Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Me oleme üksteisele lähemal kui arvata võib.
Eesti võib end uhkelt lugeda Baltimaade saarekunigriigiks – tal on umbes 1500 meresaart, millest suurim on kivine Saaremaa. Eesti lõunapoolsel õel, Lätil, pole ühtegi saart, kuid selle eest kilomeetrite viisi valgeid liivarandu, mille keskel on suur sarv. Seal on hea võimalus vaadelda nii päikesetõusu, kui ka -loojangut merel.
Kui rändur tahab jõuda legendaarsele Kolka ninale mööda maad, oleks tema reis Sõrve poolsäärest 535 km. Üllatuslikult on lähim Sõrve rand ainult 35 km kaugusel Kolkast. Seda teadsid ka muistsed viikingid. Riiast Saaremaale seilati piki liivlaste randa, Kura kurk ületati Kolka nina juurest ja purjetati Sõrve randa pidi Suurde Katlasse. Ojamaalt tuldi üle Läänemere Kuramaa randa ja võeti siis kurss Sõrve peale. See oli ka Läänemere viimaste viikingite – kurelaste ja saarlaste – omavaheline ühendustee.
Kolka neem on Kurzeme kõige põhjapoolsem punkt. 7 km pikkune liivane neem sirutub merre kohas, kus kohtuvad Kura kurk ja Liivi laht. Varasematel aegadel oli see neem laevade jaoks ohtlik kuni tuletorni ehitamiseni 1884.a. Praegu on tuletornist alles jäänud ainult varemed. Kevaditi meelitab neem ligi palju linnuvaatlejaid, sest siis lendavad tuhanded lõunast põhja rändavad linnud otse üle neeme.
Oma viimaselt reisilt naastes ajas tugev torm viiking Sveni tormivarju Saaremaale, kuhu ta ka oma aardekirstu peitis. Selle leidmiseks pead sa minema antud koordinaatidele ning leidma reas kasvavad kuused. Neilt koordinaatidelt mine ettevaatlikult õigele poole täpselt X m puuderivi poolt osutatud suunas. Siis veidi nutikust ning aarded kukuvad sulle sõna otseses mõttes sülle.
Palun pane aare tagasi täpselt nii, nagu ta oli.
X=(AxB+B)/(CxC)
A : vahemaa Kolka ninani (km)
B : puude arv reas
C : Balti riikide arv
Kuna aarde omanik on välismaalane, oleks viisakas oma külaskäik logida ka GC lehel.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
piknikukoht (2), ilus_vaade (2), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC36MRJ
Logiteadete statistika:
140 (97,2%)
4
4
1
1
0
0
Kokku: 150
Õnneks ei pidanud karmi keelumärgi taha minema. Enne kui arvutamine tulemuse andis, jäi kahtlane koht silma. Tänud peitjale
Tegime pisikese tiiru Sõrves, juhtus esimene olema. Läks kergelt, tänud!
Nagu õpetaja Laur Tootsile ütles: "Kui sa tervet rehkendust ei jõua tee pool". Pool rehkendust sai kodus tehtud. Teise poole jaoks sõitsin platsi. Natuke ragistasin võsas, enne kui olulised objektid leidsin, aga rehkendamine lendas siin kus see ja teine. Mida sa ikka rehkendad, kui asi juba käes. Aitäh peitjale!
Arvutamise osa läks sassi, kasu oli ühest eelnevast kommentaarist, et kui leiad õiged kuused, siis aare juba paistab.
Kodus lugedes sain nagu aru. Otsides jooksis kõik kokku. Midagi ei saanud aru. Aarde leidsime ikkagi üles. Aitäh!
Lugesime üle kõik kuused, jagasime tulemuse puukide arvuga, lisasime kivide arvu rannas ja läksime õiges kohas metsa kus on aare. Kui viieristil läks kirvega kehvasti siis siin ideaalselt.
Freddi tegi väikse supluse, sest ilma oli üsana palav ja tal oli vaja värskendust saada. Aare tundus olevat eramaal, kus palju keelusilte ees. Otsutasin ikkagi otsima minna ja mõtlesin jutu välja mida ajada, kui peaks kedagi kohtama. Tuli välja, et sinna eramaale ei pea minema ja nulli jalutades märkasin ka koheselt aaret. Aitäh!
