notification_importantANNETUSTALGUD: UUE VEEBILEHE HEAKS
Kasutajanimi:

Parool:


Pole kontot? Registreeri!

Unustasin parooli


Toeta uue veebilehe valmimist!


Kiri administraatoritele


Öördi raba laugastiku

!!! Vajab hooldust !!!

Peitis 02.07.11 Sven [geokrahv]

Tüüp: Multiaare
Maakond / linn: Viljandimaa
Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 4.0
Suurus: normaalne
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

See aare juhatab Teid väikesele jalutuskäigule Öördi raba laugastikus.
Teises punktis otsige rabasse mittekuuluvat taime. Talvel ärge otsige midagi, sest siis on lumi peremees.
Palun kasutage sellel retkel räätsasid, sest raba on nagu ilus noor naine-salapärane ja ettearvamatu.
Meeldivat aardeleidu!

Vihje: pole

Lingid: pole

Aarde sildid: ilus_vaade (10), rabamatk (4), ujumiskoht (2), soovitan (2), lumega_raske (2), räätsad (1), pikem_matk(>1km) (1), marjad (1)(täpsemalt)

Geocaching.com kood: GC2ZBT7

Logiteadete statistika:   60 (98,4%)  1   2   2   3   0   0  Kokku: 68


Kuidas saab keset laukakest olla veel saareke?


Öördi raba murakas.


Mõni mängis keerukuju.


Aare on kuskil lähedal.


9 märts 2024 soovis hooldamist Krissu [yksk6ik]

Karpi peitev topsik on poolenisti vett täis, lisaks ohtralt jääd, ühe tüki sain lahti murda ja eemaldada. Peal olev lauajupp on läbi vettinud ja siis pääsebki vesi sisse ilmselt. Karpi pole veel vesi tunginud.

9 märts 2024 leidis Yksk6ik [yksk6ik]

Järveni sai mööda laudteed, ülejäänud maapind oli ka päris kõva, nii et lihtne jalutus oli täna selles rabas. Tänud

5 august 2023 leidis Inge ja Marko [markosu]

Aitäh aarde eest! Pärast järve äärde naasmist sai kaunist kuldset loojangueelset taevast nautida.



5 august 2023 leidis Inge, Marko [aunad]

Mõnus raba. Tänan peitmast.

24 juuli 2023 leidis Helen ja Salme [helen]

Kui järveäärne rajake otsa sai ja oli aeg raba peale suund võtta, panime ka räätsad alla. Kaardi järgi tundus rohkete veesilmastega põnev rabamaastik. Tegelikult oli ikka vaja päris pikalt mööda krõbekuiva raba tatsata enne kui esimest laugast märkasime. Raba oli nii kuiv ja veevaene, et räätsadega sai muretult igalt poolt otse läbi jalutada ilma, et isegi kummiku varvas mingit niiskust näeks. Laugaste vahel oli muidugi põnevam jalutada ja eemalt märkasime juba nullis olevat puukest ja selle küljes olevat otsitavat. Peale pisukest puhkepausi võtsime suuna järgmisele punktile. Nüüd nägime juba rohkem laukaid ja nautisime ilusaid vaateid. Kuna rabas puhus mõnus tuuleke, siis putukaid polnud ja sai aeglaselt ja ilma kätega vehkimata jalutada. Aarde leidsime kiirelt ja siin võtsime kohe pikema pausi istumiseks ja puhkamiseks. Laotasime ka kogu konteineri sisu päikese kätte kuivama ja tuulutasime logiraamatust ka selle vähese niiskuse välja. Mõnus oli siin laugaste vahel lihtsalt vedeleda. Mingil hetkel tuli ikka aare taas kokku pakkida ja tagasitee ette võtta. Nüüd läksime otse läbi metsatuka ja ühel hetkel võtsin ka räätsad jalast, et kõrges taimestikus lihtsam liikuda. Järve juures tegime taas väikese istumispausi ja saigi Öördi raba seikluse lõppenuks lugeda. Aitäh kutsumast!






16 juuli 2023 leidis Anne-Ly, Indrek [anninni]

Peale metsamatku võtsime päeva lõpetuseks ette jalutuskäigu laugaste vahele. Kõigepealt järve äärde, aga mugude rohkuse tõttu me minnes peatust ei teinud, vaid suundusime kohe edasi. Ilm oli küll palav, aga õnneks tuuline, nii et suurt saatjaskonda parmude näol meil polnud. Oli väga mõnus astumine imeilusas keskkonnas. Nii koordinaadid kui aarde leidsime kiirelt. Konteineri kaas hakkab veidi juba väsima, aga sees olev karp ja logiraamat on heas korras. Tagasiteel sai hamba alla pista mõned mustikad ja paar murakatki. Järgmisena oli plaanis minna igal juhul ujuma, olgu neid mugusid järve ääres või murdu. Aitäh peitjale siia kutsumast!

7 jaanuar 2023 leidis Arvo ja Margus [arvoaljaste]

Aferist, nagu ma olen, siis see aare ammu kummitanud. Ja muidugi kui oled ennast juba lõppu kohale venitanud ja ei leia mitte aaret, hakkad lugema, et mida siis aardekirjeldus viitab. Ja "talvel mitte otsida, sest siis on lumi kuningas", jõudis kohapeal kohale ja tahtis nutt peale tulla. Sest kõik maa külmunud ja lumi kattis maapinda. Mida sa siis siin tegema peaksid. Aga ega nii lihtsasti ei tahtnud ka alla anda. Sai ringi tatsatud, kuniks jala all midagi vähe teistmoodi kõmises. Ettevaatlikult puhastades olingi salapeidikule serva peale astunud ja voilaa! Õnneks midagi halba aardele ei teinud ka, samas sain aru, miks ta selline raske ja tüngakas on :) Huh, maastik oli ilus ja äge, ilm ka. leitud hundijäljed ka rõõmustasid. Talv oli küll kuningas, kuid tore oli siia just talvel sattuda. SAmas tõesti - pigem võib siit leiuta jääda, kui mitte, kui talvel tulla.



4 september 2022 leidis Tanel ja Epp [phantom]

Parkisin auto ära ja üllatusega avastasin, et ilus rada kulgeb täpselt mulle sobivas suunas. Eks hakkasin siis astuma, pea pool teed aardeni õnnestus niimoodi kulgeda. Järve ääres võtsime kursi aardele. Mingi aeg panin räätsad ka jalga kui nad juba kaasa said võetud. Oleks vabalt ka ilma saanud, aga jalas oli neid tiba mugavam tassida kui käe otsas ja vajus ka veidi vähem, sai energiat kokku hoida. Üsna varsti oligi esimene punkt leitud. Koordinaat kirja, väike puhkus ja edasi. Teises punktis jäi ka mainitud taim kiirelt silma, eks sai siis ka sellesse harvakülastatavasse raamatusse oma konksud kritseldatud. Tagasiteel kohtasime järve ääres kalameest, kes oli just kaks pirakat kala kätte saanud. Aitäh peitjale.

