Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tähistamaks oma geopeituse esimese aasta täitumist, veetsime me päeva Soomaa serval ja peitsime kaks raba-aaret:
Öördi rabas asuv Öördi järv on Soomaa ainuke järv, arvukate laugaste kõrval. Veekogu on kujunenud sügavaveelise järve soostumisel, ning on selle jäänuk. Järve valguvad ümbritsevate rabamassiivide veed. Enam kui 4 ha suuruse ja 3- 4 m sügavuse veekogu rabamännikuga lõunakaldad on järsud ja murrutusjälgedega, loode- ja lääneosas on kallas aimatav. Kalu on Öördi järves vähe. Peamine kalaliik on ahven, samuti leidub siin vähesel määral särgi ja kokresid.
Öördi järveni viib umbes 1 km pikkune matkarada, mis algab lõkkeplatsiga varustatud matkaonni juurest, kus saab soovi korral ka ööbida.
Kuigi kalu on järves vähe, käiakse selle kallastelt siiski üpris tihti kalu õngitsemas.
Aare ongi peidetud kalameeste kallasraja lõpu lähedusse männi külge.
Head otsimist ja leidmist! Soovitame, selle aarde otsimise jätta õhtupoolsele ajale, sest päikeseloojang seal järve ääres on vaatamist väärt!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (6), soovitan (5), ujumiskoht (2), metsaonn (2), lõkkeplats (2), laudtee (1), piknikukoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2BM5Z
Logiteadete statistika:
110 (98,2%)
2
15
1
0
0
0
Kokku: 128
Mööda metsateed, sihti ja rada mäekest vaatama. Tänan peitmast.
Öördi rappa olen juba ammu tahtnud tulla ja täna sai lõpuks plaan teoks. Auto parkisime onni juurde, panime kummikud jalga, räätsad õlale ja astusime mõnusat rada mööda järveni. Teel tulid vastu kaks härrat ja uurisid, kas lähem marjule? Nemad olevat mõnda mustikat näinud. Ei hakanud meie tõelisi kavatsusi neile paljastama. Järve ääres võtsime ühel platvormil istet ja pidasime väikese lõunapausi. Juhtumisi oli aare ka käega katsutavas kauguses ja sai seegi ära logitud. Kõik kõige parimas korras. Väga ilus koht vaikuse nautimiseks ja vaate imetlemiseks. Peale laugaste vahel ekslemist istusime ka tagasiteel siin pingil natuke. Suur tänu siia kutsumast!
Laugaste vahele multikat otsima minnes me siin peatust ei teinud, sest mugusid oli palju. Tagasi tulles oli õnneks plats puhas, aga seda vaid nii kauaks, kui saime aarde logitud. Kamp noormehi tuli kala püüdma, aga jäid siiski teisele platvormile, nii et saime siin rahulikult ka ujumas ära käia. Vaevalt saime riidesse kui ilmus veel kamp tüdrukuid. Tundub väga populaarne kant olevat. Ujuda oli väga mõnus. Aitäh peitjale!
Uh, see hunt ikka ehmatas korra ära ???? Aga leitud sai, aitäh!
Raba kenasti jääs ja rabajärv samuti. Seega tuli mõte, et võiks siit väikese matka teha. Aare tuli kenasti välja ja edasi otse järveveele. Äge matk oli, mille käigus ka hundijälgi jälle sai nähtud. Sel talvel päris mitu korda seda saadud, hunti ennast ei kohanud. Aga peale meie oli siin päris mitmeid käijaid veel, tundub popp koht olevat :) Aitäh aarde eest.
Öördi raba ja siinsed kaks aaret olid meie tänase päeva peamine eesmärk. Ilm oli ilus, seltskond hea, nii oli mõnus jalutada ja elu nautida. Kuigi siia aarde juurde jõudes oli üks seltskond jalgu puhkamas, tehti meie saabudes see paik me jaoks vabaks ning teine seltskond asutas end minema. Meile see sobis, saime meiegi jalgu sirutada ning ühtlasi muretult aaret otsida. Ei saa öelda, et see kerge oleks olnud. Sõpradel oli aare aastaid tagasi leitud, kuid sellest hoolimata ei meenunud neile, kus see end peidab. Saime jupp aega otsida, enne kui see võrdlemisi suur karp välja tuli. Hästi peidetud, meie täname!
