Kiri administraatoritele
Karjase
Peitis 15.02.09 Raivo [raivo]
| Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vanemad külaelanikud räägivad et maja ehitas siia sooservale Roela mõisnik oma karjasele. Veel peale sõda olevat lapsed sealt Tudusse kooli käinud. Lähedal asuvat seljandikku teatakse Priidu künkana.
Selle sajandi tormid ja neile järgnevad raied ning metsahooldustööd on kunagise kauge ja metsiku piirkonna kergelt ligipääsetavaks muutnud. Praegu meenutab kunagist eluaset vaid üksik õunapuu.
Aare on peidetud sellest 15 sammu kaugusele. Varjuks kõrvuti kasvavad kask ja kuusk, karbil katteks mõned kuuseoksad. Karp sisaldab geopeituse infolehe, logiraamatu, kirjutusvahendid ja peotäie vahetuskraami.
Aare asub looduskaitsealal kuid kaitse-eeskiri ei sea piiranguid piirkonnas viibimisele.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
võsa (1), pikem_matk(>1km) (1), maasturiga_huvitav (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1MQB9
Logiteadete statistika:
49 (96,1%) 
2
2
0
0
0
0
Kokku: 53
 Peidukoht on pildil |
7 juuni 2017 ei leidnud Karl [zdrk
]Loobusin, sest ei pääsenud autoga sinna kuhu tahtnud oleksin. 3km enne väljavaadatud parklat oli keegi ehitanud ette blokaadi. Mõned palgid, paar kivi ja kaetud kuusevõsaga. Paistsid küll täiesti käsitsi teisaldatavad aga eeldasin, et ju siis peab põhjusega siia pandud olema. Äkki käimas metsategu ja ei taheta et keegi ette jääks vms. Kuna minu veevarud olid ka põhimõtteliselt otsas, siis ei hakanud palavaga ka pikka jalutuskäiku ette võtma. Jätsin teiseks korraks.
Teeblokaad
9 august 2010 ei leidnud Andreas [gpsitu]Minul nii hästi kui eespool kirjutanutel ei läinud. Ilmselt eelmise öö äikesetormist kukkunud puu takistas edasiliikumise ~5 km kaugusel nullist. Kuna aga autol rippusid ka jalgrattad, siis otsustasin kohale vändata. Paraku aga purunes minu linnaratta kumm kohe peale esimese poole kilomeetri läbimist - oma viga, unustasin kummidest õhku välja lasta - ning nii pidin auto juurde naasma. Et aga geopeitur alla ei anna, siis võtsin teise, maastikule sobivama ratta.
Seda rattaretke ei hakka ma pikemalt kirjeldama, piisab vast iseloomustavast sõnast "kurnav". Sest teed on seal jubeda "sillutisega" ning otse loomulikult polnud 5 km linnulennult tegelikkuses isegi mitte 5 km lähedanegi distants.
Kõige tipuks lõppes rattale sobiv tee vähemalt kilomeetri kaugusel aardest. Kuna seegi distants ei tundunud esialgu mingi ületamatu taksitusena, siis hakkasin mööda võssakasvanud sihti aarde poole murdma. Kuid peagi sai ka siht otsa ning järgnes too rinnuni rohu, ümberkukkunud puudega ning kraavidega maastik. Vast 600 meetri kaugusel nullist otsustasin, et edasi murdmine pole enam mõttekas ning loobusin.
See aareleiu üritus tõmbas kriipsu peale kõigile sellesse päeva planeeritud aardeotsingutele Virumaal, sest ajagraafik hakkas peale suruma. Karm, karm ja veelkord karm. Eks üritan millalgi uuesti.