Esimest korda siin saarel käisin pea kümme aastat tagasi, 20.august 2013. Nüüd kui Laur mõtte välja käis uuesti siia saarele tulla, olime kohe nõus. Otsustasime telgi kasuks. Paadireis möödus kiiresti ja jalutuskäik teise saare otsa samuti. Panime telgi püsti ning hakkasime Karli kuivatama. Kui Karl kuivaks sai käisime juubilari otsimas. Oli teine natuke niiske, seega võtsime ta sauna kuivama. Õhtu möödus väga lõbusas tujus tähistaeva all. Hommikul läksin mina koos Kristeliga seenele ja Karl jäi meie magamisvarustust pakkima. Aitäh toreda sündmuse eest!

 2 

Kui Laur uuris, et kas oleksime huvitatud Pedassaarele sündmusele tulema, siis oli jah vastus kiire tulema. RMK majad on ägedad ja eriti huvitav tundus veel asustamata saarel ööbida. Dilemma oli vaid, et kas telkida või majas magada. Tänu sellele, et saime Klaara ööseks ära anda ja ka heale ilmaennustusele oli kindel otsus telkida.

Salmistu sadamasse jõudsime korraliku varuga aga me ei olnud siiski esimesed. Kui Kaitsi paat oli vette lastud, siis otsiti vabatahtlike, kes testiks kuidas paat vett peab ja Kaits oma esimest sõitu harrastab. Esimesse paaditäide pressiti terve elamine sisse ja 5 resijat. Polnud veel õieti liikuma saanud ja mul oli tagumik juba märg. Ja siis terve sõidu aja käisid mitmed lained üle poole mu kehast. Kohale jõudes oli vasak külg läbi ligunenud. Ja ma polnud võtnud saarele kaasa mitte ühtegi vahetusriiet. Ennem lühikest matka läbi saare panime püsti Geopeituse lipu randumiskoha märgiks ja soojendasime ennast päikese käes.

Saar nägi välja väga ilus. Silm kohe puhkas seal jalutades. Peagi olimegi maja juures. Lükkasime akupanga elektrivõrku ja pakkisime kõik vajaliku lahti. Saun küdema ja riided kuivama. Telgi koha otsimisega raskusi ei olnud. Igalt poolt miljoni vaade.

Külastajaid muudkui tuli ja läks. Veidi kahju neist kes tulid saarele vaid kiirelt logima. Perfektne sügisilm pakkus väga hea võimaluse saarel pikemalt aega veeta ja ööbida. Majas ööbides piisanuks lebomatist ja õhukesest pleedist. Õhtu möödus kiiresti. Päike loojus ja välja tuli tähistaevas. Südaöö paiku oli paras aeg külg telgis maha panna.

Hommikul jaotasime Mairega tööülesanded. Ma pakkisin ööbimisvarustuse kokku ja Maire läks seenele. Lühikese ajaga tuli väga palju kukeseeni. Saime korraliku seenesousti ja teise kastme jagu veel ka sügavkülma. Puravikud oli ideaalselt ussivabad ja neist saime järgmine hommik omleti. Hommikul lahkusime saarelt teise reisiga. Alguses oli veidi hirm, et mis siis kui tagasiteel saab jälle täiesti märjaks. Sadamas ju sauna ei ole. Läks aga väga hästi ning sain vaid mõne üksiku veepritsme.

Aitäh Laurile laheda idee ja korralduse eest Pedassaarel sündmus korraldada! Kaitsile aitäh, et jaksas kõik soovijad edasi-tagasi ära sõidutada! Ja lõpuks aitäh ka kõigile, kes saarele kohale tulid!

