Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnu linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare kuulub 31.10.2021 avaldunud foobiatele pühendatud ülemaalisesse seeriasse.
Ära unusta boonusaarde andmeid vaatamast!
Onu Toivole ei ole tühjad klaasid kunagi meeldinud. Nooruses tähendas see kurba hommikust ärkamist peo järgselt, kus viimnegi piisk õunamorssi oli juba otsas, vanemana aga elu kaduvikku.
Sest mis tähendab siis väljend klaas on täis, pooltühi või tühi? Onu Toivo tahaks ikka teada, et tema eluklaas on kõige rohkem pooltühi. Selle rõhutamiseks ei hoia ta kodus riiuliski klaase üksteise kõrval tühjadena, ikka nii, et ühe klaasi sees on teine ja selles teises klaasis mõni seib või mutter. Poe-Meida küll rehmab selle peale käega ja peab seda pigem räpakuseks, kuid põhimõtetega meest see ei heiduta. Tühi klaas on piisav põhjus foobiaks.
Ka aaret ei leia sa tühjast kannust, ikka peab natuke kukalt sügama. Aga mitte palju.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 58° 22.3460' 24° 34.2840' |
Aarde sildid:
lahe_teostus (7), soovitan (4), lumega_leitav (3), lemmikloomasõbralik (2), seened (1), rmk_matkateed (1), rästikud (1), puugid (1), pliiats_kaasa (1), muguoht (1), marjad (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9HKMJ
Logiteadete statistika:
92 (100,0%)
0
2
0
0
0
0
Kokku: 94
Kui teekond Pärnu ühistranspordiga siia tulles ei olnud just eriti meeldiv siis seevastu Tammiste mets oli täis ägedaid üllatusi. Nautisin ilusat päiksepaistelist sooja kevadilma, linnulaulu, vee vulinat jões ning metsaradadel jalutamist. Kiidan sealseid ardeid, mis olid eranditult kõik südamega tehtud ja laheda teostusega. Jätsin siia aardesse ka ühe ränduri uut reisikaaslast ootama.
Aitäh aardemeistrile!
Ei lasnud ennast tühjast topsist heidutada. Karbike täitsa olemas. Tänud peitjale
Huvitaval kombel oli see aare siin aaretemetsas meil seni leidmata jäänud. Ilusa suvise ilma puhul võtsime väikese jalutuskäigu ette ja parandasime selle vea. Muidugi viis aardeleid näo naerule, aardekonteiner on igati aardele vastav. Aitäh!
Täitsa huvitav foobia seal metsas. Nägu läks kohe naerule. Aitäh!
Sellesse päeva mahtus nii mõnigi tore aare. Ka see siin pani silma särama. Mõned lihtsalt oskavad ja viitsivad teistest paremini. Tänud
Järjekordne tore teostus, siin metsas on häid ideid ikka kapaga jagatud. Aitäh!
Vahva teostusega aare. Mulle hakkab see Tammiste mets oma radade ja põnevate aaretega järjest rohkem meeldima. Kardan, et tahan siia jälle ja jälle tagasi tulla. Kas see on ka juba mingi foobia või? Tänud peitjale aarde eest.
Tore leid toredas metsas. Loodan et siia ikka tuleb neid aardeid veel. Tänud peitjatele!
Metsas uitades on suuremaid ikka mõnusam leida. Kasti märgates lööb kohe silm särama. Tänan peitjaid! Lahe aare
Tahaks kirjutada, et kiire leid aga läks nagu ikka ja sai padrikus koordinaati taga aetud, sest õige hardcore geopeitur ometi ei kasuta ju georada vaid usaldab ainult oma nutiplutit ja ründab omast arust õige koha pealt metsa, mis loomulikult pole kõige otsem tee aarde juurde. Õnneks sellega saime kiiremini hakkama kui Corbettiga. Täname aarde eest.
Tore tühi tops Found it: 27.Aug.2022 11:31 Foobia: Cenosillicaphobia. 2€ sain.
Väga huvitav foobia. Õnneks ennast see tabanud ei ole ja saime rahulikult logida. Aitäh!
See foobia oli varem kuidagi kahe silma vahele jäänud, nüüd siis see viga ka parandatud. Tore teostus, tänud aarde eest!
