Nabudi mägi

Leitud

Kui sügisel siin lähistel seal rippsillal kõõlusin ja kena ilma nautisin, meenus, et siinkandis mul veel mõistatus. Olin küll kunagi, vis lausa aasta paar tagasi, selle orienteerumiskaardi üles pildistanud, aga mitte praegu kaasas oleva telefoniga ning auto oli mul ka hoopistükkis teisele poole pargitud, nii et lihtsalt teadavõtmisega see mõistatus tookord lõppeski. Nüüd otsisin kodus foto üles ja panin täpi kaardile. Kui eile sõbranna palus end ka kuhugi kaasa võtta, siis meenus mulle see Nabudi mägi - paras ühe jalutuskäigu jooksul ka logimas käia. Kuna vahepeal oli siiakanti ka oosile matkama kutsumise aare ilmunud, oli väike lootus, et suudan oma kutsa sealt rippsillast üle meelitada ning külastaks sedagi kohta. Kohapeal aga selgus, et rada sillani oli pea olematu seal lumes, ka puuoksad kummardusid lume all. Imalik pealinna olematu lumega siinset rikkust kohata. Ühesõnaga, siia jäi veel üks jalutuskäigule kutsuv aare. Tänud Nabudi mäele kutsumast, mõnus oli siin kulgeda

Leid #121 Võru-Tartu-Puurmanni-Pedassaare-tiiru viiendal päeval. Nullis kaardist pilti tehes pisut kahtlesin oma 20 aastatagustes orienteerumisoskustes ja olin üsna skeptiline. Seda enam oli rõõm suur, kui lõpuks enam-vähem välja vaadatud kohas aardekasti silmasin. Jahuuu! Leitud täitsa vana orienteerumisrasva pealt. Võtsin rännuputuka mõnele tulevasele sündmusele toomiseks. Aitäh Kristale eneseusku taastamast! :-)

Matkarada oli üsna kitsaks kasvanud, kohati oli isegi nõgeseid. Sellest hoolimata tuli meile vastu ka üks jooskja. Aarde leidsime kiiresti, hark puu otsas oli ka alles. Aitäh!

Siin kandi viimane aare, natuke tuli lähenemis teed otsida kuna palju langenud puid aga sellest hoolimata olin peagi otsitava juures, aitäh :)

Tänased seiklused algasid Põhjakeskuses, kus ootamatult sattusin sünnipäevapeole, esines Smilers ja rahvale jagamiseks oli laual 3-meetrine tort. Tuju tegi heaks, et Virukad nii toredasti külalisi vastu võtavad. Kõht maitsvat torti täis asusin Nabudi poole teele. Olin juba välja mõelnud, et eks see mägi järve kõrval võiks paikneda. Niisiis sättisin auto juba tuttavasse parklasse, igaks juhuks viskasin pilgu punasele täpikesele mustvalgel kaardil kinnituse saamiseks ja asusin mööda mõnusat metsarada aarde poole teele. Minnes ikka otsustasin kahe metsatee vahelise nurga sirgeks teha, et jalavaeva vähendada. Tagasiteel sammusin mööda rada ja tegin kõik tema siksakid kaasa. Tänan sügisesse metsa matkama kutsumast!

mõnus metsatee

uhkes üksinduses

 2 

Kunagi ammu võtsin info lõpu kohta, kuid siis ei viitsinud läbi lume kohale sumbata. Nüüd oli õues selline mõnus 22 kraadi satikavaba sooja, matkarada leidmata aardeid ääreni täis ja täpselt õige aeg külastuseks. Välja nägi see umbes nii, et Miki longib mõnusalt mööda rada ja hunt lippab metsas ühel pool ja teisel pool rada ning kilkab, et näe.. seened, Miki, SEENEEEEED!!!

Ühel hetkel juhtus see, mis juhtuma pidi, ta kott sai täis ning lootsin salamahti, et nüüd saab siis rahulikult geopeitusele pühenduda. Võid ju loota, eks..

Hunt istus keset rada maha ning kräunatas, et Miki, mul ei mahu seened ära. Ma vastu, et mhmh, lähme siis edasi, las nad kasvavad.

Miki, tee mulle korv!!

Praegu, siin metsas?? Mittemillestki??

JAH!!!

Nojah, samas miks mitte.. proovime. 15 mintsa pärast võis edasi minna, hunt õnnelikult uusi seeni küttimas :) Ehk siis vedas seekord. Hunt sai korvi ja saadeti seenele.

Aare ise oli minu poolt tuletatud punktist küll 18m eemal, kuid see ei seganud leidmist. Mulle meeldis, aitäh!

