Päike

Lapsepõlvest saadik olen olen jooksnud ja uurinud raekülaranna niitudel loomi ja taimi. Mingi 5-6 aastaselt sattusin ühel kraavipervel metskitsega tõtt vaatama. Tükk aega istusin ja vaatasin, kuidas ta sööb ja ta vaatas mind. Minu jaoks on ka need männid rannaniidu servas olulised. Tore oli tormistel ilmadel nende otsa ronida ja tuules kiikuda. See on nii mõnus ja rahustav. Käin praegugi mõne männi otsas istumas merd ja rannaniitu vaatamas, kui on raske ning see tühi tunne või lihtsalt mõtlemas. Ka kõige tormisemal päeval neil istudes paistab päike minu jaoks. Mõnusat leidmist ja võimalusel istu ja vaata ka ...!