Foobia: Agorafoobia

Kuna täna oli üheksast maastiku raskusastmest veel vaid see 1,5 puudu, siis sai auto nina Tasku poole keeratud, et see mingi chellengeri , mis on kuskil, tingimus täita. Kuna nüüd niisugune asi mul olemas, siis tuleb ka see väljakutse üles otsida ja logida, kuuldavasti nii Läti kui Soome pakub säherdust võimalust. Tänud peitjale järjekordset hirmu tutvustamast (on ikka kummalisi kartusi inimestel) ja aaret peitmast.

Siin seda foobiat ei tekkinud aga aare võttis alguses kukalt kratsima küll.

Selle leidmisega läks nüüd küll väga kaua aega, aga leitud see sai. Katsusime nii nii palju kohti läbi ja lõpuks kui leidsime siis saime aru et käisime peidukohast päris kaugel. Väga tore leid. Aitäh!

Selle leidmisega läks nüüd küll väga kaua aega, aga leitud see sai. Katsusime nii nii palju kohti läbi ja lõpuks kui leidsime siis saime aru et käisime peidukohast päris kaugel. Väga tore leid. Aitäh!

Kõige raskem aare mida otsinud olen, peitja on ikka paraja silmaga.

Väga hea peidukas. Otsisime kuskil 40 min seda. Lõpuks õnne peale leidsime kui olime juba alla andmas.

Õnneks foobiaid ei esine ja aardele sai kiiresti näpud taha. Täname

Uurisime ja puurisime, mõtlesime peaaegu midagi veidi ohtlikku tegema hakata, aga siis leidsime aarde üles :) Annika suutis selle päris kiiresti välja urgitseda. Väga lahe peidukas ja mõnus vaheldus. Saime selgusele, et agorafoobia all me ka ei kannata :D

Hea peidupiirkonnaidee! Polnudki siia varem sattunud. Vahepeal tundus, et peab veidi rohkem ekstreemsusi rakendama, ent läks leebemalt. Lähedal asuva Tasku-Plasku virtuaalaarde jaoks oli seekord kell sutsu palju, peab millalgi tagasi tulema. Tänud aarde eest! :)

Kunagine DNF (muidugi ei loginud seda) sai parandatud. Ega ma siis ka kahtlustasin seda kohta, kust leidsin selle.

Tänud aarde eest!

Leitud, tänan!

Oi kuidas sai otsitud, aga lõpuks kui Taamool rohkem tolles kohas usku polnud, ütles kõhutunne, et raudselt on siin ikka ja täpselt hetk hiljem jäigi õige asi pihku. Nägu naerul ja turval tore öist rõõmuhüpet kaamerast vaadata! :)

Urgitsemiseks oli päris vähe ruumi jäetud. Aga sai hakkama nii, et ümbritsevatele konstruktsioonidele viga ei teinud. Vahva peidukas. Tänud

Teisel korral siin. Alustasin õigest kohast, läksin teise kohta, lugesin kirjeldust, ahhaaa, ikka uuesti esimesse kohta ja oligi aare kohe käes. Tegelt äge aare, tänud!

Korra olime seda aaret juba otsimas käinud, aga selgus, et tookord otsisime ikka väga valest kohast. Seekord olime palju edukamad.

Tänud

Seda foobiat minu nimistus ei ole. Ja ega vist pole geopeiturit, kes just nende hirmudega pole pidanud silmitsi seisma. Nii et geoteraapia on parim viis oma avallikes prygikastides v6i ukseliistude vms tegevuste tegemise osas :D Täna oli siis revansi kord. Pisut pidime mugude järgi ootama, aga sealt edasi hea kiire leid. Aitähhid

Õnneks seda foobiat ei ole esinenud, kuigi eks tuleb tunnistada, et geopeitus on sundinud väga avalikus kohas prügikaste uurima lähemalt kui sooviks ja pinkide all roomama rohkem kui meeldiks ;). Kambaga on aga kõik need ebamugavused oluliselt kergemad läbida. Veidi oli vaja mugude järel passida, aga vaba momendi tekkimisel kasutasime kohe seda hetke ära ning edukalt. Aitäh.

Leitud, tänud!

Ööbisime kaks ööd aarde vahetusläheduses ja no patt oli seda siis ju mitte otsida. Esimesel korral panin oma koha valimise puusse aga õhtul voodis logisid lugedes sain nägijaks ja raalisin oletatava peidukoha välja. Kohapeale minnes oli õnneks õhtusel vaikne ja sai rahus nimed kirja panna.

