Õmma

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

29 detsember 2024 leidis Allan [geobeargraphy]

Äge seiklus rabas. Tänud tutvustamast.

23 juuni 2024 leidis Tõnu ja Hugo [telv]

Ilus rahulik kohake oli siiamaani. Nüüd uue "maanteega" võib muutuda populaarseks. Lõpuks sai ka aare regatud, siiamaani olin jätnud alles, et oleks põhjust jälle tulla. Ujuda oli mõnus.

16 juuni 2024 leidis Nuuskmõmmik [nuuskmommik]

Tänud peitjale. Äge koht. Oleks tahtnud pikemalt molutama jääda. Järve esi mõnusalt soe.

1 mai 2024 leidis Inge [aunad]

Kui surnud rabast läbi saime, siis kenas rabas oli ilmatuma lai uus laudtee, mida mööda sai muretult silmad kinni kohale astuda. Igati meeldivasse kohta juhatab see aare.

Tänan peitmast.

14 veebruar 2023 leidis Maret [tohuvapohu]

Täna oli imeilus päikeseline ilm, nii et patt oleks olnud linna jääda. Nii kui kohustustest vabanesin, plagasin siit minema. Vaatasin kohe hea mitu aaret välja, mille juures täna ära käia, aga kuna üsna varsti kutsuti mind linna tagasi, jäi see ainukeseks. Teekonnast aardeni esimene pool oli kaunikesti igav seal turbavälja kõrval, teine pool aga ülihuvitav. Nimelt sealtmaalt, kus vist oleks pidanud laudtee olema, oli jäätee. Täielik kiilakas. Otse loomulikult olin selleks olukorraks valmistunud, nii et seljakotist naglid välja ja saabastele alla. Aga ikkagi oli suht ebakindel astumine, kuid kohale ma sain ja pärast tagasigi. Seejuures kogu tee püstiasendis. Kohapeal vaatasin kõigepealt kõik vaadatavad kohad üle, siis lugesin logisid ja sain aru, et vaadates ei leia siit muffigi, seega hakkasin poleerima. Siis juba sai leid ka pea kohe vormistatud. Tänud peitjale aarde eest.

13 november 2022 leidis Katri, Reet, Triinu O [katri]

Õmma avastamine oli juba väga ammu plaanis, aga kuidagi ei saanud ette võetud. Kui siis Triinu pakkus et läheks Marimetsa rappa, sai ta kähku ümber räägitud. Õnneks on olnud kuiv suvi ja kuivapoolne sügis, seega oli aardeni pääsemine suht lihtne. Tagasiteel tegime veel põike, et vaadata ka natuke kaugema asuvaid laukaid. Onn on muljetavaldav, raba ise selline.... teistmoodi. Laukaid eriti pole, pigem mättane. Ilm oli ebareaalselt ilus, 2022. aasta 13. novembril oli 10 kraadi sooja ja paistis ere päike. Onni tagumise seina ääres sai mõnusasti päikese käes vedeleda ja piknikku pidada. Aarde logisid lugedes tekkis mingi aja jooksul arusaam, kust otsima peaks. Kui olime aarde tuvastanud ja nuputasime, et kuidas seda kätte saada, meenus mulle, et mul on pikad käed. Mis riiete ostmisel nuhtlus, on Geopeituse otsimisel abiks. Aitäh aarde peitjale, kindlasti külastamist väärt koht.

1 oktoober 2022 leidis Juta ja Sven [jutsi]

Sven luges kuskilt lugu Õmma rabast ja seal asuvast vaatetornist, mina ühtlasi kiikasin, kas selles kohas ka aaret oleks. Üks pluss üks sai kokku ja seega otsustasime ootamatult mõnusa ilmaga laupäeva veeta just siin. Matk on mõnus lühike, kohapeal vaade uskumatu, nii äge! Külalisteraamatus vahva jutt sellest, kuidas lapsena ühele isikule isa parve ehitas siia lauka peale ning nüüd sellest parvest omamoodi ujuvsaar on saanud. Aitäh kutsumast!

17 september 2022 leidis Christine [catiberg]

Leitud. Aitäh!

17 september 2022 leidis Herki [wingman]

Täiesti kena ja mugav rada viis aardeni. Õnneks defineerisin vihjet õigesti ja leid tuli kiiresti. Luukeresid ei hulpinud kuskil. Aitäh!

31 juuli 2022 leidis Taavi [kuukala]

Leitud

16 juuli 2022 leidis Oliver, Elve & Veiko [vx]

Haapsalus äärelinnast lahkudes valisime vahepeatuseks Õmma raba kuna see jäi praktiliselt teele, tutvustuses lubati laudteed, järve ja metsaonni ning siin me polnud varem käinud ja kodust spetsiaalselt nii lühikesele rajale nagunii tulema ei hakkaks.
Algul veits üllatas, et suurelt teel ühtegi silti siia RMK rajale ei juhata kuigi rajal olid RMK tähisega suunaviidad täitsa olemas. Aga raja seisukorda nähes sai selgeks, miks seda rada väga ei reklaamita. Ma ei tea kas turbavälja servas ka varem laudtee oli või mitte aga praegu igatahes pole, õnneks maapind oli piisavalt kuiv. Umbes viimased 700m oli siis laudtee, millest pole enam palju alles jäänud ja meie oma (esialgu) valgete linnapapudega sobisime siia rajale eriti "hästi" :) Õnneks metsaonn oli alles ja kuigi pisut väsinud siis ikkagi päris viisakas ja täiesti kasutatav. Nautisime seal vaateid ja tegime pilte ning vahepeal otsisin ka aarde üles. Alguses ikka valedest kohtadest aga kui midagi ei leidnud siis tekkis plaan B, mida ka üks varasem logi toetas. Abivahendiga oli õige koha tuvastamine lihtne. Topsil väike tükike küljest ära näritud aga sisu täitsa ok. Täname siia juhatamast.

28 mai 2022 leidis Mario [uusmario]

Leitud

17 aprill 2022 leidis Heigo [sansam]

Tänud peitjale aarde eest!
No võttis ikka kiruma küll, sest ma katsusin ju sealt. Suhteliselt kiiresti algas mul ka ülemõtlemine, kus kõik palgipraod sai põhjalikult läbi uuritud.
Õnneks oli ilus ilm ja nautisin otsimist, aga entusiasmi jagub ikkagi teatud piirini. Siis sai peitjaga ühendust võetud, peale mida väike tiir ümber maja jälle ja käes ta oligi.

16 aprill 2022 leidis Margus & [madkool]

Leitud, logitud, tänan!

11 veebruar 2022 leidis Mikk, Jaanika [silmsirkel]

Parklas olevasse autosse saabus mees ja lahkus. Oma nime oli ta küll maja külalisteraamatusse märkinud, kuid logiraamat oli puutumata. Laudteest sai ainult unistada, jääkoorik lumel oli liiga õhuke, et kõiki samme kanda, nii et oli väsitav minek. Talvel ööbimiseks on see onn kahjuks küttekoldeta, soojemal ajal võib siin päris mõnus ööbida olla. Logiraamat oli endiselt kuiv ja korras, aitäh aarde eest!

23 jaanuar 2022 leidis Margus ja Krissu [yksk6ik]

Alustasime oma teekonda Õmma aardest. Väidetav matkarada on viidud kraavi pervele aga milline see tegelikult välja näeb, me teada ei saanud. Lumevaip oli katnud kogu kraavipealse ja selle teekonna läbimiseks pidime lumes sumpama. Raba äärde jõudes oli sealt teekond onnini kord kandev jääkoorik, kust lumi kõik ära tuisanud, kord paras sumpamine lumes.

Onni sai igalt poolt uudistatud, lõpuks otsisime ka aarde üles. Tänud

15 jaanuar 2022 leidis Marko, Margo, Jaanus, Veiko, Katrin, Meelis, Raivo ja [indrekn]

Tegime sõpradega traditsioonilist aasta alguse laagrit ja sai ka siit läbi matkatud. Tegime suppi ja mustika kisselli ja nautisime olemist. Tänud ka siin peituvale aardele!

1 jaanuar 2022 leidis Jaanika, Margus, Tristan, Arabella, Jevgenia, Raimo, Oliver, Gerli ja Thor [jaika]

Aasta esimest ilusat päikesepaistelist päeva otsustasime peale aastavahetuspidu tähistada loodusmatkaga ja mõtlesime kuhu siis minna võiks. Millegipärast tõmbas nii mind kui Jevgeniat rappa ja rääkisime ka mehed-lapsed nõusse.

Selle majakese olemasolu siin teadsin kuskilt (ma ei mäleta enam, kust) juba ammu, aga vaatama polnud ma seda veel jõudnud ja nii tundus see sobiv sihtpunkt olevat. Tee siia oli parklast liigagi lihtne ja lühike ja jõudsime kiirelt kohale, kuna parklas enne meid ühtegi autot polnud, lootsime eest leida tühja maja - aga ei - maja oli hoopis inimesi ja koeri paksult täis.

Esimesele korrusele, kus oli lisaks mugudele veel neli haukuvat koera, me isegi ei üritanud ennast sisse pressida. Teisel korrusel oli õnneks vaid üks lumest endale teed keetev mugu ja seal pidasime meiegi pisikese söögipausi ja käisime kordamööda tornis vaadet imetlemas.

Silveri logis olnud sõrgadega purke õnneks enam kuskil näha ei olnud (vb olid need esimesel korrusel, kus me ei käinud) ja üldse tundus maja suhteliselt korralik ja majaümbrus väga kaunis.

Mõtlesin et kus see aare siis olla võiks, et loodetavasti mitte esimesel korrusel, sest siis jääb see logimata, kuna koertega mugud ei kavatsenudki minna värsket õhku hingama. Alustasin maja süstemaatilist läbiotsimist ja peale pisikest vihjepojukest see aare ka leitud sai. Õnneks on see peidetud nii, et seda on võimalik ka mugurikkal ajal logida. Aitäh peitjale!

Kuna ümbrus oli nii ilus ja päike paistis, siis korjasime oma kraaplevad kratid majast ja õue pealt kokku ja mõtlesime koos mis nüüd edasi teha, sest tagasi auto juurde ja koju küll veel minna ei raatsiks. Lõin aardekaardi lahti ja mis ma näen - linnulennult ca 1,6km kaugusel, keset raba on veel üks leidmata aare. Ja millal siis veel meiesugused rabakogemuseta ja räätsadeta rohelised võiks rappa minna kui mitte talvel, kui maa on kenasti külmunud ja laukasse kukkumist karta pole...

Piltidega on midagi valesti läinud üleslaadimisel, kõvasti hämaramad kui originaalid.

31 detsember 2021 leidis Hellik, Andres, Mihkel, Tambet ja veel mõned lapsed :) [suspert]

Aasta viimasel päeval sai tehtud väike matk Õmma rappa - tegime suppi ja logisime aarde!

8 august 2021 leidis Kristjan [kr1s7jan]

Ilus ja tore koht, aaret otsima asudes jäi juhuslikult päris kiiresti näppu. Aitäh!

2 august 2021 leidis Helen ja SalmeS [helen]

10-päevase saarte geotiiru, mille käigus sai autoga läbitud 1200 km, lõpetuseks sobis imehästi üks ilus rabamatk kauni rabajärve äärde. Parklas oli üks auto ja korraks tekkis isegi väike hirm, et kui onn hõivatud, siis kuidas seal midagi otsida saaks. Õnneks sel ajal kui auto juures veel kohmitsesime märkasime raba poolt lähenemas kahte inimest. Juhhei, koht seega vaba ja asusime rõõmsalt teele.
Turbaväljade ääres kulgev matkarada oli värskete viitadega tähistatud ja rada ise nii kuiv, et lausa tolmas. Ka rabas kulgev laudtee oli täiesti kuiv ja praegu saab onnile läheneda kasvõi lakkkingades. Ülimõnus astumine praegu suvisel ajal, kui mitte ühtegi tüütavat putukat ka polnud.
Mõne aja pärast hakkasime nägema veesilma ja siis tuli puude varjust nähtavale ka onn. Tegelikult pole see ju üldse onn, täitsa mitmekordne elamu. Uudistasime kõik kohad läbi ja ikka üsna mitu ringi. Kui maja siseeluga sai piisavalt tutvutud, siis vaatlesime seda ka väljast. Vanu palke oli mõnus silitada, aga vat see aardetops oli ikka õige kavalasti peidus. Vahepeal istusime trepil, vaatasime järvele, lugesime logisid ja kogusime mõtteid. Veel mõni ring majale ja ikka mitte midagi. Peale õlekõrre haaramist sai õnneks aare leitud, selgus et pikematel inimestel siin ikka tuntav eelis.
Peale logiraamatusse nimede kirja panekut lappasime läbi ka onni külalisteraamatu. Leidsime sealt nii mõnegi geopeituri sissekande. Kahjuks ise ei saanud märget maha jätta, kuna raamat oli juba tagakaaneni täis kirjutatud.
Suur tänu vahvasse kohta juhatamast! Meile meeldis väga!

