Kehtna mõis

Aarde on peitnud geopeitur AgnesCarmen, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või all servas) kaudu.

Kehtna mõisa on esmamainitud 1470. aastal, mil see kuulus Vietinghoffide suguvõsale, ka Saksa Ordu ajal on olnud Kehtna Vietinghoffide mõis. 1485. aastal jagab Arndt Wietinghoff oma venna nõusolekul talle kuuluvad valdused kahe poja vahel. Poeg Arndt sai Järvakandi mõisa ning Fromhold Kehtna (Hof Kechenell) ja Ohekatku (Odenkolk) mõisad. Simon, Arendi p Vietinghoff pantis osaliselt Kehtna mõisa Rootsi kuningas Erik XIV-le, osaliselt erakreeditoridele. Järgnevate sajandite jooksul oli mõisal palju omanikke (sh. Otto Tuve (1539), 1585. aastal andis Rootsi kuningas Johan III hea teenistuse eest Kehtna krahv Pontus de la Gardiele igaveseks valduseks. 1715. aastast läks mõis, Venemaa keisri käsul ja Eestimaa kindralkuberneri Aleksander Menšikovi kirjaga, bürgermeister Christopher Michaeli ja ta naise Hedwigi eluaegsesse valdusesse, 1726. aastal restitutsioonikomisjoni otsusega restitueeriti Kehtna mõis Pontus de la Gardie pärijale major Carl Gustav, Johan Gustavi p Boijele ja ta kaaspärijaile krahv Mauritz Lowenhauptile ja tema õdedele-vendadele. 1727. aastal müüdi mõis Hõreda mõisnik Hans Ludwig von Fockile.

1777.aastal omandasid mõisa jälle Vietinghoffid, kui 1777. aastal asessor Hans Ludwig von Bock loovutas leitnant Adam Friedrich von Vietinghoffile Kehtna mõisa, vastu saades Paeküla mõisa Märjamaa kihelkonnas, Vietinghoffide ajal rajati ka uhke mõisahoone.

1824.omandasid mõisa Benckendorffid ja 1874 Lilienfeldid, kes lasid varaklassitsistliku peahoone uusrenessanss-stiilis ümber ehitada. 1905. aasta ülestõusu ajal põletati Kehtna mõisa härrastemaja, mis peatselt taastati.

Viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks oli Helmuth von Lilienfeld. Pärast võõrandamist asus 1925. aastast[4], Kehtna mõisas Kehtna Kõrgem Tütarlaste Põllutöö ja Majapidamise Kool ja seejärel Kehtna sovhoostehnikum.

1997.aastast on mõisa peahoone eravalduses ning seda on korralikult restaureeritud.

Mõisahoone

Varaklassitsistlikus stiilis peahoone ehitati 1790. aastatel.

19.sajandi lõpul ehitati mõisahoone ümber uusrenessanss-stiilis.

1905.aasta mahapõletamisele järgnenud taastamise käigus sai hoone praeguse uusbarokse ilme. Hoonele lisati mansardkorrus ja kõrge murdkelpkatus, peasissekäik viidi lääneküljele jne. Uusklassitsistlik ja uusrokokoolik sisekujundus on säilinud. Uksed on kaunistatud karniisidega, tammepuust paraadtrepp viib teisele korrusele, kus asuvad ampiirsaal, barokksaal ja jahisaal.

Tähelepanuväärne on mõisat ümbritsev ligi 5 ha suurune park.

Võta aega ja naudi jalutuskäiku pargis.