Lemmjõe tamm

24 aprill 2024 leidis Soomaa nautijad [ky]

Algajatele kanuutajatele oli peatustes välja-sisse käimine paras praktika. Eelmisest sai karulauku võileiva vahele noppida, siin tamme mõõta. Sujub hästi, aitäh peitjale põhjust andmast!

6 september 2023 leidis Anne ja [sunflower]

Värava juurest otse tamme juurde,see teekond oli juba vesine.Imetlesime tamme,nimed kirja ja mööda rada auto juurde tagasi.Aitäh!

15 juuli 2023 leidis Maret [madkool]

Leitud, logitud, tänan!

15 juuli 2023 leidis Ergo ja [peakas]

Värava juurest tammeni viiv tee enam nii viisakas ei olnud, aga ei midagi hullu. Tamm nähtud, aare leitud, olime valiku ees, et kas katsetada matkarada, või minna tuldud teed tagasi. Valisime esimese variandi ja panime mööda jõekallast ajama. Hea oli, sest see lõik oli märksa vaheldusrikkam, kui tuldud tee, mulle see rada sobis hästi. Olles jõudnud tagasi lõkkekohale tegime väikese puhkepausi, vaatasime kuidas tõuks mööda tuhises ja jalutasime parklasse tagasi. Tänud aarde eest!

27 mai 2023 leidis Sander, Margit [medekulamutt]

Enne rabamatka oli hea teha väike soojendus matkarajal. Tänud!

4 mai 2023 leidis Merilin ja Martti [gepsur]

Henrikul oli see aare juba võetud. Sega läksime kahekesi otsingutele. Seekord oli Merilini pilk teravam. Aitäh.

1 mai 2023 leidis Ryzzy [ryzzy]

Äge rada aga veidi päevi näinud. Aitäh

19 aprill 2023 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Päev Soomaal. Üle pika, pika aja. Nii pika, et logiraamatust leidsin 2015.a. sissekande, mil lastega karulauku ja Lemmjõe tamme vaatamas käisime.
Vahepealne aeg on olnud halastamatu ja raja vasakpoolne osa on nii metsikuks muutunud. Väga palju ise maha langenud või kobraste langetatud puid.
Veeuputus on taandunud ja raja vasak osa tossudega edukalt läbitav. Teist poolt me täna ei läbinud, sest huvitavam on too osa iirise ja kullerkuppude õitsemise ajal... Aare korras ja püsib nii kenasti ikka veel omal kohal alles.
Sääski polnud üldse veel, kuid üks jumala loom oli küll surmväsinud ja pikutas jões. Ilmselt varsti hakkab levitama pikantseid aroome. Huvitav, kas Heina Indrekul on mägiveis kaotsi läinud..

Oli niiii mõnus jalutuskäik..

7 aprill 2023 leidis Merle [gunvald]

Siin olen ma kunagi korduvalt kanuuga käinud, jalgsi oli esmakordne tripp. Väga mōnus rada ja mets, ka kobras näitas end ja lōi sabaga ähvarduslöögi vastu vett. Aitäh peitjale!

10 september 2022 leidis Maret [tohuvapohu]

Korra suvel siinkandis olles seisin parklas ja lõpuks otsustasin, et selle matka jaoks on päev liiga kuum. Täna peale Viljandis peolauas istumist tundus mõistlik väike põige Soomaale teha ja päev jalutuskäiguga lõpetada. Õige otsus, ilm oli imeline, selleks matkaks igati sobiv, teekond just paraja pikkusega ja hoolimata RMK hoiatusest, et osa rajast on raskesti läbitav, oli jalutuskäik igati tore. Tamm oli vaatamist väärt ja aaregi sai leitud. Sellega oli muidugi väike seiklus. Alguses nullis otsides ei leidnud kohe mittekuimidagi., Selgus, et liiga lähedal olin, sammuke eemale ja seal ta end näitaski. Kättesaamiseks olin ka väheke lühike, nii et kombimeerisin olemasolevatest vahenditest väikese käepikenduse. Siis läks juba libedalt ja õnneks ei lõpetanud ei konteiner ega ka mina jões, mis oli tegelikult täiesti võimalik lõpplahendus. Tänud peitjale jalutamisele suuna andmise eest.

4 september 2022 leidis Ene ja Lembitu [lembitu]

Olin selle aarde otsimisest mõelnud mitmeid kordi, kuid ikka ei olnud see matk siia teoks saanud. Täna parkisime auto Kuusekäära aarde juurde ja jalitasime Värav rappa aarde kaudu piki Lemmjõe kallast siia. Tõeliselt uhke puu vääris imetlemist. Leiuaga pikalt ei läinud. Tagasitee kulges mööda Raudnajõe kallast. Ene oli ka igaks juhuks väikese anuma seente jaoks kaasa võtnud. Tõele auandes peab mainima, et seeni ma siinses metsas küll ei näinud. Ainult mõned vanad püstised puutüved olid end dekoreerinud vahvalt puuseentega. Peab mainima, et ega Ene kaasatassitud anum ikka tühjaks ka ei jäänud. Ainult seente asemel täitus see pähklitega. Tagasiteel, mitte kaugel tammest, kohtasime võõramaalasest loodusfotograafi. Veidi ajapärast sumas Raudna jõel allavoolu kolm kanuutäit inimesi. Oli tore pühapäevane jalutuskäik. Tänan peitjat meid siia kutsumast.

7 mai 2022 leidis Mihkel [speedsta]

Värava juurest tulles oli tee veidi mudane ja jõudsin juba kahetseda jalatsi valikut, aga see oli vaid korraks, rada oli siiski väga ok. Jällegi nulli ei vaadanud ja tirisin ennast tamme otsa :) Resultaati saamata vaatasin ka puuõõnde, milles oli üllataval kombel veel jääd. Siis vaatasin õigesse kohta ja oligi purgis. Kleeplint oli veel taskus, seega paikasin sellegi karbi mõrad ja augud ning nimi läks kirja. Vaatasin üle jõgede ühinemise koha ja tagasi tulles olid matkajad platsis. Kuna Eesti on nii väike, siis oli loomulikult tuttavad inimesed. Mõned sõnad juttu ja matkarada mööda tagasi või siis edasi. Loodus rõkkas ja pakkus kevadisi produkte ehk kohati maapind kaetud karulaugu vaibaga, mida oli veel paar patrulli tulnud vaatama. Alternatiivina kasvas ka piibelehte, aga sellest tehtud pesto ei pidavat väga tervislik olema. Jõe ääres sai loomulikult veised korduvalt pildile võetud ja nauditud hästi hooldatud luhavaadet.

1 mai 2022 leidis Christel ja Rita [kiddy]

Mõnus kevadine jalutuskäik Lemmjõe keelemetsa loodusrajal. Ja loomulikult vaatasime üle ka sealsed aarded. See siin oli täna meie teine leid :) Aitäh peitjale siia kutsumast!

6 märts 2022 leidis Piia, Peeter, Anna & [kallo]

Sõpradel oli selle tamme juures juba kunagi varem käidud, kuid neil polnud midagi selle vastu, et meiega koos veel see retk ette võtta. Kuna olime äsja käinud rabas, siis peale "värav rappa" silla ületamist keerasime saapaninad tamme poole. Kui teiste aastaaegade logidest oleme lugenud, et matkarada on kohati mudane olnud, siis seda muret täna üldse ei olnud. Ei mudapoegagi. See-eest oli kogu tee kuni tammeni välja ühtlaselt jääga kaetud. Jõgi oli äsja olnud üle kallaste, kogu metsaaluse ja ka heinamaa üle ujutanud ja muidugi oli see nüüd ära külmunud. Kuigi taas, meil polnud jäänaelu all ning seetõttu said päris palju erinevad lihased tööd, et end püsti hoida, siis oli mõnus matk. Kohale jõudes oli täitsa suur üllatus, milline nimitegelane meid siin ootas. Väga võimas ja väärikas tamm siin jõgede ristumispaigas. Näis, et siin on peatunud-puhanud ka paljud kanuutajad, kuna logiraamatus olid mõned logid just nende poolt kirjutatud ja lisatud, et leidsid aarde juhuslikult. Täname aarde eest!

13 jaanuar 2022 leidis Merle, Silver, Liis [luurebuss]

Paar päeva varem sain kaaslased nõusse väikese jalutuskäigu jaoks Soomaa kaunil maastikul. Nüüd oligi matkapäev käes ja minu esimene täpp oli see siin. Teised nägid aarde juba eemalt ära, kuid mul läks tiba aega. Õnneks mitte liiga kaua ning selleks hetkeks, kui mul logitud sai, olid teised kindlaks teinud, et jää kannab ja saame lõigata.

25 detsember 2021 leidis Este [este]

Imeilus talveilm kutsus välja. Läksin. Lemmjõe matkarada on talvel täiesti läbitav, võib-olla tänu minu ees liikujaile kergem kui muidu olnuks. Tamm on vägev aarde leidsin kiiresti, kuid kättesaamiseks pidin veidi ponnistama, mis teha, käed lühikesed või siis jalad... aga kätte ma selle sain ja nimi logitud, aare korras. Mõnus metsaretk ja tore aare, aitäh peitjale!

24 september 2021 leidis Anne-Ly, Indrek [anninni]

Rabavärava juurest suundusime siia. Vägev tamm on küll. Aare lasi end pisut otsida, ei taibanud kohe õiges suunas vaadata. Hea peidukas - tänud peitjale!

21 august 2021 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Teekond jätkus värava juurest siia. Heinamaa oli vesine, muu oli täiesti normaalselt käidav. Tamm oli võimas tõesti. Tänud aarde eest

4 juuli 2021 leidis Juta ja Sven [jutsi]

Siin tegime SUP retkel esimese peatuse. Ausalt, kuidagi ma olin unustanud selle, et suvistel kanuuretkedel soovitatakse pikki riideid. Eks ikka parmude pärast, mis muud. Päris õudsed elukad on siin Soomaal ikka. Aarde leidsin muidugi lahedalt - ronisin SUPi pealt maha, tegin tiiru ümber tutvustava teksti ja tamme ka ning alles siis võtsin aarde SUP laua kohalt välja. Aitäh aarde eest.