Mmm.. pitsa

Hunt sai korvi

Seenrõdu

Lõpuks sai ka see aare leitud.Põhjus miks nii kaua leidmata peitus selles, et infotahvel asub kohas kus talvel on võimatu autot parkida teeäärse valli tõttu.Täna aga käis asi lihtsalt ja vajalik info sai talletatud, ning punkt paika pandud.Läksime kohale ikka mööda rada ja kuskilt padrikust läbi murdma ei hakanud.Koha peal selgus, et punkt sai üsna täpselt paika ja eksimus kõigest 25 meetrit.Meile igatahes meeldis ja aitäh.

Kerge mõistatus. Üks mägi, üks pajatükk, üks vana hang! Nii palju leidsin vanu asju ... Aitäh!

Kui kõik tiirud olid tehtud, siis sai ka seda mõistatust märgata ning tagasi tulla. Hea treening!

Mägi leitud. Muu otsitav samuti. Aitäh peitmast!

Teekonna mägi kergelt leitud. Orienteerumist olen teinud vähe, arenemisruumi veel on. Kohe oleks võinud läheneda mööda kergemat rada. 866. Aitäh!

Järve olime näinud, mäge mille nimeks Nabudi, mitte. Leitud, nähtud seegi.

Täitsa mägi.

Kaardi tõlgendamisega suuremat muret polnud ja aarde enda leidmine läks ka täitsa ladusalt. Tänud peitjale!

Mulle kui orienteerujale oli see mõistatus eriti lihtne.

Mõnus mäeke

Mõnus otsimine ja puhas mets. Tänud!

Sai Järvemägesid avastamas käies väike haak sisse tehtud ja nullist info üles korjatud. Kui muidu olid pühade hordid laia raja sisse tallanud, siis siia nulli tulek ja otseteed tagasi rajale saamine oli ikka paras põlvini tuhksuhkrus sumpamine - mõnusalt magus. See aare andis suurema põhjuse terve rada läbi käia, mitte ainult esimene pool mis Järvemägede avastamisel tarvis. Mitte et mul seda utsitust vaja oleks olnud, ikka niivõrd mõnus oli seal lumes kahlata. Tänan peitjat!

 1 

Taaskord tuttavatel oosidel. Geopeitus toob siia ikka ja jälle tagasi. Mitmetel eri põhjustel on see aare jäänud kuidagi geoplaanidest kõrvale. Kord läheb tee eemalt mööda, siis jälle liiga palav, vihmaga pidi libe olema jne. Aga lume kohta pole seal midagi kirjutatud! Õige aeg minna!
Viimati olimegi siin kandis Vabariigi aastapäeval, kui käisime kaladele järve jäässe õhu auke puurimas. Vahepeal puhkasime, sulistasime vees erinevate peibutistega, sõime - jõime ja siis puurisime edasi. Kõik pakatavad endiselt saadud emotsioonidest ja värskest õhust. Nii meie, kui järves elavad kalad.
Taaskord siis tunnike lumises looduses. Taaskord hea tervise juures, nii meie, kui aare. Täname peitjat õue kutsumast! Aitähh!

 1 

Siin Viitna matkaradadel kunagi käisime ja veetsime mõnusa pool päeva teiste aarete seltsis, aga seda aaret siis veel olemas ei olnud. Täna võtsime need rajad taas ette ja veetsime mõnusa tunnikese siin, et tühja kõhtu tekitada. Matk mõjus hästi ja kõhud saidki tühjaks, et peale matka sooja teed ja söögipoolist manustada. Täname aarde eest!

Tore vaheldus kaardilt aaret otsida :) Mõnus kant matkamiseks. Täname!

Saime hakkama! Ilus jalutuskäik ja toru vanaisa kaardilugemisõpetused tulid kasuks. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Nabudi perekonna viimane liige sai ka tabatud. Maaliline matkarada, koli või pärast surma siia elama.Aga võibolla saab must siis hoopis eksitajavaim.

Matkarajal jalutamise käigus logitud. Aitäh!

Enne rajale minekut otsisime kaardi üles ja seadsime sihi paika. Eks siin kandis ole jalutamas käidud küll, kuid see raja madalam pool on kuidagi liiga eemale jäänud ja nõnda oligi see täitsa uus avastamine.

Tänan peitmast.

Teekonna alguses sai kaardilt punkt kirja pandud. Natuke pani kahtlema kui suure ala pealt peaks otsima. Õnneks paistis konteiner kaugele. Teel järgmise punkti juurde said koerad oma "fun"-i kätte. Järsku keegi ragistas võsas. Hetkega oli laudtee tühi ja kuskil kaugel keegi nagu haukus. Õnneks oli ragistaja oluliselt kiirema sammuga ja lõõtsutavad koerad saabusid üksteise järel tagasi. Edasi mõnda aega rihmas igaks juhuks. Tänud!