4 september 2022 leidis Tanel ja Epp [rabaepp]

Rappa läinud päev on eriti kordaläinud päev! Tõeline nauding oli hea seltsilisega laugastikuga tutvust teha. Sedakorda pidin räätsadeta toime tulema. Kuna olen juba lapsest peale ühe sellise ilusa noore naise kõrval suved veetnud, siis polnud ta mulle nii ettearvamatu, aga pisut salapära jätkus mullegi ;). Esimese punkti leidmist tähistasin karastava sulpsatusega laukasse - mida paremat veel tahta! Rabaromantika

Suured tänud peitjale seiklema kutsumast!

26 september 2021 leidis Anna ja Kallo, Piia ja Peeter [blondiin]

Mulle kohe meeletult meeldivad need rabamatkad. Nendel naudid iga ilmaga iga hetke (noh talvel mitte, siis rabast aardeid otsida on sulaselge raiskamine). Kahjuks hakkavad geopeituse kaardil need otsimata rabaarded otsa lõppema nagu vesi Hooveri tammi tagant. Siiamaani pildistan neid laugaste kokkupuute piirkondasid turbapinna ja puudega või siis pilvede peegeldust seal tumedas laukapinnas või siis neid müstilisi laukasaari või sügiseselt kuldavat ja värvilist ümbrust kui rabas kõnnid. Ometi on neid pilte kuskil kõvaketastel või telefonides juba tuhandeid aga ei, igakord pildistan uuesti, sest just see hetk on ju taas parim ja kordumatu. Kui siis veel kaugusest kostub ka sookurgede hingeläbistav hüüd, saad aru küll, et elu on inimese parim aeg.
Aitäh siia aaret peitmast ja aitäh kaaslastele kaaskulgemise eest.

26 september 2021 leidis Piia, Peeter, Anna & [kallo]

Kui Öördi raba järve äärde pääsesime üsna lihtsalt ning sealt mööda järvekallast veidi edasigi sai veel kummikuga hakkama, siis peagi panime ikka räätsad alla ning nendega oli väga mugav siin liikuda. Ilusa ilmaga oli mõnus siin seigelda ning peagi leidsime end lõpust, aarde juurest. Aare tundis end siin üksikuna, ammu polnud keegi seda külastanud. Veetsime siis selle juures veidi kauem aega ja hoolitsesime selle eest. Sai parem, puhtam ja kuivem. Täname aarde peitjat toreda seikluse pakkumise eest!

26 september 2021 leidis Anna ja Kallo, Peeter ja Piia [piuks]

Jälle üks aardepaik, mille külastamist ikka ja jälle sai edasi lükatud. No küll oli tuul vastu ja siis veel hulk põhjuseid ;)
Täna tundus kõik ideaalne. Anna ja Kallo tegid juba laupäeval soojendust, et kõik viperusteta sujuks. Kuna meil Peetriga oli kahest aardest pool leitud siis saime päeva võrra lühema ettevalmistusaja. Kuigi jah, järve veerel olles kohe kuidagi ei meenunud, kus see Kadri oma aarde küll peitnud oli. Viis ja pool aastat olid ikka täiesti kustutanud selle meie mälust. Sai ikka nina päris aardesse pistetud ja siis ka ei näinud :D Aga õnneks on olemas Kallo, kes olukorra päästis. Siis muidugi meenus, et jah, seal see vist oli küll :)
Ja saimegi sammud seada meie päeva põhieesmärgi poole. Mingi maani oli tee isegi tuttav. Kuna aga räätsasid polnud ja lumelörts oli maa suht märjaks teinud, jäi meie üritus tol korral katki.
Edasi oli puhas nauding. Aeg-ajalt sai ka mõni jõhvikas põske pistetud ja peagi olimegi esimeses punktis. Koordinaadid on küll nii kvaliteetselt jäädvustatud, et ei tuul ega päike saa seda kuidagi loetamatuks muuta.
Kui ümbritsevat ilu oli juba piisavalt telefoni jäädvustatud, sai sammud etteantud suunda võetud. Kui viimased sihtkohta jõudsid, imetlesid esimesed juba aardelaekasse jäetud autoparki. Leidsin kotist ka kuivatamiseks paberit ja Kallo sai kogu karbi sisu ära kuivatada. Viimasest külastusest oli ju ikkagi üle aasta möödas... Ka poetasin ma kõik seljakotis leidunud donatiidid laekasse, et need viimase niiskuse kokku koguks.
Hooldus sai tehtud ja meie matkaring võttiski suuna koha poole, kus olime juba korra olnud. No natuke läks kiireks ka, sest Anett hakkas kohe varsti kullamängu mängima ja sellest ei saanud ilma jääda.
Tagasiteel tuli jutuks, et aardepeitmised käivad ka nagu hooti. Mu arust viimasel ajal on moes puude latvadesse peita. Meie aga ootame seda aega kui rabadesse peitmine taas moodi läheb ;)
Järve veerel, kus ennist aaret otsisime, sai veel peatus tehtud ja viimased õunad konsümeeritud.
Viimasel sirgel olime rõõmsad, et ikka kummik jalga sai jalga pandud ja läbi see seiklus saigi.
Suured tänud! Meile väga meeldis :)



4x2



18 juuli 2020 leidis   [tunk]

Öördi ööbimiskoht oli mul selgelt parmude rohkeim kogu sel suvel. Võibolla seisnes asi tiivuliste mutukate jaoks eriti soodsates ilmaoludes (tuulevaikus ja kuumus), võibolla sooelupaikade taastamise programmiga laienevas märgalas, võibolla kõiges kokku. Igatahes kui tavaliselt kaovad parmud päikeseloojangul ning jäävad ainult sääsed, siis täna käis siin ohjeldamatu verejoomine küll poole ööni :o)

Hommikul (loe: umbes lõuna paiku) kui matkale seadsin, siis parmud põdesid ilmselt pohmelli veel ega tüüdanud pooltki nii hullusti kui õhtul. Raba peal juba üldsegi mitte. Palavus tahtis küll maha niita, kuid esiteks polnud siin väga pikk astumine ja teiseks - laugastiku plussiks on võimalus vajadusel end aeg-ajalt vette tsusata.

Juba mitusada meetrit enne nulli nägin seal madala männi varjus puhkavaid inimesi. Ilmselt geopeiturid! Lähemale jõudes selgus, et nad olid siiski nullist kümmekond meetrit eemal. Pärast tervitusi sain teada, et poisse ei toonudki rappa mitte geopeitus vaid hoopis mitmepäevane matk kohati mööda teid, täna aga otse üle soo, sihiks Hüpassaare. Kiitsin nende head plaani, selgitasin lühidalt enda orienteerumismängulist eesmärki, soovisin jaksu ning sain oma uue sihi kätte. Noored jäid mättale konservi sööma, paistis maitsev :o)

Pärast veel üht kerget kastmist panin lõppaarde juures nime karpi. Geokrahvi kvaliteet - kõik peale rabasse mittekuuluva taime on väga hästi säilinud. Aitäh!



2 november 2019 leidis Andres [elektrik]

Rabamatk. Kui esimeses punktis uued koordinaadid sisse sai toksitud, avastasin, et olen teisest punktist mööda kõndinud. Mõtlesin siis, kas minna tuldud teed tagasi, kuna on teada, et see on kindlasti läbitav, või minna vähe teist kaudu. Valisin huvitavama variandi, ehk siis vähe teist kaudu. Aare leitud, võtsin suuna tagasi laudteede poole - Öördi ootas veel otsimist.