Kuna päevast ilma kõige paremat ei lubanud, siis mõtlesime, et lähme hoopis katuse alla peitu. Ammu olen tahtnud Taneli juures Ahhaa tagatubasid näha ja ka talle see päev täitsa sobis. Peale ringi kondamist suundusime lõunat sööma ja kui ikka söögikoha kõrvale on aare pandud, siis peab selle üles otsima. Eks meil ikka läks omajagu aega ja arvatavasti oleks veelgi läinud, kuid varem leidnud kaaslased hakkasid näljast minestama, niiet andsid väikse vihje ja siis oli asi juba palju loogilisem :D Tänud!

Tulime Ahhaa ees- ja tagatubadest, et veidi pubis einestada. Ajasime Lauriga hulk aega nulli taga ja kuulasime Caro manitsusi aarde nime kohta. Kuniks Ahhaa effekt tekkis ja me üige leveli saavutasime. Found it: 01.Jul.2023 13:20 Foobia: Agorafoobia. Õiges kohas oli vaid logimise vaev. Aare korras. Täname!

Tänud peitjale!

Üllatavalt kiirelt tuli leid, arvestades eelmisi logisid :) Aitäh!

Seda hirmu sai täna taltsutatud, jagades võhivõõrastele lilli. Kuid ka aarde saime kätte.

mõni logiteade sisaldas takkajärgi kasulikku informatsiooni, kuid avastus ja laksaka otsa ette tuli ikka oma mõistusega. tänan!

 2 

Leidmine võttis aega, kuid lõpuks olime edukad. Jasper pani ise enda nime kirja logiraamatusse. Aitäh aarde eest!

Lihtsalt tore peidukas. Sammuti ka ilus vaade. Tänud!

Agorafoobiaz on razke foobia ;)

Agorafoobia all ei kannata, aga selle aarde leidmine osutus siiski väljakutseks. Taavi idee viis siiski sihile ja õhtuselt inimtühjaks jäänud paigas sai logi kirja. Aitäh!

Olin teist korda otsimas ja seetõttu kuigi entusiastlik polnud, kuid sel korral otsisime õigest kohast ja aare sai kiirelt leitud. Täname!

Siinkandis tuuseldades noppisin ka paar aaret. Aitäh!

Sai üks foobia veel vallutatud. Tänan! Täitsa tore vaade.

Mõtlesin kuni sai välja mõeldud :D. Tänud peitjale!

Tänu Silverile üks leid jälle juures. Aitäh!

Leitud. Aitäh.

Vaikselt otsisin. Üks hetk lõi küünla põlema. Läksin õigesse kohta ja seal juba oli üpris loogiline peidukoht. Aare logitud. Aitäh peitjale!

Viimasel ajal oleme püüdnud teha Tartus vaid põgusaid peatusi, sest siinsete aarete osas on kerge foobia tekkinud ja ei taha niisama enda tuju rikkuda. Peale seda kui olime Ropka pargis peaaegu päikesepiste saanud, seejärel konditsioneeritud kohvikus end natuke turgutanud ja Salme seda aaret mainis, siis selle otsimisega olin küll nõus. Eks varem tehtud ümbruskonna vaatlused ja mõtisklused olid andnud piisava teadmise, kus tegelikult aare asub ja nüüd oli vaid vormistamise küsimus. Konteinerit oma peidukast välja ei saanudki, ei hakanud jõudu kasutama. Logiraamat oli ligipääsetav ja tegime märjale paberile mõned kraapsud.

Foobiat mul selliste kohtade vastu ei ole aga aarded sellises kohas just väga ei meeldi. Lõpp oli veidra koha peal ja topsi kättesamaine keeruline.

Oi, kui palju nalja sai! Alguses otsisime muidugi valest kohast, aga peale kogemata tehtud kõnet turvamehele ja prügikastis soramist, saime toredalt turvamehelt juhised aarde leidmiseks. Väga nutikalt lahendatud aare, sellised asjad mulle meeldivad! Nimetatud foobiat meil Hellekaga õnneks ei ole ja leidsime aarde tänu sellele kiiremini. Aitäh!