1 mai 2021 leidis Tuuli [tuulitorm]

Aarde leidsime peaaegu täiesti kogemata, kodus oli mõte küll olnud, et vaataks, kas aardeid ka sealkandis on, aga see jäi tegemata. Kohapeal tundus aga miski kahtlane ja uurisime, vaatasime siis ka kaarti ja logisime teisegi aarde samas kandis. Vahva koht, tänud aarde eest!

11 aprill 2021 leidis Kerttu [niilisina]

Leitud tõesti kiirelt, kiidan teostust!

7 märts 2021 leidis OhjaAh, PriitU, Siil ja Tiina [ohjaah]

Rada läbi jalutatud ja leitud. Tänud

28 november 2020 leidis Airi, Kristjan, Simone ja Loona [paulaloona]

Kuna Värav rappa aarde juurest kaugemale jâävad aarded seekord teiseks korraks jätsime, siis lasin mina selle aarde nime öeldes häälepaelad valla. Simonel oli see samuti leidmata ning tagasi pidime ju niikuinii minema.

Teekond aardeni kujunes mitmesuguseks. Saime nii poris mütata kui ka kummikuid ujutada. Eriti tore vaatepilt oli heinamaal, kus veele jalgu jäänud heinapallid justkui keset jõge istusid.

Tamm oli täpselt nii suur ja uhke kui lubati. Polnud midagi ette heita. Totsik jäi õige nurga alt vaadates juba kaugemalt silma ning kuni teised kas infotahvli, toidu või telefonikõnega aega sisustasid, panin mina nimed raamatusse.

Kui muidu olime mõelnud ikka edasi minna, et jõuda tagasi, siis pidime siiski otsa ümber pöörama. Vesi oli raja ära söönud. Väga tore koht, aitäh!

28 november 2020 leidis Airi, Kristjan, Loona ja Simone [simpsu]

Teekond tammeni muutus märkimisväärselt vesiseks ja poriseks, võib lausa väita, et mudaseks. Mingi hetk leidsime vee ületuseks sobiva laudtee ja nägin esimest korda lahendust, kus laudtee on kaetud metallist võrguga. Täiesti geniaalne, kuigi veidi hiljem Koprarajal kõndides hakkas see mind häirima. Põrutas liialt jalgu, samas võibolla oli probleem lihtsalt mitte kõige ergonoomsemates jalanõude valikus. Igatahes siinkohal oli metallvõrk teretulnud nähtus, sest tee oli vildakas, libe ja muidu oleksime ilmselt mitmekesi vette potsatanud :D

Poolel teel olin isepäine ja otsustasin loobuda karja mentaliteedist, mis lõppes sügavasse mudasse vajumisega :) Tantsisin seal nagu elevant, kes oma mitmetuhande kiloga sügavasse sohu vajunud, aga mingi valemiga murdsin ikka tagasi tee peale. Hiljem pesin kummikuid üleujutanud jõevees ja lobisesin emaga telefonis. Naljakas on, et viimasel ajal kui ema nädalavahetuseti helistab, siis ta ei küsi „mis sa teed?“ vaid „noh, kas oled juba metsas?“ :P

Leid tuli kiirelt ja lahendus on ilmselgelt põhjusega nõnda nutikalt paigutatud. Täitsa meeldiks sobival aastaajal siia kordusleid drive-innina vormistada. Kokku tuli veidi üle 6km matk ja põsed said mõnusalt roosaks. Tänud peitjale!

11 september 2020 leidis Carolys ja Exe [sun123451]

Kuna sellel tervisekuul korjan lisaks sammudele ka tervise- ja matkaradasid, siis lisaks aarete leiule sain kirja ka Lemmjõe keelemetsa matkaraja aga enne kui ma raja algusesse jõudsin kohtusime Exega kaasgeopeituritega. Olid küll endale mugu maskid ette tõmmanud aga jutu sees tuli ka tõde välja. Selgus ka see, et kui mitte meie, siis vähemalt koerad olid geojaanil tantsu löönud või koeratempe teinud. Tervitused!

Arvati, et saan tossudes ka raja tehtud nii et ma väga ei muretsenud selle pärast, et nad kõik kummikutes olid. Ka Exe pole enam nii pirts vee, märja ja muda suhtes nii et andsime aga tuld. Jalge ette pidi ikka kogu aeg vaatama, et mõni üksik auk või juurikas 1:0 ei teeks. Mõnes kohas oli error, et kus see rada siis on, või millal rada uuesti tagasi tuleb (näiteks üle pea kasvavas heinas). Vahepeal sain hüpata üle takistuste aga tammeni me jõudsime. Ja veel kuiva jalaga, vähemalt mina. Tamm oli vägev ja kui aare leitud, seadsime sammud järgmise juurde.

(519) Aitäh! EVEJ

23 august 2020 leidis Marko [markosu]

See rada pole kõige paremas korras. Kuidagi õnnestus see siiski läbida ja selle käigus ka aare leida. Aitäh!

23 august 2020 leidis Ott, Marko ja Inge [aunad]

Siia tuli rada, mis kohati oli kinni vajunud ülepea nõgestest ja risti-rästi kukkunud puudest. Kohale jõudes oli vägev tamm ootamas ja pilku püüdmas. Peale aarde logimist süvenes minus järjest enam veendumus, et jõe äärde jäävaid aardeid tuleb ikka veeteed mööda külastada. Tänan.

20 august 2020 leidis Ann [ann]

Täna ei kasutanud kummikuid, õnneks ei olnud vaja. Märjemal ajal oleks kindlasti. Täna oli natuke porine. Rabavärava juures kaalusin, kas tulla või mitte. Nagu näha võtsin teekonna ette. Tänan toredate Soomaa aarete eest. Mul on palju veel otsida. Täna olid kaks kohta ülerahvastatud, homme võib-olla uuesti.

1 mai 2020 leidis Helen ja SalmeS [helen]

Kummikud panime igaks juhuks jalga ja siirdusime rajale. Algus oli üsna üksluine ja tuuline, aga kui metsa vahele jõudsime, siis oli päris mõnus ja huvitav astumine. Uudistatud sai nii kopra tegevuse jälgi kui karulaugu kasvamist. Polnudki varem looduses seda haruldust näinud. Korjasime ka endale väikese kimbukese. Üsna huvitavad olid ka kahvatukollase õiega ülased, mis vist tekkinud valge ja kollase ülase sõbraliku ühinemise teel ;) Mõnus rada viis meid edasi suure tammeni ja üsna kiirelt oli ka aarde asukoht nähtud. Kui olime logimisega ametis, astus jõe äärest tamme poole üks ema mitme lapsega, kes olid otsustanud kanuutamise vahepausi just seal teha. Olime natuke plindris aga sokutasime aarde siiski omale kohale tagasi. Edasi liikusime mõõda matkarada, et mitte sama teed tagasi minna. Raja teisel poolel saime tunda ka rõõmu, et olime ikka otsustanud kummikud jalga panna. Väga tore matk oli ja just sellistes kohtades aarded pakuvad rõõmu sellega, et juhatavad radadele, kuhu muidu ehk ei viitsikski minna.

25 aprill 2020 leidis Tiina ja Marat [tinntinnest]

Mis saaks olla parem plaan, kui laupäev Soomaa metsade vahel. Lemmejõe tamme külastus sai tänase päeva esimeseks peatuspaigaks. 6km matkamist oli just see mida oli vaja, et ennast geopäevaks käima saada. Ilm oli võrratu, päike paistis soojalt ja peaaegu olematu tuuleiil paitas kõrvu. Teepeal kohtasime nii kanuutajaid, kui ka karulaugu korjajaid. Tamm oli tõeliselt võimas, tegime talle paar ringi peale ja pildistasime siit ja sealt ning lõpuks käisime panime nimed ka kirja. Tagasi auto juurde jõudes selgus, et vahepeal oli ilsemtl matkarajal kõvasti rahvarohkemaks läinud aga meie väga kedagi ei kohanud ja saime segamatult retke nautida :)

11 aprill 2020 leidis Arvo [arvoaljaste]

Mina ei jalutanud. Võtsin hoopis süsta katuselt ja lükkasin enne Karuskoset vette. Kena tunnikene sõudmist ja kohal ma olingi. Muidu tundus, et on selline inimtühi kant, kuid selle raja peal oli kõvasti rahvast, pidi niisama jõge pikalt vahtima, et saaks otsida. Üks neljane punt süstatajaid ja mitu väiksemat matkaliste gruppi jõudsin selle aja jooksul ära näha.

Millega ma üldse ei arvestanud, oli see, et Soomaal on levi 0. No täiesti null. Ma ei saanud mingit sidet internetiga, seega ka geopeituse kaardiga, kuna mängin telefoniga. Ja olin täiesti hädas, et kuidas edasi. Järgmised 3 päeva olin suuremas osas ilma levita, kui siinkandis tiirutasin. Lõpuks pidin helistama sõbrannale, telefoni jaoks levi õnneks oli ja temalt sain aarete koordinaate, et päev ikka edukaks osutuks.

Siin siis sai ikka otsida, no ei hakanud vajalik kohe silma. Aga lõpuks leid tuli ja sai veidi ülaseid piilutud ning hops süsta tagasi, et SUitsna tammiku poole edasi aerutada.

Tänan aarde eest ilusas kohas.

5 aprill 2020 leidis Riho [kaabu7]

Mõnus jalutuskäik, ilusa ilmaga, soomaal- kus siis veel. Ei pea kodus istuma. Kui COVID hoogu võtab, jõuab kodus istuda küll. Kiire leid lihtsalt kohale tuleb tulla. Tänud

5 aprill 2020 leidis Kaabu7, Urve, Melania, Käroli ja Rein [reivil]

Mõnus matk ja maitsekas rada. Karulauku võta või vikatiga. Pliiatseid ka jõeäär täis. Super ilm ja hea seltskond. Aitäh peitjale Soomaa tammesid tutvustamast. Super!