21 oktoober 2018 leidis Külli,Merle,Krista [krista]

Päike paitas soojalt ja räätsad ühes kulgesime Öördi järve ääres. Peredega matkajad jäid meist laudteele ja meie lähenesime peagi laugastele. Vahepunkti lähistel oli punapõsksete jõhvikate vaip, muudkui maiusta. Järgmises, st meie arvates vahepunktis oligi hoopis juba lõpp, natuke vett sai välja valatud ja nimed sisse kirjutatud. Mõnus astumine vahvate kaaslastega ja peitjagi läheduses, kui supiga toimetasime, lahe. Tänud peitjale Öördi rabasse kutsumast.

21 oktoober 2018 leidis Krista, Külli, Merle [meteta]

Raba kohe kutsub sügisel. Suvel ka, talvel ka mõnikord, aga sügisel kohe eriti. Kuigi ilm hommikul ei olnud just paljulubav ja suurema osa teest tuli sõita tihedas udus, oli Soomaal matkapäeva alustades pilt juba palju rõõmsam. Tagasiteel isegi arutlesime, et oleksime pidanud ju uskuma, sest Kristal on ilmselt mingid salatutvused ilmataadiga.

Nautides kaunist raba, ilusat ilma ning mõnusalt muljetades tatsasime räätsasammu harjutades (minul teist korda elus räätsad all, Nätsi rabas sai esimene praktika kuu aega tagasi läbitud). Mõnuga jalutasime, isegi kaardi jälgimine jäi mitmel korral tahaplaanile, tänu millele oma meeldivat matka ilmselt pisut pikemakski venitasime. Vahepunktile lähenedes leidsime ka lõpuks maitsvad jõhvikad, nüüd oli taas aega küll, tõdesime ühiselt, et sellisel matkal saadav rahuolu ja energia on ikka esmatähtsad, siin leiduv aare on muidugi ka lisaboonuseks, kuid põhiline emotsioon tuleb ikka looduses viibimisest.

Veidi kahjugi oli juba lõppu jõuda, aga matkapäev ei ole õnneks ju veel läbi. Nii kulgesimegi tagasi Öördi järveni toova matkaraja algusesse, kus keetsime matkasupi ning maiustasime Külli küpsetistega, et varsti jätkata tänase järgmise matkalõiguga.

Oli mõnus matk toredate kaaslastega. Aitäh peitjale nauditava aarde eest!


Rabaidüll


Sügisesed hääled taevas


Jõhvikapaus


21 oktoober 2018 leidis Krista, Merle ja [ky]

Nii kuldsel sügispäeval nii heas seltskonnas oli kohe nii uhke räätsadega jalutada, et läksime esimese punktini väikese kaarega - ikka pöidlasuuruste jõhvikate ning ilu ja mõnu pärast:) Kui oma pikale elule hästi järele mõelda, siis see on vist mul üldse esimene PÄRIS räätsa matk. Niisama on Endlas proovitud ja lumel aaret otsimas, aga nõndamoodi sihipäraselt ja päris pikalt - no ei vist iial enne... aga kes seda mälu ka teab. Tore oli igal juhul!

Teine punkt üllatas meid konteineriga, sest olime hoopis valmis sealt järgmise punkti koordinaadid saama ja edasi seiklema. Ülimalt mõnus matk - aitäh peitjale ja kaaslastele!

6 oktoober 2018 leidis Maris ja Erle [polaar]

Hommikul ärgates vihma ei sadanud. Kui oli aeg startida, siis oli juba laussadu ja nii pool sõiduaega. Veidi tekkis kõhklusi, kas tõesti terve päeva sajab. Edasi hakkas juba helgemaid hetki ka tulema nende tumedate vihmapilvede vahele ning aarde parklasse jõudes õnneks vaid õrnalt tibutas. Seega matka alguses veel paar piiska tuli. Matka edenedes piilus päikegi pilve tagant. Edasine oli juba väga mõnus. Hinge kosutav. Sügisene aeg rabas on ikka väga veetlev. Minu esimene matk räätsadel. Jääb meelde. Ootan juba järgmist.

Aitäh peitjale sellisesse ilusasse kohta juhatamast!

Aitäh kaaslasele, tänu kellele see matk toimuda sai!





27 jaanuar 2018 leidis Anne, Kaupo, Kleone, Mari, Reet, Reino, Vanda, Tarvo ja [ingrid]

Ilus lumeta talvine rabamatk, peaaegu nagu sügisene, aga maapind oli vähe kõvem astumiseks, erinev taimestik ka hästi nähtav. Ja jõhvikaid jagus kõigile. Mõnus oli, tänud.

27 jaanuar 2018 leidis Anne, Kaupo, Ingrid, Mari, Reet, Vanda, Tarvo, Kleone ja Reino [errvee]

Sulailm oli raba praktiliselt lumevabaks teinud, raba ise ja laukad siiski veel külmunud. Seegi kord läks lihtsalt - kiirelt leidsime koordinaadid ja ka "rabataime" kogu tema ilus ja juurdekuuluvaga. Tänud peitjale

27 jaanuar 2018 leidis Anne, Kaupo, Ingrid, Mari, Reet, Reino, Vanda, Tarvo ja Kleone [kleone]

Kaua kahtlesime, kas minna või mitte minna. Pärast Allikaraba võtsime siiski kavasse ja ei kahetse. Pärast Põlenud särgi ebaõnnestunud katset olin oma märja kummiku saabaste vastu vahetanud. Kui teised läksid igast madalast loigust läbi siis mina pidin hoolega mättaid valima. Õnneks saabaste lubatud veekindlus pidas paika ja jalad jäid kuivaks. Raba kandis kenasti ja peagi olime esimese punkti juures ja siis teise juures. Lumeta ajal oli lõpus ainult kohale minemise ja logimise vaev. Päris hästi tehtud multi aare, mis pani laugastikus rohkem seiklema kui vaid edasi ja tagasi. Aitäh.

27 jaanuar 2018 leidis kõik see tore seltskond ja [berti]

Sõime jõhvikaid ja kõndisime nagu pargiteel :) Aarde juurde oli keski keerukuju poetanud, vist karu. Hea, et aardele pihta ei saanud!

27 jaanuar 2018 leidis seltskond parimaid geosegaseid [kassikakk]

Ei mingeid tõrkeid sel teekonnal.Vahepunkt ja aare hästi leitavad.

27 jaanuar 2018 leidis Anne, Kaupo, Ingrid, Kleone, Reet, Vanda, Tarvo, Reino ja Mari [lepalind]

Paar päeva tagasi peetud plaani järgi jäi Öördi välja, sest paks lumi sadas maha ja maapind külmunud. Nüüd aga oli kõik lumi sulanud ja aare jäi 3m eemalt silma. Paras matk, pärast sai onnis väike eine tehtud.




27 jaanuar 2018 leidis Anne, Kaupo, Kleone, Mari, Ingrid, Vanda, Tarvo, Reino, Reet [nuffi]

Tee aardeni kuki-muki. Raba kandis, vaated ilusad, seltskond tore, mis veel tahta.

