Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Metsa matkarada on osa Euroopa pikamaa matkateest E11, mis algab Scheveningenist (NL) ja lõpeb Tallinnas (EE). Eestis kulgeva matkatee osa (725 km) igale matkapäevale on peidetud ka mõned geopeituse aarded. Rada võib läbida mõlemas suunas ja endale sobivas tempos, täpsema info leiate seonduvalt lingilt.
Valaste matka- ja õpperada kulgeb Ontika maastikukaitsealal ja raja kogupikkus on 1,5 km. Raja teeb põnevaks pangalt laskumine pea 55 m ja sama palju tõusu üles tagasi. Astangu ja mere vahel rusukaldal kasvab pangamets, kus on põhjamaade jaoks erakordne loodus ning üks ürgsemaid metsatüüpe Eestis. Klindimets on vanade puude- ja putukaterohke elupaik ning sobib hästi ka nahkhiirtele. Raja äärde jääb ka Valaste juga.
Vihje: pole
Lingid: https://baltictrails.eu/et/forest
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 26.5830' 27° 18.8230' |
Aarde sildid:
lahe_teostus (3), soovitan (2), lühem_matk (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9BJZP
Logiteadete statistika:
56 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 57
Kuna siit alates on mul rannikualal enamus aardeid külastamata, aga see nõuab teatavat füüsilist pingutust, et nendeni laskuda ning pärast autoni tagasi ka veel saada, siis tegin valiku. Seesinane matkaraja algus sai siis üle vaadatud. Kuna kutsa tahtis ka liikuda, siis juhatasin talle trepi kõrval tee kätte ja tema lippas siis mööda maastikku ning mina rühkisin mööda treppi. Tegelikult oli ilusaks muutunud ilm siia lademes mugusid meelitanud, aga õnneks sain aarde ruttu kätte ja ruttu tagasi ka, nii et sel hetkel ei jäänud ma kellegile ei jalgu ega silma. Tagasiteel pidin end küll korraks trepilt välja pressima, et oma neljajalgsele sõbrale kätte näidata koht, kust tal kaljusel kohal on võimalik taas ülesse saada. Enne alla kalpsas korraliku hüppega, aga kuna tal kaljukitse omadused puuduvad, siis üles enam sama teed mööda ei saanud, kuid natuke eemal oli see siiski võimalik. Tänud peitjale siia matkarajale kutsumast ja aaret peitmast. Mulle igatahes meeldis.
Mereäärsed aarded on selle poolest toredad, et ligi 30 kraadise palavusega on vähemalt mingisugunegi tuul. Aitäh!
Sellise külmaga on need raudtrepid ikka väga libedad. Leid kiire.
Läbisime matkaraja niipidi et parkisime Valaste joa parklasse, laskusime joa juurest treppidest alla, jätkasime rannikul ja tõusime matkarada mööda uuesti kõrgustesse, et mööda maanteed joa parklasse suunduda. Tundus, et sai hea. Matkaraja trepid sobisid ülesronimiseks paremini kui joa trepid. Ranniku lõik on parasjagu savi ja maalihetes vajunud puid täis. Seal turnimine oli paras katsumus, aga huvitav ka. Meelde tuli mõne aasta tagune rannikumatk, kus sai merepiiril koos seljakotiga üksinda läbitud lõik Toila-Kalvi. Üks telkimine sellel matkal oli merekividel, sest muud varianti polnud. Soovitan sellise matka läbimiseks organiseerida endale hea ilmateate olemasolu ja tagalaturvalisus. Halva ilmaga on osad lõigud läbimatud või väga ohtlikud. Täna oli suurimaks ohuks ühe räga sees herilasepesa, kust mina kui viimane tulija kogu viha endale sain. Ühe sutsaka ka. Väike peatus, kus oma tuulepluusi tegelastest puhtaks kloppisin ja edasi metsa. See mets oli võlumets. Imestasime igal sammul. Üks kaunimaid matkaradasid Eestis. Pangaalune mets on ka muidugi selline räbästik, et ilma matkarajata ei tuleks siia keegi. Peaaegu unustasime aarde imetledes kõrge laudtee pealt taimestikku ja pankrannikut. Kui meelde tuli, olime ka nullis. Kõik otsisid, ei midagi. Põhjalikum otsing andis meile ikka toreda aarde kätte. Suur tänu! Koht on imeline ja aare vääriline!