30 aprill 2021 leidis Eda, Kaido, Gordon, Patrik [tumevalge]

Matk selle aardeni oli päris meeleolukas. Kõigepealt avastasid neljaliikmelisest seltskonnast 2, et oih, and unustasid kummikud koju. Meil polnud aimugi milline tee eees ootab. Asusime mööda kruusateed minekule. Isegi mööda turbaraba äärt oli täitsa mõnus astumine. Kui aga jõudsime laudteele, oli rõõm üürike. See toredus lõppes kiiresti. 6-aastane astus reipalt laudteest mööda ja oli põlvini mudas, ketsidega tegelastel olid ka juba jalad märjad. Pooled andsid alla ja läksid auto juurde tagasi. Ma õngitsesin pisikese matkaselli mülkast välja, rahustasin maha ja kui tuli välja, et tihe kombekas polnud üldse vett kummikusse lasknud, läksime edasi. Alguses oli liikumine ettevaatlik ja vaevaline, kuid pisipeitur kohanes peagi ja oskas ise õiget teed leida. Laudtee jupid, mis alles on, olid enamalt jaolt mudakihi all. Peagi olime raba järve ääres. Leidsime ka onni. On ikka vägev ehitis siin. Poleks arvanudki. Uudistasime kõik tasandid üle ja aare ilmutas end viimasena vaadatud kohast. Nimed kirja ja tagasi minek. Terve sain nüüd õpetussõnu ja manitsusi kuulda, kuhu astuda ei tohi, kui ei taha mülkasse vajuda. Kogemused rääkisid :) autoni jõudes olid osadel juba sokid peaaegu kuivada jõudnud. Aitäh kaunisse kohta juhatamast.

24 aprill 2021 leidis Mariann [sefiiritort]

Sadas vihma, sadas lund, natuke oli ka päikest. Jõudsime ilusti suures osas raja kõrval liikudes, aga isegi kaks neljajalgset said ilusti kohale. Väga ilus ja maaliline koht, aarde leidsime ka peale mõningast otsimist. Aitäh!

23 aprill 2021 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Kui keegi juhtub sinna minema või otsib sihtmärki, kuhu sammud seada, siis hoidke silmad lahti. Risti-Palivere kandist otsitakse Keilast kaduma läinud Karelit... Mingite vihjete põhjal ollakse jõutud siiakanti... Äkki on abi...

https://www.facebook.com/487452667968624/posts/3920513274662529/

31 märts 2021 leidis Anna & [kallo]

Olles Õmma rabas teiste aaretega ühele poole saanud jäi veel üle ka siit järveäärsest metsaonnist läbi käia. Teel parklasse nuputasime, et kas tulla ka siia kummikutes või panna matkatossud jalga, kuna siin ka ju laudtee. Otsustasime, et jääme igaks juhuks kummikutele kindlaks. Otsus oli õige. Mööda kruusateed oli hea jalutada, aga turbaväljade juures viis rada raba servale ja seal oli märg. Nii oli ka kõik edasine märg, ka laudtee. Kui esimesed umbes 50m sellest oli kuiv, siis edasi oli kogu laudtee stabiilselt 10-20cm vee all, seega oli mõttekam kõndida selle kõrval kui selle peal.

Kohale aga jõudsime kiirelt ning avastasime eest päris huvitava arhitektuuriga metsaonni. Näha on, et seda külastatakse ning selles ka ööbitakse. Üsna spartalik see olustik on, peab tunnistama, aga vahel ongi vaja kogeda ka selliseid tingimusi, et oskaks ehk paremini hinnata seda, mis meil igapäevaselt on.

Aardega läks kärmelt, see tuli kenasti oma peidukast päevavalgele. Aitäh.

9 jaanuar 2021 leidis Tarmo perega [tarmoxy]

Suundusime jälle Koluvere poole. Aga nagu ka eelmisel korral oli nüüd mõte ennem lauda istumist kusagilt rabast läbi põigata. Kui eelmine kord käisime Marimetsas siis täna tulime teisele poole Õmmat uudistama. Lund väga polnud ja maapind oli mõnusalt kõvaks külmunud nii et osaliselt vee/jää all olev matkarada ei valmistanud mingeid raskusi. Kui huvitav tornhütt uudistatud vaatasime järgmisena rabajärve ja mõte liikus kohe ühes suunas. Erinevalt Viru rabast oli siin kohe käepärast ka jäälõhkuja võtta hetke pärast saigi chill asendi sisse võtta. Koht iseenesest on täitsa lahe. Teinekord siia koos magamiskottidega tulema ;) Tänud peitjale

14 november 2020 leidis Heili [bonksu]

Teisel katsel sobilike abivahenditega siiski õnnestus leida. Topsik täitsa olemas ja normaalses korras.

10 aprill 2020 leidis Mari [marihen]

Parklas olid mõned autod, aga ei midagi hullu. Minnes tulid juba mõned vastu, aga kohapeal oli üks perekond, kes just onnikese taga päikest võtsid. Seega sain otsida ainult silmadega, kuna aga silma midagi ei jäänud, siis istusin järve äärde maha ja jäin ootama mugude lahkumist. Krt, terve tunnike sain seal istuda ja oodata. Lõpuks siiski sättisid nad minekule ning mina alustasin kähku otsinguid, enne kui uued mugud kohale tulevad. Kammisin kõik võimalikud kohad kolm korda läbi... no mida ei ole, seda ei ole... tegin kõne ka varem leidjale ja sellest ei olnud ka kasu, sest viidatud kohta olin juba korduvalt poleerinud. No ja siis jõudsidki kohale järgmised mugud. Istusin ja mõtlesin, et mida siis edasi teha... oli ju seda aaret eile just leitud. Kurvalt viskasin pilgu veel aknast tuppa ja mida ma näen... geopeituse tops vedeleb toas laua peal... olin ma ju toas ennegi käinud, aga laual olevatele asjadele tähelepanu ei pööranud. Oh seda rõõmu! Sain logi kirja ja pistsin topsi sinna tagasi, kus varemleidja sõnul ta õige koht on. Tänan.

20 august 2019 leidis Kelli [keliskelli]

Leitud

25 juuli 2019 leidis Maire ja Kristjan [ftf]

Läks üksjagu aega enne kui tuli sobiv hetk nimed raamatusse kirjutada.

25 juuli 2019 leidis Maire ja Kristjan [sportlane]

Siin oli ikka üksjagu tegemist, et märkamatult nimed kirja saada, tänud.

7 juuli 2019 leidis   [tunk]

Matka teine pool laudteel päris rabas oli väga mõnus. Kohapeal tabas mind esiti küll väike nördimus - onn oli hõivatud ning seal puhkaja chillis parasjagu väljas, riided ja matkasaapad kuivatamiseks laiali laotatud. Mind nähti kohe. Nulli ümbruses otsides omaette vaikselt nahistamine oleks kindlasti kahtlusi/küsimusi tekitanud. Panin sisimas vaimu valmis mitteleiuga lahkumiseks. Aga kuna juba kohale tuldud sai, siis tervitasin ja hakkasin fotosid tegema. Tervitusele vastati inglise keeles. Küsisin, kust ta pärit on, edasi sattusime pikemalt vestlema. Ligi tund aega vist lausa.

Aaron on pärit Uus-Mermaalt, aga oma elu viimased 6 aastat olevat ta üle maailma igal pool ringi rännanud. Peamiselt pöidlaküüdimatkajana, aeg-ajalt siin-seal end mõneks kuuks sisse seades, kuid ränduri tõmme on tugev ja sunnib aina uusi paiku ja uusi kultuure-rahvaid avastama. Kogu elu on tal seljakotis kaasas. Tööks õpetab inglise keelt, online ja kaugeltki mitte igapäevaselt.

Viimase aasta jooksul on ta Euroopas matkanud, muuhulgas enamiku endise N. Liidu maadest - Kaukaasiast läbi Venemaa, Ukraina, Valgevene, Leedu ja Läti meieni välja. Ikka pöidlaküüdiga. Avaldab imestust kui palju siin inglise keelt räägitakse. Iga teine eestlane saab piisavalt hästi aru, et suhtelmine pole probleem, samas kui Kaukaasias saab inglise keelega kuidagimoodi hakkama vaid iga kahekümnes. Plaanib Eestist 2 nädala pärast Soome edasi minna. Veidi kadestan teda ja tunnistan, et vahest tahaks isegi pikalt (aastaid) sarnast ränduri elu elada. Samas jääksin ühest-koma-teisest ilmselt puudust tundma. Peale matkamise, reisimise, keelte ja inimeste on jututeemadeks loodus ja loomad, peamiselt Eestis, Uus-Meremaal ning Austraalias. Aaron kiidab meie rabasid ja neis valitsevat piiritut rahu. Lõpuks mainin ka enda hobi ning lisaeesmärki siia tulekul. Ta pole geopeitusega kursis, niisiis selgitan pisut asja sisu. Päris nii huvitatud ta ei tundu, et tahaks kohe koos aarde üles otsida. Mina seda siiski teen, maailmarändur läheb samal ajal rabajärve ujuma.

Vatsis - vahest harva osutub nulli hõivanud mugu ootamatult meeldivaks üllatuseks :o) Aitäh kutsumast!

30 märts 2019 leidis Sander [nogravity]

Alles kui autosse tagasi jõudsime siis hakkasin silveri logi lugema ja kõik samad mõtted olid juba kirjas mida isegi tee peal mõtlesin. Sai ka pendeldatud tee peal ja selle kõrval, aga kuna ikkagi raba siis panime kummikud jalga ja ei kahetse üldse :) Hääber oli raju, sai ka purkide sisu uudistatud ja vaadatud ja tegin ka pilte kuna sellist asja pole elusees ise näinud, kui siis ainult filmis wrong turn. Ja aaret sai ka oma pool h otsitud, algul terve maja läbi ja siis vaatasin alles kaarti. Aga ei tulnud ka sealt kuna silver raske südamega pani tagasi sinna kus ta oli. Tahtsin ka tagasi nulli panna aga kuna ta juba seal oli siis mnjah. Aga koht lahe ja tänud matka eest :)

20 oktoober 2018 ei leidnud Ingrid [ingrid]

Tegin ühe plaanivälise kõrvalepõike rabasse. Laudteest olid järgi vaid vettind lauad vee all, aga sellest polnud nagu midagi. Hullem oli kui onni juurde jõudes seal rabavaikuse asemel noorte inimeste karjuvat muusikat pidin kuulama. Topsi ka ei leidnud. Täitsa rappa läinud käik:)

19 oktoober 2018 leidis Silver [silver0]

Rabas käikude kogemus on hetkel mul veel suht nullilähedane. Mööda laudteed kõndimisi ma ei arvesta, see on miskit muud. Talvel sai siiski kaks katset tehtud, üks neist oli edukas, teine lõppes märja jalaga. Seega ootan huviga kui saan kunagi mõne kogenenuma sabas lonkida ja teadmisi omandada. Seetõttu viskasin sellel päeval veel peast välja igasugused baskerville`de koera jäljed ja teisipäevased tüngad. Aga kaart näitas selle onnikese juurde viivat mõnusat rada ja tulin proovima. Olles turbaväljalt läbi pressinud ma selle rajakese siis leidsingi. Üllatuslikult oli selle seisukord alla igasuguse arvestuse. Aga pinnas tundus kandvat. Vooklesin nagu uss seal rabas, kord laudteel, kord raja kõrval. Enam vahet ka polnud, igal pool oli vesine ja jalad said peagi märjaks. Kohale jõudes tabas tõsine üllatus, sellist häärberit ma sealt küll poleks osanud oodata. Aga üllatusi jagus veelgi. Kui asusin uurima mis marinaad seal riiulis purkidesse on üles reastatud, siis vastu vaatas ikka päris võigas vaatepilt. Igas purgis üks seasõrg. No milleks see veel vajalik on ma aru ei saanudki. Igatahes tekitas see hoopis judinaid mitte soovi seal ööbida. Nagu oleks vale pöörde teinud ja mingite ebardite majas ringi luusinud. Kuigi maja oli huvitav ja koht lummav siis enam pikemalt ma seal peatuda ei tahtnud ja proovisin kiirelt aarde üles leida ja kaduda. See kiire venis aga päris pikaks. Ei tahtnud see leid kuidagi tulla. Ja kui lõpuks leidsin siis see lausa karjus silma. Vägisi oleks tahtnud selle sinna viia kuhu maa-ameti kaart näitas aga raske südamega panin selle vanasse kohta siiski tagasi. Tagasitee möödus sama vesiselt. Kuna saapad märjad ja tossud vett ei pea siis tänu sellele sai ülejäänud päev suht kiirnopetele ümber planeeritud. Väga kummaline koht oli, jääb vist pikaks ajaks meelde.

