Eesti Jaakobitee: Rapla

Eesti Jaakobitee aardeseeria viib avastama palverännuteed Tallinna Toomkirikust Iklani Läti piiril.

Eesti Jaakobitee (250 km) on osa rahvusvahelisest palverännuteest, mis viib Santiago de Compostela katedraali Loode-Hispaanias, kuhu legendi järgi on maetud Jeesuse jünger, Jaakobus Vanem.

Eesti Jaakobitee kulgeb maamärgist maamärgini ehk ühest kihelkonnakirikust teiseni. Just nende ümbrusesse geoaarded peidetud ongi.

Rapla kiriku ukse kõrvale kinnitati 2022 aastal Jaakobitee sümboli - kollase kammkarbiga keraamiline plaat.

Kiriku tornidest avaneb suurepärane vaade ümbruskonnale ja kui kirikuõpetajaga kaubale saad, on võimalik kiriku lael jalutada ja heita pilk alla kirikusaaligi.

1901 valminud Rapla kirik on üks stiilipuhtamaid uusromaani stiili järgivaid ehitisi Eestis. Kiriku omapära teiste maakirikutega võrreldes seisneb eelkõige tema suurtes mõõtmetes ja kahe torniga fassaadis. Kirikus tegutseb Rapla Maarja-Magdaleena kogudus.

Legendi kohaselt ehitati Rapla kihelkonna esimene kirik Kuusikule kruusamäe otsa. Asja sellest ehitusest ei saanud: ükskõik kui palju ehitajad ei pingutanud, töö edenes visalt. Lõpuks said ehitajad aru, et see koht pole Jumalale meelepärane. Proovisid siis kirikut Raikkülasse ehitada, kutsusid mungadki appi. Töö ikka ei edenenud. Mungad palusid öö otsa kiriku müüridel, kuid seegi ei aidanud. Jätsid siis mehed töö katki ja pöördusid nõu saamiseks targa poole. See käskis härjad vankri ette rakendada ja lasta neil ise kivikoormaga astuma hakata. Kus härjad seisma jäävad, seal ongi õige kiriku ehitamise koht. Härjad möödusid Rapla mõisast, sammusid üle jõe ja peatusid hiiepuu all. Nii otsustatigi kirik Vigala jõe äärde rajada.

Mõisahärrade suurimad vihavaenlased olid need, kes usu poole püüdsid, kes uskusid jumalaid, kuid mõisahärrad nendega läbi ei saanud, sest olid kirikute vastased. Kehtna ja teiste ligemkondade mõisahärrade suurim vaenlane oli Rapla kirik. Kui Rapla kirikut ehitati, pidasid mõisahärrad koosolekuid, kuidas kirikut hävitada. Mõisahärrad said väga hästi läbi vanapaganatega, kuna noodki ei pooldanud kirikuid. Kord sõitnud üks vanapagan Kehtnamõisa mõisahärrale külla. Mõisahärra söötnud ja jootnud Vanapagana kõhu täis ning hakanud siis usuteadust seletama ja vaidlema. Vanapagan läinud välja ja käinud mõisapargis ringi. Viimaks tuli välja mõisahärragi ja andnud Vanapaganale nõu Rapla kiriku torn maha visata. Vanapagan olnud nõus, otsinud paraja kivi, roninud mõisa katusele ning tahtnud Rapla kiriku torni maha visata, kuid kivi ei lennanud nii kaugele ja kukkunud maha Pakamäele, kus kahe Vanapagana käejäljega kivi on praegugi näha- see on suurim kivi sealkandis. Vanapaganat aga pole peale kivi viskamist enam nähtud.

Rapla vana kiriku ehitajateks peetakse Padise kloostri tsistertslasi 13. sajandi teisel poolel. Kirik oli pikk ühelööviline hoone, mille idaosas paiknes natuke kitsam kooriosa. Koor oli võlvitud mõneti omapärasel moel: altari kohal kõrgus baldahhiini meenutav kaar, ülejäänud ruumiosa kattis ristvõlv. Koori idaseinas asus kolmikaken.

Et Rapla kirik põles Põhjasõjas müürideni maha, renoveeriti pühakoda põhjalikult 1738. Tõenäoliselt ehitati siis ka esimene käärkamber. Rapla vanal kirikul oli puust kellatorn. Pärast selle lagunemist ehitati 1795 uus kivist torn, mis oli ühtlasi kirikuaia väravaks.

XIX sajandi lõpul jäi kirik Rapla Maarja-Magdaleena kogudusele väikseks, muutus varisemisohtlikuks ja lammutati. Uue kiriku ehituse algatajaks oli õpetaja Carl Eduard Malm. Moodustati ehituskomitee, kuhu kuulusid kiriku eestseisjad, kohalike valdade esindajad, arhitekt Friedrich Axel von Howen ja ehitusmeister Karl-Rudolf Valdes. Kirikule pandi nurgakivi 1899. aastal.

Laudadest võlvid olid uue kiriku ehitamise ajal väga moodsad. Kiriku koor järgib gooti kunsti traditsioone. Hulknurkset apsiidi ümbritseb gooti katedraalide kabelitepärga meenutav madal hoone osa, milles paiknevad abiruumid. Interjööris domineerivad peenikesed poolsambad, millele toetuvad võlviroided suubuvad lae keskel asetsevasse päiskivisse. Ruumi jaotus kaheks korruseks on tüüpiline XIX sajandi kirikuarhitektuurile. Üksteise kohal paiknevad akenderead torkavad silma juba kiriku eksterjööris. Luteri usu kirikutele kehtis ettekirjutus, et kantslist lugev õpetaja peab olema nähtav ruumi igast punktist. Selleks ehitati seinte äärde väärid, kuhu paigutati astmetena tõusvad pingiread. Vitraažakende vapid kuuluvad kiriku ehitusega seotud ümbruskonna mõisnikele.

Rapla kiriku esimese oreli ehitas 1841 kohalik köster Ludwig Johann Karell. Pilli tööiga ei kujunenud kuigi pikaks ning 1878 telliti Saksamaalt uus orel, mis viidi üle ka praegusse kirikusse. 1939. aastal valminud heakõlaline vendade Kriisade orel on juba kolmas Rapla kirikus. Kiriku kantsel valmis Christian Ackermanni töökojas 1700. Altariseina valmistas Rapla kirikule Lübecki päritolu Tallinna meister Quirinus Rabe (1737). Altarimaali autor on Carl Siegismund Walther (1862).

Stiilipuhta arhitektuurilise lahenduse ja eeskujuliku teostusega umbes 900 istekohaga Rapla kirik mahutab ligi 3000 inimest. Suure ja avara hoone teevad hubaseks altar ja kantsel, elusuurune puidust krutsifiks XV sajandist ja altariruumi vitraažid. Suurepärast interjööri täiendavad Gildemanni meistrite valmistatud ristimiskivi ja kontsertorel.

Rapla kirikuaed on rajatud tõenäoliselt üheaegselt XIII sajandi teisel poolel ehitatud kirikuga. Kirikuaias on säilinud XVII sajandist pärinevad rõngasristid. Piirdemüürid koos väravatega pärinevad tõenäoliselt XIX sajandist.

1923 avati kirikuaias Jaan Koorti kavandatud esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenute mälestusmärk. Nõukogude ajal suures osas hävinud mälestussammas taasavati 1989. aastal.

Aarde leidjal palun aare taaspeita võimalikult nähtamatult, kasutades käepärast looduslikku materjali.