Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Põlvamaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kaunis männimetsas, Meenikunno maastikukaitsealal, asub Liipsaare vaatetorn. Puidust vaatetornil on kolm platvormi, neist viimane asub 11 meetri kõrgusel. Tornist avaneb suurepärane vaade Meenikunno rabamaastikule. Samuti on võimalik vaatetorni juurest alustada matka mööda Meenikunno raba matakarada. Meenikunno maastikukaitseala pakub põnevat uudistamist nii matkajale, marjulisele kui ka linnuvaatlejale.
Vaatetorni juures on võimalik pikemalt puhata. Vaatetorni läheduses on Liipsaare metsaonn ja puhkeala.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (3), lõkkeplats (2), laudtee (2), ilus_vaade (2), telkimiskoht (2), rabamatk (2), piknikukoht (2), metsaonn (2), lühem_matk (1), lahe_teostus (1), soovitan (1), rmk_matkateed (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9ERMZ
Logiteadete statistika:
50 (94,3%)
3
2
2
0
0
0
Kokku: 57
Tuuseldasime mis me tuuseldasime aga segajaid oli liiga palju ja jäigi leidmata. Ehk kunagi satub jälle siia rappa ja saab uuesti rahulikult otsida. Koht on ilus ja vaade uhke.
No ei ole need vaatetornid mu erilised sõbrad. Muidugi kui kohtumine positiivselt lõpeb ja viimasel ajal on ikka lõppenud ka, siis tore ikka. Aga siin nii hästi ei läinud.
Andrea pakkus Vabariigi aastapäeva veetmiseks välja idee minna matkama "Tartu lähedasele matkarajale". Google maps ütles aga, et Tartust on sinna tubli tund sõitu... nojah, kuidas keegi vahemaid hindab. :D Aga igatahes ära me ei öelnud, eriti kui selgus, et on võimalus lausa kahte aaret otsida.
Paraku torni juures meil edu polnud - ronisime kolmekesi üles ja alla ning keskpõrandale kokku, aga ei midagi. Läksime siis rajale teist aaret otsima, et pärast värske pilguga uuesti vaadata. Ikka ei midagi, kuigi isegi Liina, kes muidu torne pelgab, ronis seekord lausa tippu välja - noh nii igaks juhuks.
Lõpuks leidsime, et kuna elu on näidanud, et iga järgmine selline vaatetorniaare tuleb üha raskemini, siis oli mitteleid järelikult ootuspärane ja las ta jääb. Läksime hoopis metsaonni juurde eksprompt püsti pandud kohvikusse suppi ja kooki sööma ning teed-kohvi jooma. Kuna rada on ilus ning Andrea üks lemmikuid, siis arvatavasti tuleme veel tagasi ja äkki siis õnn naeratab.