 2 

VOL 5 minemaajamine: Kaupo hülgas mu :(

Aarde avaldumisel said mul õiged koordinaadid paika, aga kuna tollal ei kannatanud selg midagi, siis jäi see otsimine teadmata kaugusesse. Nüüd väänas Kaupo kodutee siit läbi, aga esimeses punktis ütlesin kohe, et ma ausalt enam ei jaksaaaa, viskasin end siruli ning magasin enda arvates mingi 5h. Telefonid ja kõik ülejäänud jäi Kaupo kätte. Kui siis silmad lahti tegin, oli monsieur lepalind kadunud. Mul polnud õrna aimugi, et mis kell võib olla või kui kaua ma magasin, aga arvestades seda, et olin üpris puhanud, tundus see aeg oluliselt pikem kui see, mis kuluks aarde logimiseks. Tegin vaikselt plaani, et kuidas metsas elama hakkan kui lõpuks kuulsin tuttavat motikahäält. Selgus, et mind polnud siiski unustatud ja lõpuks võtsime suuna tagasi Tallinna poole.

Ca 13h, 360km, 5 minemaajamist ja 22 aaret hiljem oli meeleolu hea (loe: ma olin nii väsinud, et magasin õhtuni). Iseenesest kordaks hea meelega sellist öist motikatiiru, kuid seda juhul, kui eelnevalt olen välja puhanud või siis ei liigu mitte motika, vaid autoga, kus rahulikult kõrvalistmel põõnata saab.

 7 

Hakkasime Toolsest koju kärutama, aga kui varem olime iga 10km tagant peatunud ja tee oli ka enamasti kurviline, siis mööda sirget kõrvalmaanteed hakkas endalgi uni peale tulema. Oli selge, et ühe jutiga siit Tallinna ei suuda sõita ning oli hea meel näha, et Haljalas Circle-K. Keerasime sinna sisse, ma hakkasin tankima ja Liis läks kohe muruplatsile magama. Võtsin kakao ja hotdogi ning nende lõppedes viskasin ka end magama. Umbes kui tund põõnatud, siis äratas meid üles G4S. Tanklatöötaja oli selle kutsunud, sest meie tegevus polnud sobilik ja häiris teda vms. Panime siis riided selga ja hakkasime koju kärutama. Tund aega und mõjus väga hästi.

Nabudi mäe aarde olin meelega varem otsimata jätnud, sest eeldasin selle asupaika ja soovisin teiselt poolt läheneda. Käisime nullis ära ja siis sõitsin lõppu. Natuke jalutamist ja leitud see sai. Nüüd kärutasime otse koju ja sai lõpuks voodisse. 2 tundi und ja olin piisavalt välja puhanud, et õhtuni õues toimetada.

Oli alles geoöö. Oleks pidanud korralikult enne starti magama, et uni nii kiirelt peale ei tuleks. Eks järgmine kord oleme targemad.

Kella 10ks hommikul oli 360km sõidetud

Toredal emadepäeval tulime ka väikesele jalutuskäigule tuttavale metsarajale. Nullis uurisime kaarti ning märkisime sihtpunkti oma kaardile. Nautisime metsas uitamist ning vaatlesime järve ääres konnade kallirallit, seepärast läks meil päris tükk aega kuni aardele lähenema hakkasime. Navigeerisime nulli, jõudsin Taavile just mainida, et koordinaat pole täpne, tuleb ikka lahtiste silmadega otsida, samal ajal vaatas aare meile vastu. Täitsa edukas orienteerumine, aare oli kaardile märgitud 7 m täpsusega :). Jätkasime oma toredat päeva, järgmine peatus: jõgi ja rippsild. Aitäh!

Viitnale jõudes käisime esimese asjana selle aarde alguspunktis, et oma päevane matkaplaan ilusti paika panna. Tegime igaks juhuks ka foto ja vaatasime kaardilt, kus enam-vähem aaret otsima peaks. Paar tundi hiljem mõnusas jalutushoos olime selle aarde olemasolu peaaegu unustanud, kui äkki Salme ütles, et kuskil siin. Kaarti vaadates tundus, et olime juba jupp maad mööda kõndinud, kuid siiski tegime kiire mäkketõusu. Kohe otsitavat ei leidnud, sest nagu natuke hiljem selgus, olime ikka üsna palju juba õigest kohast mööda kõndinud. Lahtiste silmadega mäe otsas ringi vaadates lõpuks otsitav silma hakkas. Aardega kõik parimas korras, aitäh!