Ossapoiss kus meil sai siin nalja. Muidugi otsisime aaret päise päeva ajal ja valest kohast. Möödujad olid arvatavasti hämmingus ja siis juhtus nii, et mõtlesime, et ju see phantom jälle mingi butafooria kuskile pannud. Selle peale vajutasime muidugi nuppe asjal, mis helistas turvamehele, kes muidugi kenasti füüsiliselt kohale tuli ja küsis, mis meil mureks. Vabandasime, ütlesime, et kogemata vajutasime, kõik on hästi ja otsisime mõõdukama aktiivsusega edasi. Siis umbes viis minti hiljem, minu pea prügikasti all, Laura käsi pakiautomaadi taga, tuli kena turva taas meie juurde ja uuris, kas ta äkki ikka saab meid kuidagi aidata. Rääkisime viisakalt oma mure ära, lubasime, et me ei ole kaagid, ning selle peale mees muigas, rääkis midagi oma lällariga ja suunas meid väikse vihjega õige asja ligi. Milline ideaalne agorafoobia aare: aarde leidmiseks peab turvamehega suhtlema ja häbelikkusest üle saama. Hästi tehtud, Tanel! Super aare ja nalja sai rohkem, kui ammu saanud on.

Väga rahvarohked ei meeldi meilegi aga õnneks ei anna see agorafoobia mõõtu välja. Õnneks ei olnud rahvast siin ka ülemäära palju. Esmalt otsisime küll valest kohast. Õiges kohas tekkis ka juba loobumise mõte aga siis tekkis veel üks mõte ja seal see aare oligi. Kättesaamisega oli aga palju raskusi, karp oli risti valetpidi ja kohe kuidagi ei tahtnud välja mahtuda. Maire lõpuks kuidagi võlus selle välja. Aitäh foobiat tutvustamast!

Õnneks meil selline foobia puudub ja saime rahulikult aaret otsida. Esimene koht oli vale, valisime uue koha ja seal näkkas.

Mängisime tükk aega kaamerate all lolli, peaaegu oleksin juba nõus olnud loobuma, aga siis... Tänan.

Kuna bussiga Tartusse sai saabutud, siis sobis see tops päeva alustuseks ideaalselt. Tänud aarde eest!

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

TFTC!

Päeva esimene leid oli huvitaval kombel ehk kõigist teistest muguvaesem, ainsaks viiteks nende lähedusele oli kerge suitsuvine. Ka talvel olin korra ebaõnnestunult õiget kohta püüdnud leida, seekord saime paremaga tujuga lahkuda. Aitäh!

Teist katset alustasime asukoha veidi sihtotstarbelisemast kasutamisest. Kui see tehtud, saime veidi mugusid oodata ning lõpuks jäi ka aare näppu. Kui õigesti mäletan siis kaant konteineril ei olnud. Vahelduse mõttes sai ka kood kohe kirja. Aitäh!

Üks logi aitas õigesse paika. Tops oli ilma kaaneta. Aitäh!

Tänud aarde eest!

Õhtupimeduses peale keskuse sulgemist sai suuremaid foobiaid välditud ja peidupaik kiirelt tuvastatud. Aitäh!

Bussini jäi aega veel, sestap ronisin sellesse kohta, kust mulle kunagi alaealised 15 krooni viskasid. Ju neil oli seda vaja visata. Aare oleks muidu tipp ja topp, aga oletan, sellesse komplekti peaks ka kaas kuuluma. "Sidur, pidur, kaas kaas." laususin endamisi, kui nii poole meetri kaugusele laekus inimene, no ei olnud inimene, suisa naisterahvas, ja asus usinalt imema. Veipi, mida teie mõtlesite. Kuna ta minu tegevusele tähelepanu ei pööranud, siis mina talle ka oma esikülge ei pööranud. Järgneva aja bussini sisustasin hoopis märgalade konverentsil. Kõik rabad on sood, aga kõik sood ei ole rabad. Ja rabade taastamine toimub täie lauluga. Ehkki nad on meil kehvas seisus.

Foobiata romantikud tegid vajalikud protseduurid. Tänud peitjale.

Leitud. Aitäh.

Loogika viis õigesse kohta. Kättesaamine oli tõsine jeblunn. Mina tegin pool tööd ja kaaslane tegi teise poole. Aitäh!

Seda foobiat ei ole ning saime rahus otsida ja leida.Aitäh!

Seda hirmu pole, et midagi niisugust kartma peaks. Peagi saime logida. Tänud!

