Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
SP ehk "Sindi pargid" seeria viib geohoolikud Tori valla keskuslinna, kus ühtedel andmetel on 23, teistel 25 ja kolmandatel 32 parki.
Võlumaa park on park, mille olemasolust ei tea ilmselt valdav osa sintlasi. Ajaleht Sindi Sõnumid (nr 39, 01.05.2009) andis teada, et Sindi linnavolikogu 14.05.2009 istungil otsustati aiandusühistu "Viira" Põdra tänava ääres asuv park määrata avalikuks puhkealaks. Nimi Võlumaa park anti sellele aiandusühistu liikmete soovil, kes parki kasutavad ja hooldavad.
Pea 3000 ruutmeetri suurusele Võlumaale pääseb Viira ja Rebase uulitsat pidi. NB! Rebase tänav on suures osas eratee, kuid Viira tänava poolt tulles ligi 65 meetrit on kohalik ehk vallale kuuluv lõik, kust on võimalik legaalselt parki minna. Aarde peitmisel valgustasin seal toimetanud kohalikku elanikku aardest ja aardeotsijatest.
BYOP. Ära sõida autoga parki!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 58° 24.8758' 24° 40.6927' |
![]() |
Parkla | 58° 24.9341' 24° 40.5894' |
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GCA8P7A
Logiteadete statistika:
54 (94,7%)
3
3
2
1
0
0
Kokku: 63
Täna kolmas kord Võlumaa pargis. Siin kehtib geopeituse raune tõde - aaret on lihtsam leida, kui see on olemas. Seega täna oli kiire leid.
Park näeb pigem välja nagu kellegi tagahoov. Naabri Ants oli ka väga uudishimulik.
Vist minu kodule lähim aare, et siin Võlumaa park asub, ma enne ei teadnudki. Käisin seda aaret mingi aeg tagasi, vist eelmisel talvel, otsimas, aga siis jäi leidmata, külm hakkas. Kas ta tookord olemas, ei teagi, võib-olla siiski, et lihtsalt ei märganud. Hiljem korra jalutasin veel vaatama, aga piirkond on selline ebamugavat sorti, kõrvalisi silmi mitmeid, otsimise isu kadus, nii see aardeke oligi jäänud seni leidmata. Seekord läksime kahekesi ja natuke logisid lugenult oskasime silmi teritada parajalt teravaks. Nii et lõpuks leitud-logitud. Aitäh peitjale!
Pärnust tagasi Harjumaale minnakse ju ikka Sindi kaudu..
Tänan peitmast.
Kuna logid vihjasid ebameeldivatele kogemustele, siis ootasime sügist ja kehva ilma. Kasutades ära vihmast õhtut hiilisime "parki". Õnneks oli veel nii palju valgust, et tilluke aare jäi kaunis kiiresti silma ja ei pidanud taskulambiga seda taga ajama. Tänud!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Ilmselt on jalutama läinud, vajab kontrolli-taastamist.
See oli üsna ebameeldiv otsimine. Esimesel tiirul niitis meesterahvas nulli juures muru. Hiljem lähenesin ilma autota, nii tõmbasin vähem tähelepanu.
Hea, et siia kambakesi tulime. Soojemal ajal üksi raskem. Tänud peitjale.
Siia oli tore sõpradega tulla, nii sai igaüks omale mingi külje valida. Aare sai kiirelt leitud. Aitäh!
Mari silm oli siin kõige teravam.Aitäh!
Kunagi olen juba siit mööda sõitnud ja mõtlesin, et milleks sellisesse kohta peita. Logide lugemine ühtis ka minu mõtetega ja sinna see jäi. Vahepeal olin juba ära unustanud mis aardega tegu ja mõtlesin, et midagi uut ja läksin üle chekkama xD Kohale jõudes oli asi selge, et ei ole midagi uut ja ikka see sama. Aga kuna väljas pime ja mingit vihma ollust ka sadas ja majades kardinad ees siis tundus suht hea võimalus piiluma minna. Õnneks leid tuli umbes täpselt 10 sekundiga :) Tegelt aare ise viisakas aga koht pole päris see õige, aitäh :)
Suurema vihma alguseni uurisin okkalisi. Edasi tuli tüdimus peale - hämaras ja vihmas ei viitsinud enam mikrot või veel väiksemat otsida. Taskulambi peale oleks kõik naabrid kohale ilmunud. Koht ja peitmisviis: ignore++
Koba peale jäi pilk kohe õigesse kohta pidama. Vabalt oleks võinud olla nii, et otsime seal siiani. Tänud!
Minu jaoks esimene tutvus sindi parkidega. Kambaga mõnusam külastada, no ei ole kõige mugavam sellistes kohtades kohalike akende all otsimine. Õnneks jäi aare Liisile ruttu silma ja siin keegi meiega vähemalt õiendama ei tulnud.