Ma ei kust need eelmised leidjad lund kühveldasid aga seal kus aare asus polnud lumepoegagi. Aarde teostus oli tuttav st lahedalt tehtud, aitäh!

27 jaanuar 2018 leidis Anne, Kaupo, Ingrid, Kleone, Reet, Vanda, Tarvo, Reino ja Mari [marihen]

Kuna Allikraba andis meile kinnitust, et raba kannab, siis võtsime ka selle aarde plaani. Pealegi oli lumi sulanud ja lootus rabataime leida suurem. Me ei pidanud pettuma, raba endiselt imeline ja rabataim ootas külastajaid avasüli. Tänan.

21 jaanuar 2018 ei leidnud Anneli, Kätlin, Martin, Mihkel [sookoll]

Rabas on hetkel parim aeg kondamiseks. Mätas kõva ning laukad kaane all. Lund peaaegu ei ole, seega julgesime ikka otsima minna. Esimene punkt tuli lihtsalt. Saime teise punkti koordinaadid ning suundusime sinna. Teise punkti nullis mitte midagi silma ei hakanud. No on lootust, et rabasse mittekuuluv taim siiski jäi selle kirme lume alla, kuigi otsitud sai põhjalikult. Jooksin tagasi esimesse punkti koordinaate üle kontrollima, kahjuks oli asukoht siiski õige. Üritasin ka aardeomanikuga ühendust võtta, aga numbrit ei leidnud ning kirjale kohe vastust loomulikult ei saanud. Seega jään uute arengute ootele.

2 november 2017 leidis Ove ja Külliki [orca]

Öördi aare logitud otsustasime ka laugastikku suunduda. Distants ei tundunudki väga suur ja esialgu tundus ka valget aega jaguvat. Aga mis puutub raba ja soo asjadesse siis nagu õeldakse virvatuled ja laukahaldjad eksitavad. Nii juhtus ka meiega. Jõudnud nulli ei olnud seal midagi. Asukohta kontrollides selgus, et olime 400 meetriga mööda pannud. Ega ei jäänud ju miskit üle kui liikusime uude nulli. See paistis kaugelt silma ja saime lõpu koordinaadid. Edasi hakkas aga asi kuidagi närviliseks muutuma. Väsimus võttis võimust ja ka valget aega hakkas nappima. Siiski, kuna lõpppunkt jäi enam-vähem tagasiteele siis liikusime edasi. Rabasse mittekuuluv taim oli täitsa olemas ja logi kirjas aga ei mingit kergendustunnet. Tagasi veel a 870 meetrit. Kui vaid jõuaks enne pimedat.... Oma energiavarusid kokku võttes ja peaaegu autopiloodil saime rabast rajale. 10 minuti pärast oli kottpime. Lõpp hea kõik hea. Hetkel ei taha rabaaaretest midagi kuulda, kohe nii kole tundus see tagasitee. Aga GEOPEITUS ON MÄNG JA VABATAHTLIK. Tänud peitjale.

24 september 2017 leidis Maris [max]

Kust alustada? Lõpust - väsinud, aga õnnelik, esimene märja maastikuga raba üksi vallutatud. :) Algus. Öördi järve ääres 2011 aastal aaret otsides viskasime pilgu ka laugaste suunas, kuid tookord polnud soovi sinna raba peale seiklema minna, polnud kaasas ka räätsasid. Nüüd olen juba mitmeid nädalavahetusi valinud, et millal sobiks see laugastik päevaplaani võtta. Peale maisilabürindi üritust tundus sobiv aeg. ja siis hommikul raadio teatab, et Soomaal algas viies aastaaeg ning vesi kõrgel :) Mõtlesin, et huvitav, mis see minu rabaplaani jaoks tähendab. Sõitsin kohale, parkisin seeneliste auto kõrvale, haarasin räätsad näppu ja hakkasin mööda rada minema. Algus kuni järveni oli tuttav. Metsaalune lainetas veest, jalgtee oli veidi kõrgem ja kuiv. Kuid jah vett oli rohkesti ja vee piir kõrgel. Raba peale jõudes tähendas see aga lihtsalt märga raba. Räätsaga astudes üsna muretu. Minu jaoks vist siiski üks märjemaid raba külastusi, lihtsalt viimasel ajal olen sattunud tuhkkuivale krabisevale rabapinnale. Imeilusa sügisilmaga oli siin ilus. Klõpsisin pilte ja nautisin raba. Geokrahvi multikas on nii hästi tehtud, et tutvustab laugastikku kogu tema hiilguses :) Mõnus. Suured tänud peitjale minu poolt!


algus


Öördi järv


raba


esimene laugas


. . ja järgmine


sügispäikesepeegeldus


6 august 2017 leidis Karl [zdrk]

Järve äärest hakkasin räätsadel minema. Selleks korraks olin seadnud endale ka ühe eesmärgi - saada murakate isu täis söödud. Koheselt nägin lõputult mind huvipakkuvaid lehti aga mitte ühtki marja ei kohanud. Poolel maal nulli ühe pisikese rabasaare pealt leidsin üheainsa valmis muraka. Raba ise oli küll üsna lihtsa läbitavuse astmega aga viimaste päevade ja eriti öösel 10 tundi järjest sadanud paduvihm andis tunda. Kohad kust muidu läheks silmad kinni üle, oli nüüd kaetud ühtlase veekihiga. Eks kui mul oleks tenniste asemel kummikud jalas olnud, siis oleks saanud sealt läbi minna aga seadsin muraka eesmärgi kõrvale ka soovi jõuda kuivade jalgadega tagasi autoni. Sai siis kasutatud seda liikumistaktikat ja marsruuti kui käidud rabas kummikutega ja ilma räätsadeta. Toimis ilusti. Vahepunkt oli ilusas kohas ja ennem kaarti piilununa juba arvasin eos kuhu mind edasi suunatakse. Täpselt nii oligi. See laugaste, älveste ja üleujutatud raba paistis küll korralik lõpuboss. Mõtlesin kas minna suure ringiga või otse läbi. Tegin elu põnevamaks ja valisin tee otse läbi. Ühtegi üleliigset lollust ei teinud, vaid kõik takistused said ületatud läbimõeldult ning mis peamine, kuivade jalgadega jõudsin lõppu. Laugastikus sain enamvähem täidetud ka oma eesmärgi. Ühe väikese territooriumi pealt sain paar peotäit murakaid. Ei saa aru kuhu kõik kadunud on. Sellises kohas ometi keegi hull korjamas ei käi ja linnud ka päris kõiki ära ei suuda süüa. Selle peale mõeldes jõudsin üks hetk ka lõppu. Nullis oleva objekti sisse oli keegi teinud endale pesa. Kedagi aga kodus ei olnud, seega tegin väikese koristusaktsiooni. Tagasi minekuks kaarti ei vaadanud ja päike juhatas mind täpselt järveni. Esimene õige rabakas sai sellega tehtud. Kui veel mõni nädal tagasi arvasin, et selle aastanumbri sees ma juunikuise õnnetuse tõttu ühtegi rabamatka ei tee, siis endalegi üllatuseks sain juba räätsad alla. Õhtuks on küll jalg paistes kuid loodetavasti ööga taastub piisavalt, et olla valmis järgmiste päevade katsumusteks. Aitäh peitjale siia rappa kutsumast!