Järve äärde jõudes võttis hetkeks kõhedaks see hunt. Hetk hiljem teadsin, kust see pärit on. Ise tegin ju... Koht on imeline. Tänud tutvustamast
Käisime selles Öördi järves ujumas ka, vesi oli liigagi mõnusalt külm ja karge, minu arvates... Uky väidab siiani et "issandkuisoe". Mine võta kinni kumb siis oli. Igatahes aardega oli kõik oki, puhas ja kuiv. Aitäh siia kutsumast!
Tee sinna algul oli kohati pisut ekstreemne ja pidi jälgima ikka kuhu astuda, aga kui kohale jõudsime avanes kena vaatepilt seal, leid oli kiire ja logi sai kirja.
Tänase kauni ja palava ilmaga ei olnud liikumas siin ühtegi mugu. Jalutus käik sinna suunas tekitas algul pigem natukene kôhedust, kuid see läks ruttu üle. Lôpppunkti jôudes olin täiesti lummatud nii ilusast kohast, kui ûhtäkki oleks samalaajal ka peaaegu sûdamerabanduse saanud eemal seisvast loomast. Süda ikka puperdas vãga ja ehmusin päris tublisti. Lõpp hea kõik hea. Aare leitud ja sai päikest nauditud nii ilusas kohas.
Arvasin, et siinkandi matkarajad on mulle juba selged aga Öördi raba oma oli küll kahe silma vahele jäänud. Tore, et ikka avastamisrõõmu jagub! Kui juba peale parklat olevast plögasest lõigust edasi saab, siis kummiku/saapaga/nelja väikese käpaga on edasi liikumine ainult rõõm. Ainult ühes kohas tahtis maa mu kummiku endale võtta aga õnneks sain ta siiski välja sikutatu. Täitsa mõnusa ringi saaks siin ümber järve, meil oli kahju, et rada nii ruttu otsa sai. Ka aare tuli mõnusalt ruttu peidust välja. Exe tegi tutvust elusuuruses hundiga, küll aga sõprust elutu pildiga luua ei õnnestunud. Kauguses oli üks kalamees, kelle asemel Taavi oleks soovinud olla. Kas pingi najal olevad matkakepid olid kalastaja või mõne külastaja omad, ei teadnud. Meist jäid need sinna pingi najale omanikku ootama. (597) Aitäh! EVEJ
Kui meie kohale jõudsime oli nullis mingi seltskond. Läksime ka siis sinna. Kohe läksid minema ja sai rahus tegutseda. Tänud peitjale
Lõpuks jõudsime eesmärgini , mis plaanis oli. Ö tähega algav aare rahvusvahelisel lehel. Eks neid ole teisi ka, aga ma arvasin, et see on kindla peale minek. Nüüd veel üks täht puudu. Ja see hunt seal, enne lõpu petis Lotte ikka päris ära. Ei tea mis ta arvas, aga läks ligi ja pani nina vastu, vaatas siit ja sealtpoolt, nii tulles, kui minnes. Tänud peitjale aarde eest.
Öö metsaonnis ja seejärel aaret otsima. Täielikus vaikuses ja rahus ehk ühtegi teist hingelist ei kohanud. Aarde leidsin kiirelt - kõik korras.
Huvitav koht ja rada ning väga ilus järv. Eespool liikus kolmene punt, kellest üks tundus olema mõni Soomaa giididest; rääkis, kuidas räätsadega saanud siinsamas rabas käia ning kuidas kaasa võetud toitu ära panna, et karusid väga ligi ei tõmbaks.. Ning kuidas kodukohas noored karud igasuguseid tükke korda olid saatnud. Ruttasin neist ettepoole, nemad suundusid selle esimese platvormi juurde, nii et sain teise juures rahulikult toimetada. Peitjale tänud siia juhatamast!
Teekond Öördi laugastikku tõi siit küll enne mööda, kuid siis jätsin selle aarde otsimata, sest nullis lebas naine. Päevitas. Topless. Tundus kergelt kohatu külje alla ujuda, madalamaid kohti jõllitada ja käsikaudu kobada :D Kuna päike kõrvetas tugevalt, jäi lootus, et pärast on ehk plats vaba. Isegi kõige karmim grillkana ei kannataks säärase ilmaga keskpäeval üle poole tunni pannil praadida. Nii oli kah, multiaarde juurest tagasiteel jalutas nulli ümbruses vaid üks pikajalgne linnuke (päris sulgede ja tiibadega) - nagu sookurg, ainult et täitsa valge ja nokk polnud jälle nii pikk kui toonekurel. Ei tunne ma neid piisavalt hästi. Ta hoidis aga väga viisakat distantsi ning aarde sain kenasti leitud. Veel viimane vette kastmine sel matkal ja siis tagasi, et minna edasi. Aitäh Soomaa ainsat järve näitamast!