 3 

Meie eesmärk poisiga oli reisiga saada kolm kärbest ühe hoobiga, esiteks üritus, teiseks kohalikud aarded ja kolmandaks matk ümber saare ehk matk ümber Eesti. Nii kui me saarele saime, viisime oma varanduse ööbimiskohta ja haarasime kaasa vajaminevad asjad ja alustasime matkaga. Tänane eesmärk oli saada saare lõunapoolsele osale tiir peale. Kui me startisime, hakkas juba hämarduma. Jõudsime pimeduse ajaks ümber lõunatipu ja otsisime endale ühe suure kivi, mille taga hakkasime oma makarone vaaritama. Ühel hetkel läks kuskil mandri lähedal imelikud tuled põlema. Vahepeal käisid kilksud kolksud, aga ei mingit liikumist. Kuna tuled põlesid ja midagi huvitavat ei toimunud, jätkasime oma makaronide nosimist. Mingi hetk täheldasime, et tundmatu objekt ei säranud enam ja pimeduses polnud ka sellest mingit märki. Peale söömist läks meil eriti kiireks, kuna külm oli sisse pugenud, seega liikumise jooksuga edasi. Järgmisel päeval põhjapoolset ringi tegema minnes, avastasime et see tundmatu objekt oli sõjaväepolitsei kaater. Kelle mehed oma väiksemal sõiduvahendil saare poole sõitsid. Vot sulle UFO. Igatahes oli väga tore põnevas kohas peitureid näha. Tänud toreda ürituse eest.

Polnudki ufo

 3 

Sama päeva hommikul sai selgeks, et saame siiski ka sündmusest osa võtta ning seetõttu ajasime end aegsasti sadamasse valmis. Eks see transport saarele suht elavas järjekorras toimus ning nii jõudis kätte ka meie kord. Kuna soovijaid oli palju ning merel tuule tõttu lainet veel veidi rohkem kui Anna soovinuks, siis ta oma kohast loobus teiste heaks. Seega komplekteerisime paaditäie huvilisi ja sõit võis alata. Kui esimeste reiside ajal eesmised reisijad olla mõnevõrra märjaks saanud, siis meie reisi ajal seda enam ei juhtunud ja sõit kulges muretult. Saarel aitasime rannast majakese juurde vedada ööbima jääjatele veidi kraami, nimed kirja ning kiirelt edasi saarel asuva aarde juurde ehk see põhjus ise, miks sündmus üldse toimuma sai. Paraku jah tempo oli korralik, kuna päike loojumas ja paadil vaja veel mitu reisi teha, siis kiirustasime tagasi randa ning pikemalt polnudki aega sündmusele jääda. Küll aga tundub mõnus paik olema, et millalgi taas siia naasta. Aitäh.

 6 

Kui sündmus üles tuli, siis olin kohe käpp. Igasugused väikesaared on aegade algusest mu lemmikud olnud ning sündmus väikesaarel, mis võiks veel parem olla, eks.

Meenub, et Pedassaar oli ka minul üks esimesi mereretki kummipaadiga. Aastal 2008 nägi see välja umbes nii, et koos Mulliga pumpasime mu pisikese paadinaha täis, kuid ega kumbki ei teadnud, palju sinna sisse rõhku tuleb lüüa. Pigem vähem, sest juurde jõuab ju alati pumbata. Sudisime paadi kusagil peaaegu vööni vette ning istusime kumbki teine teiselt küljelt pontoonidele, et siis paati veereda ja mootor käima tõmmata. Mis juhtub pooltühja paadiga? Loomulikult see, et läks keskelt V tähe kujuliselt kokku nagu liigendnuga ning mõlemad hülged olid kaelani märjad ja kraam hulpis meres. Rahvas irvitas rannas nii, et vähe ei olnud :D. Igatahes ära me saime seal lõpuks käidud ja tagasi ka.

Seekord olin kahevahel, et kui olen üksi tulija, siis kajakiga, kui kahekesi, võib paadinaha täis lüüa. Simpsik oli kohe käpp, kui sündmusest kuulis ning kajakk jäi järgmist korda ootama.