Ürginimesele oli teatav agorafoobia sisse kodeeritud. Avaral väljal kohatud võõrad võisid vabalt olla vaenulikult meelestatud kui nad ihaldasid sinu toitu, sinu vammust, sinu oda, sinu koobast või sinu sängi soojendajat... Tänapäeval on asjad pigem vastupidi. Paljud peaaegu ei oskagi enam üksinda õue minna, kõige turvalisemalt tunnevad nad end aga justnimelt suure rahvahulga seas. Keskmine geopeitur kaldub oma loomuse poolest üldiselt vist siiski sinna ürginimese poole. Võibolla eksin. Aga vähemalt kehtib see minu kohta. Pealegi enda lemmikhobiga on märksa lihtsam tegeleda kui sada mugusilmapaari sind ei jälgi, eksole :o)

Siin sain keskmiselt hästi hakkama. Eks geokogemus aitab kaasa nii õigest kohast otsimisel kui ka "nähtamatuks" jäämisel. Aitäh.

Öösel kell 2 ei olnud mingitki foobiat. Täitsa rahus sai logida ilma ühegi muguta. Kuidagigi ei saanud rahus hotellis vedeleda, kui leidmata täpike akna all vedeles. Tänud!

Assa krt kus oli hea peidukas ja kus on ikka silmamõõtu, märkamast, et siin “tühi” 160 meetrit oli. Tore oli lobiseda ja jalutada, kaval koht igastahes, tänud!

Olen muidu veidi agorafoobne, aga siin ei olnud küll mitte kedagi karta. Üks tuttav Bombayst ütles, et Tartu kesklinnas on inimesi sama palju kui tühjal põllul. Väike hirm tekkis küll, et pisike libe karp kukub käest ja siis oleks jama olnud. Kuiv ja korras, tänud peitjale.

Leitud

Kerge foobia hakkas juba tekkima küll, aga kui karp leitud, läks see õnneks ruttu üle. Tänud peitjale!

Annal oli kodutöö tehtud ja vettpidav teooria tekitatud, mina lähenesin lihtsama teooriaga, aga seda ei jõudnud kontrollima kuna nimed said enne kirja. Tänud!

Advendisoojendus number kaks. Mul oli üks idee, Heikil oli teine. Minu oma läksime esimesena kontrollima ja nii lihtne see oligi. Nimed kirjas. Tänud!

Varemleidnud kaaslasel oli siin päris lõbus vaadata kuidas ma seda aardeleiu protsessi läbisin. Igatahes läks aega, aga lõpuks sai asja ka. Tänud peitjale.

Me ei tundnud siin mingit hirmu kui agaralt aaret otsima asusime. Kui esimeses vaadatud kohas jäime tühjade pihkudega, siis teises vaadatud kohas oli muidugi karp ilusti olemas. Aitäh.

Otsustasime tulla hommikul, et äkki siis rahulikum. Öösel oli aga hunniku lund maha visanud, mida üks agar kojamees rookima tuli. Seekord andis targem või targemad järele ja valisime otsimiseks veidi teistsuguse koha. Saime vähemalt rahulikult logida.

Leitud ja logitud. Seekord rahvast vähe ja foobiaid peale ei tulnud.

Leitud. Aitäh!

Kõigepealt vales kohas, siis tabas Mikk ära õigesse kohta vaatama minna. Lootsime uues raamatus esimesed olla, aga saime end väärikalt esialgsesse ritta kirja panna. Aitäh!

leitud

Esimene leitud foobia-aare. Korra olin käinud proovimas, aga siis päris õigele tasandile ei jõudnud. Nüüd oli kindel seljatagune kaasas ja varahommikul jõudsime kenasti õigesse paika ja saime täpi roheliseks.

Eks me kõik toodame prügi-kes rohkemal,kes vähemal määral! Kui nüüd geopeituse kontekstis rääkida,siis kõik peitjad on kusagilt alustanud. Olen vaid ühe "prügi tootva algaja" geopeituriga kohtunud kes korraldas CITO ürituse Raudalu kandi metsas,ja see pilk millega noormees mulle prügikoti ulatas kiirgas soojust ja heatahtlikkust......

Sõrmede ja pöialde teemast on üleüldse raske aru saada,milleks selline halvustav postitus? Juhtus siis kellega juhtus,geopeitus ei ole vast kõige tähtsam osa meie elust.Või on siiski......?