Leitud.

Dokumenteerisime endale kõik vajaliku üles, ning läksime mäge ja aaret otsima. Karlil oli hea vaist, mis juhatas meid otse aardeni. Tagasi auto juurde jõudes pidasime päikese käes kosutava lõunapausi.

Sõitsime nulli ja tutvusime aarde asukohaga. Igaks juhuks pildistasime asukoha ka üles. Kuna päevakavas oli ees ootamas juba mitu pikemat matka, siis sõitsime autoga "Kallas kahel pool vett" parklasse. Kuna ma tahtsin keerata maha 50 meetrit ennem õiget teeotsa, siis sain natukene füüsilist tööd teha. Esmalt pidin lõhkuma kirvega jäävalli eest, et auto sellest ühes tükis üle mahuks. Natukene edasi sõites ilmus välja teele kukkunud mänd. Sellest jagu saamiseks pidin lisaks kirvele võtma appi ka sae. Natukene edasi ilmus juba tuttav teelõik kus oli keegi kõik teele langenud takistused juba mootorsaega eemaldanud.

Ennem Nabudi mäele minemist käisime läbi rippsilla juurest, sest talvel ei suutnud me konteinerit kätte saada ja Maire jäi seetõttu mitteleiuga. Vahepeal teretasime ka arvatavasti geopeitureid Andrest ja Raini. Geopeiturid seetõttu, sest kes ikka käib metsas tahvelarvuti käes ja ütleb suvalises kohas metsas, et natukene on veel minna? :P Igatahes nende logid olid ootasid meid igal pool ees. Nabudi mäel aarde leidmine probleeme ei valmistanud. Võibolla tõusime kõrgustesse lihtsalt läbi liiga võsase koha. Aare oli igati viisakas ja pärast logi lahkusime juba mööda hulga mugavamat teed mööda.

Väikese Viitna jalutuskäigu lõpetasime piknikuga. Panime poti tulele, istusime matkatoolidesse ja võtsime päikesevanni. Kui kõht täis ja D-vitamiin ammutatud, jätkasime oma teekonda. Aitäh aarde eest!

Tänu RMK kaardile polnudki raske leida

Täname mõnusa jalutuskäigu eest kaunis looduses ja mõnusal matkarajal. Ka selle aarde juures saime ära käidud. Aitäh peitjale!

Võrdlesin kaarti GPSiga ja panin enamvähem mingi punkti sinna paika orientiiriks. Võtsin siis punkti sihikule. Järsku oligi kast otse ees. Punkt GPSis oli vaid 80 meetri kaugusel. Aitäh peitjale.

 1 

Tegime oma pühapäevase jalutamise Viitna matkaradadel.Vahepeal logisime ka aarde.Aitäh!

Mina ja orienteerumine - ma ei tee isegi vasak-paremal vahet. Õnneks siiski siin loodusrajal tuli kaart ühes vahepunktis, mis aitas õiget kohta leida. Aardeni läbi võsa ja mööda teed tagasi ????

Mõtlesin õhtu eel, et peaks vähe välja minema. See oli lähim leidmata aare. Nüüd sai leitud. Aitäh! Raivole jätkuvat õnne!

Peale pikemat haigusperioodi ettevõetud Nabudi mäe 2,5 km pikkune vallutusretk tundus täna mulle kui lõpmata kolgata rada. Kuidagi ei suutnud lumerajal vaarudes uskuda, et võiks järjest käia ka rohkem. Näiteks 60 km järjest nagu seda mõned aastad tagasi. Isegi poolteist kuud tagasi koos noortega külma ja suure lumega matkatud 40 km tundusid täna ilmvõimatud. Aitäh toreda ja liikuma kutsuva aarde eest peitjale!

Peale järvele pool tiiru peale tegemast kahlasin läbi lume siia, kaardi peale märgitud teid polnud keegi lahti käinud. Võtsin vajaliku info ja kõndisin tagasi autoni parklasse kilomeetri kaugusel. , sest ka edasi sildi juurest ühtegi teed ei läinud. Parkla koht on märgitud aga reaalselt on ainult suured lumevallid. Autos laadisin telefoni veidi ja alustasin uue ringiga, seekord järve teepoolsest osast. Vahepeal sai külastatud teisi aardeid ja siis ka mäe raamatusse nimi kirja pandud. Tänud

Ennem matkarajale asumist panin ka selle punkti ligikaudse asukoha kaardile. Nüüd rajal olles tuli vaid luuraja kombel jälg lumes üles võtta ja aardeni sammuda. Jätsin ka paar rändurit siia puhkama.Üks neist tahtis väga mägedes käia :) Aitüma peitmast

Tänud mõnusa matka eest!