Pilk merekaardile näitas, et Salmistu sadamast planeeritud randumiskohani võib sirgelt kursi paika panna ning mingit siksakitamist madalike ümber ei pea seekord korraldama. Ilm näitas pea tuulevaikust kuni hommikuni, siis sutsu tõstab. Tagasi vaadates täpselt nii oligi.

Sadamasse jõudes läks kiiresti. Erinevate paadiretkedega on meil paadi lahti- ja kokku pakkimine nii käppa saanud, et kõik toimib juba ammu liigsete sõnadeta ja käigupealt. Paadi saime vette, tiksusime tühikäigul sadama alalt välja ning tabasime Ove SUP laual saare poole aerutamas. Pakkusin küll, et võtame ta köie otsa ning veame sabas kohale, kuid keeldus. Suht tihe liiklus oli saare ja Salmistu vahel. Kusagil poolel teel mootor seisma ning loksusime mõnda aega lihtsalt niisama. Soe, tuult pole, laineid pole.. päike loojub - maailma parim koht molutamiseks ja lihtsalt vedelemiseks. Kuna väljas hakkas juba hämaraks minema ja päike loojus ära, siis jätkasime teekonda. Tegime vastu tulnud Heleni ja Romani ümber paar auringi ja randusime kõige mugavamas kohas. Sündmusel pläkutasime sutsu, viisime kuivanud Elektrilise aarde oma õigesse asukohta tagasi ning varsti asusime tagasiteele.

Paat vette, kiire tankimine kottpimedas ning võiski tagasiteele asuda. Simpsik keris ennast paadi ninasse kerra ja sättis varbad vestide alla sooja. Kusagil poolel teel tegime jälle mõnusa chillipausi. Soe õhk, vaikne meri, tähistaevas. Lihtsalt lesid paadis ja vahid taevasse, vaiksed ja laisad lained kiigutavad õrnalt. Mõlemad ümiseme, et tead, selliseid asju peaksime tihedamini ette võtma. Peaks jah.

Kuivale maale jõudes läks kiiresti, asjad kribinal kokku ja lugesime päeva lõppenuks. Aitäh!

 7 

Kui Laur algselt uuris, et kas ma temaga kahekesi olen nõus sündmusel osalema, siis saatsin ta kohe pikalt, kuid kui ta juba Karli ja Maire ka kampa sai, siis olin nõus saarele minema. :D Viimasel hetkel üritasin ka ikkagi veel viilida, sest päev enne sündmust kaotasin hääle ja sain vastu nohu, kuid koju jääda siiski ei lubatud... ja ongi hea, sest sündmus oli oodatust kordi toredam. :) Saarele saamine oli mõnus seiklus ning õhtul sõpradega saarel chillime ka igati tore. Boonuseks saime Mairega hommikul veel kukeseeni korjata. :) Kartsin külma tõttu seda telgis magamist, kuid polnud hullu midagi. Igati korda läinud üritus! Tänan kapten Kaidot ja ta venda paadi laenutamise eest, Lauri toreda idee eest ning kõiki osalejaid tänu kellele see sündmus teoks saigi. :)