Sellest naljakast foobiast olen ma kuulnud küll. Seostub ka klaustrofoobiaga (hirm kinniste ruumide ees, näiteks lähed hommikul poodi viina järgi ja kardad, et pood on kinni). Aardest võtsime kaasa sinise mehikese ja jätsime metallist ketta, mille abil saab tühjenenud klaasi uuesti ära täita. Aitäh peitjale.
Siinkandis tuuritades jäi aare just mõnusa jalutuskäigu kaugusele. Aitäh!
Siiani jalutasime Kauriga kahekesi. Ragnaril on veel jalad lühikesed ja ei jaksa niipalu käia, nemad lähsid Leoga auto poole tagasi. Natuke tuhlasime ringi ja otisime nulli, siis sügasime kukalt ja logisime ära. Täitsa vahva aare. Päris raske elu selle foobiaga inimestel, niikui klaas tühjaks saab, kohe tuleb juurde valada. Huvitav kas täis klaasi foobia ka olemas on, et kohe kui klaas täis valatakse, tuleb see endale sisse kummutada.
Tühja toopi ta ei talu
Värin kätes, oius, hinges
Kann täis on tunne maru
Maha võtab kõik ta pinged
Ei tule und kui kapp tühi
Virvendavad virvatuled tal
Kõik ju paistab liialt nüri
Mõttetu, igav, elutu, hall
Õnneks alati saab täita
Klaasi, ergutamaks meeli
Ikka tulebki ju tuli läita
Õnn saabub kui kasta keeli
See on küll üks õudne foobia...õnneks irratsionaalset hirmu selle eest ei ole...küll aga ei meeldi see olukord mitte aga õnneks leiab lahenduse tavaliselt kiirelt :D Lahe karp ka :) Tänud!
Isegi ei tea, keda peab tänama, et sellist foobiat ei oma. Kuigi teinekord ajab närvi küll ja tekitab natuke paanikat. Täname!
See metsarada hakkab mulle iga järgmise teostusega üha rohkem meeldima. Aitäh peitjale!
Väga tore teostus jällegi. Ega alguses oli ikka selline möh möh moment kah, et kus siis see aare on. Mul seda hirmu endal pole, see tundub igasugustest foobiatest üldse üks absurdseimaid. Noh, nagu karta tühja kartulikotti, mis nurgas vedeleb vms. Tegelt suudaks palju absurdseid foobiaid ise välja mõelda. Mulle endale ei meeldi kõrgused, see peamine, millega foobia mõõdu välja annab, ehk ma ei suuda mõistusega isegi kontrollida seda, mida keha teeb. Aga siin sai kenasti hakkama :) Foobia aarete seeria on üldse vinge, siiani kõik meeldinud. Aitäh.
Rada lausa kutsus sinna, ei jõudnud nulli jälgidagi. Lahe kastike ja idee. Tänud, ???????????? jätkan. Täna enda omasid teevad lätlased ja ise ka võõrsil jalutamas. Pärnu ilus linn ja nüüd veel lapsed ka siin nii, et teeme linna kollaseks.
Tänud peitjale aarde eest!
Väga huvitav foobia ja tore peidukas tehtud.
Õnneks meil kellelgi seda foobiat ei ole ja tühja klaasi ees sellili ei kukkunud ega vererõhk lakke ei tõusnud. On vast ikka veider foobia. Aitäh!
Kui on valida kas tühi, pooltühi/täis või täis klaas, siis valiks alati pigem selle täis variandi. Aga ei kohku ka siis kui eest peaks leidma tühja klaasi. Tekiks võibolla vaid diskussioon, et miks see tühi on. Siin polnund küsimust, et miks klaas tühi. Eks ta ikka hirmutamiseks ole, et eraldada terad sõkaldest või siis tsenosillikafoobikud kartmatutest. Panime nimed kirja ja jätsime tühja klaasi järgmist ohvrit ootama. Aitäh aarde eest!
Selle aardega on selline jama, et kõik muud Tammiste metsa aarded on käes ja leitud. See oli leidmata, sest see ju kõige uuem. Aga andis põhjust tulla siia metsa. Ja ühe aarde juurest teise juurde tasub ikka otse läbi võsa ju minna. Jalad said siin täna rohkem märjemaks kui Rääma rabas.