27 märts 2020 leidis Miabel, Meribel & [harrys]

Tore matk, tamm oli kah võimas, peitjale tänud!

22 november 2019 leidis Riho [riho476]

Leitud! Tegin tammest panoraamfoto, kuna võra oli nii suur, et muudmoodi kaadrisse ei mahtunud.

7 august 2019 leidis Silver [silver0]

Hommik oli raske, tervis ei olnud just parimas vormis. Pikale veninud õhtu koos õudusjuttude jutustaga oli ilmselgelt liiga pikale veninud. Ehk rahvasuus kutsutake mind vaevanud muret pohmelliks. Enda disiplineerimiseks võtsin ette ühe vaevalise jalutuskäigu mis siis pidi mind terveks ravima. Lemmjõe tamme külastamine tundus selleks parajalt sobima. Veepudel kaasa ja minek. Karjamaal käis hirmus mälumine. Ühel hetkel tundsin vajatust selja taha vaadata. Ja see oli õige hetk, sest nirk kalpsas jõe poolt rajale ja uudishimutses. Kui märkas, et mina teda ka näen, tegi kiirelt sääred. Ühtäkki keeras lai tee metsa kitsale rajale ja üsnagi ootamatult tuli ka läbi heinamaa murda. Loomulikult olid vihmapiiskadest raskuse all lössi vajunud nõgesed just raja poole kaldu ja loomulikult müttasin mina seal lühkades ja plätudes. Seega tuli vahepeal ka rada enda järgi kohendada. Ühel hetkel leidsin rajalt värske pori pealt jäljed. See tõmbas meeled kohe erksaks. Suur ekspert ei ole aga pakuks et need kuulusid hundile. Pirakad pika sammuga jäljed läbisid rada mingi 100m ulatuses. Ei läind palju aega mööda kui kuulsin ees ragitamist. Oh jeerum, süda hakkas kohe puperdama ja tegin hirmust paar plaksatust. Hetk hiljem karvasid põõsa tagant välja muigavate nägudega mugud. Üks giid oli paar sakslast metsa vedanud. Põhjendasin siis oma kahtlast käitumist ja giidil tekkis kohe huvi asja vastu. Mind rahustati aga maha, et isegi kui on hunt , ega ta nii naljalt ei ründa. Kes liikus edasi jälgi uurima, kes jätkas oma rada männi suunas. Tamm oli uhke, aga aarde otsimisega tekkisid väikesed probleemid. No ei ole ju ühtegi kohta kuhu peita. Ja kui õige asi lõpuks silma jäi, sain kõvasti ahhetatud ja ohhetatud. Täitsa pime ikka. Tagasiteel kohtasin taas sama gruppi, kes julges väita, et mul võib isegi õigus olla. Kodus googeldades ja pilte kõrvutades, ei ole ma muidugist enam millegis kindel. Tagasiteel hakkas kostuma ´ka kahte sorti helisid. Esiteks iga natukese aja tagant tuli vastu plätserdav kannumeeskond ja taevas hakkas müristama. See tegi mind juba äravaks. Vihmaks ma küll valmis polnud, tõstsin tempot ja lootsin parimat. Vahepeal tõusis vist hoog liigasi suureks kuna märjad plätud kippusid varba otsas tiire tegema või jalast sootusks kaduma. Metsatukast välja jõudes hakkas ka sabin pihta. Õnneks üsna leebelt ja sellest ma ennast häirida ei lasknud. Sain veel viimastele, vist viieteistkümnendatele, kanuutajatele lehvitada ning teekond hakkaski otsa saama. Enesepiitsutamine mõjus ning pohmakas oli peast pühitud. Sellest sai minu Soomaa käigu viimane leid, aeg oli taas perega liituda. Natuke ülerahvastatud oli see koht, aga mulle meeldis siin.

Tänud. Kuna aardeid ja ilusaid kohti jäi siiakanti veel, siis kunagi tulen kindlasti tagasi.

6 jaanuar 2019 leidis Rabamatkasellid sh [ingrid]

Raba peal oli lust käia, aga Sibulast edasi seda luksust meile rohkem ei antud. Olid mõned märjemad kohad, kus sai hüpelda. Peale logimist, kalameestega jutustamist ja kala uurimist, saime otse üle jõe autode poole suunduda, nii säästsime mitu head kilomeetrit. Tamm oli muidugi vägev. Tänud näitamast!

6 jaanuar 2019 leidis Geokamp, Henny ja [reix]

Sibulast tulles oli sihiks üle Raudna jõe viiv vana sild. Tänased kaardilugejad viisid meid kõigepealt aga ühe rabadevahelise ojani, mis polnud külmunud. Siin oli ka matka raskeim osa, turnisime veidi mätastel mööda ojakallast kuni kannatas kuiva jalaga ületada see vesine osa. Edasi sattusime metsapiiril vana kedrini ja sealt edasi läks puudel lindikestega tähistatud rada vana talukohani ja sillani. Metsas muutusid Henny jooksuringid koheselt pikemaks, eks siin oli jälgi ja lõhnu rohkem. Uudistasime vana maja ja edasi mööda jõekallast tammeni, oli küll võimas ja aukartustäratav. Aitäh!

6 jaanuar 2019 leidis Maire,Merle,Ingrid,Kaupo,Kristjan,Reino,Reigo,Henny ja [thunder]

Väike lõik Sibulast Lemmjõe tammi poole oli paras rühkimine.Kummikutega tegelastel oli kindlasti lihtsam liikuda,kuid ka saapaga oli võimalik kuiva sokiga pääseda.Endal jagus kummiku kõrgust täpselt parasjagu,ega ma proovisin ka võimalikult otse gepsu noole suunas liikuda :)

Tõime veel õnne kohalikule kalastajale ja saime kiita ,et oleme loodusesse matkama tulnud.Ühesõnaga ainult head emotsioonid.Aitüma

6 jaanuar 2019 leidis Teised ja Kristjan [sportlane]

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

6 jaanuar 2019 leidis Suur kamp ja Merle [meteta]

Tänane rabapäev möödus lausa lustlikult, väikesed väljakutsed ikka olid, eriti sibulatega, kuid matk oli ootuspärasest palju kergem. Ega me ei kurda, seltskond oli vahva, nalja visates saimegi jalutuskäiku mõnuga nautida, jaladki siiani kõigil kuivad.

Aardeni minnes tervitasime kalamehi, seejärel imetlesime väärikat puud ja tervitasime veel üht kalameest. Viimane onu oli väga tore ja valmis meiega ka juttu vestma. Henny terav silm märkas esimesena liikumist jääaugus, kohe olime kõik ninapidi selle ümber ja ootasime põnevusega, milline pirakas sealt välja tiritakse. Saime veel vanahärralt kiita, et tõime talle kalaõnne ja looduses liikuda armastame. Saime kaasa siirad soovitused gps sisse lülitada, et me ära ei eksiks..;)

Tänud peitjale ja kaaslastele mõnusa matka eest!

6 jaanuar 2019 leidis Maire ja Kristjan [ftf]

Matka 4 aare. Siin tundisn kuidas jalad liigestest valutavad ja iga samm mõlemal jalal tulitab, aga ei vingunud ma miskit, kuna eelmine rabamatk on veel liiga selgelt meeles. Nägime poolikut maja ja ületasime silla. Kõndisime mööda jõekallast aardeni. Jäätunud jõgi andis lootust, et seda ületades võidame 2km. Panime logiraamatusse nimed kirja ja hakkasime jõge ületama. Leidsime ühe kalamehe, kellel oli väga hea meel, et me õues viibime. 1kg haugi nägime ka.

6 jaanuar 2019 leidis kalamehele õnnetoojad [lepalind]

Natuke enne aaret nägime kahte kalameest. Rääkisime paar sõna ning öeldi, et too kalamees seal võib teile pikemalt siinsetest oludest rääkida. Logisime algul aarde, vaatasime tamme üle ning läksime kolmanda kalamehe juurde. Seal küll jää kandis, aga edasi ei soovitanud minna, varsti kärestik ja jää kahtlane. Rääkisime veel juttu ja olime juba minemas, kui tal kala võtma hakkas. Ootas ära, kuni kala enam ei tõmba ning siis sikutas kilose haugi välja. Tal oli hea meel näha, et me käime looduses ringi. Kala sai pildistatud ning matkasime Vaatleja V parklasse tagasi. Seekord tuli 3h 15min jooksul 11.8km käimist. Kuna maastik oli üpriski kerge ja mingil määral harjunud käima, kui iga viies samm tuleb sissevajumine, siis tundus see tuur nii kerge. Kell oli veel vähe ning läksime edasi Oksa aita sööma.

24 september 2018 leidis annesmith ja [jokker6]

Pole ammu nii rõõmus olnud tõesti märgade ja sopaste riietega :D. Väga mõnus matk oli, aitäh!

24 september 2018 leidis jokker6 ja [annesmith]

Tegelikult olen siin kord juba käinud aga kuna tegemist on vägeva matkarajaga ning kallil kaasal aare logimata siis täna peale Meiekoset tundus see aare hea mõttena. Jalad sai meeldivalt märjaks, lammastega tutvust tehtud, geokoer Lexye sopaseks ning mõtteisse taaskordne ilus mälestus. Mulle geokrahvi aarded meeldivad, aitäh! :)

31 märts 2018 leidis Henrik [uuspoiss]

Karuskoselt nüüd enam jääd mööda ei pääsenud, aga õnneks vajalikes kohtades kannatas ikka üle käia. Tagasi juba peaaegu pimedas, mis oli omaette tore elamus. Aitäh.

23 märts 2018 leidis CGI GIS-meeskond [sookoll]

Karuskose peremees tegi meile matka. Üks peatus oli ka siin. Lähenesime Karuskoselt mööda külmunud jõge. Vägev tamm ja äge aardetopsik!

