Blondiiniga Vilsandil

Kulus umbes kaheksa ja pool aastat, et jätkata seeriat, mida alustasin kunagi oma sünnipäeval.

Ka seekordne kuupäev on märgiline – täpselt 12 aastat tagasi leidsime me oma esimese geoaarde. Samas on see juhus, et need kaks asja nüüd samale kuupäevale sattusid.

Vilsandi on minu jaoks koht, kuhu kunagi on jäetud tükike südant. Ja kui see siia kord jäetud siis lahti lasta sellest on päris võimatu. No ja ega ma ju seda soovigi.

Iga kord saarele tulles tahaks ajamasinad mere taha jätta, sest minu jaoks on sel saarel hoopis teine ajaarvamine. Ega seda ongi raske sõnadesse panna. Selleks tuleb saarel pikemalt olla ja seda peab ise tundma.

Aarde nimega seoses viskasin pilgu Google’sse ja tuleb välja, et blondiinid on sõjakamad kui brünetid ja punapead. Vot seda poleks ehk osanud arvatagi aga kui nüüd pisut järele mõelda siis võib sellele teadusuuringule isegi alla kirjutada :D

Veel väidavad teadlased, et linalakad on valmimad ilmutama sõjakat iseloomu, sest pälvivad teistest rohkem tähelepanu ning on seega harjunud oma tahtmist saama.

Naistel, kes juukseid blondeerivad, ilmnevad peagi samad iseloomuomadused, leidsid eksperdid.

Aga eks neid aastatepikkuseid uurimistöid on kindlasti veel ja veel tehtud. Kel huvi, see otsib ise või ootab kuni me blondiiniga veel mõnd külastustväärivat kohta teile tutvustame.

Aardetops sai jäetud Väike-Vilsandile, kuhu matkahuvilisi vähem satub. Aarde lähedal, kaunil merevaatega kohal, on võimalus jalga puhata pingil, mis paigaldatud Juhan Saare mälestuseks, kes saart paradiisiks pidas. Kunagi ammu oli ka mul au temaga kohtuda.

Selle metsa taga ei ole mets on meri…