 5 

Eelmine aasta saarel käies koperdasime selle majakese otsa siin ja kodus uurisin millega tegu. Õnneks on tegu nn tasulise RMK majaga. Õnneks just selle pärast, et siis pole riski, et kohale jõudes on maja hõivatud. Saab hoopis endale sobiva kuupäeva broneerida ja tead, et ees ootab tühi plats. Kevadel tuli see mõte ka korra meelde, et seal sündmus teha. Siis olin omadega aga totaalselt hiljaks jäänud ja kõik suvised nädalavahetused olid broneeritud. Nüüd seoses teise juubeli sündmusega tuli koht meelde ja septembris oli isegi üks vaba reede olemas, mis endale kuupäeva poolest sobis. Laupäevad olid vist broneeritud kuni oktoobri keskele välja. Koht sai kinni pandud ja kuna sadamas oli paadimees ka pakkuda, siis esialgset muret polnud, et kuidas üldse kohale jõuda. Plaanid aga muutusid ja välja tuli Kaido oma venna paadiga. Skoorivat rahvast tuli küll rohkem kui oleks osanud oodata, aga õnneks Kaido viitsis paadiga tiirutada ja nii palju kui selle paari tunni jooksul õnnestus, sai ka rahvast edasitagasi veetud. Saarele jääjate koha pealt olin üpris kindel, et ega septembris neid palju pole. Tuli isegi rohkem kui oleks arvanud. Karlilt ja Mairelt küsisin enne avaldamist ette, et kas nad oleks huvilised. Õnneks olid :D Aga muu on juba teada ajalugu. Saarel pikalt pimedusse lobisemine oli taas väga tore. Sai ülikaunist tähistaevast vahitud ja lõpuks end lõkke ümber soojendatud. Minu poolt suured tänud Kaidole ja ta vennale paadi eest ja muidugi kõigile osalejatele. Julgemalt võiks muidugi ööbima jääda erilisse kohta, aga no see selleks :)

 7 

Kui sündmus üles tuli, siis kohe ei vaadanudki kalendrisse, et mis päeval see toimub aga huvi juba oli kuigi pojal samal päeval sünnipäev. Kuidas sinna saab? Ujuda ei jaksa, jala minemise kohta ei tea, vesi võib ka külm olla. Venna SUP-lauad? Ei! Laur välja pakutud paadimees? Võibolla, kuid kui terve pere tahab tulla on ikka rohkem kui kirves. Klassikuid tsiteerides: „Kõige tähtsam on leida paat“ (ise sellel istudes). Oot aga teisel vennal on SEE olemas ja ta pole meid veel kordagi 16a jooksul sõidutanud. Küll ma mõne leian kes sanga istub. Paat „käes“ käisin selle mõtte teistele ka välja. Asjal oli jumet ja nüüd on mul juba oma 6h sõidukogemustki olemas. Ettevalmistused algasid nädal varem, teisipäeval käisin paati pesemas ja ette valmistamas. Uurisin merekaarte ning ilmateateid, õhtuks oli alus juba õuel oma võimalust ootamas. Sees oli selline reisiärevus nagu läheks ümbermaailma reisile. Kui algus pidin tulema üksi, et teised peavad sünnipäeva siis vahepeal liitus minuga ka noorem poeg. Reede võtsin lausa vabaks, et kohe, kui konksuga masin on valmis haagise sappa võtma, minu poolt takistusi poleks. Peaasi, et varem on parem, kauem aga ägedam. Ise oleksin juba lõunast sadamas tšillinud. Hommikul lugesin veel mereseaduse ja muud sätted läbi. Vaatasin veelkord kaarte, tühja sest ilmast, saame hakkama! Sadamas olime 16:45, natuke peale korraldajaid ja esimesi huvilisi. Paat ruttu randa, mootor peale, aerud külge, vestid selga ja olimegi valmis minema. Kui Aare oli paadi kaldast eemale sõidutanud algas minu meremehe karjäär. Õppisin paati, mootori pöördeid, tuult, laineid, koormat paigutama, randuma ja rannast lahkumist. Mõne seltskonnaga lausa laulsime ülesõidul. Reisijad olid tublid ja kannatlikud, kedagi me ära ei uputanud, mõned said vaid veidi märjaks. Juhuslikult oli just mõlemal päeval see põhisuuna reis vastu tuult, tagasisõidud peamiselt üksi aga allatuult. Kõige aeglasem reis oli ca 20m, kõige kiirem ülesõit 5 min. Ja sündmusele jõudsin ma ühe korraldaja, Lauriga, viimase reisiga peaaegu treppi sõites napilt enne pimedat. Teised tegid saarel majakat, Laur juhatas võrkudest ja kividest mööda. Carolina valis välja meile telgiplatsi ning aitas telgi Oliveril üles seada. Maale astudes oli jalgades juba selline väsimus nagu oleks päev otsa jala teid üle vedanud. NII ÄGE! Tegelikult solberdasin soojas vees ja vedasin, lükkasin kalda lähedal vaid koormaga paati. Soe saun oli mõnus asjade kuivatamiseks, lõõgastumiseks ja pojaga päeva muljetamiseks. Kuna reisijate ja vajaliku moona maabumine oli sündmuse vastaskaldal, siis väga palju sellest koti koormast aitas poeg teisele poole saart vedada. Minule lausa üllatuseks tuli seda teha veel üle mäe. Üks saarel viibimise pea eesmärke tuli ka meeles pidada. Elektriline aare ära logida. Tegin seda öösel. Ei tea millal ma end magama vedasin, kuid see oli suhteliselt vara. Öö möödus hästi. Korra käisin 4 ajal väljas asjal ja paati kontrollimas. Väga pime oli. Hommikul olin kõige varasem ärkaja. Õnneks ei olnud vaja kella 7 ajal reise alustada. Alles (vist) 9 ajal loovisime esimese koorma ja paari reisijaga veele. Salmistu sadamas tervitas meid merevägi. Tahan tänada: Lauri sündmuse eest, me jõudsime sellele ise viimase reisiga õhtul, Aaret paadi transpordi ja logistika eest, Oliveri kotikoormate veo eest, Carolinat telgi koha valikust, Karli, Mairet, Kristelit jt abi eest, mereväge meil silma peal hoidmise ning öörahu valvamise eest (õhtul nad tulid ja hommikul peale meid lahkusid). Tänan ka kõiki reisijaid kannatlikkuse ja korralikkuse eest Kuna mul polnud aega kella vaadata ega pilte teha siis kõik pildid, videod ja muljeid täis logid on väga oodatud. AITÄHH!