Jällegi oli kaaslane geoaardetähelepanelik. Tänud peitjale! VJ
See trepp on minu jaoks uus, hea teada. Vaevu sain logitud ja aarde tagasi, kui tulid järgmised külastajad. Aitäh!
Matkarada oli mõnus, eriti põnev oli jälgida pangaalust metsa. Millegipärast polnud ma varem samalaadsetes kohtades taimestiku rikkusele suurt tähelepanu pööranud, kuid tänu siltidele hakkas ka linnamees asju nägema. Aga kõige dramaatilisem vaatepilt oli muidugi maalihe. Nii peent sõna poleks ise selle savi- ja kivikamakate segule, mis iga mõne aja tagant endale rannani teed oli teinud, kasutada osanudki. Mõne eksootilise maa tapvate varingutega võrreldes on siinne loomulikult vaid pisike põnevus, aga ise rahnude vahel ronides saab aru küll, et ka kõigest mõnesajakilone paelahmakas võib nõlvalt alla hüpates inimese lömastada.
Nii infotihedat rada pole ammu näinud. Igatahes väga mõnus kulgemine, tänud aarde eest!
Matkasaapad jalga, sest tossudega oli lumel libe. Puude vahel täpset nullpunkti ei saanud, aga leitud siiski sai.
Lumega on natuke libe aga pole hullu :) Siitpoolt ei olegi lähenenud
Valaste matkaraja oleme kunagi algusest lõpuni ja siis uuesti lõpust algusesse läbi matkanud, seega täna piirdusime väikese trenniga treppidel ja otsisime selle aarde üles. Aitäh.
Milline äge matkarada. Eriti meeldisid mulle võimsad sõnajalad, mis tekitasid vihmametsa tunde.
Tänan peitmast.
Siin on täitsa huvitav, et varem pole aaret olnud, vähemalt mitte minu geokarjääri ajal. Mõnus matkarada ja hea teostusega aare.
Matkaringi matkapäev Ida-Virus. Matkasime Valaste joalt Karuoja joani. Raske oli ranna liikuvatel kividel käia. Põnevust pakkusid geopeituse punktid! Aitäh peitjale!
Lund oli ainult imeväikeste lapikestena. Natuke naljakas oli laudtee osa kuivana tunduvas metsas, aga hiljem saime aru, et ega see järsakualune nii kindel pind olegi. Leid oli kiire, edasi läksime mööda randa kuni Valaste trepini. Aitäh!
Leitud. Aitäh! Tore rada ja õhtune päike viirutas merd kullatriibuliseks. Ilus.
Sellele aardele lähenemine tõi meelde ühe loo parun Münchhauseni kirevast elust. Selle, kus ta olles Venemaal lumetuisus eksinud, sidus oma hobuse ainsa leitud posti külge ja heitis ise lumme puhkama. Hommikul ärgates oli aga öösel lumi ära sulanud, parun lamas kiriku ees ja hobune asus kirikutorni risti küljes, sest oli sinna ju öösel kinnitatud.
Ma küll lugesin Janari logi eelnevalt aga pilte ei vaadanud, seega oli üllatus kohapeal päris korralik. Hang nagu härg magas trepi peal ja meil tuli härja külge mööda end alla libistades aardeni jõuda. Õnneks Valaste joani pääses veidi lihtsamini.
Elamus oli päris korralik.
Aitäh.
