Tüüp: Virtuaalne aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.0 Suurus: muu Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kakumäe sadam (sadamakood EE KAK) on väikesadam Kopli lahe ääres.
Maapoolne ligipääs sadamale on Tallinnas Haabersti linnaosas Kakumäe asumis Lesta tänaval.
Navigatsiooniperiood: 1. mai - 31. oktoober.
Sadamas on üksteist kaid sügavusega kai ääres 2,2 kuni 4 meetrit.
Sadama territooriumil asuvad merenduskeskus, restoran, mitu poodi ja moodulhotell.
Selle aarde logimiseks:
Tuleb teha endast, enda kehaosast, enda kasutajanimest või endale kuuluvast esemest foto nii, et taustale jääb ka sadamamuuli roheline tulepaak. Pimedal ajal võetud pildil võiks olla nähtav tulepaaki roheline tuli. Vaata pildigaleriid.
Teel aarde poole näed betoonseinale kinnitatud metallplaate lindude kujudega ning nende nimetustega. Saada peitjale aardele kõige lähemal asuvalt plaadilt linnu nimetus. Leiulogi võid lisada kohe pärast vastuse saatmist.
Küsimus noorematele geopeituritele: Milline seos on piltidel kuvatud lindudel ja sadama nimel? Vastust peitjale saatma ei pea.
Nõuetele mittevastavad leiulogid lähevad kustutamisele!
Antud aare on avaldatud Geopeitus.ee lehel peitja kirjaliku nõusolekuga.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GCAJK9X
Logiteadete statistika:
19 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 20
Õhtune jalutuskäik poolsaarel. Alustuseks valgustatud muulil. TFTC!
Ilm oli üsna kolesügisene ja väga mõnus jalutada polnud, aga mis parata. Aitäh!
Talvel polegi siia varem sattunud. Täna sai see viga parandatud.
Tänan peitmast. Pilt GC
Külm ja kõle tuul, mils vees mõnulevaid kosklaid üldse ei morjenda.
Olenemata mitte kõige paremast ilmast ja hilisest kellaajast oli jalutajaid rohkem kui üks. Esmakordselt siin, täitsa kena kant. Tänud!
Teist korda siin tipus. Eelmine kord ka seoses geopeitusega. Aitäh uuesti kutsumast!
Käisime sammusid tegemas ja pärast kohvitamas. Koht oli täna nagu välja surnud. Jahidokid olid kõik tühjad ja ootasid kurvalt uue hooaja tulekut. Selleaastast talve arvestades oleks võinud ju vabalt aastaringi vees olla ;) Merel isegi oli kerge laine, aga muuli taga peegelsile vesi. Esimese hooga ei meenunud, aga objektile jõudes käis klõps ära, et olen ju geopeituse raames siin ka varem käinud. Tegime siis nullis mõned klõpsud ja siis juba edasi kohvikusse häädparemat nautima. Aitähhid peitjale jalutuse eest
See muul sai kohe mitu korda läbi jalutatud. Kui esimesel külastusel oli ilm kole tatine ja libe oli ka, kui kurivaim, siis teisel katsel olid olud juba märksa meeldivamad. Tänud aarde eest!
Uue aasta pikem jalutus. Tuul oli korralik, aga polnud viga. Foto Kaupo logis. Aitäh!
Tegime õhtul jooksuringi ja siis ka veel ühe väikese georingi. Korra olime siin juba käinud, täna siis teist korda külastamas. Üllatavalt palju inimesi siin jalutamast, mõni paatki vees.
Hea kiire cycle-in aare. Vaid napp 10 minutit parklast aardeni ja tagasi. Suvel saab siin tavaliselt kai otsas palju pikemalt aeg maha võetud.
NB! Linnu nimi saadetud peitjale GC sõnumina.
Tatsasin mõnuga mööda sadamaala ringi, piiludes millega siis siin äri teha üritatakse. Kuna suvi ja hooaeg läbi, ei puhunud mu meelest üheski ettevõtmises, peale Purje restorani, isegi mitte tuul. Eks see Eestimaa mereäär selline paraku on, hooaeg nõnna lühike. Mõnus oli jalutada ligi kaks kilomeetrit, kuigi aare parklast vaid 270 meetri kaugusel :-D Vaatasin ka linnud üle, mõnda nime ei teadnudki varem. Tagasi kõndisin mööda kai ülemist äärt. Juba on sinnagi ohtralt prahti visatud. Loojangul läks üks kaater veel merelegi.
Aitäh Romanile mõnusa jalutuse eest! Selgitas pead ja tekitas pisut mõtteidki.
See oli täna täitsa mõnus koht jalutamiseks - ei inimesi, ei tuult. Lubatud päikest ka polnud aga see ei seganud aaret leidmast. Aitäh end liigutama kutsumast!
Kuna metsarajad on jumalast jääs ja neid mööda kulgeda suhteliselt võimatu, siis võtsin ette parem teekonna sadamasse. Sinna läksin küll mööda kõnniteed, aga tagasi koju kulgesin mööda mere äärt. Igavesti tore jalutuskäik kujunes siit välja. Kutsa sai ka lustida nii et vähe polnud. Lasin ta küll mõneks ajaks lahti, aga kuna ta varsti võttis üles meil siin end kohalikuks pidava šaakali jäljed ja läks ikka kohe väga endast välja, siis panin ta varsti jälle paela otsa, vähemalt ei murra oma jalgu muudkui mööda kallakut mere äärde kividele tormates ja sealt taas üles kontrtollima, et kas ma ka veel ikka kuskil olen. Kohapeal oli tore. Kui ma oleks pidanud arvama, mis lind seal küll olla võiks, siis oleksin see olnud Krdi loll lind. (Ugalas lavastati sellenimeline näidend Tšehhovi Kajaka ainetel), aga ootamatult selgus, et too tegelane kaldub ikka linnuriigi teise otsa. Pildi tegemine oli ka väheke probleemne, no proovi sa pimedas sellele plinkivale tulele pihta saada. Aga millalgi ikka sain, kümmekond tuletut fotot läks lihtsalt kustutamisele. Pildil poseerib mu jumalast isiklik koer, all vasakul, ei ole all paremas nurgas. Tänud selle virtuaalse eest, kohe suund olemas, kuhu jalutada.