Olümpiakeskus

Aarde on peitnud geopeitur EgleJyrgens, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või all servas) kaudu.

XXII suveolümpiamängud toimusid 1980. aastal Nõukogude Liidus. Lisaks Moskvale toimusid võistlused Leningradis, Minskis, Kiievis, Moskva oblastis Mõtištšis ja Tallinnas.

Tallinna lahel leidis aset olümpiapurjeregatt, kus peeti võistlusi kuues paadiklassis.

Regatil osales aga vaid 23 riiki, mis oli tingitud olümpiamängude vastasest boikotikampaaniast. Põhjuseks oli Nõukogude agressioon Afganistanis, mis rikkusid USA ja Nõukogude Liidu suhteid ja kuna NSVL ei tahtnud enda vägesid Afganistanist ära viia, tegi USA enda liitlastele ettepaneku Moskva mänge boikoteerida. Seetõttu suurriigid nagu Jaapan, Lääne-Saksamaa ja USA jäid protestiks koju.

Olümpiamängudeks valmis Tallinnas üle poolesaja ehitise ja rajatise. Nende hulgas lennujaam, teletorn, Postimaja, 28-korruseline Olümpia hotell ja tänane Linnahall. Pirita poole suunduva Narva maantee äärne hoonestus koos Tallinna Ülikooliga, Mööblimaja ja Mustamäe haigla. Mitmed elamukvartalid vanalinnas said uue ilme ja Tallinnast Narva poole väljuv maantee ehitati osaliselt neljarealiseks.

Pirital asuvale 193 000 m2; suurusele maa-alale projekteeriti spordikompleks, kuhu kuulusid jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline 632 voodikohaga olümpiaküla. Jõe vastas kaldale ehitati publikule 5000 istekohaga tribüün.