Selle aardega sai siis päevase adrenaliini koguse kätte. Parkisn auto soovitatud kohta ja hakkasin liikuma rajale. Leitsin raja kõrvalt sildi, kus antakse teada, et talvel rada ei hooldata. Nu mis seal ikka, kui rajale on natuke lund tuisanud. Hakkasin tasakesi edasi jalutama, aga imelik asi oli see, et raja kõrval olev käetugi läks millegi pärast maa sisse. Nüüd jõudis mulle kohale, et see hoiatus on tõesi päris asine ja natuke tuisku on ikka päris palju. Trep ilmus ikka välja, aga seda juba paar meetrit all pool. Esimene mõte oli, et las see aare jääb, aga olles tagasi jalutanud mõned saamud ei annud geopisik enam rahu. Läksin auto juurde ja võtsin pagaasnikust pussnoa, et mööda järsakut laskuda. Valisin alla liikumiseks trepi lähedal oleva lõhe. Kallak oli siin üle 50 kraadi. Kuna pind oli väga kõva, siis lõin noa lumme ja proovisin tasakesi ennast alla libistada igal võimalusel erinevaid takistusi otsides. Nuga oli supper hea pidur. All läks juba liikumine lihtsalt ja aare tuli ka kiirelt välja. Tagasi liikusin juba teist teed pidi, kuhu oli keegi tekitanud jalgadele vaevu märgatavad avad, mis enne jäid märkamata, kuna ei tahtnud järsaku servale liiga lähedale ronida. Nu see oli küll nüüd äge seiklus. Igatahes suured tänud peitjale aarde eest.
Vot, sinna polnud enne sattunud. Aitäh kohta tutvustamast, väga meeldis.
Siia polnudki varem sattunud. Aarde leidmine võttis veidi aega. Tundub, et looduslikud olud segavad seal koordinaate päris kõvasti. Meie leidsime aarde 14 meetrit nullist, suunaga mere poole.
Ka sellel trepil oleme mitmeid kordi kõõlunud. Tore, et siia see trepp pandi ja veel toredam siit aaret leida. Tänud
Valaste meeldib. Aare sobib hästi keskkonda. Tänud aarde eest!
Siin müttasime viimati pärast Geojaani suurema pundiga. Seekord rahus ja vaikuses ihukahekesi (sest ihuüksi ju polnud). Nullis ootas väga vahva teostus, igati soovitatav. Ja matkarada on ka vinge, väga oiro :-) Aitüma Hannole tuttavasse paika tagasi kutsumast!
Null näitas algul üle kümne meetri eemale, aga gepsu rahunedes leidis Tiia peiduka üles. Aitäh.
Vanemad jäid kõrgemale ringu uitama, kuid kui juba nii kaugele tuldud, siis keeldusin mina ilma matkarajal kõndimata tagasi minemast :D Õnneks on mul üks äge õde, kes oli sama meelt ning kellega koos selle minimatka ette võtsime.
Siin jäi kohe õige koht silma, kuid me ei olnud piisavalt hoolikad kontrollijad nkng nii saimegi veel 10 minutit kõiki ebaloogilisi kohti üle vaadata. Tore teostus!
Matkarada on siin ülimalt turistisõbralik ning vægagi lahe. Natuke vihmametsa tunne tekkis isegi :) Suur aitäh!
Kuulus Valaste on mulle võrlemisi hilise aja avastus. Noh, eks neid imelisi pilte ja videokaadreid oli ikka aastate jooksul varemgi nähtud, kuid päris ise kohale tulin esimest korda alles geopeiturina. Samuti Narva linna näiteks. Ida-Virumaa seega ikka veel küllaltki eksootiline maanurk ja eks avastamist jagub ilmselt kauaks. Nüüd siis kogu matkaraja-aas läbitud, varem käisin vaid alla rannale ning sama teed tagasi autoni. Suht-koht kindel, et mitte viimast korda :o) Aitäh.