Ma saan täitsa aru neist kes tühja klaasi või pudelit nähes paanikasse satuvad ja selle peale klaasi täidavad või poodi uue pudeli järgi suunduvad :)
Peeter Volkonski oli kord öelnud : " Alkoholism see on hirmus haigus mis kulgeb lõbusalt"
Tekkis juba kahtlus, et peab veega rinda minema pistma. Aga see mõte oli ekslik. Aarde leidsime kiirelt, sai natuke kukalt kratsida ja leitud ta oli. Tänud aarde peitjale.
Pean tunnistama et nii nagu onu Toivo, kannatan minagi selle keerulise nimega foobia all. Eriti annab see tunda tööpäeva õhtuti ja nädalavahetustel. Siis tekib kohe selline kummaline äng ja kui kusagil tühja topsi näen siis proovin selle täis valada. Leid ise lihtne ja kannu midagi sisse valama seekord ei hakanud. Tänud!
Neid tühjasid klaase on kodus liigagi palju. Peaks vist seda viga parandama ja neid tihedamini täitma. Tänan toreda aarde eest.
Aarde juurde suundudes lumesadu aina kogus tuure ja minu peas olid mõtted, kas tänane põhieesmärk - jõuda jalgsi Manilaiule, ikka saab teoks.
Järjekordne kvaliteetaare, mille juures igasugu muremõtted kadusid. Lihtsuses peitub võlu ;)
Aitäh!
Minagi leidsin nüüd selle aarde juures üles veel ühe enda foobia. Küllap selle pärast meeldibki mulle jooke just pigem pudelist juua, et ei peaks kartma seda tühja klaasi. Ja kui pudelist ei saa siis juhul kui see klaas peaks tühjaks saama, tuleb see siis kohe jälle ära täita.
Oma eluklaasigi olen pidevalt proovinud täita, kahjuks pole alati õnnestunud sinna esimesena sisse kallata suured kivid ja selle järel väikesed ja siis kruus ja siis liiv. Ikka kipub kohta täitma mitteoluline liiv.
Seda, et olgu klaas kasvõi pilgeni täis ikka jääb ruumi üheks õlleks, sellest olen küll varakult aru saanud.
Seda aaret ja selle ümber toimuvat mäletan ma ka 11 kuud hiljem. Aarde märkmetes on nii mõndagi kirja pandud, mis mul seda päeva meenutada aitab. Minu märkmed: Tühi klaas võib kapis seista aga kui ta sealt välja võtta võiks sinna ikka midagi valada. Soojade pannkookide kõrvale näiteks külma piima või jahedama ilmaga sooja teed. Iseasi kas see klaas kuuma jooki kannatab. Krissu jäi autosse lõdisema ja oma villiga vestlema. Samal ajal, kui mina nimed logiraamatusse kandsin tekkis mu selja taha kaks pissivat poissi. Äkki mingi seos selle aardega? :D Aitäh!
Mul seda foobiat kohe kindlasti pole :D Aga kui niisama tühjadest tassidest rääkida, siis seda jälgin küll, et enda tass täis oleks ning eks ta õnneks ole ka :)
Väga kenasti aardeks vormistatud foobia. Endal seda foobiat ei ole, mul võib klaas olla nii täis, tühi kui ka pooltühi.
Väike jalutuskäik juba väga tuttavas metsas. Ma arvan, et antud foobiat teavad vähesed, aga kes sellest on kuulnud, toovad seda ettekäändeks klaasi uuesti täitmiseks. Me täna ühtegi klaasi ega kruusi ei täitnud, panime otse pudelist erinevaid vedelikke.
Ei saanudki aru kas olin pooltühi või täitsa täis. Lahe peidukas oli. Tänud.
See foobiate seeria on ikka tohutult silmaringi avardav. Polnud varem õrna aimugi, milliseid naljakaid ja uskumatuid foobiaid siin ilmas olemas on :) Seegi aare tõi suunurgad üles oma kirjelduse ja ka teostusega. Aitäh laheda aarde eest!