 6 

Algselt ma isegi ei mõelnud osalemise peale. Kuidas ma saarele saan ja septembris on juba vihmane ja külm võib-olla, liiga suur orgunn ja ettevõtmine. Lauri väikese müksu peale hakkas mõte kujunema ning kui naabirmees venna paadi ka tuuri pani, siis oli minek kindel. Ja tegelikult oli väga väga vahva ettevõtmine. Kui nädala sees kogu vihm maha kallas, siis jäigi üle ainult variant, et sündmuse päeval oli ilm imeilus ja päikeseline. Kogu see saarele saamise protsess, pakkide vööri panemine ja kohale vedamine andiski vajaliku eksootilise hõngu. Kui alguses oli päris kahju, et keegi peab skoorijaid edasi-tagasi vedama, siis tundub, et Kaitsile täitsa meeldis tema uhiuus oskus ja õnneks sai paari tunni pärast ka tema rihma lõdvaks lasta. Lobisesime ja vaatasime tähti ja pidasime ööbima jääva seltskonnaga päris hilise ööni aarde juubelit. Vanake toodi kuivatamise eesmärgil ka juubeliplatsile lähemale ja leidsin sealt ka enda kunagise logi. Ma mäletan, et talvel polnud üldse lihtne karpi leida ning võidurõõm leiust oli suur. Seal tehtud pilti olen hiljem kasutanud geopeitusest rääkivate artiklite illustreerimiseks, see on lihtsalt nii äge emotsioon seal.
Hommikul oli laine tõusnud ning meie paaditäie reis mandrile tagasi kujunes üpris lõbusaks. Laineid viskas ikka täiega sisse. Aitäh, Laur, müksu eest, väga äge sündmus oli ju! Ja kaks puhkepäeva on veel ees!

Minu elektrilise logi

Läksid päikeseloojangusse

Palju õnne!

