EO: Tõmmu käpp

EO – seeria tutvustamaks meie looduses kasvavaid imelisi taimi ehk Eesti orhideesid.

Tõmmu käpp on käpaliste sugukonda, käpa perekonda kuuluv taimeliik. Tõmmu käpp on nimetuse saanud õiepungade tõmmupunase tooni järgi. Inglise keeles kutsutakse teda samal põhjusel nimetusega burnt orchid. Vahel on kirjanduses kasutatud tõmmu käpa sünonüümina ka roostekäppa. Taim on küllaltki pisike, enamasti 6-15 cm. Tõmmu käpp kuulub II kaitsekategooriasse.

2011 aastal valiti Eestis aasta orhideeks tõmmu käpp.

Levila lõunapiir on Hispaania ja Kreeka, põhjapiir Rootsi ja Eesti, lisaks on suured populatsioonid Suurbritannias. Eestis on tõmmu käpp kõige arvukam Saaremaal ja Hiiumaal. Kesk- ja Lõuna-Euroopas kasvab tõmmu käpp Alpi ja Karpaatide mäestikes kuni 2400 meetri kõrgusel.

Tõmmu käpp on Eesti käpaliste hulgas eriline, sest taimed õitsevad erinevatel aegadel. Ida-Saaremaal, Muhu saarel ja Kuresaare lähedal Loode tammikus on tavaline õitsemisaeg mai alguses. Lääne-Saaremaal, mandril ja Hiiumaal õitseb taim alles juulis.

Tõmmu käpp ei tooda nektarit, õisi tolmeldavad mardikad, väike-õiesikk ja väikesed kärbsed. Seemned on sugukonnas ühed kõige väiksemad ja ka areng seemnest uue seemneni on väga aeglane, umbes 16 aastat.

Nii nagu mõni teine meie käpalise liik läheb tõmmu käpp aeg-ajalt soikeseisundisse, s.t. taimed ei pruugi igal aastal endale leherosetti kasvatada ja elavad maa all oma salapärast elu juuremugulana.

Aarde asukoha koordinaatide teadasaamiseks tuleb lahendada pusle Tõmmu käpp