Selle aarde puhul olid viimased logid silma hakanud ja juba ette tundus mingi müstilise seiklusena, mida vaid hea õnne korral õnnestub läbi närida. Otsustasime siiski vaatama minna, sest lõunapausil oli ka kirjeldus korralikult läbi loetud. Seal ju täpselt kirjas, mis puid lugema peab. Kohapeale jõudes märkasime otsitavaid puid ja enne kui arvutuste peale üldse mõtlema jõudsime hakata, olime ka aarde otsa koperdanud. Kõik oli korras ja leid tuli küll nii lihtsalt. Kodus sai ka peitja poolt pakutud tehted läbi tehtud ja saime maandumispunkti umbes sinna, kus aardegi leidsime. Seega igati loogiline ja tehtav mõistatus. Aitäh!
Puude arv reas - aga millises ja mida loetakse puuks ja kas mõni on vahepeal ära kadunud ja mis üldse see rida on jne. Aga kui sellise kambaga peale lennata, siis ei jää aarded leidmata. Ahjaa, hea uisutamisjää oli ka :)
Taas üks tuuline ja jäine peatus. Jäävälja peal sai ka katsetatud et kelle papudel kõige kehvem pidamine on ehket kes pikema liu saab ;) Mis mõistatusse endasse puutub siis kaks olid konkreetsed aga jah üks oli selline segane ja justnimelt selle suure segaduse käigus sai ka nimed kirja. Tänud täpi eest
Ohjah. Kui keegi kunagi mulle/meile selgeks teeks mis puid seal nullis täpselt loendama peaks, et selle abil aaret leida, siis olen selle nimel valmis isegi kommiraha maksma. Õnneks oli aare ilma loendamisetagi kohapeal leitav ja ei saanud sellest aardest veel selle tuuri tõrvatilk mis oleks mitteleiu skoori avanud.
Tänud.
Puude loendamine tekitas küll hämmingut, aga aardeni me siiski jõudsime. Rand oli täitsa tore. Aitäh.
Lihtsaim mõistatus saarel. Aarde lähistel ehitab keegi maja,hoidsime viisakasse kaugusesse. Tänud
Suund oli küsitav, kuid sai siiski kohe õige valitud.
Tänan peitmast.
Avastasin siin väga ilusa ranna ja väikese sadamakese. Vaatlesin ülemere Kuramaad. Jah, ammu pole sealtpoolt siia vaadanud. Peab minema uuesti sinna. Aardega läks nii, et sadasin sellega koos alla. Õnneks pidurdas kukkumist kaaslane ja istudes pehmel samblal sain logiraamatusse sissekande tehtud. Tänan.
Olen jätnud terve saarejagu mitme aasta tagust geotrippi logimata. Õnneks käisime kahekesi ja Anneli logide abil teen selle suure töö nüüd ära.
Nüüd saabusid mandrilt veel kaks sõbrannat ja nüüd juba neljakesi võtsime suuna Sõrve poole
Kuuski oli liiga palju, aga koht ise on tõeline pärl merepõhjas.
Kuna kuuskede lugemine näis suhteliselt võimatu tegevus, siis poleerisime kõigepealt valest kohas, aga kuna sealt midagi ei leidnud, siis loopisime kirvest ja see kukkus täpselt õigesse kohta. Tänan.
Väga mõnus inimtühi koht päikese käes helkiva ja soolakahõngulise merega. Puuderivi osas ei saanud midagi aru ja nii proovisime lihtsalt leida. Teistel õnnestus see enne mind. Aare oli küll oma kohalt lahkunud, kuid kaaslaste abiga sai see jälle õigesse asendisse tagasi.
Ega ma seal suurt arvutama ei hakanud, vaatasin lihtsalt natuke ringi ja panin nime kirja. Tänud peitjale, kena koht.
Kuna puude arvu on vägagi raske määratleda aga suund oli aimatav siis liikusin antud suunal ja nagu pakutud kukkuski aare pähe. Tänud
Väga tore, kiirelt leitud :)
See aare meeldis Annabelile kõige rohkem, sest siin sai ju ronida- see Annabeli lemmik tegevus. Aitäh peitjale.