Ginilamp

Järgmisel hommikul

Paati oodates

Vöökohast saati kõik kohad on märjad

Lõpp

 7 

Väga äge oli! Kindlat plaani tulla polnud. Kuna ema vajas abi, siis pidin kindlasti lääne poole sõitma, nii et uurisin Kaidolt, kuidas päev kulgema hakkab ja kas mul õnnestuks üle saada.
Vedasin endki varem kohale ja sain teise korraga saarele. Sõidud olid väga lõbusad ja kapten Kaido muutus aina osavamaks. Saime lausa laulu lahti lüüa. Saar oli seeni täis. Kahtlustan, et enam mitte. Aare sai rõõmsas seltskonnas logitud ja maja alumine korrus üle vaadatud. Tundus mõnus. Kahju, et seekord kauemaks jääda ei saanud. Vaikne ja ilus õhtu saarel oli imeline!
Aitäh korraldajatele ja laevnikele!

 2 

Mul kah seal saarel nüüd käidud. Oli tore ettevõtmine. Täname korraldajaid ja sõidutajat.

 2 

Osaletud. Tänud Kaitsile meresõidu eest

 5 

Kui esmalt pidin samal ajal olema Prangli saarel, siis tegelikult juhtus hoopis nii, et olin terve päeva Aegnal ja Tallinna tagasi jõudsin 18.20. Varustus Pedassaarele jõudmiseks oli mul juba auto peal valmis ja Sakmistu sadamasse jõudsin 19.05 ehk veel oli piisavalt valget aega Pedassaarele ja tagasi sõitmiseks. Pumpasin SUP-i täis ja napi 23 minutiga olin saarel, meri oli väga vaikne, ainult Miki tegi Salmistu sadamast väljudes korraks oma kummipaadiga väikese lainetuse. Saarel tutvusin metsaonniga ja juubilariga, mis oli toodud lõkke äärde kuivama. Pikemalt kohale ei jäänud ja pöördusin veel enne suure pimeduse saabumist Salmistu poole tagasi kuna laupäeval ootavad ees juba muud toimetamised. Tänud keerulisema maastikuga sündmuse eest!

 7 

Kui sündmus avaldus, siis tekkis kohe väike mõte, et võiks ju osaleda. Esiteks pole väikesaarel toimuvad sündmused just igapäevased ja teiseks natuke päevakangelase logide ajaloos tuhnides avastasin, et olen olnud Elektrilise aarde esmaleidja ja seda üsna täpselt 20 aastat tagasi tänase sündmuse päevast ehk 14.09.2003. Vägagi märgiline oleks ju nüüd uuesti saarele minna.

Väikseid agasid siiski enda jaoks oli, sest saarele ööbima ei tahtnud jääda ja kuidas siis see edasi-tagasi paadisõit õnnestuks. Kui selgus, et ülevedu tehakse Kaido paadiga, siis minu tuleku mõte vähenes veelgi, sest ei tahtnud koormata omi inimesi liiga palju saare ja mandri vahel kihutamisega. Paar päeva enne sündmust siiski sai Romaniga kokku lepitud, et kui õnnestub, siis üritame tema paadiga minna.

Sadamasse tulingi täitsa ilma suurte ootusteta ja olin valmis ka lihtsalt üürikeseks veel viibimiseks, kui tuul väikse paadiga saarele ei lase või tutikas paadimootor omi kapriise näitab. Paadi "ehitamine" võttis oma aja ja laine loksus üsna intensiivselt. Väga positiivseid mõtteid see ei tekitanud. Rahvast ka muudkui kogunes ja vahepeal sai sõiduvalmis Kaido paat ja esimene paatkond asuski laineid trotsides teele. Meie ikka sättisime asju ja lõpuks aerudele valu andes saime ka kaldast lahti. See aga ei tähendanud veel suunda saarele, sest paadimootorit oli vaja sisse töötada. Nii me tiksusime tükimat aega kalda lähedal, mina ikka aerutades, et natuke suunda hoida ja et mootor saaks tühikäigul vajaliku aja töötada. Mingi hetk oli ka mõte, et äkki aerutamegi saarele aga õnneks ikka saime mootoriga vaiksel käigul liikuma ja nii me nagu hübriidmootoriga paat seal lainetes loksusime. Tegelikult jäi tuul ka iga hetkega vaiksemaks ja lõpuks kui suurem paat oli jõudnud juba mitu reisi teha randusime ka meie Pedassaarel.