See jäi kunagi selle kandi tripil tegemata vabandusega, et seda laugastikku ju nagunii ei viitsi ja siis ei tee seda ka. Täna oli küsimus, et kuhu suunda minna ja no see tundus ahvatlev. Ja kohale jõudes ei pidanud pettuma. Ilusamat kohta ikka annab leida. Istusime maha ja mingi hetk vaatasime, kus see aare siis on. Umbes meetri kaugusel ta siis oligi. Aitäh!
Täitsa õige jutt, et siia tasub just õhtuhakul tulla. No milline lummav vaade ja kui mõnus rahu siin valitses. Ei ühtegi hingelist peale meie. Lihtsalt super koht. Kohe kahju oli, et veekraadid mind veel ujuma ei kutsu. Palaval suvepäeval poleks siin isegi mõtlemise kohta olnud - riided seljast ja veemõnusid nautima. Täna pidin piirduma vaid unistamisega aga abiks seegi ja kaugel see suvigi enam on eks :)
Polegi siin käinud, maru ilus koht. Hea jalutuskäik lastega, vahepeal karantiinist välja. Mõned mugud olid aga õnneks liikusid vastas suunas. Tänud
Jälle üks võrratult kena koht mida külastada... Täna vähemalt mõnus päikest ja tulevaikust nautida. Kui lennukid ära lendavad, siis ehk saabub ka vaikus.. Praegu korraga 3 lennukit õhus... Ja see vaikus on ikka mõnus... Oja vulises ainult vaikselt. Aitäh peitjale siia juhatamast!
Parklasse jõudes ehmatasime autode hulka nähes esialgu ära. Ilus ilm ja vaba päev toovad inimesed loodusesse. Õnneks otsustasime mitte alla anda ja raja läbi käia. Aare raja lõpus oli lisaboonus :)
Käinud ära aarde juures, jõudsin tagasi metsaonni juurde ja avastasin, et autorehv on tühi. Õnneks olin juba enne otsustanud onni ööbima jääda ja ratta vahetamise lükkasin järgmisesse hommikusse.
Rabad on mõnusad kohad küll. Olgu selleks siis laudteega või laudteeta variant. Siin oli lausa järvega versioon. Parklas seisis küll üks auto juba ees, aga pakkisin igaks juhuks rätiku kaasa. Äkki saab väikese supluse teha. Läkski õnneks, ning ainsad külastajad tulid juba minnes mulle vastu ja järv oli minu päralt. Kohale jõudes oli küll ilm üsna tuuline kuid higine ihu vajas loputust ja kargasin esimese hooga vette. Kui see mure lahendatud, leidsin alles aega ka aarde otsimiseks. Ega seal palju kohti polnud, seega tuli leid kiirelt. Ilus koht oli, seega jäin sealseid olusid mõneks ajaks terrassile vedeledes nautima. Kui vaimuakud piisavalt täis said laetud, korjasin oma seitse asja kokku ning tagasitee võis alata. Parklasse, ehk onni juurde tagasi jõudes, olid selle koha ära hõivanud seesama vanapaar kes mulle varem vastu tuli. Selle koha võis nüüd ööbimiskohtade listist maha tõmmata.
Tänud siia meelitamast.
Hommikul ärkasime onnis selle peale, et RMK tuli lõkkeplatsi niitma. Ajasime auto eest ära, võtsime rattad välja ja seni kuni niideti, otsisime aarde.
Mõnus hommikune jalutuskäik onnist aardeni, tänud.
Peakaga vette hüppamine ei ole seal tõesti mõistlik, sest vee all on peidus iidsed männid(juured) ja turbane muda on ka väga lähedal. Seal ujumine ühelt platvormilt teisele, miski vastu ihu puudutamas (sookollid?) teeb keha mustemaks, kui see varem oli. ;)
Imeilus matkarada ja lõbus aarderetk. Tänan peitjat!:)
Kevad kutsub ja Soomaa juba väga tihedaks külastuspaigaks saanud. Seekord valisime selle matkaraja, kuna aeg hiline ja väiksemad siiski on.. väiksemad :D. Väga mõnus ja mitmekesine jalutuskäik. Kihk tekkis ka tooresse rappa minna, aga konsensus hääletas pigem "järgmise korra" poolt. Väga suureks üllatuseks oli spa vääriline vee temperatuur ja kuivatusvahendite olemasolul oleks kindlasti ka sisse khm roninud mööda redelit, kuna mingil põhjusel(???) on seal vette hüppamine keelatud, kuigi antud on selline mõnus ja kohe kutsuv platvorm ;).. Väga mõnus igatahes, meie täname :)
Astusime Öördi järve poole, kui vastu tuli vanematega alla meetri väikemehi ja ka suuremaid. Igati vahva, tullakse jätkuvalt peredega matkarajale. Tänud peitjale.