17 märts 2018 leidis Kleone, Mari, Tanel, Sirja [sirts]

Selle aarde juurde kulges matkrada, mida mööda oli mõnus astuda. Lisaks loomajälgedele ja kopra tööle, oli meil lahe kohtumine naaritsaga. Ma pole kunagi varem looduses selle loomaga ninapidi kokku jooksnud. Väga julge tegelane oli. Vahva teekond lõppes tamme juures. On ikka võimas puu. Aitäh peitjale.

17 märts 2018 leidis Kleone, Tanel, Sirja ja Mari [marihen]

Väike kosutus parklas ja alustasime oma matka. Sissejuhatuseks külastasime tamme ja edasi juba Sibula aarde poole. Tänan.

17 märts 2018 leidis Kleone, Mari, Sirja ja Tanel [timix]

Mina kui laisk peitur oleks tahtnud muidugi autoga kaugemale sõita, aga mälu ei petnud, tellis on tellis. Tammeni jõudmine võttis omajagu aega, aga poole tee peal esitles ennast meile kohalik naarits, roti näoga kass. Koha peal käis kõik kiirelt. Aitäh!

17 märts 2018 leidis Mari, Sirja, Tanel ja Kleone [kleone]

Autod jäid parklasse ja asusime matkarajale. Väga tore astumine oli. Sattusin kõige ees kõndima ja lobisesime Taneliga, kes minu taga kõndis. Ühel hetkel tundus, et nägin silmanurgast kerget liikumist ja kui pead keerasin siis vaatasin 1,5 m kauguselt pisikese naaritsaga tõtt. Esimene mõte oli, et kohe on ta lupsti kadunud. Naarits ei lasknud end meie kohalolekust häirida vaid asus end hoolikalt pesema. Tundus, et ta on inimestega harjunud. Jätsime pisikese päikese kätte end korda sättima ja astusime mööda matkarada edasi tamme juurde. Aitäh.

21 jaanuar 2018 leidis Merit ja Katrin [lihtsaltsilvi]

Tänud peitjale. Enne tõukekelgu matka sai väike jalgsimatk tehtud.

3 september 2017 leidis Ove ja Külliki [orca]

Transpordi jätsime parklasse ja võtsime matka ette. Mets lõhnas sügise järgi. Aare korras. Tänud.

25 veebruar 2017 leidis Ivar [triton]

Parklas nägin, et mingid auto jäljed viivad edasi. Veidi mõtteid heietatud ja tegin oma jäljed peale. Hiljem selgus, et kaluritel oma parkla jõe ääres. Sellega sai jalavaeva korralikult kokku hoitud, eriti allameetrisel geoõpilasel. Jalutuskäik piki jõekallast oli ilus, seda eriti ilusale päikeselisele ja tuuletule lumisele ilmale. Nullis jäi aare kaugelt silma. Sellises kõrvalises kohas ei juhtu aardega midagi nagu praktika näitab. Ilus vinge koht kuhu tahan ka suvel tulla. Aare heas seisus.

18 veebruar 2017 leidis Heldur,Sannu,Krista [krista]

Astusime parklast mööda looklevat rada tammeni. Tasapisi hämardus, taskulambist oli abi ja nimed said raamatusse kirja. Tänud peitjale.

18 veebruar 2017 leidis L-Viru matkajad ja [vaimar]

Head emotsioonid on juba eelmistes logiteadetes.

18 veebruar 2017 leidis Krista, Sannu, Heldur [heldur]

Meie pikale Soomaa matkale (Mulgi heinamaa - Kuresoo - Toonoja - Suitsna raba - Sibula - Suitsna talu tammiku - Mulgi heinamaa) lisaks otsustasime Kristaga ka Lemmjõe tamme juures ära käia. Auto jätsime Kuusekäära parklasse. Vaat see retk tundus uskumatult pika astumisena, eks neid matkakilomeetreid oli ju täna juba kogunenud ka tugevalt üle 20 km, jalg tulitas valutada... Aga mõnus ikkagi, sest tehtud, käidud ja nähtud. Aitäh!

18 veebruar 2017 leidis Piret, Mart, Vaimar [sylli]

Meie Soomaapäev. Olime tulnud siia läbi aarete - Mulgi heinamaa, Kuresoo, Suitsna raba ja Sibula. Kui rabas oli täna lihtne olnud, siis läbi metsa jõe äärde jõuda oli kohati üsna raske, sest metsa vahel oli mitmes kohas nõrga jääga kohti, kuhu sisse vajuda või kukkuda. Aga lõpuks väsinute, kuid õnnelikena me Lemmjõe tamme juurde jõudsime. Aga seda, kui pikk maa sealt veel autoni oli, ei tahtnud jalad küll enam kuulda võtta... Kuid siiski said need kilomeetrid kõnnitud ja armsate sõiduvahenditeni jõutud. Seal siis avanes tõsiasi, et läbi oli kõnnitud kokku 21,4 km.

Tagasiteel koju Lääne-Virumaale hüppas pimeduses meie autole ette kits ja viis endaga kaasa auto peegli. Nii kahju, kui see ka pole, siis tuli jahimehed välja kutsuda, sest peeglit himustanud loomake sai üsna palju haiget.

Aitäh vahvate Soomaa aarete eest nende peitjatele!

11 veebruar 2017 leidis Ain, Margit [maky]

Tamme olime varem juba näinud, seda nii keelemetsas matkates kui ükskord kanuuga mööda jõge sõites. Täna tulime siia ainult ühel eesmärgil – leida aare. Leidsimegi! Puhastasime karbikest natuke rämpsust, mida ilmselt seltskond sünnipäevalisi olid sinna jätnud. Igatahes logiraamatusse olid pidulised oma nimede näol pika sissekande jätnud. Tegime oma kirjatöö ära, jätsime TB ja liikusime tagasi auto poole. Täname!

11 veebruar 2017 leidis Tiia, Einar [pagarid]

Viimane pingutus enne kojusõitu. Olime täna teised otsijad. Vahetasime rändureid. Aitäh!

10 august 2016 leidis Karl [zdrk]

Päeva esimene pikemat sorti matk sai ette võetud Lemmjõe tamme suunas. Parklas seisis juba üks Hollandi numbrimärgiga auto. Silla juures aga veel mitu virna vette laskmist ootavaid kanuusid. Igaks juhuks viskasin kotti ka kummikud ja asusin teele. Minek tundus kuidagi eriti pikk. Mitu korda viskasin pilgu gepsule ja nägin, et tuhkagi pole veel edasi liikunud. Peagi märkasin ka esimesi inimesi kanuudel ja süstadel. Kõik puhta välismaalased. Tee peal imestasin peamiselt kobraste üle. Päris palju suuri puid maha võtnud. Ühte kopra pesa uudistasin ka natukene. Pärast mitut kilomeetrit sain teenitud tasu ja jõudsin uhke tamme juurde. Mugud olid randunud seal samas aga minu saabudes lükkasid just kaldalt lahti. Kõigepealt otsisin ja logisin aarde. Viimaste lehekülgede leiud olid juhuslike möödujate poolt kirja pandud. Pärast enda logi nautisin tamme energiat. Kui olin energiat täis laetud asusin tagasiteele. See läks tulekuga võrreldes ülimalt kiiresti. Tegin endale meelelahutust jõel sõitvate aluste abil. Tegin nendega niiöelda võidusõitu, kõigist kihutasin oma jalutamiskiirusega mööda. Autosse jõudes hakkas sadama survepesu stiilis vihma. Nagu oleks olnud mul miski kokkulepe, et ennem sadama ei hakka. Aitäh!

6 juuli 2016 leidis T & [eren]

Täitsa tore (kuigi sääsene) jalutuskäik oli. Aardel ka muhe lahendus.

13 märts 2016 leidis Reido, Anne, Kertu [reido]

Leitud! Tänud peitjale :)

2 jaanuar 2016 leidis Tanel ja Anne [phantom]

Auto jäi parklasse ja edasi kand-ja-varvas stiilis. Kõigepealt teed mööda ja edasi mööda matkarada, mõnusalt kohale. Veidike otsimist ja oli ka aare peos. Tamm oli ka vägev. Aitäh peitjale.

2 jaanuar 2016 leidis Anne, Tanel [nuffi]

Täielik nali! Mina arvasin, et tamm on koprate poolt tekitatud ehitis. Alles kohapeal sain aru, et tegemist on puuga, aaret seepärast mina ei leidnud kah, lahe. Rada oli korralik, mõnus matkarada, puu võimas. Koprad olid puid langetanud, kuid mitte jõe poole, täielikud kobakäpad ehitusalal! Tänud siia juhatamast!

21 november 2015 leidis Jakob, Oskar, Stella [poldek]

Matkaraja alguseni läksime parklast jalgratastel. Lootsin sellega muuta laste jaoks teekonda kergemaks, sest tean varasemast kogemusest, et kogu raja läbimine parklast kuni alguspunkti tagasi on lastele üsna tüütu ja pikk. Parimate kavatsuste kiuste oli tänane teekond ütlemata vaevaline - vingumine ja torisemine porise tee ja rööbaste üle ning pikaldane lõputuna tunduv teekond pani neid jalgu lohistama ja tüdinult iga natukese aja tagant raja pikkuse kohta pärima. Aaret leida ei olnud endal raske, küll aga ei suutnud lapsed esiti oma tavapärasest vaateväljast avaramalt ringi vaadata. Nii tuli aarde leidmisel neile siiski vihjeid anda. Aare oli jälle väga nutikalt ja meisterlikult lahendatud! Lastel on juba arvamus, et kui just geokrahvi aare pole, siis väga geomatkale kaasa tulla ei taha. Mulle väga meeldib põhjalik teostus ja et logimiseks on väike märkmik - see on nii mugav ja kasutussõbralik. Aitäh taas uute avastuste eest!

16 august 2015 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Leidsime!
Täname :)

16 august 2015 leidis Vanda, Reet, Jaak [traffic]

Peale pikka päeva jäi lõppu siis üks korralik pikk jalutuskäik. Tasus ennast ära ja ühe ränduri krabasin ka kaasa. Oli veidi enne meid sinna jäetud.