Tänud.

22 juuli 2018 leidis Henrik [uuspoiss]

Laudtee on tõesti väsinud olemisega, aga praeguse ilmaga ei valmista see suuremaid raskusi. Aare ilusti korras, see väike auk topsi servas on tema praeguses asukohas ilmselt pigem abiks, ei hoia niiskust kinni. Aga koht oli mulle seni täiesti tundmatu, aitäh näitamast!

10 märts 2018 leidis Sander,Krista [krista]

Rabas astudes hakkas aeg-ajalt silma kaugel asuv valge kolmnurk. Kutsuvalt lähedal tundus olema, mistõttu saigi rabast otse Õmma metsaonni suunas matkama hakatud. Maastik oli endiselt mõnus astuda ja nii see kestis kuni Lao rabajärveni. Sai siis kohapeal metsaonni igal korrusel käidud ja olukorraga tutvutud. Ei ole nii suurt tornehitist, onn-magalat enne külastanud. Jätkasime onni juurest rabas astumist, et külastada Risti aaret. Tänud peitjale.

1 oktoober 2017 kommenteeris Kadri [pekadrip]

See aardetops ei pea vett juba vist peale esimest talve, kui tunduvalt väiksemad elukad, kui seda on karud ta küljest matti võtsid. Hambajälgede järgi otsustades on hea isuga olnud pika sabaga, pisikeste kõrvade, suurte silmade ja kenade vurrudega piiksujad.
Kui aare on oma kohal seal, kus ta olema peaks, siis ei ole ka veepidavusega probleeme. Kuidas ta aga onni kõrval vedeleda sai, seda ma küll ei tea, sest oma pesast ta niisama kogemata välja kukkuda ei saa...
Eks näis, kas ja millal ma sinna jõuan asja uurima. Seniks loodame parimat.

24 september 2017 leidis Arvo [arvoaljaste]

Milline suurepärane ilm täna. Kuna laudrada täiesti hävinenud, siis sai jalad kohe märjaks ja viskasime jalanõud kõrvale ja terve tee aardeni ja tagasi sai paljajalu soojas vees plätserdatud. Ilusa ilmaga üks äraütlemata ilus kant, kuhu sattuda.

23 september 2017 leidis Ja Tiiu [martini]

konteiner vedeles onni kõrval rohus. Karu oli nurga küljest hammustanud ja vett ta enam ei pea. Panin konteineri kohta kus ka vihmaga peaks kuiv olema. Männiriisika elamus oli seninägematu.

15 august 2017 leidis Karl [zdrk]

Minuga võttis päeval ühendust Kaupo, kes uuris kas olen kuhugi minemas ka. Andsin märku, et plaaniks on Vormsi aga stardin juba õhtul lääne poole. Haaras minu ideest kinni. Pidime kokku saama Pimesiku aarde juures. Kuna ma olin varem linnast startinud, siis oli vaja teha umbes 40 minutit parajaks. Õmma aare paistis olevat selline hea kandidaat antud eesmärgiks. Auto jätsin keelumärgi ja suurte kivide juurde. Üks auto oli juba ees. See tähendas, et keegi on kas matkaraja peal või onnis. Hoidsin pöidlad pihus, et onni juures suurt seltskonda ei oleks. Mööda turbavälja oli väga luksuslik astuda. Ei põruta jalgu, ei ole võimalik kuhugi otsa koperdada ja vaade on kaugustesse. Pärast silda kui tekkis amortiseerunud laudtee läks asi kahtlaseks. Laudtee oli kohati täielikult rappa mattunud ehk kaetud musta plögaga. Imestan, et ma kordagi pikali ei kukkunud. Vähemalt kümme korda oli see talvine libastumise moment kus süda jätab mitu takti vahele ja keha on juba valmis prõntsatuseks vastu maad. Vahepeal kui laudtee täiesti ära kadus, mõtlesin et olen kaval ja astun kõrval asuvale mättale. See oli viga. Sain mõlemad jalad märjaks. Svamm mättad olid nii vett täis ennast imenud, et kõik vabanes kui sinn peale astusin. Kohapeal ei olnud ühtegi segavat inimest. Paarike oli just lahkunud järve kaldale jalutama. Uks oli tõmmatut nööriga lahti tuulduma. Otsisin üles aarde ja siis uudistasin ka kolmekorruselist onni. Ei kutsunud see onn mind just ööbima aga vaated olid ilusad. Sellega sai logitud minu viimane leidmata Raplamaa aare. Nüüd esimest korda mõni maakond täiesti aaretest tühjaks saanud. Enamus geosõite viib läbi Raplamaa ja alati hea olnud seal mõni kõrvalepõige teha. Järvamaa paistab samasugune koht olevat ja lähiajal ohustab ka samasugune saatus sedagi. Aitäh peitjale rappa kutsumast!

2 juuli 2017 leidis Anne, Tanel [nuffi]

Kuhu geopeitur läheb pärast rasket ööd? Loomulikult rappa.

Saime jalutada ja end tuulutada. Rada oli jah "parim enne möödas" aga viis vähemalt ilma gepsuta kohale. Siin oli ehe loodus, vaikus, ronisime torni ka, nautisime hetke. On ikka Eestimaa ilus, tänud kutsumast!

2 juuli 2017 leidis Tanel ja Anne [phantom]

Tagasiteel geojaanilt põikasime ka selle aarde juurest läbi. GPSi uurides ei saanud hästi aru, kas aareni jooksev joon on tee või hoopiski kraav. Tuli välja, et ega see vahe looduseski liiga selge polnud. Laudtee küll oli, aga kohati vee all, nii et targem oli mõned meetrit kõrvalt mööda sood kõndida. Kohale me siiski saime ja aardegi leidsime üsna kergelt üles. Aitäh peitjale.

2 juuli 2017 leidis Tiia, Einar [pagarid]

Parklas oli üks auto ees. Jälgi oli nii sinna kui tagasi. Laudteel õnnestus minnes Einaril lauajäänustest mööda astuda ja tagasiteel minul. Sellega välistasime järgmised raba-aarded. Onniust paotasin ainult natuke, sest kellegi varbad paistsid nari pealt. Einar leidis katuse alt aarde ja tegime kiiresti minekut. Aitäh!

1 juuli 2017 leidis Mihkel [mihkelp]

Nädalase Lääne-Eesti megarattamatka esimene leid. Jõudsin südaöösel koju pikalt ja väsitavalt Leedu reisilt ning hakkasin kohe matkaks asju pakkima. Algne plaan oli Riisiperest matka alustada, aga kuna ma tahtsin öösel natuke magada ka, siis kauplesin endale välja transpordi Ristile. Kuskil 11 ajal olingi Risti bussipeatuses koos varustusega. Panin ratta kokku ja hakkasin sõitma. Terveks matkaks lubas üsna viletsat ilma, vihm ning külmad temperatuurid pidavat tavalised olema. Õnneks olin ma selliste olude jaoks valmistunud. Kohe sõidu alguses tibas veidi vihma, aga etteruttavalt võin öelda, et see jäigi ainsaks vihmaks terve matka jooksul :) Kuna ilma kummikuteta ei tahtnud ma Risti aaret otsima minna, siis valisin nimekirjast järgmise, Õmma aarde. Logide järgi tundus olevat mõnus jalutuskäik laudteel. Parkisin ratta kuhugi põõsasse ja hakkasin mööda laudteed astuma. Üsna kiiresti jõudsin esimese vee all oleva laudtee osani. Sellest mööda ukerdades lootsin südamest, et ülejäänud rada on kuiv. Aga võta näpust. Mõne sammu pärast oli kogu laudtee vee all nii kaugele kui silm seletas. Oeh. Läskin siis paljajalu aardeni. Vesi oli soojem, kui arvasin. Aare logitud, mõltesin ka tornis ära käia, kuid taganesin nähes ukseavast kellegi asju. Tegin siis niisama järvest pilti. Tipa-tapa ratta juurde tagasi ning sõit jätkus. Aitäh!

22 mai 2017 leidis Meeli&Kaupo [lepalind]

Laudtee oli enamus rajast õhukese mudakihi all ja libe. Siiski suutsime küllili käimata kohale jõuda. Algul läksin hooga otsima ning ei näinud head vihjele vastavat peidukat. Pärast järve vaadates olid vanad mõtted peast läinud ja sain kohe aru, mida vihje tähendab.

9 aprill 2017 leidis Eerik [ohjaah]

Saiväike matk ette võetud et poistele väsket õhku anda ning siis pidi ju ka leidma mingi motivaatori - aarde otsimise, neile. Veidi aega läks, kuid oma pelgupaigast see aare ikka välja ilmus. Tänud

28 veebruar 2017 leidis Kerli ja Marten [martenl]

Väga kena kant, tänud peitjale. Aare leitud ja logitud.

18 veebruar 2017 leidis Ivar [triton]

Tõsiselt ilus koht ja onn. Suvel tuleb uuesti tulla. Tänud siia juhatamast! Aare heas seisus.

11 veebruar 2017 leidis Kadri & Patrick [kats]

See koht oli küll väga hea algus päevale :). Päike oli alles mõnda aega tagasi tõusnud, ilm ilus ja selge, puud härmatise all. Jalutuskäik oli mugav ja mingit ringi ekslemist ei olnud, kuigi algul tundus, et ligipääsu leidmisega võib veidi raskusi tekkida. Kuna kõik oli külmunud, oli jalutuskäik eriti lihtne. Torn ise oli päris huvitav, pole sellist mujal küll näinud. Tänud sinna juhatamast! Väga hea meel, et see üheks päeva sihtkohaks sai valitud :).

11 veebruar 2017 leidis Patrick, Kadri [patrick8891]

Ma teen lühidalt- no üks kuramuse lahe koht on see!!! :). Tõsiselt ka!!!

10 veebruar 2017 leidis Airi ja Margit [aurora]

Pikendasime oma Risti aarde otsimise rabamatka Õmma metsaonnini. Vahva koht. Tänud!

10 veebruar 2017 leidis Emily ja Airi [emily]

Sumasime läbi lume kolme maakonna kokkupuutekohast otsejoones siia. Väga muljetavaldav onn. Sinna tahaks teinekordki minna. Aga veidi soojemal ajal :)

15 jaanuar 2017 leidis Katre ja [thunder]

Kolme maakonna ristumispunktist võtsime otsesirge Õmma peale. Kulgemine oli mõnus-täielik tuulevaikus,õhutemperatuur +2. Igatahes mingil hetkel olid kindad täiesti liigsed.

Teel tuvastasime linnu-ja loomajälgi.Põhiliselt põtrade omasid.

Peagi hakkaski juba paistma jääkaane all olev väike järveke koos logidest tuttava puitehitisega.Viimased sajad meetrid veel kõndimist ja olimegi kohale jõudnud.

Alustuseks otsisin aarde üles .Leid tuli üllatavalt kiirelt.Tavaliselt läheb mul igasugu vaatetornide ja muude ehitistega kaua aega otsingutele.Tornist avanevat vaadet sai pikalt nauditud. Seejärel oli aeg juua teed ja nosida kaasavõetud võileibu.Taustaks tegi rähn tõsisemat tööjuppi......

Tegime veel mõned ülesvõtted ja asusime tagasiteele.Gepsu polnud enam vajagi,sest Ristil paiknev sidemast oli mõnusaks majakaks teel.