Kuna teeääred olid lumevallistatud, siis jätsime auto mõnuga kaugele ja asusime kulgema. Kuna sellel maastikul on alati lust kulgeda, siis lõpuks olimegi just pikema matkaraja läbi kulgenud. Kuigi see röövis võimaluse leida veel mõni karptops, pakkus see rada taaskord nauditava matkaelamuse. Aitäh Krista

Tegin kaardist pildi ja selle järgi siis üritasin ennast õigesse paika sihtida. Lootsin, et tänu GPS-is olevale topo kaardile läheb lihtsalt, aga ei miskit. Seal sellist mäge peale joonistatud polnud. Aga kohapeal oli muidugi juba kõik selge. Tänud peitjale, minule meeldis.

Aitäh! Mulle sellised looduses asuvad aarded meeldivad. Mõnus sumpamine hommikusse.

Sellel talvel on siin metsades kohe päris palju jalutada saanud. Vägas mõnus aare ja jalutuskäik. Tänud!

Leitud

Jalad sai märjaks,üldiselt tore matk. Tänan

 1 

Kui nulli jõudsime, hakkasime kohe infot otsima, et kuhu edasi. Selle ajaga jõudsid juba kohele ka järgmised otsijad. Kui lõpp teada, asusime kõik koos juba tuttavat rada pidi teele. Lõpus natuke ronimist kõrgemale ning saigi aare leitud. Aitäh peitjale.

 6 

Pärisleid kell pool viis. Vist ühe korra elus on juhtunud, et geosündmuse väliselt asun uue aarde avaldudes sellele veel lähemal kui täna. See üks kord oli 5-meetrine distants :oP Täna ligi 100 korda rohkem - aardest. Kuid null jäi antud hetkel hoopis kaugemale. Korraks oligi kaalumise koht, kas sumbata edasi nulli suunas või kohe aarde nime põhjal eeldatava peidukoha poole. Otsustavaks sai peitmise kuupäev - arvasin, et 10 päeva hiljem jälgi ajades enam niisama lambist konteinerit ei pruugi tuvastada. Loomulikult ei teadnud ma antud hetkel midagi hommikusest testleiust.

Igatahes kahlasin läbi põlvini lume peaaegu linnulennult otse nulli poole - sest kaartidel näidatud suuremad rajad läksid täiesti vales suunas ning väiksemad olid praktiliselt sama paksu lumekihi all nagu kogu muu metsaalune. Kiirustamine võttis võhmale ja kaks T-särgi peal olnud kihti langesid seljast üsna pea. Nullis nokitsesin mõne minuti, püüdes punast täpikest võimalikult täpselt endale gepsu märkida. Vaikselt kustuv päevavalgus andis märku, et varsti võiks lampi vaja minna - kui mitte Nabudi mäel, siis mõne muu lähiümbruse aarde juures, kus enne järg pooleli jäi. Aga et auto asus antud hetkel äsja avaldunud aardest veelgi kaugemal, siis pidin leppima telefoniga, mida vajadusel valgusallikana kasutada, kuigi 30% piirimail aku tähendas, et vajadus võiks pigem ainult otsimisel tekkida, mitte sihi poole liikudes.

Nabudi mäe aardele lähenemisel võtsin lõppfaasis üles küllaltki värske jälje. Peitja see ei saanud olla, sest nii selge tallamuster 10 päeva ei püsiks, isegi sademeteta. Järeldasin, et kiiremad on juba kuskil minust mööda hiilinud. Kohapeal selgus tõde, mis hiljem Raivo internetilogis kajastatud. Siin sain veel enda nime looduslikus valguses kirja, jalutuskäik jätkus läbi kolme aarde, et planeeritud georetk lõpule viia. Edaspidi juba telefoni välklambi valgel logides :o) Aitäh ootamatult rajale potsatanud üllatuse eest!

Tund varem kaugemas parklas

 9 

Testleid kell kümme. Hommikul tuli peitjalt üllatussõnum võimalusega veel avaldamata aaret otsida. Kuna plaan oli niikuinii laste ja lastelastega Viitnale kelgutama minna siis startisime veidi varem ja vaatasime uue aarde üle. Eks me oleks ta vist ilma kaardita ka üles leidnud, Viitna metsad on päris tuttavad. Aitäh üllatuse eest! Jõudsime kenasti õigeks ajaks kelgumäele, kõige tublim käis lõpetuseks järves ujumas ka.

Kõige julgem käis ujumas