Polnudki ammu Sinti jõudnud ja parkidega tutvust teinud. Nüüd sai see viga parandatud ja uued kaks parki nähtud. See oli esimene ning mu jaoks suurim võlu oli see, et Liis suutis aarde nii ruttu leida. Üksinda oleks siin võinud vabalt tund aega otsida ja mitteleiu teha.
See oli päris pargi moodi park, ei olnudki vaja võsas ragistada. Vahvad kaseriisikad, puravikud ja muud seened jätsime Võlumaale edasi kasvama. Okkalist silmitsesime mõned head minutid enne kui topsikest märkasime. Aitäh!
Edasi tõi teekond Võlumaani. Sai aga liiga hoogsalt parempööre tehtud ning lõpetasingi keelumärgi juures. Pöörasin ümber, andsin Triinule smuutituubi kätte ja unustasin telefoni auto pagassile. Sõitsin siis mõnedkümned meetrid eemale, parkisin ja avastasin auto pealt telefoni. Hea, et nii läks.
Tegin mõned auringid ümber suure objekti ning õnneks jäi ka aare ruttu silma. Aitäh!
Esimene logi uude logiraamatusse. Tänud peitjale.
Auto jätsime soovitatud kohta ja jalutasime kohale. Õnneks sattus silm kiiresti õiget asja märkama. Aitäh peitjale.
Salaaed viisakalt üle vaadatud ja nimed kirjas. Aitäh peitjale!
Tunne nagu otsiks võõras hoovis. Loobusin publikut kogunes üle liia. Seda aaret enam otsima ei hakkagi. Kommentaarid olid head mis lähedalt hoovilt kostusid ka minu kõrvu, jälle üks luusib siin ringi. See on just see tunne, kui saad aru, et sa pole seal teretulnud. Edu järgmistele otsijatele.
Lähenesin ühest küljest ja siis teisest küljest. See Imede Maa tundus kummaline koht olevat nagu hoopis muu maailm ja tundsin kuidas kõik jälgisid meie tegevust. Ei olnud väga meeldiv. Üks mees jälgis eriti pingsalt ja koer oli ka käes ning enamus aega ta pahandas koeraga. Õnneks tuli leid kiirelt ja lasime sealt ruttu jalga.
Njah, eks ta rohkem selline juriidilisemat laadi park ole, aga õnneks jäi aare üsna kiirelt silma ja sai kiirelt vehkat teha. Tänud aarde eest!
Parkisime eemale, jalutasime, leidsime. Aiakäruga jalutav naaber teatas, et tema küll ei tea, kus see asub. Kostsime vastu, et meie teame, juba leitud. Eks see selline elamute vahel asuv aare kehvake on ja potentsiaalne tülide allikas.
Vaudivauu, aardevalvur võtab seal küll oma ametit täie tõsidusega - nii, kui auto tee peale ära parkisime, käratas keegi eemalt, et aaret võite vaadata küll, aga autoga siin erateel sõita ei või! Kuna ületee naabrid juhtuvad kogemata meie tuttavad olema, siis saime luisata, et oleme külas. "Ei ole, nad ei ela enam siin!!!" vastas valvur. Vot selline lugu siis. Heameeleks jäi nanomikro kiirelt silma ja logisime puude varjus oma külastuse. Naabruskond igatahes peiturite üle siin väga ilmselt ei rõõmusta.
Algul tundus, et siseneme kellegi õuealale - lõkkease, puuriidad, kompostihunnikud ja pargitud järelkäru. Aga kui park siis park ja tammusime seal julgemalt ringi ja ühel hetkel ka see nanoke silma hakkas. Aitäh!
Kuna Ojakalda aardest head maiku suhu ei jäänud ja laiali minna veel ei raatsinud, siis ühendasime jõud ja läksime teisi pargiaardeid kaema. Sellega läks paremini ja saime teada ka peitja pikkuse. :) Üle tee kohalikud hakkasid küll juba närviliselt karjuma, et siin ei tohi parkida.
Ega see esimene kord pole kui ei näe ega näe ja siis kui näed, mõtled, et no kuidas ma küll kohe ei näinud ;)
Ehk oli põhjus selles, et aare oli väiksemat sorti mikro või suuremat sorti nano :)
Aitäh!
Siin läks meil otsimisega päris kaua aega kuni lõpuks õigesse kohta vaatasime.
Peaaegu olin loobumas kuna oli tunne nagu kellegi hoovis toimetaks. Õnneks sain aardel siiski sabast kinni. Tänud
Sindi hakkab juba üsna tuttavaks saama. Vastasmaja hoovis käis mingi asjatamine, kuid ega nad meid eriti ei seganud, Tänud peitjale!
Kuused ja mikrod. Ikka kohe tõelised mikrod, oi kui hästi need kokku sobivad. Ikka jupi aega sai pilku enne leidu teritatud. Aga õnneks sai see pisikene ikkagi meiegi logi võrra rikkamaks. Tänud peitjale aarde eest.