kaks jalutavat mugu. Ilmselt olid nad pikal sirgel meie tegevust juba mõnda aega jälginud, sest aardega kohakuti jõudes kõõritasid nad ka huvitatult ringi. Loodame, et see vanapaar siiski aardele ohtu ei kujuta, hetkel küll tundus, et nad meie kombel karbi juurde ronima ei hakka ;)
Aitäh!
Kaugema kandi esimene linnukene. Ei takistanud meidki vallid ega kraav, kui üles oli vaja leida üks lõbus aardekarp. Tore lugu peitja lapsepõlvest. Me tegime vanainimeste moodi - ma haarasin laisalt haaratsiga aarde alla ja viskasin selle Marjele logimiseks. Pärast käis kõik tagurpidises järjekorras. Algus hea, kõik hea. Aitäh peitjale! Aardega kõik kombes, küllap oli ka õiges kohas, kus on ka hall kleeps.
Leidsin siis kui maastiku raskusaste veel 2.0 näitas, lumevalli otsast sain enam-vähem vastava pingutusega kätte ka, muul aastaajal jah pigem 2.5. Lapsepõlveradade kooliteest on mälestused eredad ilmselt paljudel meist. Minul toimus see küll pealinnas, enamus osa aastast trammi + bussiga tund aega kohale ja pärast muidugi 2-6 h koju tagasi :D Ekstreemsusi esines harva ning need olid pigem seotud Ikaruse bussilogu töökindluse(tuse)ga või trammiliini üldise seisakuga.
Vaatasime samuti seda 1,5-te kaelad kanged. Kahepeale saime siiski kohustusliku osa tehtud. Aitäh!
Algul sõitsime mööda kuid siis sai ümberpööratud ja tagasi vaadatud. Aare jäi ruttu silma, ilmselt kuidagi oleksin kätte saanud aga tagasipanekuga oleksin kindlasti abivahendita hätta jäänud. Taavil siiski kätte saamise ja tagasipanekuga probleemi polnud. Praegusel aastaajal jääb silma ka aarde taga asuv mälestuskivi. Sobivas suuruses minigrip'i autost ei leidnud aga donotiiti jätsin karpi küll. Kuna peidukoha karbi nurkades on kaks tillukest auku, siis saab niiskus sealt kergelt sisse. (654) Aitäh!
Kuna kaardilugeja tegi õigel hetkel iluund siis sai siia tuldud väikese ringiga. Ja tänu abivahendile sai see nii kätte saadud kui ka tagasi pandud täpselt sinna, kus see oli.
Nüüd jäi hilisemast logist silma, et seal on ka mälestuskivi. Tundub, et sinnakanti peab veel korra sisse põikama...
Täname!
Nii kättesaamisel, kui tagasipanekul tuli abiks vanainimese abivahend. Sest teame ju kõik mõistatust - kes käib hommikul neljal jalal, päeval kahel jalal ja õhtul kolmel. Sedasi sai vanainimene ka aarde tõesti 1.5 raskusega kätte
Karp paistis ja ootas omal kohal. Sain karbi kätte ja nimi kirja. Miki tegi hops ja karp oli omal kohal tagasi. Aitäh!
Eelmisel Viljandi ringil noppisime kõik Lapsepõlverajad tasku, kui nüüd järsku järgmine teele potsatas. Naersime taas selle üle, kuidas aardega 90 kraadi risti on auto parkimisjäljed ning jälgede rada otse topsini. Maastiku raskusaste kaheldav, Kristjan sai hüpates üksi kätte, kuid tagasi õige koha peale asetamiseks kulus koostöö ja pätikas ära. Tänud!
Kui aare GP lehel avaldus olime äsja lõpetanud Viljandi Maxima aarde logimise. No kaugel see Olustveregi siit siis on ... Tänud peitjale!
Kui kõll käis, siis oli kohe mõte, et läheks sõidaks natukene. Kui logiraamatu välja võtsin, siis juba jah, mitmed logid ees, geocachingu lehel juba eile avaldatud. Aga mulle ka tuttav koht, eks ole siit nooruses korduvalt nii ühelt poolt kui teiseltpoolt mööda käidud. Kui pidust(Olustverest) koju sai mindud, siis ikka raudteed mööda, otsem ju ja nagu Gena ütles Potsatajale, et raudteel ei eksi kunagi ära... Aitäh peitjat taas siia kutsumast!