Kirjelduses mainitud puuderivi tekitas natuke küsimusi, aga mitte kauaks. Eks ta üks välismaalase aare ole ikka, sihuke kergelt kohmakas mõistatus, mis oleks nagu kuidagi... afterthought :o) Ok, lätlase puhul vabandatav. Aardel on ka olulisi plusse. Esiteks viikingite teema mängu toomine, respekt. Teiseks jõudis minu teadvusse kaks fakti:
Mingi Kolkani on vaid 35 km - see ju just paras päevamatk! Kui nüüd mõelda, et see Kolgas on Lätis ja aare asub Eestis, siis pikalt ja korralikult külma talvega on äkki isegi võimalik üle hangunud vee Lätti marssida?
Eestil 1500 meresaart ja Lätil mitte ainsamatki! Ot, kuhu nad omal maal siis kiusu-aardeid peidavad? :D
Läti võrk ja aeglane nett algul segasid otsimist, kuid nullis sai kõik selgeks.
Jee, leitud :). Hommikul sai siin käidud, kuid mõte oli nagu kinni. Olime natuke rannas ja liikusime edasi. Mõned km hiljem avastasin, et olin dressipluusi maha unustanud. Nüüd õhtul, peale Sõrves tiirutamist tulime uuesti läbi ja sain nii kadunud riideeseme kui ka aarde kätte.
Ilm oli pilvine, merel suurt midagi näha ei olnud, isegi Kolgast mitte. Aga lugesime ja arvutasime kokku, mis vaja ning see viiski meid õigele sihile ning sihil asus ka meile vajalik aardekarp. Täname.
Küll ma arvutasin, kõik väärtused otsisin kokku ja sain uhke vastuse ka. Samal ajal oli Sven korduvalt aarde alt läbi jalutanud, õnneks jäi leidmiseõnn ikkagi mulle. Tänud
"Tere tulemast Lätti!" õnnitles telefon. Meie ei taht sugugi kodumaalt plehku anna, logisime aarde ja lasime varvast. Aitäh!
Esmalt lummas meid selle koha ilu, aga ei saanud seda nautima jääda - aare ootas. Kuused leidsime kiirelt ning lahendus tuli ka ruttu. Nüüd hargnesime ja õnn naeratas T-le, kes valis õige suunas. Nüüd saime asuda kohaga tutvuma ja nautima seda ilu.
Lahendamine probleeme ei valmistanud. Aare korras. Tänud peitjale!
Kõik sujus kenasti ja aare sai leitud. Tänud peitjale!
Korra olin seal varasemalt käinud, aga siis läks mõistatuse osaga midagi valesti ning aaret üles ei leidnud. Seekord oli kõik nii lihtne ning ma ei saa aru, mis me seal eelmine kord tegime üldse. Aitäh aarde eest!
Mingil arusaamatul kombel polnud ma selle aarde kirjeldusega end kurssi viinud. Või noh, mis siin ikka nii arusaamatut on? Pigem on see ju erand, kui ma mõistatusi lahendan või kirjeldusi loen. Igatahes pistis Margus mind kohapeal olles ninapidi mõistatusse, kus siis selgus, et lugeda vaid mõned asjad, mis konti ei murdnud. Külalisteraamatut sirvisime ka. Tore koht. Lihtne aare. Aitäh!
Ühed puud nagu tundusid rohkem rivis olevat kui teised, ilmselt olidki need õiged, sest aardeleiuni nad viisid. Tänud!
Isegi 1-2 pitsi jagu viina oli pudelis, mis asus katuse all. Tihtilugu on välismaalaste aarded mu jaoks arusaamatud. Seekord ei suutnud seda puuderivi üles leida. Kui kogu Sõrve poolsaarel oli 3G levi olemas, siis siin polnud mitte midagi. Vahepeal oli Läti võrk, siis Eesti üks post, siis polnud mitte midagi. Lõpuks tegin geokõne, et teada saada, kus see puude rivi asub. Rivi otsides hakkas aare silma ning sai logitud.