Tartu on ikkagi "Heade mõtete linn"

Väga kaua aega siin ei läinutki ja peagi oli nimi kirjas, tänud :)

 1 

Leitud vaat et viimasest kohast. Nüüd logi kirjutades on lisandunud peitja halvustav kommentaar, mis antud lehel absoluutselt ei sobi. Logiraamatus on ju näha viimased leidjad ... Milleks siis siin soppa loopida.

 1 

Leitud, logitud, tänan!
Edit: uurin ka oma sõrmi hetkel: näen kahte pöialt, ühte kummalgi käel

 2 

Liis oli siin nalja tegemas käinud, seekord läksime loogilisse kohta ja oli ainult aarde välja võtmise vaev. Foobiaga probleeme polnud, täitsa rahulik oli nädalavahetusel enne kella seitset hommikul. Kogenud geopeituritele kerge leid, aga alustavatele see küll 1.5 peidukas pole.

Kõmpisime õigesse kohta ja leid oli kiire. Aitäh! :)

Käisime Miniga Anneli sünnipäeva puhul kooki söömas. Kuid siis sai Minil hea tuju otsa ning otsustasime veidi ringi jalutada, et väike tige tikker unne suigutada. Lõpuks see õnnestus ja korraga oli meil vaba aega rahus ringi jalutada. Otsustasime siis uut aaret piiluma minna. Õnneks saatis meid edu ja saime õiges kohas õigele asjale näpud taha.

Aitäh!

Tegin hommikul silmad lahti ja terve hunnik uusi aardeid vaatas vastu, neist üks kenasti Tartus. Hommikusöögini ka veel piisavalt aega, nii et paras enne seda üks väike jalasirutus teha. Vasak õlg oli öö jooksul veel hellemaks muutunud, kuid eks aaarete otsimisel põhitöö tehakse ikka jalgadega, nii et minek. Esimene üle vaadatud koht oli lähim, kuid järgmine kõige loogilisem ja just seal see pisike pesitseski. Leid kirjas, kuid aega veel laialt käes.. jõuab ju möödaminnes veel mõne Taneli aarde otsida..

Tänan peitmast.

 3 

Vaikselt hellitasin lootust vahelduseks normaalsel ajal magama saada, et pühapäeval veidigi produktiivne olla. Aga vahetult enne jäi pilk pidama mingitel foobiatel. Üks neist Tartus ja mitte üldse kaugel. Egas midagi, teeme siis foobiaga tutvust. Lähenedes märkasin enda arvates väga valesse kohta liikuvat tõuksi (mille otstarvekuses pärast selgust sain) ja üsnagi tuttavaid kahtlasi liigutusi tegevaid tegelasi. Tegelased olid seltskond t6nnmann, kellega sai siis tutvust tehtud ja foobiat leveldatud, kuni 00:50 sai TTF kirja. Pärast väikest geojuttu asus seltskond t6nnmann koduteele, ning mina, va tohman, asusin paari tunnisele georetkele. Sinna nahka läks lõppkokkuvõttes pühapäeva esimene pool ja tagatipuks läks teine pool ka geopeituse radadel - nii palju siis produktiivne olemisest. Aga oli lõbus ning tänan kõiki osapooli.

 1 

Olime juba magama minemas, kui nägin uusi aardeid ja Tartus ka. Veidi mõtlemist ja otsustasime ikkagi vaatama tulla. Kui objektile jõudsime nägime kedagi tõukekaga sõitmas. Hakkasime algusest otsima ning peagi liitus meiega Raido. Tasapisi liikusime ülemistele tasanditele ning lõpus oli Raido see, kes aardekarbi kätte sai. Kell oli siis 00:50. Rääkisime veel geojuttu ja siis koju tagasi. Täname!

 7 

Vaatan mina 00:02 .. et ohoo .. uued aarded. Mingi 1.5/1.5 keset linna. Vaatan mina Boldi äppi .. ohoo .. tõuks on suht ligidal. Joon õlle lõpuni ja hakkan astuma. Kohale jõudes oleks võinud muidugi kohe õigelt korruselt alustada aga ei ... ikka tuli kõik riburadamööda üle vaadata. Viimases nurgas siis aare. OK .. STF .. WTF? Poleks pidanud seda õllet lõpuni jooma ikka. 20 minutit liiga hilja jõudsin kohale :D Tänud!