18 veebruar 2017 leidis TBin ja Lembitu [lembitu]

Päike sillerdas taevavõlvil. Lumest pole jälgegi. Raba kena ja värviline, Mõni soojakraad püüdis külmunud rabapinnast veidigi niiskemaks teha. Mis nii viga rabal jalutada ja sealseid erinevaid maastike vaateid nautida. TBin pani ees suurema kiirendusega aarde poole, mina nautisin rohkem jalutuskäiku ja loodust. Sellise ilma ja tingimustega meeldib mulgi rabas käia. Räätsad oleks vaid seganud. Jälgi pinnasesse ka kindlalt 7 aastaks ei jää. Tänan rabailu näitamast.


Teele laugastiku poole


Eestimaa preeria


Veebruarikuine Öördi raba


12 veebruar 2017 leidis Tiia,Einar [pagarid]

Eelmiste otsijate jäljed veel alles,need leidsime alles aarde juures. Praegu lund peaaegu pole, nii et leidmine on lihtne. Aitäh.

4 veebruar 2017 leidis Mari, Sannu, Heldur [heldur]

Peale hommikust Allikaraba oli suur soov veel rabas kõndida. Valisime Öördi,siin kaks aaret ja üks nendest lausa multikas. Väga suurepärane valik oli sest lihtsalt väga väga ilus loodus oli ning ülimõnus matkamine! Aitäh!

4 veebruar 2017 leidis Heldur, Sannu ja [marx303]

See aare potsatas nüüd kauem leidmata aarete tabeli 26. kohalt 411 leidudevaba päevaga tabelist välja. Kuigi Sven kirjutab, et talvel valitseb rabas lumi, siis selle aasta 4. veebruaril tal õigus ei olnud. Öördi rabas valitses jää. Mõtlesime, et lähme ikka. Kui leiame, siis leiame, kui ei leia, siis võib siia alati tagasi tulla. Olgu etteruttavalt öeldud, et siia tasub kindlasti kaunil suveõhtul või mõnel muul ajal tagasi tulla. Mis sellest, et tänu ilmataadile aarde leitud saime. Minul olid kohusetundlikult räätsad kaasas, aga maa oli nii läbi külmunud, et nende tarvitamisvajadust ma ei näinud. Laukad olid jääs ja vaated võimsad. Kui eelmistel retkedel nägime huntide, rebaste ja mäkrade jälgi, siis siin olid mingi suurema linnu jäljed. Kumbki meist ei osanud neid täpselt ära tunda. Võibolla mingi kull või metsis. Sannule need huvi ei pakkunud. Jalutasime edasi ja nautisime ilusat ilma. Alguses tulid leiud juba kaugelt, lõpus pidime väga lähedale minema, et õiget objekti märgata. Kõik oli kena ja korras ja töötas laitmatult. Aitäh, Öördi raba on väga ilus! Paksu lumega ei soovita siin otsida!

23 detsember 2015 leidis Rudolf, Martin [matu07]

Siia vahele jäid mõned aarded, mis minul eelnevalt leitud ja Rudolfil veel leidmata. Lisaks sai murtud kahe punkti suunas, kus pidime nädalatepikkuse saju ja esiveo kombinatsiooni tõttu sihtmärgist kaugel alla andma. Viimaks tekkiski dilemma: kõik on näkane, ise oleme märjad, kuhugi ligi ei pääse, umbes tund valget on veel. Prooviks äkki Öördit? Läksime!

Parklasse jõudes oli näha, et siingi käib mingi... aastaaeg. Kõik oli pruun ja ujus. Kummikud kõrvuni ja minek. Rappa jõudes läks veidi paremaks; lirtsus, aga enam ei pidanud läbi vee kahlama. Naljakas oli mõelda, et poolteist aastat tagasi sai siin algajana koos härra Trummiga käidud ja täpselt samamoodi kaduva päevavalguse tõttu tagasi pööratud. Geopeitus on rabatunnetust õpetanud küll. Rudolf muidugi väitis, et raba on nii lebo jalutamiskoht, et jääb arusaamatuks, kuidas seal üldse kuhugi läbi vajuda saab. Kahjurõõm on ikka see kõige magusam - päris lõbus oli, kui bravuurikas maadeavastaja mõni aeg hiljem oma tundla märga mättasse vajutas.

Aga üldiselt oli supermõnus jalutamine - muidu pole õige Soomaal käimine, kui ei saa ühte pikemat rabatiiru tehtud ja pärast märgi sokke väänata. Aitäh seda rõõmu pakkumast!


Miks küll vesi nii pruun on?




23 detsember 2015 leidis Rudolf, Martin [rudolf]

Öördi aarde juurest võtsime suuna siia ja kuigi vihma ladistas, oli meil vaatamata kõigele hea meel, et üle pika aja sai valges raba peale jalutama. Veest rabas puudu ei jäänud ja lirtsus teine üsna korralikult.

Ilma eriliste vahejuhtumiteta saime kätte esimese punkti ja panime teise poole ajama. Märg ja kohati õõtsuv rabapind muutis aga natuke liiga lohakaks trajektoori valimisega, nii et ühel hetkel sattusingi koha peale, mis isegi mind otsustas mitte pinnal hoida. Nõnda õnnestuski mõlema jalaga korralikult läbi õõtsiku pinna vajuda, ühega põlvini, teisega oluliselt sügavamale. Pidin siis alandlikult kolleegi abikätt paluma, et ennast välja tõmmata. Vähemalt jäid kummikud jalga. Nii palju siis sellest, et vahetult enne olin mõelnud, kui hea on ikka see, et vähemalt jalad kuivad ja soojad on.

Jätkasime sellele vaatamata vapralt oma teed ja õigepea saimegi nimed logiraamatusse kirja. Tagasiteel läks juba päris pimedaks, kuid ajastus oli selles suhtes väga täpne, et lambid tuli lõpuks põlema panna täpselt siis, kui auto juba paistis.

Aitäh tõhusa retke ja väga ilusasse kohta peidetud aarde eest!