Muljetavaldav piknikukoht. Otsisime oma padajanni välja ja pidasime ära väikse lõuna. Ahjaa.... Aare sai ikka kah logitud ;)
Kolm aastat hiljem taas siin. Kuna mul toona sai aare leitud, siis nüüd vaid märgin ära, et herilased on aastatega kaduma läinud. ;) Muu oli aardega samas seisus. Koht ise aga on ilusamaks muutunud ja kui ilusad sarvkannikesed seal kasvasid, igaühel pole oma aias ka nii hoolitsetud lilled...
Aitäh taas siia kutsumast! :)
PS: nii hästi varustatud piknikukohta pole ammu näinud. Ja meest võis merelt nii mõnegi atribuudiga oodata- pudrunui vist puudus vaid. (Siiski, siiski, on ka pildil pudrunui olemas.) ;)
Väikene sadam oli hästi kena oma istumiskohaga. Istumiskoha katuse vahel olid olemas nii söögitegemise vahendid, prügikotid, esmaabitarbed ja muu kasulik. Ringi uudistades avastasin, et sinna hakatakse ka mingit hoonet ehitama. Ühele värskele vundamendi postile oli lisatud daatum 24.06.2016 ja käejäljed. Kõrval oli mitu alusetäit katusekivi ja muid ehitusmaterjale. Lisaks leidsin boonusena veel ka antud koha logiraamatu, mis on avatud selle aasta algusest. Esmalt arvasin, et leidsin kogemata ilusa geopeituse aarde juba üles. Lõpuks kui otsima tahtsin hakata, siis avastasin, et levi on olematu. Ei pääsenud GP lehele ega ei olnud koordinaate. Midagi ma neist arvutusvalemitest mäletasin, et on vaja kuuski otsida. Läksin siis otsima, päris pikalt kohe proovisin erinevaid variante. Kaotasin lootuse ja otsustasin enda vahemaad Kolkast pikendada 36 km-ni. Sealt sain õhkõrna levi aga piisava, et koordinaati omada. Tagasi sadamas nägin, et otsisin ikka väga valedest kohtades ja poleks olnud lootustki ilma koordinaadita mul kohale jõuda. Nüüd käis lõpus kõik kiiresti, aitäh!
Mõnus koht, Taavi haaras aarde järele juba enne seda kui teised jõudsid arvutama hakata. Ilmselt puhas kogemus!
juba enne, kui X oma vastuse sai tiris aare nii palju tähelepanu, et leid tuli kiirelt, koht oli mõnus!
Hetkeks ei saanud aru millisel maailma jaol me asume. Tõeliselt kaunis ning hurmav koht. Koht mis väärib tõelist aaret. Oma nimed saime kiirelt paberile, seda rohkem jäi meil aega ümbrusega tutvumiseks ning lõunasöögi valmistamiseks.
Varem on siit mööda sõidetud, kuid sisse pole küll taibanud pöörata. Väga kaunis koht, väärib soojemate ilmadega uuesti külastamist. Tänud peitjale!
Sattusime peale laupäevahommikusele ajujahile. Aardeni viival teel seisid väikeste vahedega punastes vestides jahipüssidega "verstapostid". Huvitaval kombel meid ei peatatud ega keelatud vaid lasti rahulikult randa sõita. Soomes on meid küll üks kord keelatud edasi minna, sest suurel avaral heinamaal toimus parasjagu lindude jaht ning geopeiturid ei olnud jahi ajal sinna aardeid otsima oodatud. Linnud sibasid kõrges rohus ja jahimehed sibasid järgi või umbes nii see meile näis. Aegajalt sattus mõni lind ka meie auto ees olevat teed ületama ja siis jäi ta jahimeestele "vahele" ning reetis oma asukoha. Siit rannast leidsime vahva puhkekoha, kuid täna oli vihmase võitu ilm ning selletõttu jäid jalad siin puhkamata. Metsast kostus ajujahi müra ja ka ühe püssipaugu kuulsime. Õnneks ei olnud aarde pärast vaja võssa sukelduda. Õnneks selletõttu, et püssi ette me ei kippunud. Aare leitud ja logitud.
Arvutamised andsid õige tulemuse ja logi sai kirja. Nulli lähedal ilus nurgake jalgade puhkamiseks ja keha kinnitamiseks. Ilus koht ja tänud tutvustamast. Aare heas seisus.
