Potsepa 3: Laigulised

Laiguline täitis vapralt oma ülesannet. Kohendasime nööri ümber kaela ja lasime edasi rippuda. Poodu.

Siia sai ju täitsa drive-in. Laigulisi ei kohanud, aga seenelisi küll. Tänan.

Tänud peitjale!
Laigulised olid veel formeerumisalal, kui mina siin käisin. Võib olla LEG oli kuskil põõsas, aga kahtlen selles. Nii sain siin rahus tegutseda.

Mõte oli, et teeks oma lapse klassile siin meeskonnatöö laagri. Teengi. Neid oodates noppisin aarde.

Tänud aarde eest :)

Oi, siin juba hakkab see retk ülimõnusa matka ilmet võtma, kena kõrge männimetsaalune ja isegi karjääri poolt kostuv masinate müra ei seganud. Logi kirja ja pilk kaardile, et kuidas siis nüüd autoni uuesti saab. Tagasi nagu ka ei tahtnud minna, siis oleks taas valel pool kraavi. Kuna ohtliku tsooni ja karjääri minejatele mingeid keelavaid silte enam silma ei hakanud, põrutasin risti läbi karjääri maanteele. Enne küll ikka hetke mõtlesin ka, sest olgugi, et enam otse ei keelatud, aga seal sõitvad veokad keerasid ikka niisuguse tolmupilve üles, et nagu hästi ei tahtnud ka selle probleemiga silmitsi seista. Siis kaalusid poolt argumendid otse mineku variandi üle ja ikkagi läksin. Kusjuures selle aja jooksul, mil seal ülitolmuses piirkonnas olin, ei tulnud ühtegi masinat, alles siis, kui asfalt jalge all taas oli. Tänud peitjale siia kutsumast ja seda väikest seeriakest tekitamast.

Aitäh aarde eest!

Sel korral laigulisi ei näinud, silma jäi aga üks punasesse riietatud tegelane.

Laigulisi polnud näha, küll aga hakkas aare silma.

Tänan peitmast.

Leitud.

Siinne metsaalune meeldis mulle kõige rohkem. Eks ole varemalt siin sügiseti ka mõni seen nopitud. Okkalised üle kontrollitud ja logiraamatusse sissekanne tehtud. Valisime tagasiteeks otsese pika metsasihi, et mitte kaks korda sama rada jalutada. Mets oli kuidagi väga vaikne. Lootsime ka linnulaulu kuulda saada, kuid ilmselt ei olnud lindudel täna mingit laulu tuju. Lõpuks jõudsime geomobiili juurde tagasi. Tänud peitjale matkale kutsumast.

Üles ei vaadanud, pigem keskele. Laigulised puudusid. Aitäh!

Mingi rahvas seal eemal onni juures toimetas, aga laigulised nad küll ei tundunud olevat. Kiire leid, peitjale tänud!

Läksime täna laigulisi vaatama, aga õnneks neid seal eriti palju polnud, nii et nimed sai rahulikult kirja panna. Tänud peitjale!

Leitud. Nüüd auto suunas tagasi

Kui juba siinkandis olime, siis tegime pisikese lonkimise.

Meie alustasime Potsepa aardeid viimasest ning jalutasime alguse poole kus meid juba oodati.Täna oli väga mõnus jalutada.Aitäh!

Ilusa ilmaga pühapäev ja tuttav orienteerumismets kutsus siia logima. Kevadet kuulutasid ka kaherattalised, mis ümber karjääri kimasid. Tänud!

Leitud ja tänud

Tänud aarde eest!

Peidiku lähistelt pani plehku mitu kitsekest. Valged laigud kadusid rohelusse. Tänud peitjale.

Siin karjääriümbruse maadel oleme aastate jooksul sihtotstarbeliselt kasutanud nii ohtlikku kui ohutut tsooni. Täna polnud siin peale meie kedagi. Aitäh aarde eest!

Olime oma tänase põhieesmärgi, Pöörilaiu külastamise, juba täitnud, kuid kuna päike veel suures kõrges, siis tulime ka siia selle aardeneliku juurde. Mõnus ilm, tore jalutamine, aitäh.

Tänast kena ilma ei saa ju kasutult kodus lebades mööda saata ja valisime lähikonnast piisava koormusega aardekomplekti. Tuli 3-1 7300 sammu. Tänud

Tänase päeva tuuriga olime juba piisavalt samme kogunud ja püüdsime oma edasist kulgemist võimalikult minimaliseerida.Õnnestus hästi,üleliigseid liigutusi ei teinud :) Aitüma

Onnikest nägime, laigulisi ei kohanud. Aardesse said nimed kirja. Tänud

Märgitud parkla asukoht tundus nii ebaloogiline, et me isegi ei mõeldnud selel kasutamisele. Alustasime viimasest aardest, mille juurde sai autoga praktiliselt aarde kõrvale.