Täna varahommikul sõitu alustades ja teel Soomaale pikalt paksus udus sõites oli küll veidi kahtlane tunne, kuid optimistlikult lohutasime end siiski, et küll kõle niiskus ja külm hajub ning loodetud päike meie matkapäeva ilmestama ilmub. Nii oligi, Öördi järve äärde jõudes oli kõik nagu tellitud: päike, kaunis koht ja vahvad kaaslased. Super. Panime logiraamatusse nimed kirja, räätsad alla ja mõnus rabamatk võis alata. Aitäh peitjale!
Isegi nii sügisesel, aga see-eest ülimalt kuldsel päeval, tundub see popp koht olevat. Pidi ikka tiba nikerdama, et autod parklasse ära mahuks. Ja ülim rõõm oli näha peresid mudilastega ja isegi päris eakaid rajal astumas. Aga eks koht oli ka seda väärt! Piinlik tunnistada, et ei ole minu jalg veel Soomaa radasid astunud, ammugi selle kauni järveni jõudnud. Vette sulpsamist segas ainult kähe hääl ja nohune olek. Järgmisel korral.
Aitäh peitjale säärasesse imelisse kohta kutsumast - kindlasti toon peagi oma sõpru-sugulasigi seda ilu nautima! Samuti suur tänu geokaaslastele seda aaret tänaseks plaani võtmast, mind kaasa kutsumast ja erilist sügisilma tellimast:)
Nüüd siis räätsad alla ja raba suunas minema!
Hinge kosutav matk seljataga, sai korraks kotid seljast võetud. Maris loputas järvevees räätsad ja mina sain logiraamatusse nimed kirja panna. Aitäh kutsumast, ilus koht, ainult parasjagu väga tuuline oli järve kaldal. Asusime tagasiteele parkla suunas, kus kohale jõudes selgus, et on lisandunud ka teisigi autodega.
Soomaa ainukese järve juurde jõudmiseks oli ka viimane aeg, sest kuigi päevakuumus hakkas vähemalt minu jaoks juba vaikselt tagasi tõmbuma, kulus ihuline värskendus siiski hädasti ära. Parkisime geomobiili ja vaatasin kohe ka metsaonni üle. Küll siin Soomaal on ikka ööbimiskohti, lausa matkaja paradiis. Jalutasime mööda kõverikke männijuuri täis teed järve äärde. Minu gepsu otsustas, et aitab küll ja pani pildi taskusse. Kaaslase navigatsioonivahend juhatas aga täpselt sinnapoole, kus oli ilus ujumisplatvorm, aare ja... mugud. Õnneks ei jõudnud me veel kõhklema hakatagi, kui mugud teatasid, et nemad kohe lõpetavad oma kalapüüdmise ja lähevad minema. Nii nad tegidki ja et sel hetkel rohkem kedagi lähikonnas polnud, otsustasime kohe ka logi kirja panna. See oli õige mõte, sest kui olime juba veidi ujumist nautinud, saabus järgmine seltskond. Värskendus oli mõnus, kuigi selle järve põhi on üsna mudane ja madal ja oksarisu täis. Lisaks ujus mälusopist välja teadmine, et siingi järve ääres olen kunagi kauges minevikus juba olnud ja toredasti aega veetnud. Aitäh aarde eest!
Hea tee aardeni ja ilus koht puhkamiseks. Tänud juhatamast.
Muutunud ilmaolud andsid julgust ka Öördi raba aardeis otsima minna. Esimese leiab ka kerge lumega. Tänud peitjale
Ei mingeid tõrkeid sel teekonnal.
Mõnus jalutuskäik aardeni. Suvel siia sattudes läheks ujuma, aga hetkel polnud ka parima tahtmise juures võimalik. Jää on väga tugev, samas aga nii libe, et kõndida raske. Paksu lumega on keeruline kätte saada, aga kui palju seda lund nüüdsetel talvedel ikka on.
Oi milline Sihuke Sirge aardeni läks ja mis ilus koht! Ehkki ilm oli tavaline Eesti keskmine st kraad nullis, päikest polnud, siis koht väärib aaret. Aitäh kutsumast!