Ka ei olnud käepärast vahendeid millega remontida aga muidu tip top.
Mängisime siin Lassie mäluga. Mälu alt ei vedanud. Konstruktsioon on katki. Vaade on ilus. Punkt. Aitäh!
Kuna kahjuks polnud vajaminevaid vahendeid kaasas, siis omanikule teadmiseks, et aare vajab uusi kinnitusi, sest vanad on puruks ja aare ei ole oma õige koha peal seetõttu!
Siin möllasime ka tükk aega, kuna meie null näitas väga palju eemale, kus ka kuusekesi leidus. Kõik muudkui leiavad lihtsalt ja meie muudkui otsime ja otsime. Õnneks oli mul vaja põõsas ära käia, mille käigus ka õigele suunale sattusin ning aarde avastasin. :) Super ilus kohakene muidugi. Muinastulede öö lõke oli juba püsti laotud.
Eelnevalt logisid ei lugenud, vaid vihjet ainult, seepärast tundus kuidagi imelik. Ei märganudki, et ajutine ehitis.
Aardekirjeldus on tõesti huvitav, leidmisega ka probleeme ei olnud. Enne mind olid aaret külastanud peitjate kaasmaalased ja ei tea kas neile või lihtsalt eikellelegi on see aare sõna otseses mõttes sülle langenud. Kes seda nüüd hooldama peaks või hooldada võiks, ei tea, aga kinnitused on purunenud ja aare oli laiali maas. Tõstsin kuidagimoodi ülespoole.
Aardekirjeldus väga tore, hariv, koht ilus, tänan aarde eest!
Vigade parandus. Seekord polnud aardevalvureid ründamas ja sain rahulikult oma toimetused tehtud. Aitäh peitjale.
Aarde otsimise ajal tuli keegi kohalik mees uurima, ega ma tema varandust sadamast minema ei tassi. Rääkis, et aasta tagasi käidi ka pidevalt seal tuhnimas. Aardega oli kõik korras, oli vaid veidi määrdunud.
Ja,jaa, heal päeval paistab siit Kolka neem ära. Ükspäev ma sinna ka lähen. Kas just siit stardin on küsitav? Kuigi, miks ka mitte! Aare oli lähemal, kui arvata võiks.
GPS jupis veidi aga kui silmi kasutada, siis eriti eksimisvõimalust ei olnud. TFTC
Kuigi logida tigeda pererahva pärast ei saanud, siis otsustasin asjast pildi teha, et olen ikka kohal käinud. Lugesin ka rahvusvaheliselt, et osad olid samamoodi teinud.
Esmalt pean vabandama Marise ees, sest mina olin pisut süüdi, et kamp herilasi tigedad olid ;). No kes krm oskas arvata, et seal selline kogukond ees ootab.
Jalutan mina mööda georada rahulikult kohale ja ei kippu ega kõppu varitsevast ohust, keegi ei kõssa, hiilivad teised õite vaikselt. Avan pakendi ja kukun ehmatusest pool meetrit väiksemaks, tume pilv väljub pakendist ja hakkab ähvardavalt sumisema. Ei oska nagu hetkeks midagi mõelda ega teha, seisan kui naelutatu ja siis ,kui hakkan ettevaatlikult taganama, mind rünnatakse. Alatult rünnatakse... selja tagant. Oi sa mu meie, kui valus see on. Kuid see valu teeb mindki tigedaks, niiviisi ettehoiatamata rünnata, argpükslik käitumine täiesti :P . Taarun auto juurde ja mõtlen ,kas vastumürk on ikka olemas, on ... kuid hetkel ei tundu seda vaja minevat, sest hapnik läbib kenasti kopse ja minu peas tekkib otsus see asi ikkagi ära logida, vopsu olen ju nagu juba saanud, vaja preemiat ka.
Vaatan üle kaasasolevad abivahendid, kuid õhupalli nende hulgas pole, et Puhhina sumilaste juurde hõljuda. Muu varustuse hulgas jääb silma Alexi laiguline puhvaika, selle haarangi ja maskeerun roheliseks mättaks, millest vaid periskoop välja ulatub :D. Niiviisi peitust mängides saan karbi kätte ja lisatorgeteta logitud. Nüüd aga on vaja see karp ka tagasi saada. Mättakesest maskeerun väiksemat sorti mäeks ja puu aitab karbi tagasi panna, huh ja nüüd võin joosta auto poole.