Oi, kuidas tahaks matkale minna, kuid praegu saab teha max 7 km pikkuseid teekondi (ja siis ilmselt ka suurem osa peaks oma väikest 16-kilost "hantlit" tassima..
Sellel rajal oli pool seltskonnast varem juba käinud. Mõnus adtumine ja marssisime uljalt aardest mööda. Aga ekslemine käib õige matka juurde, eks.
Aitäh väga vahva aarde eest nii ilusal rajal!
Kahjuks oli meri sel päeval kõrge ja nii ei saanudki me rannast otse Valastesse minna (jalatsid olid liialt uued ja üldse mitte maastikule vastavad).
Autot parkides oli jube palav, aga astangu varju jõudes juba natuke mõnusam. Sammusime trepis alla ja hakkasime otsima. Vaatasime paljudesse kohtadesse, aga ei midagi. Lõpuks leidsime aarde loogilisest kohast. Tagasi auto juurde ronida oli päris raske ja Karl pidi mind ikka natuke tagant lükkama, muidu oleksin sinna jäänud.
Kiirelt ära ei logi, siis lähevad aarded juba sassi kõik. Nii on nende E11 aaretega mul juba juhtunud vaikselt :D Aga kõik nad oli toredates kohtades ja hea teostusega, niiet suured tänud selle eest!
Uus ja uhke Valaste matkarada on õnnestunud kord juba täies pikkuses läbi matkata. 30+ kraadise palavusega see praegusel päeval väga hea mõte ei tundunud. Treppide peale, jaheda astangu kõrvale, jõudes oli tunda siiski väga mõnusat leevendust. Kulgesime tasapisi astme haaval merepinnale lähedamale. Vahepeal sai mõeldud, et peagi peab kõik need astmed ka teistpidi võtma. Jõudes nulli piirkonda asusime otsima. Geps keerutas siia sinna. Sai turnitud kallaku ümbruses ja uudistatud treppide aluseid. Lõpuks tuli aare palju otsija sõbralikumast kohast välja. Sellele järgnesid aga ebasõbralikud tõusumeetrid tagasi parklasse. Tänud aarde eest!
Kui meetrid vähenesid, siis hakkasin ringi vaatama, et kus see kast ka on. Esimese hooga ei jäänud midagi silma, siis kontrollisin ühte teistsugust mõtet ja seal see karbike mind ootaski. Aitäh peitjale.
Matkarada tegime jupikese ühelt poolt ja jupikese teiselt poolt. Väga meeldis, et tehtud on korralikud trepid ja laudteed ning ei pea kuskil järsakul libisema ja turnima. Meil näitas geps koordinaate pisut eemal, aga hakkasime kahtlasi kohti vaatama ja nii see kavalasti peidus olnud aare leitud saigi. Aitäh!
Mõnusalt jahe oli puude vilus siin kulgeda. Hea peidukas leitud. Tänud peitjale.
Tuleb tõde tunnistada, et tervet Valaste matkarada ei ole ma läbinud. Miski aeg sai teisel pool teatud maa ära käidud ning nüüd siia sattusin küll esimest korda. Tänu merelt tulevale tuuleõhule tiivulised liigselt ei tüüdanud. Vahepeal tulid ka paar mugu vastu, kuid aarde logimise ajal oli õhk puhas. Tänud!
Tänane 2. peatus. Ilm oli juba kuum. Õnneks oli rajal puude all palju mõnusam. Isegi putukad ei kiusanud veel. Siinsetest uutest treppidest ma käinud polnud. Nüüd siis on see ära tehtud. Aare oli tore! Suur tänu vahva seeria eest!
Ei plaaninud siin peatust teha selle kuumaga, vurasin mööda ja siis avastasin, et mingi tee läheb sinna ikkagi, no fain, keerasin auto ringi ja läksin proovisin. Selle kuumaga oli päris karm neid treppe trampida, ainuke asi mis motiveeris oli auto konditsioneer :D aitäh :)