Väga mõnus tee tõi aardeni. Ka järv oli korralikult jääs ja Kaupo testis selle kandevõimet kuid meie igaks juhuks keeldusime temaga ühinemas. Tänan.
Väike jalutuskäik kõvaks külmunud rappa. Pärast vihje lugemist tuli ka aardeleid.
See logi tuli lihtsalt peale pisukest jalutuskäiku. Tänud. Liigume edasi rappa.
Me pole siia kanti väga rabadesse juhtunudki. Kena jalutuskäik kena rabajärveni :)
Tänud aarde eest!
Heli ja Janar leidsid... Ujumas käidi kah :) Võtsivad täringu ja jätsivad peegli.
Öö suvalised metsasihis möödus väga lünklikult. Öise tormiga kaasnenud sademed panid pidevalt üles ärkama kui jäme ja tihe vihm katusele langes. Kuni päikesetõusuni pikemat järjestikust und kui pool tundi ei esinenud. Kell 9, kui oli näha et torm on lõpuks möödas, pühkisin rähma silmist ja ajasin kargu alla. Kõik oli nii ebameeldivalt märg. Auto alla kuivama pandud tossud olid veel märjemad kui õhtul. Lisaks oli vihm peksnud need üleni liivaseks. Kaua ei olnud viitsimist seal viibida ja sõitsin mõne km kaugusele Öördi metsaonni parklasse. Üllatus oh üllatus, need samad hollandlased keda kohtasin eile Riisa rabas olid nüüd just tassimas oma varustust metsaonni. Mõtlesin juba, et kas tõesti broneerivad onni juba hommikul vara ära. Ma pakkisin lihtsalt seljakoti ja astusin rajale. Õnneks oli raja peal mults, kuigi ka see oli täiesti läbivettinud. Mida lähedamale järvele jõudsin, seda mõnusamaks kõik läks. Sai ka mustikaid söödud natukene. Täiesti järve äärdes jõudes ilmnes aga harukordne juhus. Mul ei tekkinud vähimatki ahvatlust seekord ujuma minna kuigi olid olemas ilusad platood ja redelid. Tuul oli nii tugev, et järv lainetas nagu meri. Lained peksid vastu turbasammalt ja kogunenud oli hulganisti mingit vahtu. Pärast logimist natukene imetlesin seda ilu aga pingil istudes hakkas jahe ja lükkasin hoopis räätsad jalga, et alustada rabamatka. Aitäh peitjale!
Aarde tervenemine toimus kogemata erakordselt kiirelt. Leidus uus "doonorkeha", kes võttis vastu kogu vana aarde sisikonna. Aardest eemaldasin vaid ebasoodsa nänni.
Kuna lapsed vajasid värsket metsaõhku ja linnast välja liigutamist, siis saigi täna Öördi järve ääres ära käidud. Karusid ei näinud, majake oli aga hõivatud, lisaks kaks telki. Murakad toored, mustikad valged (või siis rohelised?).
Aarde asukoht muutus paremaks ja kehvemaks ühtaegu. Enam ei pea laudteelt maha astuma, samas loodan, et ta seal peidukas ikka nüüd püsib.
Eks näis. Peitke siis ikka paremini tagasi. ;)
PS: adminnidele on palve päises koordinaadid ära muuta esitatud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
07.07.17 KOORDINAADID MUUDETUD.
Uus asukoht:
58 22´ 43,71"
25 10´38,82"
Muutus ka vihje.
Olen kuri-kuri-väga kuri. Veebis mitteloginu, tuvastamatu täheühendiga end logiraamatusse sisse kirjutanud isik on jätnud aardesse äärmiselt ebasobiva "nänni"! Mis geopeituse (ja veel mõnede kõrgemate) seaduste alusel ei kuulu kohe kindlasti aaretesse jäetava nänni nimistusse. Seega- tuletame meelde- MÕNUAINETE (sigaretid, alkohol jne) KOHT EI OLE AARETES.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aare oli kõrvutu ja teatavasti pole kõrvutu elu kerge. Seega tuli ta rabast ära koju. Kui pikaks haiglaravi kujuneb, seda hetkel ei tea...
Peas plaanid muud aga leitud sai hoopis aare. Töö kiire ja korralik.