Tulime kutsikat jooksutama ja teadsin, et kusagil siin on üks uus aare ka. Mingil hetkel ütles mikronina, et lähme siit metsa ka. Läksimegi, ja meie ees oli jälgede põhjal keegi veel hiljuti käinud. Võtsin kaardi lahti ja vat siis, täiesti kogemata õige koht. Jäljed aardeni ei viinud ja tundub, et kui siin mängimas käidi, siis seekord jäi tops tühjaks. Meie panime nimed kirja ja liikusime edasi. Aitäh ägeda teostuse eest!
Väike jalutuskäik tuttavas metsas. Aare oli lahe. Tänud!
Ma ikka pidevalt taban end avastuselt, et keegi on mu teetassi tühjaks teinud..
Tänan peitmast.
Huvitavaid hirme on ikka olemas, mis siis ikka. Rada oli libe ja lumine, pimedas ja lume sajus kohale jõudsime. Tänud peitjale.
No seda hirmu ei ole mul küll kunagi olnud :) Tänud!
Pime ja libe oli tee, mis siia hirmuni viis. Kui teelt maha astusime, siis oli paari väiksemasse auku kukkumise hirm ja konteineri juures oli hirm, et ei saa seda lahti. Kõik hirmud osutusid kergelt alistuvateks. Aitäh!
Teel siia avastasin,et mul on libeda tee foobia.Aitäh!
See pooltühja klaasi agoonia-foobia paneb Toivost kõvemadki vennad hulluma. Aitäh!
Mõnus talvine pühapäevahommikune jalutuskäik. Aitäh peitjale - vahva teostus!
Valge lumevaibaga kaetud metsas saab pimedas liikuda ka taskulambita. Päris mõnus on. Enne aaret sai siiki lambile säde silma, oli lihtsam logida. Tänud
Ei olnud enam ammu Tammiste metsarajale sattundu. Ilm oli ilus ja miks mitte teha just sellel rajal väike jalutuskäik. Kuna metsa sukeldusime mitte teele lähemast kohast vad juba eemalt, siis jäi aare üsna varsti silma. Igati tore lahendus ja aarde kirjeldus. Õnneks mul sellist foobiat ei esine ja puhvetkapi klaasi tagant vaatab nii mõnigi tühi klaas vastu. Aitäh!
Täna taas kena päev geokutsale Tammiste metsaraja lõhnade kompotti tutvustada ja ühtlasi ka aare noppida. Foobiat polnud ja klaas oli kah tühi. Tänud
Meid tabas siin punktis hoopis üks teist liiki foobia, nimelt, kas täielikus pimeduses ja ainult telefoni lampidega ka pärast siit aarde juurest metsarajale tagasi oskame orienteeruda. Õnneks oskasime. Leid ise oli kiire ja vihje aitas kenasti logimisele kaasa.
Ilus päev aarde otsimiseks, selline kerge vihmane ja poolhämar metsaalune. Aardeni jõudmine läks lihtsalt, kuigi GPS vedas mind ka korra ninapidi, jõudsin siiski sihile. Põnev asi siin avastamiseks ülesse seatud. Avades arvasin, et nüüd läheb piduks aga dutkit! Kuri kiri andis mõista, et tops peab jääma tühjaks. No mis siis ikka, kui peab siis peab! Minul seda hirmu millest aarde nimi pajatab ei ole, ehk siis ei ole hirmu tühja klaasi ees. Nuhkisin pisut ka internetis ja avastasin sellise lõbusa fakti : Paljud innukad Ameerika joojad kannatavad selle eriti julma hirmu all. No seal jänkidel on vist kõige ees hirm olgu siis tühi klaas või maani täis mustkunstnik, Eriti julm tõesti, lubage naerda. Polegi ammu midagi otsimas käinud, lahe aare eriti selle nime poolest ilma seda uurimata poleks aare pooltki nii tore, ja peidikust parem ei räägi 5+ igal juhul. Tänud selle toreda aarde eest.