Ja nii saigi meie 6,44 km rännak ja „akude“ laadimine uueks töönädalaks selleks korraks läbi. Suurimad tänud.Loodetavasti saab peagi siia tagasi tulla Baskervillede koera jälgi üles võtma :)

12 november 2016 leidis Gerdi [jersikas]

Laupäevaseks retkeks käis suur valmistumine juba reedel. Läbi tuli lugeda kättesaadav info ja uurida juba käinud peituritelt, kas räätsadeta tasub üldse selle pehme ilmaga minna. Tasus küll. Eramaa sildi ja kivitõkkeni oli tee ilusti lahti ja sõidetav, teeäär aga jahimehi täis. Mul tekkisid kerged kõhklused, kas tasub sellisel hetkel hakata rabasse minema, aga lõpuks siiski otsustasime, et lähme. Teekond üle turbaväljade oli mugav, lumi oli parajalt madal ja pinnas selle all kindel. Maastik läks huvitavaks sillast üle jõudes. Võtsime suuna kaardi järgi ja jälgisime ka kõrvalolevat kohati kaduvat-kulgevat oletatavat kunagist rada, mis oli vett täis. Pärast mõõdukat lumes sumpamist ja paari väiksemat vajumist jõudsime õnnelikult onnini. Asusime aaret otsima, kui kaaslane osutas palgi peal olevale topsile, mis Geopeituse kirjaga vastu vaatas. Logisime ära, hooldasime veidi ja peitsime sinna, kus ta koordinaadi, vihje ja maastiku raskusastme järgi olema peaks. Käisime ka onnis kolamas ja vaadet nautimas, vaadet ja vaatamist jagus. Tagasiteel sumasime samades jälgedes tagasi, nentisime fakti, et aega me hästi ei planeerinud, varsti on hämar ja ühest aardest selleks geopeituse võlu tutvustavaks päevaks piisab.
Aitäh peitjale, väga mõnus koht aarde jaoks :)

17 september 2016 leidis koos Tiinaga [efffu]

Milline koht ja milline onn. Igati väärt seda teekonda aardeni :)

17 september 2016 leidis Tiina [tinntinnest]

Tõeline rabamatk :) ja kummikud on must have ;)

9 august 2016 leidis   [laur]

Peale Marimetsa aarde leidu piilusin korra gepsu ja nägin, et veel üks raba on lähedal. Samuti Marisel juba leitud, niiet paras seal ka üksi ära käia. Pikk tee oli küll juba seljataga aga aega veel oli ja sõitsin nii lähedale kui geps juhatas. Sealt olid aga aardeni veel tühised 1,2km ja nii ei tekkinud ka kahtlust kas ikka minna. Kuna eriti ma sellest rajast midagi ei teadnud, siis viskasin igaksjuhuks taas räätsad selga ja asusin teele. Seekord neid küll vaja ei olnud, aga kummikutega oleks jalad kuivaks jäänud :) Laudtee on mingil määral ikka olemas aga päris palju sellest on ka veel all. Peale lühikest jalutuskäiku olingi metsaonni ja järve ääres. Täiesti uskumatult kaunis koht taas :) Ja no mida onni :D Kiiresti leid kirja ja klõpsutasin ümbrusest väheke pilte. See ka tehtud, sai võetud ette lühike tagasitee :) Jalad said uuesti märjaks aga seekord tundus isegi tagasiminek lühem kui aardeni minnes :) Tavaliselt tundub vastupidi :)

See aare on minu jaoks veel ühe erilise tähendusega :) Nimelt selle aarde eelmise aasta Marise logi pani mind temale kirjutama. Lugesin kuidas üks võtab end kokku ja lihtsalt ronib üksi rappa. Tol hetkel polnud ma veel kordagi ka kusagilt laudteelt maha astunud. Võtsingi siis ennast kokku ja kirjutasin kirja, et äkki kunagi võiks koos kuhugi rappa minna...noh, et mõlemal turvalisem :) Aasta ja viis kuud hiljem oleme läbi käinud mitmeid rabasi, sadu aardeid niisama, ka mitmes teises riigis jne jne :) Elame koos juba...ma isegi ei oska arvutada :D Päris pika jupi :) Ehk et see aare muutis mu elu täielikult :) Poleks tulnud tema logi, poleks võibolla midagi juhtunud siiani :) Nüüd tänu geopeitusele oleme õnnelikult koos :) Ja, kraakleme ka ikka vahepeal aga muidu ikka õnnelikult :P Suured suured tänud sellele toredale mängule! Ja suured tänud peitjale! Palun veel rabakaid :)

23 juuni 2016 leidis Heldur [heldur]

Kaks rabaaaret siis järjest. Kui Risti oli mõnus rabamatk siis see oli väga mõnus jalutuskäik. Meeldis väga, ilus oli, tänan kutsumast!

29 mai 2016 leidis Jana, Liivi ja Kersti [merme]

Peale Marimetsa rabas jalutamist jäi energiat üle ja tuli tahtmine vaadata ka Õmma raba. Boonuseks aareleid. Ülevalt onnist avaneb ikka imeline vaade Lao järvele. Aitäh peitjale.

21 mai 2016 leidis Henriko ja Kleone [kleone]

Täna oli selle aarde otsimiseks ideaalne aeg. Auto jätsime turbaväljade alguse olevate suurtest kividest teetõkke juurde. Edasi juba jalgupidi mööda tolmavat kruusateed ja turbavälju raba servas oleva sillani. Sild ise tundus selline muistsete eestlast rajatisena, mis kõrgus turbakuristiku kohal. Vähemalt meid ta veel kandis. Laudteel endal polnud viga, kuigi raba tahab vägisi teisest võimust võtta. Kohati olid lauad turbakihiga kaetud ja kohe tee kõrval sellised põhjatud mülkad. Ühte sellisesse mülkasse õnnestus Henrikol põlvest saati sisse astuda ja edasi tundus talle raba olemus selgeks saanud olevat, st musta mülkasse ei tasu astuda. Veidi aja pärast olime torni juures, kus kõigepealt logisime aarde ja seejärel tegime ümbruses pakutavaga veidi tutvust. Aitäh.

17 aprill 2016 leidis S, M, I, K, V [mehka]

Leitud. Väga vesine oli kõik, isegi ülevalt poolt kallas vett juurde. Aga mõnus oli! :)

18 märts 2016 leidis Mari [marx303]

Eelmisel nädalal mõtlesin siia suuskadega tulla, kuid terve nädal on soe olnud, nii et loobusin sellest plaanist. Teine plaan oli ema kaasa võtta, kuid hommikul oli ilm väga kole. Puhus väga tugev tuul ja tuiskas rahelaadset toodet. Ema otsustas loobuda. Ja õieti tegi, sest kerge poleks tal seal olnud. Kuigi täna oli ilm jälle allpool nulli, siis raba see teema ei loksutanud. Tema sulas. Kõikjal voolasid kevadised veed. Lumi ja jää sulasid ja praksusid päikese käes. Kõige parem oli liikumiseks kasutada külmunud mättatutte.
Mõne aja pärast leidsin end suure sakraalehitise juurest, mis seekord polnudki kirik. Aga väga vaatamisväärne oli ta sellegipoolest. Vaatasin igalt korruselt kõike, mida vaadata andis. Aarde leidsin ja logisin ka ja mõne aja pärast tulin tagasi. Ilus oli rabas! Nagu ikka. Päike oli meiega, mistõttu oli kordades kaunim. Mina tänan!

13 märts 2016 leidis P, M, O [sylli]

Tahtsime Baskerville'ide koera aarde lõpuni teha, kuid avastasime enne minekut, et aare on ajutiselt kättesaamatu. Võtsime siis ette Õmma aarde, mis veidi eemal järve ääres pidi asuma. Peatusime keelumärgi taga ja alustasime teekonda üle valgete lumiste (turba)väljade. Lund oli vähe, koorik kõva ja kandis kenasti. Kaasatassitud räätsad seekord seljakoti külge rippuma jäidki. Isegi kummikuid poleks vaja olnud. Selline lihtne ja kiire minek siis seekord. Päike oli ka eelmisel päeval ära paistnud, niisiis jäi üle vaid kohale minna, aare leida ja tagasi tulla. Punane vaip küll üllatas! :) Aitäh väga mõnusa koha tutvustamise eest! EVEJ

5 märts 2016 leidis Marko [markosu]

Leitud.

27 veebruar 2016 leidis Raul/Kaspar [kaspar]

Üks mõnus laupäevane jalutuskäik. Lund oli palju, laudteed nägime-tundsime paaris kohas ainult. Otsisime tükkaega, enne kui õnn meie õuele saabus. Seegi pooljuhuslikult, vedeles aare nimelt maas- mitte oma ettenähtud kohas. Peale väikest kontrollkõnet varemleidjale panime loodetavasti õigesse kohta tagasi. Väga ilus koht :) Aitäh kutsumast.

26 detsember 2015 leidis Silver, Helle, Kärol [tobutuur]

Väike ekstreemsem matk aardeni pärast Marimetsa uut (euro)rada oli just see mida päeva lõpuks vaja. Saapad said väheke niiskeks kõigil, laudtee on praegusel ajal enamuses vee all. Hüpates mättalt mättale kalpsasime kohale ja samamoodi tagasi :) Koht on mõnus, võib-olla kunagi tuleme öömajale tagasi. V: mündi; J:konna Tänud peitjatele!

13 november 2015 leidis Carolys ja Taavi [sun123451]

Kuidagi oli mul meelest läinud, et siin ei ole ju selline euronõuetele vastav laudtee. Aga, mis mul meeles oli, oli see, et hiljuti oli kirjutatud logi, et tee on nähtav ja kasutatav. Tagantjärgi vaatasin, et Kadri logi oli kirjutatud lausa kuu aja eest aga kuu aega sügisel võib tähendada hoopis teistsugust olukorda. Nii ma unustasin ka Taavile öelda, et ta saapad kummikute vastu vahetaks. Peale paari märga lauda otsustas ta, et asi pole seda siiski väärt ja ega ma ka ise alguses päris kindel olnud, et kas ma ikka tahan/saan lõpuni minna. Alguses libisesin palju ja astusin ka paar korda laua keskosast mööda, nii et kummik oli peaaegu ääreni kinni. Eks ta veidi ekstreemne oli. Kui tavaliselt rabas olles vaatan enamasti kaugustesse ja loodusesse, siis seekord ma palju muud peale laudtee või kummikuid vees näinudki. Lõpp oli äge! Kõik oli äge! Väheke teistmoodi seiklus. Aitäh! EVEJ

18 oktoober 2015 hooldas Diana, Steffi ja mina [pekadrip]

Õmma raba laudtee on praegu üpris heas konditsioonis- veetase on ootamatult madal, seega laudtee on olemas. ;) Libeduses kahtlema ei pea ja laua kõrval on kena tüma maa kah, aga siiski- ta on.
Majake on kenasti alles paigal ja pole rändlindude kombel palkhaaval äralennule veel asutanud. Aardetops sama kena hiirehambajäljelise auguga, kuid samas heas seisukorras nagu varasematelgi aastatel. ;)
Seega, käes on ilusaim aeg Õmma rappa minna. Kuniks aare pole koos majakesega ära rännanud...

PS: suisa päise päeva ehk siis hommikul, kell kümme, kostis kuskilt rabast hundi ulgumine.. Nad elavad seal siiski, kuigi paar aastat tagasi veensin end lumel jälgi nähes, et see on koer, see on koer, see on koer, kindlasti ju on. ;)
Ilmselt siis oli hunt...
Või Baskervill...

31 august 2015 leidis Maris ja Simmo [simar]

Täname peitjat ilusasse kohta juhatamast. Kiire logi ja laudteed olid suhteliselt kuivad.

5 august 2015 leidis Kevin [k6]

Väga ilus maastik, ja lõpus ka pani imestama, et kes küll on viitsinud kõik need palgid sellisesse kohta tarida. Aitäh! Vaatan et juhuslikult tegin pildi täpselt samast kohast, mis üks peitja piltidest, paistab et veevaba lõik oli ka siis sündmus omaette.