Kuigi Soomaal on palju vett, siis oli üllatus, et see on Soomaa ainus järv. Väga kaunis järveke. Järveni viiv metsarada oli kohati jääs ja paljud jäljed näitasid, et koht on populaarne isegi talvel. Väga meeldis veebruarikuise metsaall käia, kui kõik on ilusasti roheline. Mõte kiskus kohe suviseks. Järve vaated said nauditud ja logi kirja pandud. TBin tegi konteinerile uue kinnituse. Pirukad ja värskete sookailudega soe tee joodud suundusime Öördi laugastiku poole. Tänud peitjale kenasse kohta juhatamast.
Aare enam ei rippunud. Oli lihtsalt sookailude varjus maapinnal. Ei osanud seda väsinud nöörijuppi kuidagi karbiga ühendada, jäi nagu oli. Aitäh!
Peale hommikust Allikaraba oli suur soov veel rabas kõndida. Valisime Öördi,siin kaks aaret ja üks nendest lausa multikas. Väga suurepärane valik oli sest lihtsalt väga väga ilus loodus oli ning ülimõnus matkamine! Aitäh!
Siia kaunisse kohta ei olnudki alguses plaani tulla, sest Öördi asub Allikarabast parajalt kaugel. Pealegi ei kujutanud me täpselt ette, mida laupäevane raba endast kujutab. Täna kujutas üsna kergesti läbitavat maastikku. Kuna meil mõlemil oli see leidmata, siis Heldur siia ka sõitis. Aitäh talle, seal oli väga kaunis!
Eeltöö oli meil mõlemil tegemata, asusime rajale, Heldur loobus räätsadest, mina võtsin nad igaks juhuks kaasa. Raba ju ikkagi.
Järv oli imeline! Päike küll ei paistnud, aga nähtavus oli kõvasti parem, kui eelmistel päevadel. Mugupere libistas end järvejääl ja meie asusime teele aarde poole. Vahepeal olid mõnusad kohad, kus rabavesi järve imbunud oli ja seega jäämäed tekitanud.
Aarde leidsime üsna ruttu, kuid uut karpi meil kaasas polnud. Samas polnud sellest ka midagi hullu, sest kõik oli kena ja korras. Eriti Kadri imeline käekiri logiraamatu kaanel. Peitsime aarde sinna, kust leidsime ja asusime teele raba laugaste poole.
Suur tänu kutsumast!
Umbes 2 km enne metsaonni otsustas Henriko lõunaunne jääda. Kohale saabudes pomises läbi une, et tema autost välja ei tule. Kui juba nii kaugele tuldud sai, tuli kavalus abiks võtta. Küsisin: Kas võtame jalgratta? Peale seda lauset oli poiss kribinal-krabinal autost väljas ja teel järve äärde ja unest polnud jälgegi. Tee alguses kõrgus suur laastukuhi, mida oldi väheke rajale puistatud. Kuidagi igavalt pikk ja sirge tundus tee järve äärde. Seevastu järv ja raba ise olid ilusad. Jätsime ratta laudtee lõppu ja suundusime mööda järveääres kulgevat rada aardeni. Ühes kohas oli järv tee aluse pinnase ära uuristanud, kui sellises kohas kust võis rajalt maha astuda. Kolme kõrvaga aarde topsik paistis kaugele silma. Aarde sisu korras. Peale logimist vaatasin igatseva pilgiga kaugusesse laugaste suunas, kuid täna ei olnud see päev mil sinna suunduda. Aitäh.
Matkaraja esimene ots oli nii vesine, et kaalusin juba tagasi keeramist. Õnneks tuli vastu perekond, kes kinnitas, et hullem on läbi ja edasi on tee palju viisakam. Nii oligi. Järve ääres oli silt, mis manitses rajalt mitte kõrvale astuma, sest jalajälg pidada kaduma alles 7 aastaga. Paraku aardeni rada ei läinud ja tuli ikka mõni samm rabas ka teha. Ilmselt kadus selles kohas mu ajataju ja jalutuskäik venis aastatepikkuseks, sest tagasitulles oma minekujälgi küll näha polnud. Aare kuuleb veidi kehvasti, üks kõrv nimelt puudu, aga muidu täitsa hea tervise juures. Aitäh peitjale.
