Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Rotermanni soolaladu on Tallinna nn Rotermanni kvartali suurejoonelisemaid paeehitisi, mis valmis 1908. aastal baltisaksa inseneri Ernst Boustedti projekti järgi. Tollal ühekorruselise hoone võlvitud keldris asus soolaladu, imporditava soola töötlemine toimus ülakorrusel.
Soolalao ehitaja Christian Barthold Rotermann (1840–1912) oli Tallinna nimekamaid suurtööstureid, kes jätkas oma isa – samuti Christian Rotermanni (1801–1870) poolt samas kvartalis alustatud tootmist ja äritegevust. Ta suurendas raua- ja puidutööstust, 1879. aastal ehitas aurusae hoone, 1887 asutas makaronivabriku. 1888. aastal uue kaubahoone Mere puiestee äärde ning seejärel viljaveski, mis kasvas suurimaks Tallinnas.
Soolaladu rekonstrueeriti aastatel 1995–1996 arhitekt Ülo Peili ning sisearhitekt Taso Mähari (mõlemad arhitektuuribüroo Urbel & Peil) projekti kohaselt.
1996. aastal koolis Rotermanni soolalattu Eesti Arhitektuurimuuseum.
Esimesed andmed soola tarbimisest ja soolast kui hinnatud kaubaartiklist on 6000 aastat e.m.a. Skandinaaviamaades piiras soola kasutamist kuni möödunud sajandi lõpuni tema kõrge hind. Tänapäeval on probleemiks tõusnud hoopiski soola ülemäärane pruukimine. Inimese organism vajab keedusoola ehk naatriumkloriidi ainult 1–2 grammi ööpäevas, Lääne kultuurides tarbitakse praegu keskmiselt 12 g soola, s.t 5–10 korda vajadusest rohkem, liiga suureks peetakse aga juba tarbimist üle 5 grammi (napp teelusikatäis) soola ööpäevas.
Nii et kasutagem soola hoopis mujal:
** toored puud süttivad kiiremini, kui neile puistata eelnevalt soola
** talvel välja kuivama riputatud pesu ei külmu kui loputusveele on lisatud soola
** et kala praadimisel vähem lõhnaks, pesta teda soolveega (üks teelusikatäis ühe liitri vee kohta)
** et küünlad põleksid kauem, hoida neid enne kasutamist soolases vees ja kuivatada
** poti või panni saab põhjakõrbenud toidust kergemini puhtaks, kui puistata sellesse soola, jätta paariks tunniks seisma ja pesta
** nohu ja kurguvalu ning muude hädade puhul avitab ka – auruna ja puha.
Aga kes meist ütleb ära oma juustust:
Juustu ei saa ilma soolata valmistada, kuna siis ta ei ole lõigatav, vaid jääb määrdetaoliseks. Samas reguleerib sool ka mikroobide tegevust juustu küpsemise ajal.
Aarde leiad: -.-/---/---/.-./-../../-./.-/.-/-/../-.././.-../-//./-----/..---/....-//....-/...../....-/-----/...--//-./...../----.//..---/-..../....-/-----/--.../
--/.-/--./-././-/../.-../../-././
Aardeomanikuna palun Teil aardeleiu registreerida ka rahvusvahelisel lehel ning ärge häbenege mitteleidmisi kirja panna, sest see on ka signaal omanikule.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.arhitektuurimuuseum.ee/
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 187/312 |
Aarde sildid:
välimõistatus (2), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1AQ5J
Logiteadete statistika:
291 (98,6%)
4
17
12
2
0
0
Kokku: 326
Teel Niguliste juurest admirali juurde jäi teele. Samamoodi peiduka kõrval täiesti suvaliselt pandud. Logiraamat vajas vahetust. Hooldatud.
GC lehel oli värskelt tulnud teade, et LR on täis. Otsustasime kontrollida ja seekord vastas väide ka tõele. Isegi keskelt oli kõik lehed kenasti täis kribatud. Panime uue logiraamatu.
Käisime ümbrust uurimas ja vaatasime ka aarde üle. Täitsa OK
Lõunapausil sai logiraamat ära vahetatud. Logitud on vaheldumisi mõlemast suunast. Keskel oli küll 18 lehte veel tühja kuid gc lehel mõne arvates juba täis et pidi kaanele nime kirjutama.
Karp vahetatud. Uus on pisem ja veidi nõrgema magnetiga. Panin ta ka sellesse minigrippi mis seal juba oli.