16 august 2015 leidis Piia, Peeter [blondiin]

Oli siin alles liikumist. Erinevalt rabaradadest kuulis siin siiski enamuses eesti keelt (rabades prevaleerus saksa keel sellel nädalavahetusel). Rasket maastiku lootes võtsin isegi saapad kaas, õnneks asjata. Täname toreda ja piisavalt pika matka eest. Jätsime ka ränduri uut reisikaaslast ootama

16 august 2015 leidis Vanda, Jaak ja Reet [kassikakk]

Selle aarde külastus viis päeva õhtusse, rännak oli meeldivalt pikk. Aitäh!

16 august 2015 leidis Tarvo, Jaak, Reet ja [berti]

Meie geopäeva viimane aare. Kuna olime Oksa aida kiiresti üles leidnud, siis arvasime, et võiks boonuseks ühe matka teha. Päeva lõpuks oli see ikka päris väsitav, aga tehtud ta sai. Täname peitjat sportliku aarde eest!

1 märts 2015 leidis Martin [matu07]

Pärast Sibula aarde juures käimist oli vasak jalg väga märg ja mõlemad jalad väga väsinud, aga tundus siiski mõistlik ka siin ära käia, ainult kiiresti tuli teha.

Esialgu ilmnes kohe probleem, et oja(?) ületamiseks mõeldud purre on liiga raske maastikuastmega ja nii tuli sealt kõrvalt mööda jääd minna. Õnneks ei ragisenud ega midagi.

Edaspidi küll ragises, aga olin päeva jooksul selle suhtes juba suht tuimaks muutunud. Küll aga ei jätnud külmaks teist korda päeva jooksul paistev päike, mis jõeääred loojangukumaga roosaks värvis. Vaadet imetledes olingi peagi võimsa tamme juures ja väikse ringivaatamise järel saingi logida. Nüüd aga kiiresti tagasi, perspektiiv jääväljade vahel pimeduse kätte jäämisest ei tundunud ülearu vaimustav.

Auto juurde jõudes lohisesid mõlemad jalad järel ja selg ei tahtnud kuidagi sirge püsida, aga meel oli oi kui rahul :) Aitäh peitjale järjekordse kvaliteetaarde eest!

1 märts 2015 leidis Mikk, Jaanika, Kadri, Mihkel [silmsirkel]

Matkaraja jääkaane alt oli vesi kadunud, seetõttu tundus vahepeal, et tegemist on suuremat sorti peretüliga, kus nõud klirisevad ja luud raksuvad.

Karulauk oli oma nina juba maast välja pistnud, tegime lõhnad juurde ;)

Aare korras, jätsime ilusaid kohti armastava ränduri. Aitäh!

11 jaanuar 2015 leidis Rudolf, Uku, Mark [rudolf]

Olles jõudnud elusalt ja oluliselt märjemana Suitsna talu tammikust Lemmjõge ületava sillakeseni, saime lõpuks teisele kaldale ja jätkasime kurssi. Siingi oli põnevust palju seoses pidevalt ragiseva ja vajuva jääga, mille all ootas kutsuvalt vesi. Vähemalt õnnestus sellel teelõigul vältida tõsisemaid sissevajumisi ja õigepea olimegi tamme juures. Kus on ikka uhke puu! Ilus vaadata kohe.

Siin tuli päeva jooksul esimest korda kurjaks ajada geps, kuna eelnevate aarete juures piisas meie tiimi inim-GPS Ukust, kelle kohati lausa hirmutava täpsusega orienteeumine viis meid alati täpselt nulli. Natuke vahtisime nõutute nägudega ringi, kuid lõpuks oli vaja astuda paar sammu tagasi, silmad lahti teha ja ennäe imet, oligi aare käes.

Siit edasi jäi ainult mööda Raudna jõe serva kulgevat matkarada ennast tee peale murda, mis võttis tänu meile juba armsaks saanud maastikule natuke kauem aega, kui oleks võinud arvata. Tee peal tuli isegi päike korraks pilve tagant välja, tuletades meelde, et ta ei olegi tegelikult jäädavalt ära kadunud mingi üksluise halli massi taha. Pärast seda tundus elu kohe palju ilusam ja vaatamata mõnele läbivajumisele olimegi varsti uuesti tee peal, kus meie hommikused jäljed meid ootavalt tervitasid.

Muideks matkarajal tegime me ühe huvitava tähelepaneku Soomaa fauna kohta – siinsed koprad on kas

a) idioodid

või siis

b) hauvad salajast plaani blokeerida Raudna jõgi maailma suurima kopratammi abiga ja muuta Soomaa veel mülkamaks, kui ta praegu on.

Nimelt kohati jääb mulje, et iga teine jõeäärne puu on osaliselt kobraste poolt puretud, aga mitte piisavalt, et kohe ümber kukkuda. Sealhulgas paljud nendest selgelt juba tükk aega tagasi, teised aga väga värskelt. Siin saab olla ainult kaks seletust, kas nad lihtsalt annavad poole peal alla ja surevad varsti nälga või siis plaanivad nad ühe suure aktsioonina koguda kokku kõik naabruskonna koprad, kõik pooleliolevad „projektid“ korraga langetada ja jõgi blokeerida. Elementaarne, kas pole! Nii et olge valvsad, kui see plaan neil korda läheb, siis on kellad ka...

Igatahes aitäh väga vahva aarde eest!

20 august 2014 leidis Veiko [veveixx]

Leidsin. Tänud peitjale

14 juuni 2014 leidis Aix, Tarvo [aixo]

Aardeni jalutades lummas meid kaunis ning võrratu mets. Vaatamata ägedale äiksevihmale suutsime suhteliselt kuivaks jääda, kuna sarapuu põõsad pakkusid head varju. Kohale saabudes asusime kohe asja kallale. Mingi hetk avastasin et Tarvo lihtsalt seisis ning jälgis minu tegevust, loomulikult oli ta juba aarde tuvastanud. Sain siis natuke aega praadida ning lõpuks andsin alla ning lasin konteineri välja tuua. Nutikas värk teine. Kahjuks jäälindu meil näha ei õnnestunud, kuigi olen seda kaunist sulelist varem kohanud. J:Rändur

14 juuni 2014 leidis Tarvo, Aix [pimeduselaps]

Kui hakkasime aarde suunas jalutama, siis lõi loodus meile päris korralikult äikese kujul saluuti. Raksatused tulid nii paremalt kui ka vasakult poolt. Kui esialgu oli olukord päris kuiv, siis poolel teel asi muutus. Paduvihm püüdis meid lõpuks kinni. Õnneks olime selleks ajaks ilusti metsa vahele jõudnud, kus puud toimisid loodusliku vihmavarjuna. Ideaalne ajastus. Aarde enda kohta veel nii palju, et meeldis, kuidas see peidetud on. Tänud!

10 juuni 2014 leidis Anneli ja kamp kalastajaid. [nelgid12]

Mõnus lõhnav matkarada ja natuke kõhedust tekitav mets. Üksinda vaikselt kulgedes hüppas pidevalt keegi kuskilt põõsastest lendu- sookurg, metsis ja veel mitmeid linde, keda ma ei tunne. Niiväga oleksin tahtnud jäälindu kohata, aga ei olnud õnne. (infotahvlil oli kiri, et kui näed registreeri, nii ma siis lootsingi) Tamm oli uhke ja väärikas. Aaret otsides tiirutasin päris mitu minutit nagu kass ümber palava pudru :D Aare korras ja vahetuskapupa ei teinud. Aitähh peitjale.

26 veebruar 2014 leidis Hannes ja Ester [hpalang1]

Jalutuskäik pargis pärast Sibula-Suitsna raba-Suitsna talu tammiku tiiru. Matkarada oli tiba jääs, ja erinevalt normaalselt maailmast ei ole Soomaa jää mitte sile, vaid kaldu, ja tavaliselt sinnapoole kaldu, kuhu sul mitte pole vaja sattuda. Jõkke, noh. Aga gravitatsioon ületatud, oli aeg aardetops välja sikutada (Estri võit, mina olin nii pime kui veel olla saab), nimed kirja anna ja tamme imetleda. Mõnus vana, Upsiga paras seltskond. No ja sis uuesti jää peale. Tänatud olgu see peitja!

26 veebruar 2014 leidis Hannes ja Ester [ester]

Liikusime siia Suitsna talu tammiku juurest. Senise võsaga võrreldes polnud aardeni jõudmiseks üldse pingutust vaja. Aare ise paljastus ka võrdlemisi kiiresti. Pärast imetlesime veidi tamme ja jalutasime tagasi. Auto juurde naastes olime läbinud ca 10 km. Igal juhul suurepärane vaheldus kontorielule. Ja sugugi mitte nii ekstreemne kogemus, nagu alguses arvasin. Valel aastaajal mõne madalama maastiku raskusastmega aarde juurde suundumine on seni palju piinavamaks kujunenud.

22 jaanuar 2014 leidis Kaire,Riina,Arvet [arweto]

Päeva viimane.Autoga sai mööda kalameeste jälgi jõeni välja.Pool teekonnast sai liigutud mööda jõge jalgsi,poole oleks saanud paadiga.Tänud peitjale.

3 november 2013 leidis Reino [errvee]

Teeäärsest parklast edasiviiv tee ei kutsunud väga jalutama. Ettevaatlikult ukerdasin autoga matkaraja algusesse. Viimane torm polnudki väga rada padrikuks muutnud. Sügis on küll talvele teed andmas, aga ikka oli sompus ilmal oma võlu. Tõeliselt "kuulikindel" peidupaik.

1 juuni 2013 kommenteeris Liinaga [geokrahv]

Kui olla vantsinud maha 5+ kilomeetrit, maitsnud karulauku, näinud maailma kõige suuremat koprapesa, saanud põlvini mudaseks ja leidnud silla, kus polegi veel aaret, siis seda ei saa tõesti skoorimiseks nimetada. Skoorimine käib teistmoodi.