25 oktoober 2015 leidis Hannes ja Sass [hpalang1]

Vääga mõõnus! Pärast paari nädala tagust Punahundi skoorimist hakkas Sass uuesti rappa kippuma ja arvasin, et see siin võiks jõukohane harjutus olla. Vaatasime kaardi peal mingi tee valmis, skoorisime naaberaarde ära ja hakkasime liikuma. Esimesed 400 m pole viga miskit, sihuke metsane minek, saab rahus astuda. Rabarinnakust üles metsaservas riputas Sass soojendusdressi puu otsa ootele ja panime räätsad alla. Pidi hoopis teistmoodi olema, kostus :) Aga noored on kiired õppima, ja hoolimata mõnedest uljavõitu katsetest sisse vajuda ei õnnestunud kohe kuidagi. Piirid proovitud, lükkasime rahuliku käigu sisse ja seiklesime seal laugaste vahel, vahtisime ja uurisime ja jõudsime nii punkti a kui b. Beest päästsime ühe rändurlamba - no mida sihuke elukas küll rappa ära kaotas. Tundub, et see rabasse mittekuuluv taim on ka mõned pisikesed jupid küljest kaotanud, igatahes üks selline vedeles aardest hea mitukend meetrit eemal. Aga muidu kõik asjad kenasti jonksus, jäid meist ka sellisena maha. Kui logi kirjas, otsisime veel Sassi soojendusdressid puu otsast üles, leidsime järve, istusime, arutasime, matkasime autoni. Kus sinna oli jahimehi kogunenud! Mõtlesime küll korra, et peaks vist need "MA POLE PÕDER!" sildid välja panema, aga mine tea millised sõnad sel juhul oksa varju jäävad. Paraku oli jaht tänaseks läbi ja mehed kogunesid koju minema. Aga näe, ka ses seltskonnas leidub keegi, kes on kunagi kuskil loengus kuulamas käinud - ikka on seda staaži kogunenud ;) Anyways, eesmärk täidetud, rabas käidud, Sass räätsadele pandud, logi kah kirjas - aitüma kutsumast!

29 mai 2015 leidis Ove [ove]

Rabas on mulle kogu aeg matkata meeldinud ja see aare pakkus selleks taasa võimaluse.

8 mai 2015 leidis Aix, Maarit [aixo]

Öördi aare oli mul juba ammu võetud. Kuid koht on nii võrd kaunis ning külastamist väärt. Seega sai ette võetud suund laugaste pääle. Selline hea päev oli kohe, kus sai tutvustatud, Maaritile mida kujutab endast geopeitus ning kuidas on kulgeda mööda raba räätsadega. No ja ega see polnud veel kõik, ka minu jaoks, kuna sellise tuulega viibisin rabas esimest korda. Purje olemasolul oleksin kindlasti kiiremini kohale jõudnud :) Vahepunkt heas seisus, ning konteiner samuti. Küll oli aarde pesast lahkunud tema peakate. Korjasime sulepuru kokku ning müts tagasi pähe. Loodan, et omanik mõistab minu logiteadet ning loeb läbi ridade. Seega kõik vinks-vonks. Ööbimine toimus Öördi metsaonnis ning peale hommikust kehakinnitust Riisa matkarajale. Ilus oled SOOMAA :) Aitähh, taas toreda seikluse eest! J:Rändur


Kerge lainetus


Laugastik


28 juuli 2014 leidis Liina,Sten, Kadri ja [aaplane]

Kui meenutada Kuresoo ja Toonoja retke, siisesialgu tundus see matk olevat, kui kukepea- teist korda räätsadel jne... Aga ilmselt suht- suurest magamatusest olin vähemasti mina omadega üpris läbi... Päälekauba pidin pidevalt kontrollima gepsust Mentori valitud rada... Miskipärast suundus tema trass alatasa vasakule- ei tea, kas akud tühjad või muu mure silme ees... No lühidalt me siiski kohale jõudsime punkti A- ja ka punkti B, kus panime üpris rahulolevatena logid kirja ;) Umbes kella 8 paiku jõudsime oma hommikuselt rännakult tagasi laagripaika, kus lasime veel mõne tunni unel hää maitsta... TFTC :)

23 veebruar 2014 leidis Kairi, Ain, Margit [maky]

No oli see vast rännak. Öördi järv jäi meist järjest kaugemale ja kaugemale, ümberringi olid ainult jäätunud laukad ja ebatasane pinnas. Suutsin mingil imelikul maa-alal päris hullusti libiseda ja kukkuda, aga mis ei tapa, pidavat ju ainult tugevamaks tegema. Nii see esimene ja peagi ka teine punkt meil leitud saigi. Aare oli väga vahva, valasime välimisest konteinerist natuke vett välja, logisime, nänni ei vahetanud … ja siis jälle need laukad, konarlik maapind, samas aga kohutavalt ilus ümbrus ja muidugi see imeline vaikus … Suur tänu, tore oli!

16 veebruar 2014 leidis Mikk, Jaanika [silmsirkel]

Lõpuks üks tõeline rabamaastik! Raba salakavalus oli veel viimaseid päevi jäävangis, aga lumi oli juba sulanud ja pind vesine. Kummik oleks hädasti ära kulunud, matkasaabas hakkas lõpuks vett läbi laskma. Aare korras, tupsutasime karbist ka kondensvee ära. Koos Öördi aardega kulus autost autoni 1,5 tundi. Aitäh!

8 veebruar 2014 leidis Maku [maku]

Kui ma juba end siia rappa vedasin siis otsustasin suhteliselt lumeta rabas edasi sumbata ja nii ma jõudsingi ilusasti ühest kohast teise ja lõpuks ka aardeni. Sain hoopis teistsuguse kogemuse vähese lumega rabas suusatamisel ;) Tänud aarde eest, oli vaffa... P.S. Tagasi tulles avastasin mingid suure looma jäljed ka, minu kui totaalse loomajälgede amatööri hinnangul olid need karu omad :P Krt, aga karud peaks talvel ju magama? Ju ma olen lihtsalt loll ja ei tea neid asju, samas olen õnnelik, et nende jälgede omanikuga ei kohanud :)


Selles kohas oli veel päris palju lund ;)


Jälg ja suusk


Jäljed


23 jaanuar 2014 kommenteeris gk [geokrahv]

Väga ilusad fotod. Aitäh!

18 jaanuar 2014 leidis Arvet [arweto]

Öördi järve äärest suund sellele aardele.Kirjelduses küll öeldud et talvel pole seal miskit teha,aga proovima peab.Maastik super ilus ja liikumine lihtne,sai ka räätsad kaasa võetud,aga vaja polnud.Kuna lund vähe on aare täiesti leitav ja hea tervise juures.Tänud juhatamast kenasse kohta.





12 oktoober 2013 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]

Ilm soosis mōnusat räätsarallit mööda laukaid. Ainsad kes vaikust häirisid, olid paarsada kriiskavat hane, kes seal ringi paterdasid ja muru tallasid. Aardesse jätsime ühe isesorti ränduri. Täname mōnusa matka eest!


uduvine


radarijaam


sasipundar


udune raba


roots


bonzai


laukaudu


... minek


rahu rikkujad


9 august 2013 leidis Helen, Lauri [algaja]

Rita ei viitsinud järve äärest kaugemale minna. Meie Heleniga käisime ära. Helen polnud varem räätsaga kõndinud. Oleks ilma kah saanud aga siis oleks natuke kauem aega läinud. Vahepeal hakkas isegi palav. Raba ise oli aga nii kuiv, et sai täiesti otse minna. Ainult täiesti lauka juurest pidi ringi minema. Tagasiteel käisime ka Öördi aarde juures ja kuna see konteiner oli päikese käes otsa lõppemas siis arvas omanik, et tooge see sealt ära. Aitäh.

