Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ommetafoobia kirjeldab äärmist silmade hirmu. Nagu teisedki foobiad, võib seda tüüpi hirm olla piisavalt tugev, et segada teie igapäevaseid rutiine ja ühiskondlikke tegevusi, samas kui seda peetakse irratsionaalseks, kuna puudub igasugune “reaalne” oht.
Kuid ükskõik kui "irratsionaalne" see ka ei oleks, on ommetafoobia neile, kes sellega võitlevad, väga reaalne. Ommetafoobiaga toimetulemiseks peate kõigepealt välja selgitama selle algpõhjuse. Samuti võib aidata toimetulekustrateegiad koos teraapiate ja võimalike ravimitega.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (7), lumega_leitav (2), võsa (1), soovitan (1), militaarobjekt (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9HNZQ
Logiteadete statistika:
54 (98,2%)
1
2
0
0
0
0
Kokku: 57
No ei leidnud, õigemini ei jõudnud ligilähedalegi mitte. Tee oli ju tuttav, kunagi sai siitkaudu ju Kaupo autoga ämbrit kolistamas käidud. Seega keerasin julgelt külateelt maha. Kuid vaevu 50m hiljem kiskus asi kahtlasemaks. Panin siis gaasi juurde, et läbi murda, kuid tolku sellest polnud. Suutsin ennast lume all olnud maasturi vanadesse jälgedesse nii korralikult kinni sõita, et ei hakanud isegi iseseisvalt sealt välja saada proovimagi. Asusin juba 4x4 abilisi läbi helistama, kui vastu tuli kohalik atv-ga, kelle ma korralikult muigama suutsin panna. Õnneks oli tegemist igati abivalmis tüübiga. Viskas siis rihma järgi ja asus aga sikutama. Kasu sellest polnud. Õnneks oli tal ka plaan B kohe varnast võtta. Keeras siis otsa ringi, ühendas vintsi järgi ja kaevas ennast ratastega sügavale pinnasesse. Hoopis teine tera ja mu madalapõhjaline hakkas tigusammul taas kindlama pinnase poole liikuma. Uhh, seekord läks hästi, ainult pamper irvitas taaskord mu üle. Matkamisest oli seekord isu kadunud, aga küll ma veel tagasi tulen ja sellegi foobiaga ennast proovile panen.