Põhiline eesmärk Soomaad külastada ja sellisel ajal ei ole loomulikult geopeitus vaid kanuu ja üleujutused. Aga tunnid kanuus viienda aastaja embuses saavad tavaliselt otsa ennem kui päevavalgus, seega jäi aega, et tajuda kohalike teeolusid ja leida end siit parklast. rahvast oli parklas kokku kolm erineva eesmärgiga seltskonda, teised ei seganud meil oma mängu ja meie jällegi teisi nede ööbimisplaanidel. Saime mitteõige info, et räätsasid rabas vaja ei lähe et kõik veel puha jääs. Selle aarde puhul see pidas kuidagi veel paika, aga naaberaardele lähenemisel hakkasid küll jalad koha märgakülma vajuma ja plaanid tuli katkestada. Aga Öördi järv oli ka nüüd oma ilus vaimustav, aare korras ja logitav. Kahe meetri kauguselt aardest leidsime pooltühja vahuveini pudeli - kahju oli nii raisku läinud alkoholist kui reostatud ümbrustest, viimast osa sai küll parandada. Autosse jäänud räätsade tõttu tuleme aga peagi siia tagasi. Tänud suured viitamast
Vihma ladistas ja loojanguni oli jäänud umbes tunni jagu aega, aga sellele kõigele vaatamata otsustasime, et käime ikka Öördi laugastikus ära.
Esimese asjana jäi teele järve ääres olev aare ning veel enne sinna jõudmist andis raba veeseisust aimu raja äärt mööda kulgev kraav, milles voolas üllatavalt suur hulk vett. Samas järve äärde jõudsime välja ilma eriliste raskusteta ja aare ise ei jäänud ka liiga kauaks peitu, kui lõpuks geopimedusest üle sai. Edasi aga suundusime läbi vihma ja üle märja raba laugaste poole.
Aitäh!
Noh jah. Õhtupoolikuks lubas vihma ja pealegi on need õhtupoolikud tänasest alates nii hirmus lühikesed, seega riskima ei hakanud ja läksime kohe hommikul. Parklas juba pargiti ja kaks kena naisterahvast olid ühe iseseisva pisikese järve juurde transportinud. No ja palju siit siis enam, rada ka veel ees. Sass küll tiba pelgas alguses veele nii lähedale astuda, aga kui kalamehed sisse ei kukkunud, miks siis tema pidanuks. Kastile saime ka kohe näpud taha, sihuke kena kolme kõrvaga kaas on tal - ilmselt oli ühel parasjagu vabavaht ja hulkus teine kuskil. Ja kahe kommi eest aitäh, kesiganes need sinna jättis. Ses osas on küll minu poliitika kindel - kui aardes on miskit söödavat kraami, kohe näpud taha, pole vaja, et sipelgad või mõned veel teravamate hammastega sellid omale karpi ligipääsuteed hakkaks uuristama. Pärast kontrollisime Sassiga järgi, täitsa töökorras kommid olid, kulusid lõpuks päris marjaks ära :) Ja karbi eest kah aitäh!
Mõnus matk, väike keha kinnitus ja logima. Tänud peitjale.
Lapsed leidsid kiirelt. Käisime päikeseloojangul. Küll oli ilus.
Siin oli aarde leidmiseks hea kulgeda mööda sissetallatud rada otse aarde juurde.
RMK lehelt
Ei näinud me veesuusatavat karu ega ka purjetavat rästikut- aga päikesetõus rabas sai ära vaadatud küll ;)Uneaeg jäi küll kasinaks, kuid olime kõik lapselikus õhinas, sest vist keeg meist ei olnud just sel kellaajal rappa sattunud. Kella nelja paiku ehmatas ühe telefoni äratuskell meid üles, eelmise õhtu lihajäägid hammaste vahelt minema- ja nii me retk algas. Udu järvel oli vapustav, kerge kõhedus keres, mille vastu villane kampsun oli täiesti asjakohane... Kalad lõid lupsu, sookured röökisid kuskil kauguses metsa taga... Värvide mäng ja päikesetõus ära vaadatud, läksime ja otsisime aardegi üles. logid kirjas ja räätsadel laugastiku poole teele ;)
Peale nii nimetatud kosutavat und Öördi metsaonnis, krdi külm lihtsalt oli, sai hommikul veel kiirelt keha kinnitatud ning suund raba peale võetud. Koht oli nii võrd lummav, et seekord räätsasid käiku ei lasknud, vaid otsustasime millalgi tagasi tulla ning ka Öördi raba laugastiku aarde tulevikus ära noppida. Seega tänud aarde omanikule taas kord kauni raba arde eest.
Ärkasime hommikul Öördi metsaonnis üles, tegime hommikusöögiks kiire pudru ning kappasime järve äärde aaret otsima. Ei pidanud pettuma, koht oli mõnus. Kahju ainult, et ujuma ei kannatanud minna.