20 september 2012 leidis Alex [alex]

Viimaste päevade matkaväsimus küll veel alles jalgades aga suundudes Öördi aarde poole said räätsad igaks juhuks ühes võetud kuigi oli kindel otsus, et kui maastik sarnaneb Laadamännikuga, siis jääb järgmiseks korraks.Ja nii ma kükitasin Öördi aarde juures ja pidasin endaga aru.Eemal paistis küll metsa moodi moodustis aga navi pilt lubas nagu mööda minna ja lagedamaid kohti otsida.Ja siis ma läksin nagu pisike aurupaat veesammas taga...täitsa lahe oli kuni laugasteni kuna siis olin sunnitud juba ka tiba teed valima.Siiski õnnestus 30m kaugusel esimesest punktist ehmuda päkkade alt kostuvast visinast ja nii ma siis tagurdasingi:räätsad paigal ja tagumik mättale mis kiirelt vee alla kadus.No krt...oli seda nüüd vaja!Edasi olin kõvasti ettevaatlikum ja valisin ka rada rohkem.Uued numbrid navis jäi vaid orienteeruda laugaste järgi ja otsida mättaid mis minu raskuse all ei vajunud.Kokkuvõttes tuli päris hästi välja ja varsti võis logi kirja panna.Aardeni kulus 1.35 ja autost-autoni 2japool tundi.Tagasitee enam nii hästi ei läinud kuna seljakoti olin vahepeal maha poetanud ja selle kätte saamiseks tuli ka metsatukk läbida...räätsades.Aare heas korras, aitäh!

12 juuli 2012 leidis Joonas [joonas444]
1984.




21 juuni 2012 leidis Peep [parrot]
Nagu logiraamatusse kirjutasin sain sellel retkel ikka täie raha eest. Esmalt kaks numbrit suuremad kummikud loksumas jalas. Ühel olulisel hetkel otsustas parema jala rääts järgi anda. Tulemus jalg reieni märg ja mudane. Natsa aja pärast otsustas vasaku jala rääts sama triki teha. Tulemus reieni märg ja mudane jalg jällegi. Räätsasid sätitades istusin maha. Tulemus märg ja mudane tagumik. Siis minu tervislikust omapärast lähtudes kulges osa teekonnast peaaegu käsikaudu. Lõpuks leidsin ennast aarde juures kaasavõetud võileiba nosimast. Ajasin vähe sepikupuru maha ka. Öördi aarde juurest leidsin vedelemas ühe 1,5 liitrise plastpudeli, mis oli üksik ja inetu. Nii ta tegigi mul näpu otsas terve retke kaasa. Sääski asendasid parmud, asjalikumad tegelased. Nende ampsust jääb märk ikka mitmeks päevaks. Aardekarbis ei märganud mängujuhendit. Võtsin sealt lapsele vahvliküpsetaja ja jätsin kollase naerunäo. Oli see retk mis ta oli aga tänud peitjale.
17 juuni 2012 hooldas gk [geokrahv]
Vahepunkt on nüüd uues kuues. Loodetavasti parem, kui varem. Head otsimist-leidmist!
13 juuni 2012 soovis hooldamist gk [geokrahv]
Vahepunkti koordinaadid hakkavad tuhmuma. Paluks järgmistel otsijatel otsingule kaasa võtta veekindel marker, et numbrid üle maalida. Tegelikult üritan ise enne järgmisi kohale jõuda. Eks näis, kuidas välja kukub.
10 juuni 2012 leidis Miki ja Merle [miki]
Kui oli plaan Viljandimaal kolada, siis laenasin enne Algajalt räätsad - mine tea, mis hull mõte võib pähe tulla. Kuigi algselt välistasime igasuguse rabasse mineku ära. Kui nad juba teist päeva kaasas tolknesid, siis tuli ka kasutada, et mine tea, millal jälle saab ja nii saigi teoks mõte Öördi laugastike vahele ronida. Ilm oli hea, seltskond veel parem ja nii ta leitud saigi. Markeriga markeeritud koordinaadid vajavad ilmselt varsti jälle värskendamist, praegu olid veel kuidagiviisi loetavad. Lõpus läks lihtsamalt ning võiski kergendatult tagasiteele asuda.
26 mai 2012 leidis unimilk [milkowitch]
See oli meie esimene suvine rabaretk räätsadega. Talvel oli kõik nii lihtne ja hea, kuid nüüd tundus see hoopis teistmoodi. Jalad tundusid ülirasketena... Suvemaastikul räätsadega koperdada on ikka paras trenn. Meil olid ju muidugi meid-in-sam-kompunn räätsad, mis talveks tehtud. Saime kinnitust, et veavad välja küll, kui häda käes. Ja häda oli suur, sest see aare kummitas meid juba kaua. Järelikult tuli midagi ette võtta. Ilusa päikeselise ilmaga vantsisimegi laugaste vahele. Nii ilus ja nauditav, samas nii raske ja väsitav. Samm sammu haaval, Karl ees ja mina kahekesi järel... Aga ära tõime! Suured tänud peitjale!
26 aprill 2012 leidis unimilk [unimuts]
Põgenesime linna sääskede eest raba sääskede sekka. Tahtsime katsetada ka oma räätsasid suvisel rabamaastikul,töötavad päris hästi ja peavad vastu. Samas nautisime tuulekohinat mida täiustasid linnud. Tänud juhatamast.
2 oktoober 2011 leidis Lembit ja Indrek [polekala]
Laugastik oli maaliline. Kuna jalad olid eelmisest päevast veel üsnagi väsinud, siis räätsade alla panekuga väga ei kiirustanud vaid sai liigutud mööda puiseid alasid nii kaugele kui kannatas. Seal aga räätsad alla ja nulli. Kuna aardekirjeldust ei olnud lugenud, siis oli vahva üllatus märgata, et tegu multikaga. Sai jälle uus suund sisse võetud. Eelmiste otsijate räätsarada oli täiesti näha ning mööda seda töllerdasime ka ise räätsadega. Aare väga mõnusalt peidetud, tänud! EVEJ.
24 september 2011 leidis Triin & Hanno [hanno5000]
Teist korda Öördi onnis öö veedetud ja teist korda ka siin rabas, ja üleüldse ei häirinud, et olen siin juba korra olnud.. minu poolest võiks rabades veel palju-palju aardeid olla, kellele ei meeldi, ärgu otsigu... kusjuures hea meelega tulen ka samasse onni veel mitmeid kordi ööbima... :P:P. Sellel korral siis viis tee rabas kaugemale, kui eelmisel korral, maaliliste laugaste vahele. Ilus ja mõnus matk oli, aitähh!