Mõtlesin, et kasutan plusskraadid, vähenenud lumevaiba ja kaela potsatavate lumemütside kadumise ära ja tulen vaatan, kui hull siin siis ikka on. Alustasin viimasest ja jalutasin siis teise ja esimeseni. Kôik oli lihtne, eriti blondiini jäljeraja tôttu. Tagasiteel eksisin karjääris teevalikuga ja kaevasin auto tuisuvaalu. Väljakaevamine vôttis tunnikese auto ümber roomamist ja lume eemaldust. Sain ônneks iseseisvalt hakkama.

Ka selle aardeni kulgemine oli sama ilus kui kahe eelneva juurde. Vaatasime ka üle lähedalasuva objekti, kus sel hetkel mingit tegevust ei toimunud.
Suured tänud mõnusa matkaringi eest!

Meie parkisime end soovitatud parklasse, kuigi oleks võinud ka mujale auto jätta ja kulgemise lühemaks muuta. Samas oli õues imekena päikesepaiste ja miinus 22 - 23 kraadi külma, seega igati sobilik ilm kulgemiseks. Tuli lihtsalt normaalse kiirusega kulgeda. Õige kraavikalda arvasime ära õigesti, aga mängu iluks külastasime ikka mõlemat perve. Kõik konteinerid olid eelnvalt veidi niiskust saanud ja seega tuli neid päris korralikult paljakäsi lahti muukida, see tähendas loomulikult seda, et siis oli jälle näppudel külmast päris mitu minutid valus eksisteerida. Kulgemise teekond ise oli tänu päikesepaistele ja sillerdavale lumele tegelikult väga kena hommikunauding. Suured tänud peitjale

Mina käitusin seekord peitja soovitusele risti-vastupidiselt ja alustasin Potsepa seeriat sellest aardest. Oma madalapõhjalisega pääsesin ilusti laiguliste ehitatud lõkkeplatsini ja sinna jäi auto kogu seeria läbimiseks. Aardeni viisid väga värsked jäljed, justkui oleks just keegi lahkunud. Selgus siiski, et eilsed otsijad. Panin nime kirja ja liikusin järgmise aarde poole. Aitäh taaskord Potsepa metsa kutsumast!

 3 

Aare vahetas veidi asukohta, et laigulised ja geopeiturid üksteist ei häiriks :)

 2 

Njah, eemalt tundus, et äkki ei saa üldse läbigi sealt, aarde otsimisest rääkimata. Lähemale jõudes saime aru, et me ei huvita kedagi, tegu polnud kaitseväega, vaid noorkotkaste ja kodutütardega. Oi kus neid oli palju. Me isegi ei üritanud aaret otsida.

 2 

Kui Tunk sai ilma laigulisteta ja Tiit mitte, siis meie jaoks olid sinna kokku kogunenud terve metsatäis noorkotkaid ja kodutütreid. Tunki pilt kenast metsaalusest oli nüüd pilgeni rootsi sõjaväe telke täis ning erinevad grupid noori olid ametis igasuguste tarkuste omandamisega. Ka nullis olev objekt oli hõivatud. Ütlesime tere ja jalutasime siis niisama läbi laagri, ei hakanud neid segama.

 3 

STF@17:22 Laigulised mehed olidki siin kohal ja olid ilusti ennas arvatavas nullis sisse seadnud, läbi metsa paistsid autotuled kaugele. Lähenedes nullile hüüti:"Jõudu" ja küsiti mida otsin et kas mingi geopeituse värk? Vastasin jaatavalt ja et uus aare ja värgid, asusime koos otsima. Leid tuli kiirelt ja rõõmu kui palju. Üks veel ütles et "krt nad hakkavadki nüüd käima siin". Rahustasin neid et enamus geopeitureid käib ikka päevasel ajal ja valges, ainult mina olen see hull kes pimedas ringi luusib. Kodukaitsjad pakkusid veel küüti Pärnu aga mul oli veel kaks uut sellest seerjast leidmata. Tänud peitjale ja tervitused esmaleidjale!

 6 

Hindan siinse seeria hästi sõnastatud aardekirjeldusi sama kõrgelt nagu kogu retke! Mõnusalt muhe jutt :o) Mulle meenutas see üht tõestisündinud lugu omaenda geo-ajaloost. Kolmik-komplekti viimane aare on veel omamoodi kirsiks tordil. Kena koht, et väiksema seltskonnaga natuke istuda, loodust endasse lasta, lõbusaid jutte vesta ning võibolla seljakotist miskit põske pista, kui aeg lubab, siis isegi kohapeal soojendada. FTF kell 13:43, aitäh!