Ruila suure järve ääres ehk Ruila LK

Ruila looduskaitseala võeti kaitse alla 2005. aastal Ruila soo ja seal asuvate soo- ja metsakoosluste ning kaitsealuste liikide kaitseks. Kaitseala pindala on 826,1 ha ning see asub Harju maakonnas Saue vallas Pohla, Ruila, Mõnuste ja Allika külas.

Ruila soo tekkis nõo soostumisel, toitub põhjaveest (Ruila ümbruses on allikaid) ning sademetest. Soos leidub nii madal- ja siirdesoometsa kui ka puisraba. Soos asuva Ruila järve pindala on 16,6 ha, mineraalsaarte pindala – 193 ha. Tekke ja toitumistingimuste alusel kuulub Ruila soo madalikel veekogude kinnikasvamisel moodustunud suurte soode hulk.

Kaitseala eesmärk on jätta kaitsealal asuv soo looduslikku seisundisse, arvestades puhta vee ning turba- ja marjavarude, taime-, looma- ja linnuliikide ning soo kui ökosüsteemi ja teadusobjekti säilitamise vajadust. Metsamaa moodustab Ruila looduskaitsealast ligikaudu 70%. Loodusdirektiivi 1 elupaikadega on kaetud 516,2 ha ehk ligikaudu 62,5% kaitseala pindalast. Vee-elupaikadest jääb kaitsealale Ruila järv ehk Ruiljärv, kuid selle seisund on veetaseme alandamise tõttu halvas seisus ning veetaseme alandamisega on kiirendatud ka soostumise protsessi. Järve pindala on erinevatel andmetel 16-40 ha.

Elustik on kaitsealal väga liigirikas – palju on leitud kaitsealuseid taimeliike,
millest näiteks kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus)
ja eesti soojumika (Saussurea alpina subsp. esthonica) kaitse on seatud ala kaitse-eesmärgiks.

Mõlemad liigid kuuluvad ka loodusdirektiivi II lisasse.
Sooaladelt võib leida veel teisigi kaitselauseid taimeliike nagu
kärbesõit (Ophrys insectifera)
koldjat selaginelli (Selaginella selaginoides)
kuradi-sõrmkäppa (Dactylorhiza maculata)
soo-neiuvaipa (Epipactis palustris)
harilikku käoraamatut (Gymnadenia conopsea)
suurt käopõlle (Listera ovata)
balti sõrmkäppa (Dactylorhiza baltica)
kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnata)
suurt kuuskjalga (Pedicularis sceptrum-carolinum) ja
lääne-mõõkrohtu (Cladium mariscus).
Kõik need liigid on alal laialt levinud.

Lindudest on kaitsealal registreeritud
must-toonekure (Ciconia nigra) pesapaik, mis on rajatud endisele kotka pesale ning
metsise (Tetrao urogallus) elu- ja mängupaigad.

Linnuliikidest on registreeritud veel:
sookurg (Grus grus)
laululuik (Cygnus cygnus)
roo-loorkull (Circus aeroginosus)
teder (Tetrao tetrix)
händkakk (Strix uralensis) ja
punaselg-õgija (Lanius collurio),
kes kõik kuuluvad loodusdirektiivi lisadesse.

Kaitseala ei ole väga külastatav – selleks puuduvad ettevalmistatud matkarajad, telkimise- ja lõkketegemise kohad. Ka puuduvad alal kasutatavad sõiduteed või rajad. Külastus on juhuslikku laadi, kuid siiski võib kohata ka matkaliste gruppi. Kaitsealal käiakse jahil, kalal, korjamas marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi.
Ruila järve põhjakaldal võis täheldada isevalmistatud ajutisi lõkkekohti, kuid need jäävad kaitsealast välja. Ilmselt kõige külastatavam piirkond ongi Ruila järve põhjakallas, kuhu pääseb hästi ligi.

Mootorsõiduk tuleks kindlasti parkida soovituslikku parklasse ja edasi liikuda jalgsi või jalgrattaga 800m kuni 1km. Sõltuvalt sellest millise parkimiskoha valid.