1 juuni 2013 leidis gk ja [menope]

Käisin skoorimas.

Gk muidugi vaidleb jälle vastu, et ei skoorinud ma midagi, kõik oli aus värk.

3 veebruar 2013 leidis Eero [valap]

Lähenesin tammele Sibula aarde poolt. Jõejää tundus kahtlane. Mõnes kohas paistsid kollakad veelaigud jääl. Võtsin siiski julguse kokku ja ületasin hinge kinni pidades jõe. Räätsajäljed tõmbusid niiskeks. Aare korras. Tänud peitjale. EV. J: smile

18 september 2012 leidis Alex [alex]

Õues oli super päev:päike paistis, soe ja sääski polnud.Peale Sandra ründamist käisin ujumas ja korraldasin pesupäeva ning lihtsalt puhkasin...hetkeni kui avastasin, et kaasas olnud varustus kala püüda ei luba ja õllevarud kahanevad enneolematu kiirusega.Uurisin igaks juhuks, et kas tamme juurde saab ka mõistlike jalavarjudega ning soovitati, et tossud peaks täitsa kõlbama.Olen õppinud häid nõuandeid kõrva taha panema ning nii ma peale mehist lõunasööki ning mõnusat uinakut suundusingi tamme suunas...kalamehe säärikutes(mis muideks kulusid täiega ära!)Tatsasin suure tee äärsest parklast ja minu vapper kaaslane ehk autonavi väitis pidevalt, et töllerdan nii jõe ühel kui teisel kaldal.Eks ta oli viimaste päevade rändamisest vähe väsinud ja nii ta taskusse puhkama läkski.Käies mõtisklesin viimaste aegade trendi üle GP lehel, et virisemine on in.Kas teistmoodi saaks ja muutmine algab iseendast(jube raske on, ma tean)Kui peitjad ei peidaks, siis poleks ju ka midagi otsida ning oi kui palju kohti jääks nägemata!Igaljuhul tamme ma leidsin ja aarde ka ...seega saab minu poolt kleepsu, et gepsuta leitav.Tagasi üritasin mööda teise jõe kallast ja seal oli kummik tõsine abimees mis päästis mind suuremast sopast.Pigem soovitan vasakpoolset jõe äärt kuna seal loodus ilusam.Tänud veel ühe toreda aarde ja koha eest!Selles parklas olen oma geokarjääri jooksul juba neljandat korda kuid esimene kord ööbin ning esimene kord ka lõpuks otsin.Aga ma tulen veel tagasi kuna soo...mõne karbiga...jääb ootama tuleviku!Niigi viimase kuu käimise kilometraaz(eile 13km, täna 18km) ületab minu tavalist autoga sõitmise kuu oma ja järgmine ost on kanuu, sest kahte aastaaega Soomaal olen nüüd kümneid kordi näinud nii geopeitusega kui ka ilma, talvel tahan ka mõnda sohu tulla ja siis need jõed...oi oi kuidas veel need kutsuvad :) Huh...viimase kuue aarde raskuste keskmine on 3.25...hea ise teada sest numbrid kedagi ju ei huvita :DMaastik siis :P Ja kahjuks on otsida kodumaal alla 100 aarde...kurb:(Kohti on ju veel ja veel...

25 mai 2012 leidis Maku [maku]
Personaalne treener geokrahv saatis mu järjekordsele 6km jalgsimatkale. Tamm oli olemas ja rada ka enamvähem läbitav.

12 veebruar 2012 kommenteeris gk [geokrahv]
Pole seal varem talvel käinudki. Mõte minekuks tekkiski alles hommikul. Kuusekäärale jõudes oli keskpäev käes. See pisike matk mööda jäätunud jõesängi oli lausa lust. Kui mujal tundus lume paksus üsna avestatav, siis jõejääl lund peaaegu polnudki. Ei suutnudki välja mõelda, miks see nii on. Puutüvede ümber olevate jääseelikute järgi võis oletada, et veetase vee külmumise hetkel oli poolteist meetrit kõrgem. Huvitavaid vaatepilte jätkus igal sammul. Lemmjõe kordoni juures enne silda pragises jää jalge all. Jääkaane all kuulsin vee vulinat. Seal on ju kärestikuline koht. Kui palju sissekukkumisest lahutas ei tea. Teiselpool silda oli vaba vesi. Kuusekäärale tagasi jõudes ootas auto kojamehe vahel vahelejäämise kiri. Allkirjas seisis johnblack,10203 ja sakala. Tervitused neile ja tänud Rahvuspargi kaardi eest!

10 september 2011 leidis Raivo [raivo]
Auto jäi matkaraja parklasse. Alustasin selle aardega oma jalgsimatka Toonojale ja tagasi. Tamme juures oli kaks kalameest, õnneks aardest piisavalt kaugel.

27 august 2011 leidis Ove [ove]
Peale 16km-st rabaringi oli selle aardeni jalutamine nagu mõnus puhkehetk.Aare ise toredas peidikus ja omal kohal.

12 juuni 2011 leidis [unimuts] ja [milkowitch]
Loodan mõnikord ka mööda matkarada tammeni jõuda. Seekord sai kanuuga ligidale. Ilus koht, kus kaks jõge kokku saavad. Tänud peitjale!

12 juuni 2011 leidis Karl & Aile [unimuts]
Peale meeletut Sibula jalutuskäiku oli tore üle pika aja jälle istuda. Kanuuga põikasime tamme juurest ka äbi. Kiire logi. V: avaja-võtmehoidja, J: ei mäleta, kuid midagi oli.

7 mai 2011 kommenteeris Sven ja Lisete [geokrahv]
Matkarajal oli suurte, väikeste ja veel väiksmate põtrade jalajälgi kõrvuti nagu herneid kaunas. Tegelikult pole ma kindel, kas kõik jäljed ikka põtradele kuulusid. Mõni oli saarma oma ka vist.
Aare väga heas korras. Lisetel oli teemanti vaja. Asemele jätsime võtmehoidja korgiavaja.

7 oktoober 2010 leidis Maario [loom]
Kuidagi kogemata jäi mul see tamm ise uurimata, sest aaret otsides oli üks telefonikõne, logides teine ning tagasiteel kolmas. Peale seda otsustasin telefoni välja lülitada. Aarde teostus oli ise aga ideaalne sellisele paigale ja soomaale väga sobilik:) Tänud! EVEJ

21 august 2010 leidis Raina, Ivo [voks]
Kuna äikesepilv ronis ülesse, sai autoga võimalikult lähedale sõidetud ja siis kiire matk aardeni. V: eesel J: konn

21 august 2010 leidis Ott+matkasellid [kilumees]
Meie seekordne matk viis Soomaale ning ühendasime meeldiva kasulikuga. :) EVEJ
http://klubinelson.blogspot.com/2010/08/suvine-kanuumatk-raudna-joel.html

15 august 2010 leidis Joonas [joonas444]
leiukuupäev ligikaudne

7 august 2010 leidis Arli [puujalg]
Päeva esimes aardega sain kohe tünga. Oleks stendi hoolikamalt uurinud, oleks hulga väiksema jalavaevaga pääsenud. Mitte et mul metsas jalutamise vastu midagi oleks, aga puudust ka ei tunne, töö mul selline. Aarde leidmine võttis natukene aega, kuid nagu ikka geokrahvi aarete puhul, ära tuuselda, ole rahulik ja vaatle ümbruskonda, viis lõpuks sihile. V:eesli J:dinosauruse

22 juuli 2010 leidis Priit [triip]
Hea väike matkarada... peitmise viis oli ka asjalik.

17 juuli 2010 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Aardele lähenesime kummipaadiga. Sinna aerutas Bruno, tgasi mina.Kokku paari kilomeetrine retk, mis loodust nautides võttis aega ca 3 tundi.Tõeline kodumaine Amazonaz;) Kuni mina aaret otsisin, püüdis Bruno kala. Tegelikult ma ikka otsisin mõnda aega laegast. Ja kui mu mõtted lõpuks viiendale aastaajale kohale jõudsid, tuli leid kiirelt. Täiesti uus ja originaalne lahendus. Mõnus. Huvitav ja elamusterohke. Aitäh! Püütud kalad läksid aga kõik jõkke tagasi - las kasvavad veel. EVEJ

11 juuli 2010 leidis Kadri, Sven ja Herti [hertz]
Läbisime terve matkaraja, mõnus hommikune jalutus ja trenn terveks järgnevaks päevaks. Aarde juurde viis lausa suur maantee, tänu sellele leid ka kiire. Kohapeal nägime ka geolaboratooriumi väli etteastet, kes tahab teada mis tehti, peab minema ise vaatama. Tänud peitjale!

11 juuli 2010 hooldas Sven [geokrahv]
Lisasin aardele välja vajumise vastase klambri. Uurige, kuidas see toimib ja sulgege sama moodi nagu leides.

8 juuli 2010 leidis Imre ja Airi [triick]
Päeva lõpuks oli sobilik võtta ette üks väike jalutuskäik. Autoga sõitsime kuni keelatud märgini ja sealt edasi kõndisime jala. Laudtee oli väga korralik seni, kuni seda oli. Metsaalune oli pehme ja kummikud osutusid väga vajalikuks mugavaks jalutuskäiguks. Tamm on igavesti pirakas ja muljetavaldav. Aarde leidsime üsna kiirelt ja teostus on väga hea. Enda poolt jätsime aardesse eesli. Aitäh toreda aarde eest.

27 juuni 2010 leidis Airi ja Priit [otsingul]
Ka meie liginesime maismaad mööda. Sõitsime ikka teeäärsest parklast natuke edasi, kuni esimese porimülkani - siis sai minu tahtmine otsa, meelsamini kõnnin, kui kordan Vaatleja VI aarde kaheldava läbitavusega "kiirteed". Väga vahva matkarada ja just algusest saati läbides. Kui oleks autoga lõpuni sõitnud, siis oleks paljugi koprapoiste kunstitöödest nägemata jäänud. Ka suurim pesakuhil asub pigem matkaraja esimeses pooles. Vahva ja elujõuline tamm aarde ligidal, mõnusa teostusega aare ja üleüldse mõnus jalutuskäik. Tänan peitjat!

