Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Agorafoobia on haiguslik hirm avatud, suurte ruumide või väljakute, ka rahvarohkete kohtade ees (näiteks kaubanduskeskused, lennujaamad, linnaplatsid, tänavad, sillad). Isik tajub selliseid olukordi ohtlike või äärmiselt ebameeldivatena ning eelistab neid vältida. Sellistes olukordades võib isikul esineda paanikahoogusid. Äärmuslikul juhul ei suuda agorafoobia all kannataja kodust väljuda.
Agorafoobia all kannatajale võib selle aarde leidmine osutuda väljakutseks.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC9HMN7
Logiteadete statistika:
87 (89,7%)
10
6
2
1
0
0
Kokku: 106
Kuna siin väljapakutud foobiat mul ei esine, samuti ei esine mul akrofoobiat, seega võtsin siinsed kaks aaret sihikule. Kõigepealt sain teada, et katusele mind ei lasta ja siis seda agorafoobia aaret otsima tulles põrutasin peadpidi mingi tala vastu, mida mu meelest hetk tagasi ei tundunud seal mitte olema, seega siirdusin hoopiski end kohviga turgutama, et mitte selle mitteleidude jadaga jätkata vaid asjale teine teine hingamine anda. Peale kosutavat tassitäit sain aga aru, et selle aarde jätan siiski mõneks teiseks korraks.
Leidsin aarde üles ja asusin uhkes üksinduses teda välja udjama. Karbike aga ei tulnud ega tulnud ja lõpuks libises hoopis käeulatusest välja. Kardan, et tuleb erivahendiga päästma minna, sest minu näpud selleni enam ei küündi. Ja ausalt öeldes ei mõista ka, kuidas ta sealt välja oleks pidanud tulema, nurgad olid nagu täitsa valed.
Vaatasime siit ja sealt, aga head mõtet ei tulnud. Olime juba pisut väsinud ja näljased ja nii see leidmata jäi.
Aeg tundus juba sealmaal, et võiks seda aaret proovima tulla. Otsisime, mis me otsisime, kuid jäime leiuta. Tekkis aga mõte, mida järgmisel korral katsetame.
Agorafoobiat küll kindlasti ei põe, aga mugufoobiat ilmselt esineb küll;) Imestan alati neid geopeitureid, kes külma kõhuga mugude pilkude all otsivad ja logivad, ise eelistan pigem taanduda. Kambaga on alati lihtsam, aga seekord otsustasime ka kambaga mugude voorile alla anda.
Ma arvan, et mugufoobia võiks täiesti ametliku terminina kasutusele võtta. Ei suutnud me kuidagi mugus piisavalt ebamugavust tekitada ja teda lahkuma sundida. kuna aarde säilimine on alati kõrgemal kohal kui selle leidmine, olime sunnitud seekord lahkuma tühjade pihkudega.
Geopäeva lõpus kui meie tiim kaheks lagunes otsustasime veel mõned nopped teha. Oleks seda teadnud et nüüd järjest mitteleide tulema hakkab, oleks kannatanud pigem samuti kodu poole suunduda :D Siin aga lõi hoopis üks teine foobia välja, nimelt mugufoobia. Eriti kui mõni neist on ennast sättinud täpselt aarde kõrvale. Ei aidanud siin paelte sidumisest ega hullu mängimisest. Otsustasime et las ootab paremaid aegu ;)