9 mai 2015 ei leidnud Indrek [indexc]

Seekord ei leidnud kahjuks, laud tee aardeni oli mõnekoha peal veel veeall, nii et kohe laudtee alguses sai otsustatud et paljajalu on parem sellel teel liiguta. Õnneks raba vesi oli üllatavalt soe :)

3 aprill 2015 leidis Maris [puutetundlik]

Selle aarde osas pidasin endaga pool neljapäeva kahevõitlust: minna või mitte minna. Ühest küljest tahtmine matk sinna ilusasse paika ette võtta oli suur aga teisalt tundsin üksi rappa mineku ees ka hirmu – kuidagi väga sügavalt istub minus sees teadmine, et raba võib olla ohtlik ning tuleb teada, kuhu astuda ja kuhu mitte… Ja mul neid teadmisi ju veel palju pole, kuigi mõned rabakäigud olen nüüdseks kaasa teinud ning ära eksida oskan ma ju ka Viimsi majadetagusesse, asi see siis sadade hektarite suuruses rabas endale ära korraldada on...:D. Lõpuks jäi ikkagi peale “ma lähen vähemalt vaatan seda algust” versioon ja natuke värisedes, aga ikka veel otsusekindlalt parkisingi auto siis reede hommikul aardeni viiva tee äärde. Jalgsi edasi liikudes jäi metsa vahel mulle silma üks paraja suurusega kaigas ning enda kindlamalt tundmiseks võtsin sellegi endaga kaasa; teekond kõval pinnasel edenes jõudsalt ning peagi seisingi kaardilt juba tuttava turbavälja servas. Alguses pani märja ja loike täis turbapõllu nägemine mind edasiliikumiseks peaaegu seda mätastega poolt valima, aga et Pilditibi logi lubas kandvust, otsustasin esmalt siiski põlluga katsetada. Minu üllatuseks põld kandis tõesti ning sooritanud veel ühe kiire astumise, olingi juba raba ja põldu ühendava silla juures. Igaks juhuks tegin enne rabamaastikule sisenemist endale siin veel ühe back-up plaani ning saatsin õele sõnumi, kus ma parasjagu olen ja kuhu plaanin jõuda ning et kui ma kahe tunni pärast talle uut sõnumit pole saatnud, siis on kindel, et kaotasin nii telefoni, laudtee kui iseenda sinna rabasse ära ja ta võib hakata mõtlema sellele, kuidas oma väiksem õde sealt uuesti kätte saada…:D. No tegelikult ei olnud asi üldse NII hull, kui asja nägemata on võimalik endale kokku mõelda. Laudtee oli küll kohati vee all, aga kordagi ei pidanud ma kuivemat kohta otsides teest nii palju eemalduma, et oleks selle silmist kaotanud ja kuigi ma pelgasin, et aprillis on seal veel vesisem kui muidu (logide järgi on aprillis seal viie aasta jooksul käinud ainult üks geopeitur), õnnestus mul onnini kohale jõuda täiesti kuivade jalgadega. Kindluseks kaasa haaratud kaikal oli siin muidugi oma panus… (tagasi tulles jätsin selle sillale, nii et kel vaja, saab kasutada ;)). Lõpp ise on muidugi super ilus ja onn muljetavaldav, nautisin esmalt tornist vaadet ning alles peale seda alustasin aarde ülesotsimisega… Aare oli kuiv ja väga heas korras, peidukas on talle nii hästi valitud, et isegi see näriliste auk ei ole sisule mõjunud mingit moodi :). Aitäh peitjatele aarde eest, sain tänase käiguga endale siit mitu kasulikku õppetundi ja hulga uut julgust järgmiste rabakate ettevõtmiseks. Ja tundub, et selleks järgmiseks saab selle aarde naaber, Baskerville’ide koera jälgede mööda raba tagaotsimine kõlab igatahes nagu terve seiklus… ;).

8 märts 2015 ei leidnud Joosep, Miina [jooseptrumm]

Ühel tavalisel märtsikuu hommikul leidsin ennast loomulikult keset Õmma raba. Ega siis midagi, kuidagi tuli siin aega sisustada ja niimoodi sai aarde järel natuke tuhnitud. Pean aga tunnistama, et ehkki geopeitus on minu jaoks jätkuvalt asendamatu tundmatute paikade tutvustajana, oli otsimislust ehk pika pausi järel pisut kadunud ja ahvatlevam tundus sel korral edasi Kuistlemma rabalaama poole sammuda. Nõnda jäigi aare seekord leidmata, saati et selga oli juba vinnatud raske matkakott ja jalga tõmmatud eelmise õhtu älvestest läbi vettinud saapahakatised ning katkirebitud säärtega dressid, mis otsimisasendit sugugi ei toetanud. Kuna aardeõnn aga hiljem Risti aarde juures pöördus ja logimisind tuhinal naasis, tuleb tagantjärele sellist kiirustamist ainult kahetseda. Igal juhul olen peitjale tänulik ja soovitan piirkonnaga teistelgi tutvuda- täiesti uueks kogemuseks oli minu jaoks näiteks kuivendatud turbaväljade ületamine. Pöial püsti.

15 veebruar 2015 leidis Aivar,Kadri ja Anni [paadialune]

Väga mõnus talvine matk.Natuke osutus pikemaks,kui olime planeerinud,kuna pidime auto jätma suure tee äärde.Aga räätsade jäljed olid suureks abiks.Tänud peitjatele,väga äge koht.

8 veebruar 2015 leidis Tarvo ja Vanda [berti]

Täna oli huvitav päev: agarus ja ogarus korraga. Hommikul uurisime jälle ilmateadet ja selgus, et lõunaks on sajuga ühel pool. Tühja sellest tormisest tuulest. Aga meil on ju usuvabadus, võid ilmateadet ka uskuda. Lumi ei kadunud kuhugi. Hädasti oli vaja proovida äsja soetatud räätsasid, valisime Õmma aarde. Kuidagi surusime autoga ühe hüljatud taluni ja sealt edasi jala. Päris lahe on lumetormis kui korralik varustus olemas. Jõudsime seiklusteta majakeseni ja siis ruttu aaret otsima. Küll me poleerisime, silitasime aardekarbikest, aga ikka ei leidnud. Lõpuks kadus kannatus ja helistasin sõbrale. Jälle silitasime karbikest ja kõike muud, majale sai ring peale. Võtsin veel ühe kõne, seekord teisele geopeiturile, sain kinnitust, et on ikkagi õige koht valitud. Poleerisime edasi, leidsime igasugu jääke suvisest seltsielust. Lõpuks oli juba masendus, aga jonn suur. Mõtlesin, et vaatan veel korra igaks juhuks ja nii kui käe pistsin, siis ka karbi välja võtsin.Veel kord sai kinnitust, et kui eelmised otsijad on väitnud, et kiire leid, siis mina muidugi ei leia. Rasketega on vastupidi, ma ei tea milliste organitega mina mõtlen. Tagasiteel arvutasime mitu korda sai karbikest silitatud enne, kui välja sai võetud , isegi ei mäleta. Nüüd on ta aga leitud ja logitud. Tänu sellele jahmerdamisele otsustasime Marimetsa teiseks korraks jätta. Lõpp hea, kõik hea :D

17 oktoober 2014 leidis Erko [erko]

Olin siia tulekut juba kaua mõelnud. Lõpuks sai see siiski teoks. Oma osa tagant õhutamisel oli ka aardepeitjal. Loodan siiski, et nii raba, onn kui ka aare jäävad pikalt püsima. Niivõrd kena koht! Teekond otse Risti aarde juurest oli täitsa hästi kummikutega läbitav. Räätsade järgi küll vajadust polnud. Aarde asukoht oli küll loogiline. Tänud siia juhatamast!

20 september 2014 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Läänemaal kuuldud kurjad jutud rääkisid sellest, et see osa Õmma rabast läheb järgmisel aastal turbatootmise kätte...
Kas see ka tõele vastab või jääb "naised saunas rääkisid" kuulujutu tasemele, seda ei tea...
Lisades sellele RMK plaani majake teisaldada, on igastahes selge, et sellele aardele pikka iga enam ei luba.
Majakese kadudes ma sinna uude kohta aaret taastama ei hakka...

Seega: nautige ilusat sügist ja kel soovi, käige Õmmas ära. Kuniks on... Kuiva ilmaga on laudtee siiski olemas ja täiesti kasutatav. ;)

14 september 2014 leidis Sten ja [aaplane]

Kena pühapäeva puhul otsustasime väikse geotuuri teha ja ammumõeldud Õmma aarde üles otsida. Mõeldud- tehtud :) Koht on igavesti vahva, kuid kui tõesti juhtub nii, nagu ühe saksa aktsendiga inglise keelt rääkiva noorhärra suust kuulsime, et järgmisel aastal on selle paiga asemel turbaväli, siis oleks sellest küll tuline kahju :( Aare iseenesest korras- kenasti oma pesas tukkumas. TFTC :)

7 september 2014 leidis Kristi ja Inga [kingu]

Mõtlesime suve viimaseid ilusaid ilmu nautida ja võtta ette mõningad sellised aarded, kus kõndima ka peab. See jäi päeva viimaseks aardeks. Tegelikult kahtlesime viimase hetkeni, kas üldse minna. Kõigepealt mõtlesime vaadata, kaugele autoga saab. Siis nägime tohutuid põdrajälgi. Järgmiseks mõtlesime, et kui laudtee leiame üles, siis lähme ka edasi. Nii et igatahes polnud meil kummikuid jalas ega midagi, mis me päeva alguses kohusetundlikult autosse olime pannud. Mina sain ka kuiva jalaga läbi, kuid Kristi suutis oma varba ikka märjaks saada. Kohati oli päris niiske ja hirmus mudane. Laudu polnud nähagi. On teised oma aja ikka täitsa ära elanud - lagunenud, lahti ja kohati päris puudu. Lõpus ma isegi ei mäletanud, et seal mingi onn peaks olema, seega olime mõlemad üllatunud, kui suurt maja puude vahel nägime. Üks seltskond oli parajasti ujumast tulnud ning andsid meile viisakalt koha üle, öeldes lastele, et "nemad tahavad ka ilmselt ujuma minna". Me polnud Kristiga kumbki seda nägu, et tahaks vette minna, kuigi vesi ei tundunudki väga külm olevat. Jõudsime just maja uurima hakata, kui tuli järgmine seltskond piknikku pidama. Ma ei tea, mida nad meist arvasid, kui me majas veerand tundi ringi kolistasime ja lõpuks veel üksmeelselt maja taha läksime. Aga õnneks ei tundnud nad meie tegevuse vastu ka suuremat huvi. Tagasitee läks loomulikult kiiremini nagu alati. Põtra ka ei kohanud. Tänud jalutuskäigu eest, järv oli väga ilus.

9 juuli 2014 leidis eren & s [eren]

Maja on täitsa alles ja tee sinnani oli ka priima. Ainult murakaid ei olnud. Kohapeal oli paarike jõudnud juba oma ööbimisasjad magamistuppa viia aga me saime rahus otsida ja ilu nautida. Hea koht jälle teada.

24 mai 2014 leidis Kersti ja Reet [kassikakk]

Kavatsus oli ainult vaadata kui kaugele autoga pääseb ja kuidas see raba välja näeb et siis teinekord tagasi tulla tõsisema kavatsusega. Aga see tubli käija mugu-Kersti ärgitas, et vaatame edasi - ja nii me aardeni jõudsimegi, aitäh peitjale!

20 aprill 2014 kommenteeris Kadri [pekadrip]

See rämps pildil on jäänused kunagisest ümmargusest sillast, mis oli järves. Mingid ajukääbikud olid sellele lõkke teinud ja keskele piraka augu põletanud. Sellega sild hävis pea täileikult. Aarde peitmise ajal olid silla jäänused veel vees, umbes aasta pärast toodi välja, kuid sinna nad jäänud ongi. :(

24 märts 2014 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Tundub, et onn elas selle talve kenasti üle, seega jääb ehk ka suvehooajaks alles.
RMK plaanides on selle majakese lahti monteerimine ja kuskile Matsalu kanti uuesti üles panemine. Lao järve äärde on ta kerkinud nö omavoliliselt ja kuna tegemist on äärmiselt tuleohtliku ja raskesti ligipääsetava alaga, on RMK-l plaan onn likvideerida. Ilmselt selle talve soe ilm takistas neid plaane...
Seega, häid matku sinna, kuniks võimalust!

23 märts 2014 leidis Madis [madis1989]

Sama äge koht, kui Marimetsa raba. Auto jätsin keelumärgi taha ning seal oli kilomeetri kanti aardeni. Polnud mul aimu, kus kohas see laudtee läheb, aga turbavälja lõpus see oligi. Ettenägelikult olin kummikud jalga pannud ning nendest oli väga palju kasu, kuna enamus laud-teest on jätkuvalt vee all. Mõnusa jalutuskäigu järgselt olin kirjeldatud metsaonni juures. Logisin aarde, pildistasin ümbrust, ronisin vaateplatvormile, nautisin vaadet ja asusin jälle tagasiteele. Tore oli, tänan kutsumast!