Enne suure pimeda saabumist oli Öördi aare viimane meie seiklusterohkel neljapäevasel ringreisil. Jõudsime pärale vahetult enne päikese loojumist, mistõttu niigi maagiline vaade selgele rabajärvele lausa jumalikud mõõtmed omandas. Aardekarbi leidmiseks pidime mõnedsajad meetrid müttama ka paljal rabapinnal, ehkki jalad paraku väga märjaks ei saanudki. Kõvasti jäi hinge kriipima väljavaade üle märgala laugastiku aardeni sumbata, ent tänu minust mõnevõrra arukamale matkakaaslasele, jätsime selle seikluse mõneks hilisemaks, valgemaks ning pareminivarustatud korraks. Tänud peitjale!
Tänane päeva eesmärk, kui "peaaegu päris raba-aare" (me ju veel täitsa noored ja rohelised sellise maastiku suhtes). Muidugi, kui mainisin kogemata Joosepile, et tagapool on veel laugastiku aare, siis päev otsa pidin kuulma siseheitlust teemal, et oleks ikka vaja ja peaks ikka proovima.
Kohale jõudsime loomulikult täpselt õigel ajal. Vaatasime üle matkaonni (uskumatult hästi varustatud ja korralik, siin tahaks tõesti ööbida) ja suundusime rajale. Igati viisakas turistikas, aga oi, see järv! Päikeseloojang, sookured, kusagil hüppav kala... uhuhuuu. Aarde leidsime ka, üks kõrv oli vist kadunud, aga üldiselt väga heas korras. Ja siis tuli see hetk, kus tuli tõdeda, et edasiminek kohe saabuvas pimeduses, tossudes, kohe kõngeva telefonigepsu ja juba kõngenud teise telefoniga, null kogemuse ja tühja kõhuga saaks lõppeda ainult ja ainult halvasti. Nii tagasiteele, algul raske südamega, aga see kergenes taas iga sammuga läbi imekauni rabaserva. Suur aitäh siia juhatamast!
See on väga-väga ilus koht, ilus igal aastaajal. Veebruarikuus pole siia varem sattunud, nüüd oli põhjus tulla. Kui aare leitud ja logitud, võtsime sihi laugaste suunas, et sealsed alad ka vallutada. Täname, evej.
Matkaraja lõppu hakatakse kohendama, puitmaterjal ja neli tuliuut pinki ootasid paigaldajaid. Matkarajal kohtusime kahe autotäie jalutajatega. EVEJ Aitäh!
Auto jätsin majakese juurde, suusad jalga ja hooga mäest alla, umbes sama kiiresti kui Veerpalu parimatel päevadel olümpiamängudel ;). Tee rabani oli nii ideaalne kui üks tee rappa olla saab. Siin rabas oli juba lumega mõnes kohas päris tuuga, päris mitu korda koperdasin ja peaaegu panin end pehme mätta peale pikali... Kui jõudsin järveni siis hüppasin kohe sinna kihutama, sest seal olid lumeolud parimad. Nati sammusin taimestikus edasi-tagasi ja olingi kohal. Siin olin ikka päris pime, mitte ei leidnud aaret, kuigi hiljem avastasin, et olin suusad pea aarde kõrval jalast võtnud. Tänud :)
Jaht rabaaaretele sai jätku selle kauni järve kaldal.Jälle tuttav koht,aga talvist kogemust polnud.Puhkemaja juures tossas lõke ja olid ka kompsud ,aga ei ühtki hingelist.Rabast naastes oli seis sama,ju vist olid jahimehed.Aare korras.Tänud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Imeilusal suvisel augustipäeval viisin aarde Öördi järve äärde tagasi. Ja kui ilus päikeseloojang seal oli! Minge vaatama!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aaret hetkel rabas pole.
Hommikune jalutuskäik mööda tatist rada ei olnud just unistus.Loomulikult oli peitja "jälle"ka siia erinevaid juurikaid jalgu loopinud ning laudtee jupi ka sisse seebitanud.Olles aga varustatud seekord kalamehe säärikutega oli täiesti ükskõik pinnasest ja nii ma siis otsisin seda jalgraja lõppu ning aaret.Ka see aare on täiesti vabalt ilma tehnilisi vidinaid kasutamata.Suhteliselt jahe öö oli jätnud oma jälje ning järvelt tuhisev tuul ei lasknud kaua vaadet nautida.Aare heas korras ja tänud!Sellega loeme puhkusereisi lõppenuks ja tagasi kodu.
Kasutasime juhust ja ööbisime aarde lähistel. Tänud peitjatele, kes sellistesse kohtadesse juhatavad.