Sündmuspaigal käis juba väike sumin ja õhtuks-ööks valmistumine. Köeti sauna, püstitati telke jne. Uudistasin minagi tiiru majja, kiikasin sauna ja lobisesime lõkkekohal. Kuna enne pilkast pimedust pidi suurele maale tagasi saama, siis väga pikalt kahjuks seltskonnas olla ei saanud, kuid siiski kõik sündmuselt läbijooksjad ja ka ööks jääjad õnnestus saarel ära näha.

Tagasiteel saime nautida imelist päikeseloojangut, kohtuda merel veel nii saarelt tulijate kui minejatega. Nüüdseks oli tuul täiesti vaikinud ja ülimalt mõnus paadisõit oli. Ja nii me täpselt enne pimedat uuesti sadamas tagasi olime.

Suur-suur tänu korraldajatele, et sellise sündmuse tegite, mis sundis oma mugavustsoonist välja tulema ja andis võimaluse uuteks seiklusteks. Ja tänud Romanile, kes mind oma paati võttis. Tiimitööna sai sellest õhtust ülimõnus veeseiklus, kus nii mõnigi uus meresõidu nipp selgeks sai. Väga lahe ja kauaks meeldejääv käik Pedassaarele.

Vaade Salmistu sadamast saarele

Esimene paatkond valmistub

Paat ootab

Ka meie merereis on alanud

Teisel pool saart plekksile meri

Sündmuspaik

Alustame tagasiteed

Imeline päikeseloojang merel

Naudin hetke

Kohtasime teisigi nautlejaid

Õhtune tipptund merel

Oli lahe õhtu

 3 

Selle ürituse külastamine oli peaaegu viimase hetkeni küsimärgi all. Tulime siiski sadamasse uurima, et kas õnnestub sobivas ajavahemikus saarele pääseda ja tagasi mandrile ka. Õnnestus! Mirjam läks esimese paatkonnaga ja ma tulin ikkagi teisega järele. Dauno Salmistu sadamas veel iroonitses, et nii paljud on ette valmistamata kohale tulnud. Ma ei tea, kuiva jalaga sai saarele küll... Üritusel sai kõik kohalolijad nähtud, paar sõna muljetatud ning siis tagasi "sadamasse" jalutatud. Võib öelda, et Pedassaarel käidud. Tänud siiski sellise ürituse korraldamise eest. Kohalik aare on kindlasti külastamist väärt.

 3 

Suundusime ka meie sadamasse kella 18ks, et näha, kas saame ilma ujumata sündmusele. Pidime Märteniga küll lahku lööma, sest paadihuvilisi oli palju, kuid õnneks saime mõlemad jala Pedassaarele panna. Kuna graafik oli tihe, siis RMK platsil kuigi kaua olla ei saanud, ainult nimed kirja (Lauril vist on suurem varu igast keelu- ja hoiatusmärke kodus..) ja kohe õige aarde juurde edasi. Tagasi paadile jõudmiseks pidime isegi natuke jooksusammu tegema. Salmistul sain veel Märtenit oodata, kes järgmise paadiga jõudis ning saimegi enne täitsa pimedat kodu poole liikuda. Loodetavasti viimane paadiseltskond ning hilisemad saabujad jõudsid ka üritusele, head sauna ja pidu teile! Aitäh korraldamast ning paadiga abikätt osutamast!

 2 

Aitäh vahva sündmusaarde eest!

 6 

Väga mõnus koht! Tänud sõidu korraldajatele!