12 jaanuar 2014 leidis Piia, Peeter [blondiin]

Tänase päeva vahvaim matk. Auoto jätsime lausa suure tee äärde ja nii saime kokku kuskil 6 km matka ja seda selle talve ühe esimese korraliku lumesaju käes. Muidugi me teadsime et veetase on kõikjal kõrge, aga natuke lootsime et äkki on raba nagu käsn - tõmbab liigse vee endasse. Eks me ka teadsime et laudtee on mõnest kohast kulunud, aga kui me laudtee jõudsime siis selgus et see on kogu ulatuses vee all. Kasutasime siis seda laudteepealset veejutti orientiirina ja hüplesime kogu tee teekõrval mättalt mättale. Muidugi said jalad märjaks ja aega võttis ka see kõik enam kui algselt plaanitud. Minule aga selline matk meeletult meeldis. Tekkis natukenegi seikluse tunne ja hea tunne järveonnini jõudes. Sealt kaunid vaated ja soov suvisel ajal tagasi tulla. Ujumiseks ka aega hetkel ei jätkunud, tegelikult unustasime rätikud rabaserva. Väga suur tänu sellisesse salajasse kohta kutsumast ja veel minuarust teeb lähenemistee amortisatsioon kogu mängu hoopis vahmaks

12 jaanuar 2014 leidis Piia, Peeter [piuks]

Tänase päeva mõnusaim aardeotsing. Mis siis, et jalad märjad. Laudtee, mis pidanuks kuiva jalaga kohale toimetama, oli ise vee all. Aga onn seisis kindlalt püsti järve kaldal. Ujuma me täna ei hakanud minema. Peale aardeleidu tegime hoopis kerge lõunasöögi koos kuuma joogiga ja mõtlesime, et küll soojal ajal võiks siin ilus olla... Ehk satume suvel taas sinna. Põhjust igatahes oleks. Aare oli samuti väga heas korras. Täname mõnusa matka eest!

2 november 2013 leidis Reigo [reix]

CCCXXXVII. Väike rabamatk tehtud. Kuigi mulle rabad meeldivad tuleb seekord tunnistada, et erilisi positiivseid emotsioone ei tulnudki - ilmselt on siin põhjuseks inimkäte poolt tekitatu: turbaväljad alguses ja ka onni juures olnu. Aga äitähh tuleb ikkagi ära, kuna siin polnud varem käinud ja korras aare oli nüüd põhjuseks.

24 august 2013 leidis Hannes, Kaur, Mammu, Liisi [kaurp]

Leitud

24 august 2013 leidis Hannes, Kaur, Mammu, Liisi [hpalang1]

Kuna kogu see onn minevat varsti kõige liha teed, tuli kiirustada. Pakkisime pisikestele rabaservas kummikud jalga ja tegime Kauriga panuseid, et kaua nad kestavad. Väga kaua kestsid - Mamm kõndis onnini välja ja suure tüki tagasiteed ka veel, Liisi sõitis laudtee osa ratsa. Onni juures väga ei vedanud, üks noorpaar oli ennast sinna sisse seadnud ja sussutas süüa teha. Tegime siis igasugu tavaturistiliigutusi seal ja puhkasime nurga taga jalgu ja rääkisime telefoniga juttu ja selle käigus saime topsile ka näpud taha. Katsusime näpuga vett ka - soe, tume ja sügav oli. Ja tagasi tulime üle turbavälja. Hästi mõnus jalutamine, isegi päris pisikestega - aitüma näitamast!

1 august 2013 leidis Johannes ja Tanel [timix]

Katapuldid üle vaadatud, liikusime järgmise sihtmärgi poole. Alguses valisime natuke vale tee, usu ka seda gepsu liiga palju... kuid peagi olime õigel rajal, läksime ratastega kivide vahelt läbi ja sõitsime sinna nii kaugele, kui tee läks. Siis jätsime rattad maha ning läksime jala edasi. Kõige pealt mööda raba serva ja siis juba laudteed kuni onnini. Loodus oli ilus ja onn vahva. Aarde asukoha kohta oli mul juba enne kindel ette kujutus ning nagu mul ikka kombeks jätsin ma algul ainsana vaatamata just selle õige koha. Õnneks teisel ringil märkasin käe ka sinna pista ning logi sai kirja pandud. Nurk on jah topsil ära söödud :) Paistab, et Johannesele ka see rabavärk istub. Ta ütles, et oleks sellistesse kohtadesse nõus isegi teine kord tulema. See on igati tore, et leidub mingigi viis, kuidas ta seal arvuti tagant lahti kangutada :) Pilte klõpsutas ta ka, millest mõned siia ka lisan. Huvitav, mis imelikud plastmassist jurakad need seal järve ääres olid? Ja mis aaret üldse ohustab? Lõpetab sama moodi nagu see maantee poole jääb ala? Igal juhul suured tänud ilusat kohta tutvustamast.

9 juuli 2013 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Annan teada, et Õmma aare ei pruugi enam igaveseks alles jääda. Seega soovitan selle aastanumbri sees seal rabas ära käia, kel tahtmist on.

http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/nova-puhkeala/omma-raba-metsaonn

23 märts 2013 leidis Liisa, MK [blackwhite]

Tänase georetke kolmas aare. Raba on nüüdseks läbikülmunud, ainult ühes kohas sai pisut vaba vett näha, muidu oli kohalejõudmine lihtne. Aaret olid ilmselt närilised avastada proovinud.

9 märts 2013 leidis Priit [triip]

Leitud

6 jaanuar 2013 leidis Sander, Anna, Krissu [krissu]

Väga elamusterohke esimese geopeitusepäeva lõpetamine.

6 jaanuar 2013 leidis Anna, Sander ja Kristina [anna]

Peale Turbast läbisõitu oli raba temaatiliselt sobiv jätk. Et põnevam oleks, võtsime mineku ette just enne pimedat. Õnneks saime teada, et päev on vahepeal 10 min võrra pikenenud. Et linnalapsed ka tagasitee leiaksid, siis otsustasime käia üksteise taga, et jäljed pimedas kergemini märgatavad oleksid. Teel olles võtsime ka teisi abinõusid ohutuks koduteeks kasutusele - Krissu jättis igaks juhuks meelde maaomaniku mobiilinumbri, Sass luges samme ja mõõtis nii käidud vahemaad, minu oskus oli vist võtta muffinid kaasa. Tagasi tulles imestasime, et väsinud ilmega majas, kus juures auto ootas, oli vahepeal tuli põlema pandud. võib-olla polegi maja peamine kui nii kauni ümbrusega kohas elada... Korralik matk oli, peaaegu kuiva jalaga pääsesime.

6 jaanuar 2013 leidis Sander, Anna, Krissu [sander_s]

auto jätsime kahtlase maja juurde metsavaheteel, risti-virtsu maantee poole. aardeni jäi sealt kuskil 2 km, millest umbes 1,5 oli mööda enamvähem normaalset teed ja viimased 600 meetrit ehtsas poolkülmunud rabas, kus jääkooriku all mõnes kohas mõnusalt vesi mulksus ja igas suunas paistis ainult raba. esimene katse asimuudi ja sammude lugemisega aardeni jõuda läks korralikult mööda, kust puitmaja nurk siiski väga napilt põõsaste vahelt ära paistis.

majani jõudsime siis kui juba päris korralikult hämardus. silmapiiril eriti ühtegi orientiiri polnud et kus suunas see rabast väljapääs täpselt olla võiks... oleks 15 minutit hiljemaks jäänud oleks asi vist päris hapuks hakand minema (hakkasid tekkima juba mõtted stiilis "miks me vanaaastaõhtust ülejäänud rakette autost kaasa ei võtnud, saaks vähemalt abi kutsuda kui täitsa ära eksime"). siiski suutsime viimase valgusega rabast piisavalt palju välja saada et väga ekstreemseks asi ei läinud. aare oli korras.

23 august 2012 leidis kimkuul [kimkuul]
Pagana vesine oli see teekond sinna. Aastat kuus tagasi seal käidud, koht on tore, aga väsima hakkab:(

11 august 2012 leidis Kadri ja [hertz]
Tundub, et legend peab paika, sest liikudes tigusammul onni poole, sikutas keegi Kadri vasaku jala põlvist saati rabasügavustesse. Aga mingit nakkust ta sealt küll ei saanud, väga hea, siis tuleb selliseid aardeid veel. Tänud!

11 august 2012 kommenteeris Herti ja [pekadrip]
Külastasime Õmma aaret... laudtee pea samas konditsioonis, veetase vastavalt selle suve erilisusele üpris arvestatav, onn omal kohal ning aare ka. Topsi kallal on keegi näriline hambaid kasutanud ja valmistanud väikese õhuaugu. Aarde tervisele see kahjustava mõjuga õnneks pole. :P
Head otsimist kõigile!

19 veebruar 2012 leidis Airi, Maris, Margus ja Priit [otsingul]
Et matk ikka matka moodi oleks, siis suundusime Baserville'de koera otsingult selle aarde poole. Natukese aja pärast hakkas majakese katus paistma ning sestpeale polnud vaja enam gepsu vahtida. Enne majakest oli mõnus sile lagendik, millega väga rahule jäin-nii mõnus oli astuda. Alles mõnda aega hiljem sain teada, et see mõnus lagendik oli järv. Nüüd tean selliste kohtade puhul ikka gepsu piiluda. Õnneks jää pidas ja ohvreid polnud. Aarde puhul läks mul lubamatult kaua aega, sest vihje andis otsimiseks palju võimalusi. Kui siis Airilt lisavihje sain, oli aare ka suht kiirelt käes. Selle ajaga jõudis Max-team juba hernesupi kuumaks ajada ning mõnus väike puhkepaus oli taastumiseks päris hea. Tänud fantastilise supi autorile, maitsvate võileibade tegijale ning muidugi aardepeitjale, kelleta minul see uhke hoone oleks külastamata jäänud!

14 november 2011 leidis Alex [alex]
Laudtee oli vahva!Mõni aeg sai soetatud abivahendid sellises kohas liikumiseks ja täna kohe kibelesin neid proovima-super!Kohapeal asendus lai naeratus aga üsna pea kibeda muigega ja siis läks suu hoopis kõveraks kui majale oli kolm ringi nii seest kui väljast peale tehtud.Kuidas ma ometi neid aardeid leian? Küsimus vasardas peas kui peale logimist istusin toas laua taga ning kohendasin pinki istumis kõlbulikuks.Väike vabandus ehk oli, et see hetk kui esimene kord peidukat imetlesin paistis vapper sügispäike otse silma aga... Tänud vahva koha eest kuhu muidu poleks sattunud!

6 november 2011 leidis Tiit [tram]
Laudtee oli jube !! Kus on meie sõber RMK ? Koht ju ilus ja onn ok. evej.

22 oktoober 2011 leidis Liis, Martin ja Kadri [martiini]

Leitud.

22 oktoober 2011 hooldas Liis, Martin ja [pekadrip]
Paari päeva pärast saab Õmma aare juba kahe aastaseks! Loomulikult oli kõige õigem aeg minna aarde valmisolekut sünnipäevaks kontrollima just ööpimeduse varjus. Kahe aastaga on juurdepääs aardele paranenud. Vähemalt autoga läbitava tee osas. Turbaraba serv on samas seisus kui varem ja laudtee seisund pole ka oluliselt halvenenud- sama libe ja veega kaetud oli ta ka vanasti. Päris omapärane oli pimeduses viletsate taskulampide valgel teed vee all kombata. Aga päris kenasti jõudsime kuivade jalgadega kohale. Rõõm oli siiski suur,kui pimedusest lõpuks onn nähtavale ilmus. Noored leidsid aarde väga ruttu, sest aardekonteiner oli võrreldes esialgse kohaga oma asukohta muutnud ja paistis kõigile silma! Pärast tutvumist aarde sisu ja korrasolekuga, asetasin ta oma esialgsesse kohta tagasi. Rõõmustav oli tõdeda, et aare on suurepärases olukorras, vahetasin ainult minigripi. Viimased leidjad olid ennast kirjutanud sisse 18. septembril ja ei ole ennast siin registreerinud. Kirjutatud oli, et olid seenel... Võibolla siis juhuleidjad. Tagasitee mööduski kiiremini nagu Liisule lubasin ;) Peale pikka päeva õuetöödega on rabaretk ikka mõnus. Sügisene raba oma lõhnadega, vett täis samblapinnaga ja kauguses ulguva Baskervilliga ;) on hingekosutav... Head matka kõigile,onn ootab!

16 juuli 2011 leidis Liisa & Triin [linnapreili]
Auto jäi eravaldust kuulutuva sildi alla :( Oi, kuidas mulle need sildid ei meeldi ja eriti kui nende lähedalt tuleb mööduda. Aga siiski, jalutuskäik turbavälja servalt laudteele ning onnini oli mõnus vaheldus. Imestasime, et miks pole ühtegi viidet, et asi kuulub RMK-le ja miks nii hooldamata kogu objekt. Peale väikest ringivaatamist, leidsime ka aarde.

16 juuli 2011 leidis Carolina [caro]
Mõnus matk aardeni. Järve peal kasvasid lausa vesiroosid. Siia peaks tagasi tulema, et sinna ujuma minna. :) Onni lähedalt leidsin paberi ülesandega - süüta siin küünal ja tee oma tiimist pilti....... Katku metsaonn tuli meelde.
Tänud peitjale siia juhatamast!