Hirmud on sellised huvitavad asjad ja kuna kunagi ei tea, mis aarde juures oodata võib (foobia nime googeldamine kodus oleks juba liigne eeltöö), siis tahtsin siia kindlasti valges jõuda. Isegi lõunasöögi otsimise lükkasin edasi, sest NAV 2 aarde juures avastasin, et olen korralikult ikka graafikust maas ning ega seda päevavalgust enam kauaks ei ole. Eesmärk sai saavutatud, sest Cenosillicaphobia juurde jõudes teadsin juba, et mis foobiaga tegu on ning ka õues oli veel veidi valge. Järgmise Tammiste aarde juurde jõudmiseks pidin aga taskulambi juba tööle panema. Foobia seeriaga on nüüd ots lahti tehtud ning proovin edaspidi neid aardeid ikka plaani võtta foobiatest hoolimata. Aitäh!
Kiire leid, misjärel meenusid The Belka ühe loo esimesed sõnad. Asi tahab juba veidi hoolt- kas siis keegi tõesti lootis tühjast kohast mõned tilgad kätte saada või on kasutatud liialt isast kruvi arvestades materjali. Peitjale tänud!
Täiesti tühi! Õnneks aare ikka oli olemas, hirm tuli juba peale. Aitäh!
Korduv külastus ja vigade parandus. Eks ma olin varahommikusel Ftf'i jahil tiba unine ja numbrid läksid lihtsalt sassi. Tänud Tunk-ile tähelepanu juhtimast. Aardest võtsin sõrmuse, jätsin kalliskivi.
Võin vist tunnistada, et olen klassikaline FTF-sõltlane. See haigus on teatavasti hariliku GEO-sõltuvuse agressiivsem vorm. Miks muidu peaks inimene ennast pühapäeva hommikul 7:15 üles ajama ja 4-kraadise välisõhu käes külma veega pesema hakkama?! Kusjuures magama minnes panin tegelikult äratuse kaheksaks, aga küllap Väike Nõid oma suures headuses leidis, et tänane öö võiks tunni võrra pikem olla. Sisemine bioloogiline kell lõi mingil ajal lihtsalt luugid lahti, siis võrreldes õuevalgust telefoniekraanilt vastu vaatavate numbritega, jõudis järsku kohale. Nõiatemp, ma ütlen!
Segadusse ajamise eest hoolitses muidugimõista Mmrrtt oma krüptilise teatega GP foorumis mõned päevad tagasi :P Et ma pole enam ammu harjunud Harjumaal oma nädalavahetust veetma, siis juhtus nõnda, et kui südaööl lõi kell kaheteistkümnenda löögi geokollide väljailmumiseks, nägin peaaegu juba õndsa und kuskil Pärnumaa kagusektoris :o) Ja hommikul avastasin suhtelises läheduses tembutamas vaid kaks foobiamanajat, samas kui Harjumaa oli päris tõsise rünnaku all. Maailma kõige keerulisema nimega Cenosillicaphobia seadsin igatahes sihiks, paar minutit pärast kaheksat jõudsin kohale. Kartused vastasid tõele, kruus oli tühi mis tühi! :oO Varahommikused kohalikud sama foobia all kannatajad olid olukorda juba enne kontrollinud ning kaebuste raamatusse sissekande teinud. Este täpselt 25 minutit tagasi ja Tram käis üldse jaanuaris :P Vähemalt nägin ära kaks mulle seni tundmata geokolleegi, suures foobiahoos ei taibanud ennast kohe tutvustadagi. Eks jääb siis teiseks korraks :o)
Aitäh lõbusa foorumiteate eest, ühe kõige karmima foobia tutvustamise eest ning hea teostusega aarde eest ka!
STF. 8:02. Aarde juures oli meeldiv kohtumine esmaleidja Estega. Tänud peitjale aarde eest!
Foobiaid mul pole, pimedat veidi pelgan, ja seetõttu päris öösel ei tulnud. Kui valgenes, oli paras aeg jalutuskäik teha. Ja kohale jõudes selgus, et FTF võib märkida logisse. Väga mõnus aare! Kann oli ja jäi tühjaks, logiraamat ei ole üldse veel täis, nii et kõik metsa, Tammiste rada on mõnus ja mets üllatusi täis... Aitäh peitjale! ... Nonii,läksin metsarajale kõndima ja sattusin lugema meeldetuletust boonusaarde koodi kohta. Oh, selle unustasin, kõndisin tagasi ja kohtusin järgmise otsijaga. Kood käes, asutasime minekule ja juba tuli kolmas. Aitäh peitjale meeldetuletuse eest ka!