Võiste kirik

1695.a. hakati Tahkuranna vana kabeli asemele ehitama uut kirikut, mis sai valmis 1699.a. Kas just sama koha peale, pole teada. Uus pühakoda oli samuti puuhoone, kuid selle eluiga oli lühike: jõuluõhtul 1732 põles kirik maha. Kohe asus rahvas jälle uut pühakoda püstitama. 1735.a. oli valmis uus kirik, mis ehitati vanale vundamendile. See viimane puukirik püsis 1891. aastani. Järelikult täitis pühakoda oma ülesannet järjepanu 156 aastat. Vahepeal seda muidugi parandati mitu korda. 1781 ehitati torn. Põhjuse torni ehitamiseks andis Tahkuranna mõisaomanik kindral Daniel de Bosquit, kes 1773. aastal kinkis kirikule kella, ning 1844 sai kirik uue katuse. Sama kindral ja tema abikaasa kinkisid kirikule muidki väärtuslikke esemeid: altaripildi, armulauariistad, hõbedased küünlajalad ja kristall-lühtri. Aastal 2007 jäädvustati lugupeetud kindrali mälestus ausambaga. Teine maailmasõda oli väikese koguduse vastu halastamatu. Kui Saksa Wehrmacht 1941. aasta juulikuus Riia poolt lähenes, põletas Nõukogude hävituspataljon 8. juulil Rannametsa külas maha 14 talupidamise hooned, Rannametsa koolimaja ning Tahkuranna kiriku Võiste külas. Tulest õnnestus välja tuua barokne altarimaal „Kristuse ristilt mahavõtmine“ koos altari ja krutsifiksiga. 1994. aasta sügisel puhastati varemed puudest, kividest ja prahist. Nelipühad pidas kogudus juba korrastatud varemete vahel. Inimesed panid oma raha kokku ja 1996. aasta kevadel algas käärkambri ehitus. Uno Saat kogus suure visadusega annetusi. Praost Andres Põder pühitses käärkambri sama aasta 7. septembril. Tänase päevani on see koguduse kooskäimise kohaks. Tahkuranna Maarja kiriku müürid on konserveeritud ning tulevasi ehitajaid ootama pandud.