19 märts 2011 leidis Jan [muhujan]
Liikusin samuti peale Baskervillide aarde leidmist edasi. Talvine liikumine rabas on geopeituri ühe unistuse täitumine. Saab minna otse ilma mingite probleemideta. Suusk libises ja onnike tuli järjest lähemale. Ühesõnaga oli mõnus. Aarde leidsin kiiresti. Vahetasin jalgpalli märgi vastu, nautisin talviseid vaateid ja asusin tagasiteele. Ikka otse. Tänud peitjatele!

13 märts 2011 leidis Airi ja Tauno [aurora]

Leitud koos Taunoga. Tänud!

13 märts 2011 leidis Airi ja Tauno [tralls]
Poolel teel koera juurest torni poole, täpselt siis, kui Läänemaalt lahkusime, selgus tõsiasi, et Raplamaal on ilmad juba palju soojemad ning meie edasiliikumine sai natuke kaootilisema iseloomu, kus iga n-s tõuge vajus sügavale lumme ja loomulikult oli meie edasiliikumise kiirus sellega üsna lineaarses seoses. Lohutav asjaolu oli muidugi see, et oma sihtmärgi poole saime liikuda täpselt nii nagu vares lendab. Tore katusealune. J: tüdruk

10 märts 2011 leidis Triin ja seltskond [triinu]
Leidsime ühe ootamatult planeeritud suusaretke käigus, aardekarbi leidsin täiesti koba peale õigesse kohta vaadates. Ilm kippus tuuliseks, niiet kaua ühe koha peal seista ei saanud. Raba oli ilus ja rahulik nagu alati - silm kohe puhkab, kui neid pisikesi männikõverikke laia valge lumevälja taustal vaadata.. Kui nüüd see lumi nii agaralt suuskade alla kinni ei oleks jäänud, oleks sõitmine ka vähe ladusamalt läinud:) EVEJ

27 veebruar 2011 leidis Afonja ja Andrew [afonja]
Rabapäeval lõuna- ja puhkepausiks igati sobilik koht. Tänud juhatamast. Aare ok!

22 jaanuar 2011 leidis Margus ja Maris [max]
Meie lähenesime Õmmale Baskerville'i aarde poolt, üle raba, räätsadega matkates. Julgeme soojalt soovitada Õmmale läheneda Baskerville'i aarde poolt. Sellel matkal hakkas kaugelt üle raba paistma lumine valge katusenurk, aimatav, kaheldav. Siis saime aru, et jah just see ongi torn, mille poole tuleb suund võtta. Lõpuks võttis torn juba täitsa torni kuju ja saime endale lubada ühe mõnusa puhkepausi. Mõnus oli, aitäh aardepeitjale!

18 november 2010 leidis G, D ja [kaits747]
Jõudsime ka esmaleidja pildil näidatud märgini. Üritasime tulutult kontakteeruda ka. Igaksjuhuks sõitsime korraks tagasi esimese maja juurde kindlust saama. Seal juhatati samasse kohta tagasi ja nii see vapustav jalgu märjaks tegev matk algaski. Ilm oli veidi udune kuid tuulevaikne. Tõeline värske lume rabaidüll. Laudtee vajaks veidi kohendamist, kuid lõpp oli LAHE! Aitähh aarde eest!

9 oktoober 2010 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Päikesetõusu ja miinus 1 kraadiga asusime Õmma poole teele. Raba mattis udu, millest päiksekiired pehmelt läbi kumasid.Nii vaikne, et kõrvadel oli lausa valus. Veesilmi kattis kerge kirme. Selline mõnus astumine oli. Algselt otse üle lageda, seejärel väikese haagiga üle laudsilla ja tee kuni järveni.Pruun pisut jäätunud rabavesi mulksus kissellina laudade all. Esmalt uurisime onni, tegime ilupilte ja seejärel noppisime otsitava. Tagasiteel oli uus seltskond samas suunas juba astumas. Aardest EVEJ. Kiidusõnad peitjale - aitäh!

25 september 2010 leidis Arli [puujalg]
Väga huvitav kogemus oli pärast turbaväljade lõppemist leida lagunenud laudtee. Asi läks põnevaks kui nullpunkti liginedes hakkas rabast paistma mingi maja (ma polnud kirjeldust lugenud). Täiesti korralik maja, koli või homme sisse. Vaatetorniga ja puha. Jäätmete väljutamise koht tundus ka olema. Igatahes minul tõmbas karbi lahti. Kuna aeg piitsutas, siis suurt nautida ei saanud, tõmbasin räätsad päkkadele ja tuld Risti aarde pihta. Loodan et sinna kunagi lähitulevikus ikkagi korralik rada ehitatakse, sest rabas asuv maja annab ühe korraliku popsitalu mõõdu välja. Aare oli seal, kus lubatud. V:kellukese J:lepatriinu

24 september 2010 leidis Aare [karuonu]
Ilm oli sügiseselt ilus ja sellise aarde jaoks nagu loodud. Kummikud samuti omal kohal, sest ligi pool väsinud laudteest oli kergelt vee all. Koordinaat ja vihje täpsed, aare paljastus esimesest vaadatud kohast. Tänud peitjatele toreda matka eest!

11 september 2010 leidis Leelo, Mairi ja Priit [maipri]
Siin oleme varem ka käinud ühe teise hobiga seoses. Seekord siis olime aarde järgi. Lahe koht koguaeg :) EVEJ

4 september 2010 leidis Merike, Kristina, Anne, Evelin, Leelo [tesyree]
Minu esimene rabamatk. Võttis natuke kõhedaks kui kui nägime eluka jälgi. Aare avaldus ruttu.

4 september 2010 leidis Merike, Kristina, Anne, Evelin, Leelo [iksid]
Seekord nägin siis päevavalgel seda raba, mõni aasta tagasi sai siin öösel hulgutud. Tore hommikune jalutuskäik oli, aitäh. Aare korras, evej.

20 august 2010 leidis Neeme [neeme]
Lähenemistee rabajärveni valisin turbaväljade poolt. Need edukalt ületatud, jäin veidikeseks toppama kuivenduskraavi taha, aga üks korralik hüpe aitas sellest kenasti üle. Ratta jätsin siiski teisele poole. Edasi juba marju noppides aarde poole. Veidi sammunud, sattusin mingite tegelaste huviorbiiti, kes arvatavasti endid kärbesteks ja mind põdraks pidasid. Ei suutnudki neid oma arvamust muutma panna, ka füüsiliste selgitustega mitte. Õige pea olin juba aardepaigas ja esimeseks asjaks oli loomulikult värskendav suplus rabajärves. Aarde leidsin ka üles :)! Aitäh!

8 august 2010 leidis Metsjeesus ja Kalle [simkalle]
Sai otse ristilt tuldud.Aarde leidmiseni kulus oma 10 min.Kuna rabajärve sügavuseks mõõtsin kohe kaldast oma 1,5m siis ujuma ei roninud,kuna katk ja näljahäda nagu kallal pole,vaid lihtsalt sulistasin jalgu laukavees:)Onn on ehitise kohta tagasihoidlikult öeldud. V:harju embleemi J:moldova leu(lei)

22 juuli 2010 leidis Margus, Kelly, Georg, Meelis, Agnes ja Meeli-Mari [caveman]
Logitud 15:30
Auto jätsime 1,2 km nullpunktist keelumärgi ja kividega tõkestatud tee juurde. Peale paarisajameetrist kõndimist olime hämmingus. Teed, mis kaardi peal aarde poole pidi minema, polnud enam kuskil. Õnneks oli ilm kuiv ja turbapõld kannatas ilusti kõndmist. Peale põldu ilmus välja ka lubatud laudtee. Koht väga ilus.
EVEJ

18 juuli 2010 leidis ahti [hdhunt]
kõigepealt silt eravaldus.sildist sai kergelt mööda.siis traktoriga üles küntud raba,õnneks ka silutud.ja selle laia maantee lõpus sild üle raba kraavi õkva matkaraja algusesse. tore ehitis, koos aardega, ilusa rabajärve ääres. ilus!

9 juuli 2010 leidis Joonas [joonas444]
leiukuupäev umbkaudne

9 juuli 2010 leidis Piia, Merily, Merike [mooritz]
Hommikul raba poole sõites läbisime täielikult sellise takistusraja, mida tavainimene vist iial läbima nõus pole. Aga kohale me jõudsime ja raba tervitas meid pehme turbapinnase ja sellel võrsuvate murakatega. Mõned murakad olid juba valmis ja neid seal enam ei ole, ära sõime kõik. Laudtee oli kohati suht viletsas seisus, seda pole enam ammu hooldatud kuid kuival ajal pole probleemi sellel onnini kõndida. Öelnud Piiale vihje, küsis ta sekund hiljem, et kas see ... siin. Logisime ja sõime veel murakaid. Käisime majakeses ka vaadet nautimas. Meid uurisid helesinised liblikad, Merily meeldis neile eriti, muudkui tiirutasid tema ümber ja olid nõus ka lähivaatluseks. Tagasiteel leidsime ka metsmaasikaid. Suurele teele tagasi sõitsime nüüd juba märksa normaalsemat teed :) Super! Tänud matkale kutsumast.

22 juuni 2010 leidis Pisike ja Tarks [pisike]
Väga lahe koht. Segadust tekitas see, et samal ajal käis Oru jaanisafari ja siis pendeldas seal miljon inimest ringi. Võtsime alguses vale suuna kuna nägime eemalt inimesi tulemas ja oli aimdus, et nad võiksid tulla samast kohast kus meil oli vaja minna. Tulemuseks oli 30 min niisama vales suunas edasi-tagasi kõndimist. Kui õige koha leidsime olid võistlejad, keda nägime laudteel, juba lõpppunktist edasi suundunud ja saime rahulikult logida. Tänud.

19 juuni 2010 leidis Imre ja Airi [triick]
Ühel külmal ja lumisel talvepäeval üritasime esmakordselt aardele läheneda. Kuid siis oli õige lähenemistee niivõrd paksu lume all, et meie linnaauto ei oleks suutnud end sellest läbi vedada. Seetõttu valisime lähenemiseks teise tee, mis viis ringiga turbaväljale. Sealt lähenedes jõudsime pea metsatukani välja, kuni paks põlvini lumi meid peatas. Taevas hakkas pimenema ja leidsime, et pea kilomeetrit meetrit me põlvili lumes läbida ei suuda.

Tänane rännak osutus talvise katsumusega võrreldes oluliselt kergemaks. Autoga sõitsime kuni keelava märgini. Sealt edasi kõndisime jalgsi. Eest leidsime väga kummalise laudtee ääretult kummalises kohas. Aeg hakkab laudteest jagu saama ning kohati oli see väga kurvas olukorras. Samas hoone oli muljetavaldav ja hämmastav. Näib, et kellelgi on olnud kohaga ja matkarajaga suured plaanid. Kuid seejärel on kogu tehtu unustuste hõlma vajunud. Tuulasime esmalt majas ringi ja nautisime vaadet. Seejärel otsisime aarde üles. Kõik oli täpselt nii nagu vihjati. Tagasiteel sai ühes kohas kogemata laudteest mööda astutud, mistõttu pehme pinnas haaras koheselt kummikust ja üritas endasse imeda. Õnneks õnnestus kummik siiski mudast kätte saada ja õnnelikult autoni tagasi jõuda. Aitäh lahedasse kohta juhatamast. EVEJ

30 mai 2010 leidis Irokas [irokas100]
Kunagi novembris ühismatkalt viilinuna tegin nüüd selle tasa ja sooritasin rahuliku jalutuskäigu mitte kõige palavama päikese all. Algul ma ei saanud aru mis laudteest siin kõik räägivad aga mingil hetkel leidsin sellegi. Onn on igal juhul väga kihvt ja aare jäi tänase päeva lemmikuks mõnusa matka ja ülitäpse koordinaadi pärast, aitäh :)

28 veebruar 2010 leidis Lembit [polekala]
Auto sai jäetud mahajäätud maja juurde. Oleks ka ilmselt edasi saanud, aga see oleks olnud tülikas. Sealt sai siis jalgsi astuma hakatud. Metsateel ei olnud asi üldse hull, läks täitsa kiirelt. Rabas aga oli lumi kohati argivaheni. Kogu toiming võttis aega u 2,5 tundi. Aarde leidsin õnneks kohe ja torni külastasin samuti. Igati äge koht. Praegu on ka tammutud jalajäljed ees :). Kokkuvõttes väsitav ja äge üritus oli. Kahvli vihje on igati abiks ning koordinaadid olid superluks täpsed. Tänud! EVEJ.

16 veebruar 2010 leidis Merle, Triin, Miki & Paavo [miki]
Väga lahe öine kolamine. Õnneks oli Paavo, kes jäljed ette tegi ja lootuse kaotanud geopeiturid lõpuks ära päästis aarde leidmisega.