24 september 2011 leidis Hanno ja Triin [trine]
Minu jaoks oli see esimene kord räätsadel ilma lumeta maastikul liikuda, ei olnud hullu midagi - hea sile maastik siin rabas. Jõudsime täpselt enne vihma rajalt tagasi ja onni ette lõunat sööma. Tore aare ja peidik.
27 august 2011 leidis Priit & Maarja [bonzo]
Mõnus retk oli. Tempo oli meil ülimadal, kuna Maarja, va marjasõber, kasutas olukorda ära ja jäi kogu aeg igale poole toppama. Kõige pikem paus tekkis esimeses vahepunktis, millest ei olnud iseenesest mingit probleemi, kuna päike paistis ja linnud ei laulnud. Kui kusagilt ei oleks tulnud mingit mürinat, siis oleks täiesti vaikne olnud :) Aardes tegime mitu korda inventuuri, et leida seal redutama pidanud reisuputukat, aga ei olnud seda seal, kuigi selle jätja logi oli raamatus viimane. Praegu vaatan, et ta on ikkagi kuidagi juba edasi liikunud. Täname kena jalutuskäigu eest! EVEJ




31 juuli 2011 leidis Carolina, Aare & Paavo [speedy]
Pärast 3.5-päevast Suveseiklust ja nelja öö 4-tunniseid unesid leidsime endas ikka piisavalt rammu, et rabas mütata. Oli tore küll. Eriti tore oli heas seltskonnas tasase tempoga minna, mitte üksinda üle pokude leekida. Ilm oli ka ideaalne - väike tuuleiil, parajalt pilves ja putukavabadus saatsid meie teekonda. Peale Öördi järves ujumist jõudsime kenasti kohale ja kõik läks nii nagu värske M-klubiline Carolina oli soovinud - just nii palju punkte ja just selles suunas, kus vaja. Tagasi järveni jõudes tuli ikkagi uuesti vette minna, kuigi see ei puhastanud vaid hoopis mustas ;-)
Aare väga korras, jätsin ränduri "Mr. Blue". Palun aidake ta siis peagi tagasi tsivilisatsiooni või veelgi enam sohu :-)
http://www.suveseiklus.ee http://www.geocaching.com/track/details.aspx?tracker=TBGMAJ
31 juuli 2011 leidis Carolina, Paavo ja Aare [karuonu]
Loogiline jätk Öördi aardele. Igaks juhuks haarasin autost räätsad kaasa ja see oli väga tark tegu. Kohati õõtsus pinnas päris korralikult. Väga vahva matk heade sõpradega ja aarde teostus oli ka eeskujulik. Pärast matka läksime jälle mudasesse Öördi järve ujuma:) Tänud peitjatele!
31 juuli 2011 leidis Aare, Paavo & Carolina [caro]
Kena matk mööda raba jällegi. Nautisime loodust ja seltskonda, ilm oli rabaaarete jaoks ideaalne, pilves, puhus kerge tuuleke ja ei ühtegi sumisevat. Vahva aare, tundus kuidagi tuttav. :)
18 juuli 2011 leidis Sven ja [pekadrip]
See aare on olnud plaanis juba tema lehele ilmumisest saadik. Neeme teade esimese vahepunkti info kulumisest andis võimaluse taastusretkele kaasa minna. :)
Olime juba varem vaielnud, et kas on võimalik leida aare rabast juba enne tema avaldamist, teadmata mingitki kirjeldust. Mina arvasin, et ikka on, sest oli ju teada enamvähem kuhu peitja suundus ja paraku jätame me kõik jäljed ikkagi maha. Rohkem või vähem, aga sisaliku tee jätab ka kivile jälje...
Kui ma olin üle vaadanud Öördi aarde, arvas Sven, et ma võiks üritada esimest vahepunkti leida Jaan Kase stiilis. Egas midagi, kustutasin gepsust vajaliku kirje ära ja võtsin umbes suuna laugastikule. Mingil momendil tekkis endal hinge kõhklus, sest egas peitja ju ei aidanud üldse, et Jaan Kask ma ju ikka pole... Kuni, ühel hetkel nägin kaugemal midagi, mis tekitas äratundmisehetke- muidugi, seal lihtsalt peab olema otsitav. Lihtsalt peab. Ja oligi! Koordinaatide täpsust kontrollida ma ei saanud, sest neid mul ju polnudki :D Sealt edasi aarde suunas liikudes oli võimalus mängida jäljekütte, õrnad räätsajäljed siin-seal märgatavad ja kellegi saapajäljed, selgelt nähtavad. Ilmnes selge vahe räätsadega ja räätsadeta liikumise tagajärgedest.
Aare oli kenasti omal kohal ootamas, otsitav taim, aga on ikka ja alati salapärane ;) Nii ka seekord.
Tagasiteel Öördi järve poole sattusime rabarestorani- eelroaks olid murakad, põhiroaks murakad ja sinikad, järelroaks mustikad. Kõht sai täis ja võileivad sõitsid koju tagasi. Lisaks kõhule täitus ka väike aardekarp murakatega, mis Viljandisse ka hõrgutised tõi. Murakakoht aga salvestus pildina gepsu.
Öördi järve ääres veel väike pildistamisehetk, päike oli allapoole vajumas juba ja seejärel tuli loodusest välja tsivilisatsiooni tulla...
Aitäh Svenile aaret peitmast ja mind täna kaasa võtmast! Aardest võtsin väikese mänguasja ja jätsin lepatriinu.

Laugastik


Lauka serv


18 juuli 2011 hooldas Kadri ja [geokrahv]
Lasin Kadril rahulikult toimetada. Tulin ju aaret hooldama, aga tema otsima. Tundub, et see kummaline mänd on mingi rabamagnet. Geopeituse vikisse võiks varsti lisada termini Jaan Kaske tegema. See tähendaks suure maa-ala pealt kirvega leidma.
Alguspunktile on aarde asukoht nüüd märgitud topelt. Kahe erineva kirjutusvahendiga. See teine peaks kindlasti igasugustele oludele vastu pidama.
Meeldivat otsimist!

Raba süda


Raba vaim


Suursirmik mänd


Öördi järv loojangu eel


18 juuli 2011 soovis hooldamist Sven [geokrahv]
Veekindel marker pole sugugi päikesekindel. Alguspunkti maalitud numbrid on peaaegu tuhmunud. Teen asja korda nii kiiresti, kui võimalik.
17 juuli 2011 leidis Neeme [neeme]
Tänane ilm oli väikeseks rabaretkeks nagu loodud. Veidike pilvi päikesevarjuks ja kerge karge tuuleke, mis suurema osa soovimatutest matkakaaslastest ära puhus, lubasid jalutuskäiku täiega nautida. Nagu tavaliselt jäi ratas rabaserva kanarbikuvarte vahele ootama, ise suundusin laugaste poole. Uitasin päris pikalt ringi, nautides seda imepärast rahu, mida vist ainult rabades matkates leida võib ning mida ikka ja jälle tunda tahad (sõltuvus vist :)).
Siis kusagil tumedate veesilmade vahel märkasin üht vahvat taime, mis kuidagi eriliselt tuttav tundus - selliste taimede alla tasub alati piiluda, võid aarde leida ;).
Rabaarete mittesõltlastele soovitaks samuti see retk praegu ette võtta, sest boonusena aardeleiule võib maiustada veel küpsete ja imemaitsvate metsamarjadega. Neid seal ikka on.
Aardesse jätsin täringu ja kaasa võtsin sm. Jaan Kase (kelle siis veel) ja hr. Alex Soomaalaineni ilusa geomündi.
Aitäh peitjale järjekordselt rappa meelitamast!!!

Vanake


Kahekesi koos


Lennu lõpp


3 juuli 2011 leidis Sm. Jaan Kask [geokrahv]
Öördi aarde logiteates ID:105990 poetatud vihje põhjal leidis Öördi raba laugastiku aarde Sm. Jaan Kask. Telefoni kõne logimise kohta saabus mulle kell 14:20. Sellel hetkel oli aare veel avalikustamata.
Palju õnne esmaleidjale!
3 juuli 2011 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".