27 juuni 2010 leidis Priit ja Airi [airce]
Väga mõnus jalutuskäik mööda matkarada, mille kogu tema ulatuses läbisime. Koprad on ikka ohtralt vaeva näinud ja just selle puu juures, kus Merike pilti tegi teatasin mina - kahju, et fotokat kaasa ei võtnud. Georada oli väga lai ja pole ka üldse ime, kui vaadata nimesid, mis viimastel päevadel sinna lisatud on.
Suur tänu. Võtsin TB

27 juuni 2010 leidis Carolina, Triin, Hanno & Paavo [speedy]
Tamm-didi-tamm-tidi-tamm-ta-da-da
Hõljus viisijupike tatsudes me meeltes
Tamm oli Geojaanibäjärgne aare ju ka
Mis meid too päev esimesena veetles

27 juuni 2010 leidis L@SSIE [lassie]
Vat see aare tekitas mul sügava depressiooni. Et nagu jaanipäev läbi ja varsti tuleb sügis ja mitte ühtegi hingelistki sel pikal teel liiklemas näha pole. Tegelikult lihtne leida, ainult et ta kipub oma pesast välja vajuma. Tegelikult vist sai lätlaste geomünt hoopis sealt võetud.
http://lassie.wordpress.com/2010/06/30/geopeitus-on-parem-kui-seks/

27 juuni 2010 leidis Carolina, Hanno, Paavo ja Triin [trine]
Hommikuseks jalutuskäiguks on seda raske nimetada, kuna saime jaanipäevalt tulema viimastena ja kell lähenes keskpäevale. Päeva esimene aare siiski, kena rada ja taas üks huvitav peidik. Jätsin geomündi.

27 juuni 2010 leidis Triin, Paavo, Hanno & Carolina [caro]
Eurolaudtee viis võimsa tammeni, sinna poleks omapead kohe osanud minnagi. Peidukas oli järjekordselt andekas ja geokrahvi vääriline.

27 juuni 2010 leidis Carolina, Triin, Paavo & Hanno [hanno5000]
Auto jäi kuhugi alla kilomeetri peale, järgnes mõnus matk ja majesteetlik tamm ning väga originaalne aardepeidik. Siin maal kahtlemata parim lahendus peitmiseks. Tänud! EVEJ.

27 juuni 2010 leidis Märt ja Endel [nipnip]
Tegelkult peaks seda aardeleidmist võtma kui geojaanipäeva (öö) olulist osa. Ja samas eraldi vaadatuna on see vast üks lahedamaid aardeteekondi üldse minu aarete juures kämiste hulgas. Nagu Märt juba kirjeldas, toimus asi kõik nii pimedas, kui hilisjuuni seda öösel kell pool kaks lubada saab. Ja mööda vett öösel libisedes on kõik hoopis teistsugune. Ükski tume asi tumeda pealt välja ei paista ja kui paistab, siis petab. Märt on muidugi kanuutamises vana kala, nagu kõik kindlasti teavad, nõnda ei tekkinud probleeme isegi mitte kiirevoolulisel ülesmäge spurdilõigul. Päris kärestikuks seda siiski nimetada ei oleks paslik. Kui punktike oli juba piisavalt ligdal, valisime hääd randumispaika, kus kõige kergema vaevaga kuivalt ja sirgelt saaks aaret noppima jalutada. Sadam sai hää, kindel pinnas jalge all vaatasin ja patsutasin pisut tamme ja siis kulgesin Märdi jälgedes punkti poole. Moodustasime pika pika leidjate rivi, milles minule langes auväärne teine koht. Pean siinkohal ära mainima, et paadis ma esipinki ei loovutanud. Isegi mitte tagasisõites. Kui kanuu jälle vee peal ja inimesed selle sees, siis tähistasime aardeleidu rohelise(loodussõbralikkus ennekõike) lahja meelemärjukese manustamisega mõõdukas koguses. Tee tagasi kulges muidugi allavoolu, seetõttu ka kiiremini ja kuna minekuteel olid takistused üsna täpselt mälusse talletatud, siis oli vaid ennustamise vaev, kui mitu aerutõmmet järgmise puurondini on. Noh ja siis see kobras ka, va elevusetekitaja. Igatahes on öine kanuutamine minu järgmine hobi ja kui keegi mulle pool kaks öösel helistab ja pakub sõitu, siis ma olen kindel käsi. Kas ma aardest ka rääkisin? Mmm .. Geokrahvi kvaliteet. :) J:TB, EV

27 juuni 2010 leidis Liia ja Ants [groll]
Soomaa külastuskeskuse juurest lendasid meie suurest sõbralikust sülemist kõik, kellel rattad all erinevatesse suundadesse ja Lemmjõe keelemetsa matkarajale läksime Antsuga kahekesi. Ei suutnud vastu seista kiusatusele ja valisime lühima jalgsiteega maršruudi (siiski oleks veetee veelgi lühema võimaluse andnud). Ants oli teravama silmaga ja mulle jäi logimise au. EVEJ. Tänud hea teostusega aarde eest.

27 juuni 2010 leidis Endel ja Märt [mart]
Nii umbes poole kahe paiku, Geojaaniöö kõige pimedamal ajal, tuli mõte minna kanuuga 2,5km kaugusel oleva aardeni, seda siis vett mööda. Sookoll7-lt luba kanuu kasutamiseks saadud, liuglesime mööda peaaegu pimedat jõge aarde suunas. Valgus oli igaks juhuks küll kaasas, aga seda kasutada ei tahtnud, sest nii oli lihtsalt mõnusam. Aarde juures parkisime kanuu ja ei kulunud sugugi palju minuteid, kui leidjate rivi moodustuma hakkas. Tore aare ka nii lähenedes. Logi panime kirja kell 02:10. Tagasiteel ujus meie ees üle jõe kobras. Teda ennast küll eriti näha ei olnud, kuid iseloomulik triip veepinnal reetis ta tegevuse. Kuna tuul meid soosis, siis saime talle ligi hiilida, pea meetri kaugusele, siis alles märkas ta meid ja kadus vetesügavusse just kanuu nina ees.

26 juuni 2010 leidis Sirje ja Andreas [gpsitu]
Kohe kui kuulsime Karuonu plaanist kanuuga aaret otsima minna, olime käpad. Lahendada jäi vaid probleem, kust leida kanuu meile. Kuid nagu arvata, aitasid ka siin Geojaani korraldajad - Geokrahv rääkis uskumatult mõnusa hinna välja ning teel me olimegi, meie paadis lisaks veel kapten Katrin.

Teekond oli meiesugustele amatööridele väsitav, kuid ääretult lõbus. Kõva kisa tehti ka, aga eskimopöördeid ega muid trikke siiski ei järgnenud. Mõni teine kord. ;-)

Aarde otsimine võttis mul kõigist kõige kauem, kuna vihjet ma ei teadnud ja ka väidetavalt Katrini märkus roosa konteineri kohta läks kõrvust mööda. :-P Aga lõpuks teostust nähes ma ei imesta - midagi sellist polnud ma siiani veel näinud.

Kokkuvõttes igati vinge aardeotsing, tänud kaaslastele ja peitjale!

26 juuni 2010 leidis Silver, Kalle, Aare ja sõbrad [karuonu]
Geojaaniõhtu üks huvitavamaid otsimisi. Startisime laagriplatsilt kolme lootsikuga. Seltskond oli lõbus, gpsitul oli piisavalt õlut kaasa võetud, nii et jätkus ka mahavalamiseks:) Kuidagi pikk tundus see teekond ülesvoolu ehki jõe voolukiirus oli peaaegu olematu.
Konteineri otsimine võttis omajagu aega ja leidjate rivi pikenes visalt. Lõpuks, kui Katrin teatas, et konteiner on roosat värvi, siis oli korraga kõigil leitud:)
Vahva aare, aitäh peitjale!

26 juuni 2010 leidis Sirje, Katrin, Andreas, Jan, Silver, Aare, Kalle [sookoll7]
Juba mitu päeva varem, sai Karuonuga plaani peetud, et maad mööda me seda aaret võtma ei lähe, sest sealt kaudu lähevad ainult "nõrgad". Kodust sai kanuu kaasa võetud ja Geojaanil ka meeskond kokku klopsitud ja teele. Täitsa põnev ja lõbus veeretk oli aardeni ja sealt ka tagasi. Aitähh peitjale!

26 juuni 2010 leidis gpsitu, Sirje, Katrin, Kalle, Aare, Silver ja Jan [katrin]
Plaan oli küll minna, aga kas nüüd kohe? Just... aega anti 7 minutit:D:D:D Mahtusin limiiti:D Retk oli lõbus ja põnev iseenesest ja aarde leidsin ka lõpuks:D (Aga Sirje teeme nii, et enam paati ei kalluta:D:D:D)

26 juuni 2010 leidis  Maris, Mariann, Margus, Merike [kikael]
Üsna mõnus jalutuskäik, koprad olid ikka palju tööd teinud seal. Tagasiteel sattusime taaskord ründava liblika ohvriks, enam see ei üllatanud. Aitäh peitjale toreda aard eest! :)

26 juuni 2010 leidis Priit & Maarja [bonzo]
Auto jätsime raja algusesse. Jalutuskäigu jooksul möödisime mitmest kalastavast paatkonnast, aga see meid ei seganud. Segama hakkasid meid mugud, kes tamme juures passisid. Lähenedes me muidugi kahtlustasime geopeitureid, kuna karta võis, et geopeiturite kontsentratsioon sellel hetkel ja selles kohas on midagi taolist nagu Tallinna kesklinna uue tavalise aarde ilmudes tekib. Aga võta näpust. Peale seda, kui nad meie teretamisele arglikult ja arusaamatu näoga vastasid, justnagu oleksid tonti näinud, saime aru, et mugud mis mugud. Vahtisime siis tamme natuke, mis oli vägagi muljetavaldav, ja kuna mugud ei plaaninudki ära minna, siis mina olin juba valmis lahkuma. Maarja hoidis veel ikka tagasi ja lootis. Peale paarikümmet minutit astusid seltsilised paati ja sõitsid minema. Sel päeval veel logisid ei olnud, seega arvasime õigesti. Aaret kaua ei otsinud. Täname!