16 veebruar 2010 leidis Merle, Triin, Miki & Paavo [speedy]
Öise rabatuuri teine aare. See oli mõnus, mõnus, mõnus! Autost aardeni linnulennul jäänud 2.2 km muutusid maismaal liikudes muidugi märksa pikemaks, aga enamus sellest möödus saani poolt kõvaks sõidetud pinnasel, mis oli lausa lust ja kiire liikumisviis koos mõne harva vaheldustpakkuvalt lõbustava sissevajumisüllatusega. Kui aga aardeni oli jäänud 800 m, kiskus saanijälg kangesti kiiva ja kerge no-mis-seal-ikka-ohkega seadsin sammud esimesena läbi puutumata lumevälja otsejoones aardeni. Meid saatis üle põlve lumi, mis venitas teekonna pea pooletunniseks. Kui kuskil mõni rebaseonu piilus, sai ta kindlasti nalja oi kui palju - südaöösel vehib neli vanderselli mööda ülilumist raba.. kuhugi, milleksi, kuidagi. Igatahes väga lahe koht, kuhu naaseks suvelgi. Aga talveöine ekstreem oli samuti seda väärt. Aare heas kohas ja korras. EVEJ. Suured tänud seltskonnale ja peitjatele talveöise elamuse eest!

16 veebruar 2010 leidis Merle, Miki, Paavo ja Triin [trine]
Alustama peaks õigupoolest sellest, kui mõnus oli pärast pikka vastlanädalavahetust ja väsitavat tööpäeva lõpuks jõuda diivanile kamina ette ja lülitada sisse telekas, kus Kiku just hõbedasõitu teeb. Sel hetkel kõlab kutse rappa minna lihtsalt nii jaburalt, et sellest ei saa ära öelda... Õmma ei lubanud meid ka autoga lähemale kui 2,2 km, nii et öine matk sügavas lumes sai korralik. Valgusvihku sattusid imeliselt härmas detailid rabamaastikust, mida tahaks kunagi ka päevavalges näha. Selleks ajaks, kui Paavo aarde leidis, oli uuest päevast pool tundi kulunud. Äge koht ja retk :)

23 jaanuar 2010 leidis Hanno [hanno5000]
Autot mahajäetud maja juurde parkides näitas termomeeter -24, marssisin külma kiuste hoogsas tempos mööda teed kuni geps näitas, et nüüd peaks otse üle raba minema, siis panin räätsad alla ja kihutasin ühe hooga nullini välja, päris palav hakkas.... Kohale jõudes parkisin ennast tuppa lõõtsutama ning siis asusin otsima... otsisin igalt poolt, peale paarikümmet minutit aga edu veel polnud, siis istusin korraks tuppa maha ja mõtlesin ka natuke ning läksin ja võtsin aarde välja sealt kuhu olin juba kolm!!! korda vaadanud :))). Logi kirja ning tagasiteele. Auto juures sain aga toreda üllatuse osaliseks, kui avastasin, et ringi keerata pole nagu eriti kuskil ning tagurdamine omaenese jälgi mööda kippus tänu auto tagadiffri omapärale kusagil põllul paksus lumes lõppema. Võtsin siis labida ja tühjendasin tee kõrvalt ühe platsikese ringi keeramiseks enam-vähem lumest puhtaks. Igav igatahes ei olnud, väga mõnus aare, tänud!

26 detsember 2009 leidis Endel, Tiiu, Mart, Alice & Airi [airce]
Imekaunil teisel jõulupühal sai ette võetud väike jalutuskäik. Tee oli oletatav, mida aitas leida hea vaist ja mõned üksikud asjad, mis lume alt välja paistsid. Alice üritas küll vahepeal teelt kõrvale kalduda ja oleks peaaegu märkamatult sügavasse kraavi vajunud, mis lume all peidus oli. Tee kulges siiski vaatamata kõigele täiesti valutult, leitud sai sillake, kui ka laudtee täiesti uskumatult hästi, mis sest, et neid näha ei olnud meie teel aarde poole, millel polnud ainsatki jalajälge. Kuna jõudsime nullpunkti teistest pisut varem, siis lootsime kiirelt enne teisi aarde ülesse leida, kuid nii see mitte ei läinud. Ülejäänud seltskond jõudis kohale sedavõrd kiiresti, et me polnud veel saanud otsima hakatagi. Kui kuidagi niisama midagi näppu ei hakanud, siis kiikasin, kui suurt karbikest üldse otsime ... peale seda, kui kõik olid umbes kolm tiiru onnikesele peale teinud kiskus asi liiva ja tekkis tunne, et vist pole enam kaua geopeitusega tegelenud. Kuna kogu ettevõtmine muutus tobedaks ja kõikide näod hakkasid vaikselt ära vajuma siis hakkasin logisid lugema ja sattusin kohe õige logi ja õige lõigu peale, milles sisalduv info meid ka kohe leiuni viis, mis sest, et sealt olid kõik juba ka eelnevalt "vaadanud". Huh, seekord jäi ajalugu tegemata ja esimesteks mitteleidjateks ei pretendeerinud. Peale rahulolevat logimist maitses võileib ja soe tee termosest eriti hästi. Tagasitee oli juba mööda sissetallatud rada tunduvalt lihtsam, kuigi jalgadega sai ikka päris mitu ämbritäit lund ära sulatatud. Suured tänud heale seltskonnale ja peitjatele. EVEJ

26 detsember 2009 leidis Alice, Airi, Endel, Tiiu Mart [lelo]
Maa oli külmunud ja paras lumi kattis maapinna iseärasused. Kuna teatud maalt oli tee suurte kividega tõkestatud siis loodetud käänukohani me sõita ei saanud. Pärast jalgsimatka kohale jõudnud, tammusime ikka mitu korda ümber maja ja veel rohkem katuse all, majas sees. Lõpuks asus Airi tähelepanelikumalt logisid lugema. Sellest oli abi! Täname mõnusasse kohta mõnusalt peitmast! EVEJ

9 detsember 2009 leidis Maku [maku]
Kummikud jalga ja astuma. Kui aus olla ei teagi kus oli parem kõmpida, kas "laudteel" või selle kõrval. Leid oli kiire

5 detsember 2009 leidis Martin [gpseurope]
Proovisin küll üht, küll teist lähenemisteed. lõpuks läks käikku ikka see, mis oli kodus valmis joonistatud. Laudtee osa ei võtnud isegi higiseks :D, sest liikusin kukesammul :D

17 november 2009 leidis Lauri [algaja]
Tõkkepuu oli niisama seal ees, seega sõitsin sealt mööda ja jäin mingi 1,3 km enne aaret seisma. Hindasin olukorda, mis seisnes peamiselt selles, et kui ma vette kukun palju siis erinevaid taskus olevaid vidinaid töökorras asjade vastu tuleb vahetada. Lõpuks panin kogu kraami autosse ja astusin minema. Tee sai varsti otsa ja kuskil mälus olnud jutt laudteest ajas imestama. Mingi kraavi ääres kakerdamine oli aga jõukohane ja lõpuks oli ka laudtee nägemisorganitega tuvastatud. Edasi meenutasin Leho juttu, et laudtee on kohati nii libe, et veega kaetud jää on selle kõrval peaaegu libedusetõrje vahend. Õnneks nii hull asi ei olnud. Pisikeste sammudega sai seal laua peal liikuda ja mõttes kiitsin end, et ma järjekordselt räätsad maha unustasin. Lõpuks olin kohal. Nullist leidsin kahvli ja siis käisin kõik kohad katuse all läbi, kuna kahvel viis mõtted olukorrale, et ju see aare seal ikka ei ole. Majakene oli mõni aeg tagasi olnud pääsukeste hotell ja nende jälgi oli näha erinevatel tasapindadel, mis üksteisega ristusid ja lõikusid. Lõpuks helistasin Lehole ja uurisin, et kas see null ikka on täpne ning sain vastuseks, et umbes 10 meetrit. Hakkasin siis oma GPSi näitu taga ajama ja siis leidsin ka aarde. No mis ma teha saan, et pime olen. Ja null oli täitsa õige, minu GPS näitas seal 1 meetrit. Ja kahvlist oli aardeni vähem kui pool meetrit. Tegin EVEJ ja tulin tagasi teadmisega, et peaks hakkama mingeid lihtsamaid asju otsima. Kokku läks mul seal autost autoni umbes tunnike. Tegelikult oli hea rahulik koht.

8 november 2009 kommenteeris Kadri ja Peep [pekadrip]
Nagu ma eelmises teates juba ütlesin, siis see viimasel pildil olev prügi on eelnevalt olnud sild järvel, mille keegi peaaegu ära on põletanud. Millal RMK, kellele see onn ja muu seal kuulub, sellega miskit ette võtab, ei ole teada. Seni on ta tõesti prügi... Kahjuks...

8 november 2009 leidis Priit ja Helinor [armastan]
Leidsime liigagi lihtsalt kuna vihjeid jagus piisavalt. Kahjuks on ka siia prügi jõudnud. EV:J: Midagi

1 november 2009 leidis Kadi, Alo, Maire, Rene ja Sviidii [pikkkasso]
Osaaaaa, küll see oli alles matk! :) Kõigepealt mööda teed turbaväljani ja siis välja mööda rabani ja siis raba mööda aardeni. Käisime vahelduva eduga rada mööda ja raja kõrval, oli vett ja jääd ja lõpetuseks täname õnne, et peputpidi sohu ei kukkunud. Ainult mõned jalad said märjaks. Isegi meie väike matkakoer loobus kuivemat teed otsimast ja kahlas läbi jäätunud vee. Tõele au andes tuleb tunnistada, et ülejäänud päeva veetis ta väsimust välja magades. Aaret hakkasime otsima keerulisemast kohast ja lõpuks oli Renel helge hetk. Igatahes tehtud. Väga vahva oli ja ma ei saa jätta kirja panemata, et - Ain, su kaotus on suurem kui aimasid sa!!!!!!!!!!!! :) ehk Sulle oleks see seiklus väga meeldinud! Tagasiteel kohtasime jah üht rõõmsat matkaselli! :)

1 november 2009 leidis Ove [ove]
Aardele lähenedes tervitasin turbarabas vastutulevaid geopeitureid. Raba serval panin räätsad alla ja aatusin mööda kergelt külmetanud rabapinnast otse aarde suunas. Laudteed ma ei näinud ja ei tundnud sellest puudust ka, tagasiteel korraks sattusin ka laudtee lähedale aga raba läbitavus oli oluliselt parem. Tore maja on sinna järve äärde ehitatud kus on hea jalga puhata ja vajadusel ka ööbida. EVEJ

1 november 2009 kommenteeris Kadri ja Peep [pekadrip]
Meie käisime seda aaret peitmas väga varasel ja vihmasel hommikutunnil, mil udu tõusis ja vihma kergelt sadas... Laudtee oli ka siis märg ja kohati vee all. Kuid ettevaatlikult asja ajades jäid meil mõlemil jalad kuivaks, ka väga madalate kummikutega! Abiks oleks, kui te varustate end korraliku matkakepi või toikaga laudtee alguses või juba varem metsavahel, mille abil tekib kolmas toetuspunkt! Ja veel, see risuhunnik seal järve ääres on algselt olnud sild (aerofotolt hästi näha milline), kuid keegi arutu inimene on sellele juba aasta tagasi vist keskele lõkke teinud ja nüüd on keegi ta välja tõmmanud - vähemalt ei ole enam ujuma minekul jalus. Edu kõigile!

31 oktoober 2009 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Raba oli pealt kergelt kahutanud ja see tegi liikumise pisut kergemaks. Sellest hoolimata õnnestus pealtnäha kindlal rajakesel vajuda ühe jalaga pea puusani turbasse - nii et ettevaatust!! Tänane ilm oli fantatsiliselt vaikne ja kuulda oli ainult vee vulinat rabakraavides. EV, J: nööbid (3+3)

28 oktoober 2009 leidis Leho [morgot]
FTF! See aare oli nagu spetsiaalselt sinna minu jaoks pandud kuna oli just sel päeval sinnakanti liikuda. Auto jäi tõkkepuu juurde metsa ja sealt sai jala edasi. Kõige hullem oli see laudtee ise kuna see oli täitsa märgi ja väga libe. Ega see aare ise kah lihtsalt ei tulnud. Tuli ikka mõlemad katusealused läbi kontrollida kuni algusesse tagasi pöördusin ja siis alles hakkas topsik pihku. Tagasitee tundus palju lühem millegipärast.

27 oktoober 2009 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".