Karulauk

 6 

Ei plaaninud oma käega löömist kirja panna aga lugedes tunki logi ma pean ajaloo huvides ikka kahjuks ta koha võrra tahapoole lükkama ning samuti ausalt üles tunnistama.. :)

Ehk - ühe FTFi luhta laskmise lugu tuleb siit. Või kas tuleb..

Hommik. Silmad lahti ja esimene pilk GP lehele. Tänase geopäeva suund sai selgeks. Kui nägin, et Leetse ja Karulauk, siis meenus kohe õige kant, kuhu tuleb suunduda - kuna olin seal kandis varem otsimas käinud mitmeid kordi ning see punkt paistis olevat kohas, kust olen mere äärde laskunud. Kuigi olin aarde avaldumise kindlalt maha maganud, siis edasi tegin otsuse kiirelt - tuleb üritada oma selle aasta esimest ja täitsa piisab kui ka viimast FTF-i. Kolmas katse kui ma ei eksi. Panin ülihelikiirusel moonakoti valmis, et just sealt oma üle pika aja suuremamahulisemat geopäeva alustada (etteruttavalt, sellest sai tõesti hea päev kvaliteetaarete seltsis).

Autole hääled sisse ja ega ma siis maa-ameti kaarti ei uurinudki rohkem. Lükkasin telefonigepsu käima, et las viib kohale. Aga kurja. Ma plaanisin ülevalt läheneda, kuid avastasin end hoopis all, mere pool.

Siis meenus, et see oli sadu ju, siin all on ka midagi, lähemal. Ja nii jätsin ma selle karulaugu ja orienteerusin ringi. Pilk kaardile ja selgus, et olin lodukivist mööda sõitnud. Selge, pööran ringi ja lähenen kivile. Ronin siin ja seal ning üritan nulli paika panna. Mitte kuidagi ei leia. Lõpuks tundub, et kui veel venin siin, siis kindlasti keegi tuleb või see keegi jõuab mõnda teise aardesse enne. Või äkki olen lootusetult hiljaks jäänud niikuinii? Samas kuidagi vaikne on veel.. Ühtegi inimest pole näinud. Autosid küll. Ja kui oled FTFi jahil, siis iga ees olev auto on.. you know . Asi tundus siiski äärmiselt kahtlane, peitja tavaliselt nii kiuslik ei ole, et nüüd siis lodukivi 1.5 nõnda keerukalt leitav on..

Võtsin siis järgmise ning keerasin masina Õlipüüduri poole - kuna see tundus lähemal kui too Karulauk. Aga siin oli ka alguses ikaldus, kuidagi ei saanud aru, kus see null on. Alles vihje lugemine ja sellekohase piirkonna kontrollimine aitas meelerahu tagasi - polegi oskused nii roostes. Sain siit oma FTFi kätte ning süda oli rahul ja kvoot täis.

Järgmisena vaatasin, et see Karulauk ka siin samas ju. Ja see pole üldse see koht, mida ma oma mälu järgi ja pealiskaudselt kaardile vaadates olin arvanud. Kui sealtpoolt kaks inimest ja koer saabusid, siis kohe kahtlustasin geokolleege. Samamoodi kahtlustasin üleval otsingu vahepeal lähenevaid karulaugukorjajaid selles. Etteruttavalt, eksisin.

Kõigepealt tegin nägu, et uurin veekohinat, kuniks korilased mööda läksid. Ning siis läksin teisele poole teed punkti taga ajama. Koperdasin seal vale kivihunniku otsas ja üldse ei saanud aru, kuidas ma nii pime nüüd olen siis. Kui lõpuks ka komistasin ja põlve maha panin, siis lõin käega - las jääb varusse. Arvasin juba, et see paar-kolm korda kuus otsingutel käimine on geotunnetuse täiesti rooste lasknud minna. Millegipärast üldse ei osanud kahtlustadagi, et koordinaadid nii mööda olid.

Lahkudes nägin juba tuttavaid nägusid kes nüüd logisid lugedes esmaleidjateks osutusid. Õnnestus napilt enne laulupidu jõuda. Käisin veel saunakivi juures ka ära ning lahkusin oma georetkele jättes teised uued tulijad põhjuseks siia naasta.

 3 

Tagantjärele targalt saan aru, et olin siin isegi teisena kohal - enam-vähem täpselt lõuna paiku. Sest noh, nii vara nagu Madise pere, ma küll karku alla ei saa :P Võisin vast veerand tundi otsida kui ilmusid noored inimesed, nina telefonis, peatudes umbes kohas, kus geopeitur seda teha võiks. Oleksin peaaegu juba tervitanud, aga näod polnud tuttavad ning hoidsin end tagasi. Veidike jaurasin veel nullis, aga üldiselt olid viinamarjad hapud ja karulaugust ma suurt ei hooli. Läksin "mugude" silme alt minema lähima järgmise aarde poole. Tagantjärele targalt - "mugud" olid ilmselt ikkagi geopeiturid :o) Tagantjärele tervitused Märtenile ja Mirjamile.