26 juuni 2010 leidis gpsitu, Sirje, Katrin, Kalle, Aare, Silver ja Jan [muhujan]
Selle aarde otsustasime võtta vett mööda. Seltskonda kuulusid gpsitu, Sirje, Katrin, sookoll7, karuonu ja Silver. Retk läks kiirelt. Jõel oli mõnus "kärestik" ja kaldal kena puu. Kohapeal tekkis aegamööda leidjate rivi. Lõpuks logisime. Eks kunagi saab ka matkarada mööda lähenetud.

26 juuni 2010 leidis Neeme, Lauri, Kadri, Sven [algaja]
Neeme logist sain kah teada, et ma kanuuga midagi teha mõistan. Ise ma seda oskust enda seest veel avastanud pole. Igatahes läks üllatavalt kiiresti ja ilma igasugu valede randumiste ning manöövriteta seekordne vee peal liuglemine. Kohapeal läks ka kiiresti ja peiduka leidsin umbes sellisest kohast mida kahtlustasin. Tamm oli küll vägev moodustis. Tagasitulles oli aga väga vaikne ja jutt oli vee kohal ikka mitusada meetrit eemaltki kuulda. Igasugu veeelukad olid ka aktiivsed ja põgenesid meie tulekul.

26 juuni 2010 leidis Lauri ja Neeme ning Kadrist ja Svenist saatetiim [neeme]
Esimese rünnaku, mille üritasin ette võtta otse läbi metsa ja üle jõe, luhtas gepsuaku, mis otsustas poolel teel kõige tihedamas padrikus oma aktiivse tegevuse lõpetada. Kuna juba tultud teed pidi tagasi ei soovinud minna, valisin päikese järgi uue liikumistee ja suundusin laagripaiga poole. Kohale jõudsin :)... maastiku raskusaste oleks võinud veidi madalam olla :). Teine katse sai ette võetud õhtupoolikul mööda veeteed koos Lauri, Sveni ja Kadriga. Kuna minule kanuu suht tundmatu riistapuu oli, siis oli suur abi mõningasest algõpetusest Lauri poolt, kellega tiimi moodustasime. Aitäh! Tammeni jõudsime igal juhul ilma viperusteta ja ega see aare ennast ka väga pikalt ei peitnud (minul kulus peidiku tuvastamiseks siiski veidi rohkem aega, kui Lauril). Aitäh aardepeitjale! Järgmine kord siiakanti sattudes õpin ka matkarada tundma!

26 juuni 2010 leidis Maris, Mariann, Margus, Merike [max]
Panime auto kohalikku pisikesse parklasse ja hakkasime mööda matkarada astuma. Astuda tuli ikka päris palju maad. Aga loodus pakkus nii mõndagi ka vaadata. Aitäh!

26 juuni 2010 leidis Miki ja Merle [miki]
Meie otsustasime maismaalt läheneda ning loksusime nii kaugele, kui legaalselt sai. Väike jalgsimatk, sääsed söödetud ja aare leitud. Tagasiteel muidugi juhtus see, mida juhtuma ei peaks - suutsin peaaegu sileda tee peal autoga kinni jääda. Aga geojumal on ilmselt olemas ning nägi kõike seda pealt.. ning saatis meile nagu õnnistuse selgest taevast kohale "jussikese". Jussikese sõiduki, köie ja taeva abiga tuli geomobiil mudast loetud sekunditega välja (tänud) ning teekond laagriplatsile möödus edasiste äpardusteta.

26 juuni 2010 leidis Triin, Urve ja Hannes [jussike]
Väike jalutuskäik õhtuses metsas viis suure puuni ja aardeleiuni. EV, J: nööbid (3+3)

26 juuni 2010 leidis Maris, Mariann,Merike, Margus [mooritz]
Matkarajal hoidsime silmad lahti ja nägime palju kobraste poolt töödeldud puid.Mariann tundis karulaugu lõhna, kuid sööma me seda ei hakanud. Mõnda puud polnud koprad suutnud maha langetada, need seisid siis närituna ja ootasid oma edasist saatust. Tegime tervele matkarajale ringi peale ja nägime ka uhket eurolaudteed, sellist ,mis oli ikka kõrgemal kui tavaliselt.

25 juuni 2010 leidis Triin ja Germo [triinu]
Leidsime Geojaanipäeva-eelsel aarderetkel. Ilm oli kogu aeg sellise näoga, et kohe-kohe hakkab sadama. Aga ei hakanud ja sedasi oli see äikseeelne ilm õhtuni välja. Järgmisel hommikul aga paistis juba päike:) Jalutasime veel ümbruskonnas ringi, EVEJ

18 juuni 2010 leidis Mari ja Siim [marx303]
Võtsime kuulda eelmiste leidjate hoiatust, kuigi me seda lugenudki polnud:) Nimelt sõitsime autoparklast matkarajani ratastega. Matkaraja läbisime jalgsi. Kiivrid jätsime igaks juhuks pähe, mine tea, äkki mõni muidu võtab kaasa. Ilmselt oli kiivritest kasu. Puuga pähe ei saanud. Oleksime võinud nädal varem tulla, oleks näinud kogu seda õiteilu, mis jõe ääres oli. Tamm oli võimas, nagu oodata oligi. Aare jättis väga hea mulje. Tänud! Tuuri 11.

15 juuni 2010 leidis Jaanus, Eneli, Mirell, Eha [jmets]
Karuskose infotahvlilt nägin ka matkarada - ühelgi teisel kaardil selle kohta infi polnud. Ega palju puudu ei jäänud, et oleksime üritanud otse karuskoselt läheneda. Siisiki sõitsime matkaraja juurde. Esmalt olime nii entusiastlikud, et oleksime tahtnud auto suisa suure tee äärde parklasse jätta, aga kuna edasiviiv tee üsna sõidetav näis ja ka kasutsujäljed näha olid, otsustasime ikkagi edasi sõita. "Selles suunas" sildi juurest läksime rajale. Mirell leidis ühtäkki endas energiat ja ei tahtnud enam kukil istuda, vaid jooksis kilgates mööda metsarada. Konnad, koprapesad, jõgi - kõik pakkus talle üksjagu huvi. Vahetult enne aaret imetlesime parasjagu näritud puid, kui lähedusest kostus raginat, mütsatusi ja kõiki muid hääli, mida üks langev puu teeb. Ilmselt sai mõni kobras oma õhtusöögi valmis. Arutlesime veel selle üle, mis tunne võiks olla kopra langetatud puuga pähe saada ja ka selle üle, kas peaks soovitama järgmistele otsijatele kiivreid kanda. Igatahes jõudsime turvaliselt nulli ja õigepea avastasime ka äärmiselt huvitava teostusega aarde. Logisime ja liikusime tagasi auto juurde mööda teist raja poolt, nii et kogu rada sai ausalt jalal läbitud.

12 juuni 2010 leidis Lembit ja Andre [polekala]
Paar minutit peale kahtteist öösel jõudsime raja algusesse. Andre oli hirm unine, kuid ilmne soovimatus üksi autosse jääda ajas ka tema autost välja. Kakerdasime siis pilkases pimeduses kahekesi taskulambiga teed valgustades mööda jõeäärt aardeni. Mõnus jalutuskäik oli. Aarde otsimine võttis veidi aega, mulle see lahendus sümpatiseeris. Tänud, EVEJ.

5 juuni 2010 leidis Lisete, Sven, Peep, Kadri [parrot]
Leitud pekadripi koosseisus.

5 juuni 2010 leidis Lisete, Sven, Peep, Kadri [tete]
Aardeni viiv matkarada oli ilusti ära niidetud ja rada oli käidav. Aarde leidsime ilma suurema tuhlamiseta. Aare oli heas korras. EVEJ.

5 juuni 2010 leidis Lisete, Sven, Kadri, Peep [pekadrip]
Olles vahepeal toimetanud muid asjaajamisi, oli kätte jõudnud juba hiline õhtu, kui meie Lemmjõe matkarajale ennast asutasime. Kuskil Soomaa "pärapõrgus" võis tunda ennast tõelise eurooplasena, kellele isegi matkarada on ilusasti ära trimmerdatud, et ei peaks kõrges rohus tallama. Lootuses, et peale meie nagunii kedagi nii hilja sealkandis pole, pidime pettuma. Ühel heal hetkel kostis jõelt sosin, et kui saate, siis olge vaiksemad. Kopravaatlejad olid kanuudega jõel. Eks me siis olime vakka mõne aja;) ja ei kõnelenud maast ja ilmast. Tähelepanuväärne on seal matkaraja ääres kasvav karulauk, kes sibulat ei põlga, see võiks seda süüa, sest pidi olema väga tervislik. Muidugi ei tasu segi ajada maikellukese lehtedega, see pole tervislik! Lemmjõe tamme juures oli ees uus seltskond, kes asutas ennast seal vist telkima ja üritas tuld teha. Mõned sõnad jutujätkuks, et enne und on hea veidi jalutada ja igaüks tegeles oma asjadega edasi. Nemad tuletegemisega, meie aardeotsimisega. Leitud ja logitud sai viimase päevavalgusega ja tagasitee läbi metsa oli juba ilma taskulambita pisut põnevam. Keegi tahtis pidevalt jalga ette panna.;) Aitäh, selles kohas ei olnud varem käinud! V:hirve J: pardi
http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-7823/Karulauk-t%C3%B5hus-varakevadine-vitamiiniallikas-

31 mai 2010 kommenteeris Sven [geokrahv]
Selle aarde esmaleid kuulub registreerimata kasutajale. 31.mail kirjutas logiraamatusse teate Jaan Kask.

30 mai 2010 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".