Palun kohelge aaret õrnalt, hoidke seda mugude eest ja kontrollige, et tops sai korralikult kinni!

See kena mereäärne ala siin on kurikuulus selle poolest, et piirkonna pärast käis arendajate ja kohalike elanike vahel aastaid selline "sõda" et see saaga jõudis isegi välismeediasse, kuid sellega asi veel ei piirdunud.

Kalasadama planeering, mida menetleti kokku üle 12 aasta, on Tallinna kontekstis enneolematult suurt avalikku huvi pälvinud arendus. Kui 2008. aastal planeering (Pro Kapitali tüüpiline buumiaegne arendusplaan 400 korteriga kuni viiekorruselised kortermajad ja jahisadam) esimest korda avalikustati, kohtas see kohalike elanike poolt väga suurt vastuseisu.

Kohalikud inimesed olid harjunud erakätes olevat kunagist tööstus- ja militaarala, mis pikalt kasutuseta tühermaana oli seisnud, omatahtsi kasutama - käies seal jalutamas, rannas, ujumas, korraldades pidusid, saunaskäike ja muid üritusi ning soovisid, et ala jääks ka edaspidi suures osas avalikku kasutusse ja kindlasti alles jääks ka liivarand.

Järgnes aastatepikkune tuline vaidlus arendaja, linnaplaneerimisameti ja kohalike elanike vahel planeeringu täpsema sisu üle. Vahepeal Kalaranda viiv värav suleti ning kui algas Kalaranna tänava ehitus, siis suleti ka Kultuurikilomeetri trass avalikkusele tee-ehitajate poolt. Arendaja omaltpoolt soovis üldse kogu ala aiaga piirata ning nimetades maa-ala ümber sadamaks, ehitaski ilma vundamendita (et pääseda ehitusloa nõudest) kõrge tara, et takistada inimeste juurdepääsu.

Uute pikkade (kohtu) vaidluste tulemusena tehti ligi aasta hiljem ajutisse piirdeaeda ligipääsuväravad kohalikele inimestele ja otsustati, et liivarand peaks ikkagi alles jääma. Rajati Beetapromenaad ja inimesed pääsesid taas mere äärde.

2016.a Kalaranna planeering kehtestati ning korraldati arhitektuurivõistlus, mille võitsid Kadarik Tüür Arhitektid ning arhitektid Mihkel Tüür ja Ott Kadarik ning maastikuarhitektid Maarja Tüür ja Kerttu Kõll asusid Kalaranna kvartalit projekteerima.

Ala ehitusmaht jäi sisuliselt samaks - 400 korterit, 4-5 korruselised hooned. Parkimine täies mahus maa all. Loodi juurde avalikku ruumi - lisaks promenaadile linnaväljak ja laste mänguväljak. Aga loobuti jahisadamast ja rannaäärne lubati säilitada olemasoleva loodusliku keskkonnana.

Ehituse ajaks suleti inimestele ligipääs merele uuesti peaaegu kolmeks aastaks. Esimesed majad valmisid 2021a sügisel, inimesed kolisid sisse, ka rannapromenaad oli valmis, aga jäi endiselt suletuks ja taraga piiratuks, põhjuseks oli seekord probleem kasutusloaga, milles arendaja ja linn teineteist tegemata töödes süüdistasid.

Lisaks sattus samale ajale ka ehitisregistri suuremahuline uuendus, mis selle digikeskkonna mitmeks kuuks niivõrd vigaseks tegi, et peale promenaadi kasutusloa toppasid ka kõik teised ehitus- ja kasutuslubade jms menetlustoimingud üle kogu riigi. ˇ

22.juuli 2022 Kalaranna promenaad lõpuks siis avati ning inimesed saavad nüüd soovi korral taas jalutada mööda kaldapealset Linnahallist kuni Noblessneri kvartalini. Kohalikud on küll pisut pettunud liivarannas, mille eest nii pikalt võideldi - see on endisest tükk maad väiksem ning samuti pole arendajad selle korrastamisse eriti panustanud, tegemist on pigem killustik-kruusarannaga.

Aga on olemas promenaad, mänguväljak ja piisavalt avatud ruumi kus saab teha mõnusa jalutuskäigu - tulge ise vaatama ja otsige ka aare üles!