Puhvaika päästis mu naha lisaaugustustest, kuid päevi hiljem veel saan hurjutada kui hoolimatu ma ikka vaeste herilaste suhtes olin ( järgnevate päevade jooksul tuleb pidevalt herilastega kokkupuuteid, tea kas nemad ka internetikiirusel infot levitavad, kuid tüütavad nad meid tõesti, süües suuri tükke meie laualt ja juues end oimetuks :P ).
Aga mis nad siis tulevad meite õue peale kaklema ...
Tänud peitjale ! Hetkel ilma turvavarustuseta ei soovita läheneda!
Oleks ma enne logisid lugenud oleks ma teadnud. Igal juhul, sain oma vitsad ka. Leidsime aarde, logida ei saanud. Kui ma aarde peiduka avasin, lendas seal välja terve hunnik tigedaid aardevalvureid. Hammustasid mul peaaegu, et käe otsast.
Ma nõuan, et need elukad, viivitamatul, pandaks lühema keti otsa. :-D loomulikult piisaks herilasemürgist ka. :-D
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
Aarde omanik saatis ekirja ja palus aare registreerida leituks. Omaniku reeglid, eks siis lähtugem sellest
Tegelikult me ikkagi nägime aardekonteinerit, kuid raskusaste oli paari nädalaga muutunud palju kõrgemaks. Konteineri ümber olid herilased endale peasa ehitanud. Üritasin konteinerit väljavõtta aga kuna see tekitas musta sumiseva ja vihase pilve - otsustasime loobuda. Sinist õhupalli ka kaasas polnud - oleksime Puhhi moodi ennast pilvekeseks laulnud ja sumisejad ärapetnud. Meie soovitused oleksid teistele- ärge seda otsima mine, võtke mesinike varustus kaasa või kasutake muid abivahendeid
Nullist 100m edasi käis kõva ehitamine, inimesi siblis ringi päris palju. Alustuseks tundus, et seda ei saa otsida, aga õnneks see nii ei olnud ja saime kenasti varjatult tegutseda. Aaret logides saabus ka sms reisikindlustuse odavuse kohta ja loomulikult: "Tere tulemast Lätti!" :)
Kuidagi pelgasin seda aaret otsima minna. Midagi väga hullu kohapeal ei olnud. Teisel ringil jäi aare silma.
Igati lahe mereäärne koht. Peidikusse olid ämblikud endale mingi magala koonud. Kui konteineri välja võtsin läks paar kookonit katki ja hunnik ämblikke kukkus mulle sülle. Ehk nad ei pea pikka viha ja leiavad endale varsti uue peiduka, kus pikutada.
Kui vajalikud kuused said leitud, siis aardeni sisse tallatud rada oli üsna lihtne metsa all märgata isegi siis, kui mõistatus polnud veel lahendatud. Kui poleks geopeitust, siis tõenäoliselt poleks ma kunagi sattunud autoga ära keerama just sellele pisikesele külavaheteele, mis viis väga toredale ja ilusale mereäärsele puhkeplatsile. Suured tänud peitjale.
Hommikul, peale ärkamist. (Mitte uneajast.) Sai siis kõige lähedamalasuvasse aardesse nina topitud. Mitu korda ennemalt Sõrves käinuna ja küsimärgist möödasõitnuna pidin täna häbiga tõdema, et oleks võinud varem korrakski kirjeldust piiluda. Koht oli piisavalt kihvt, et oleks võinud juba varem siin käia ja aare oli piisavalt meeldiv, et mitte sundida siit eemale hoidma. Muinastulede ööks oli lõke juba valmis pandud. Tänud juhatamast.
Tuleb taas tõdeda, et geopeitus vahvaid paiku näitab
Seninägematu nägemise põnevust ja seiklusjanu käitab
Ei pidanud pettuma me siingi, oli mida nautida ja kaeda
Siiani rõõmuga nendin, tasus hulgaliselt tulemise vaeva
Sadam, paadid, Kolka lähedus, lilled, istekohti piisavalt
Ei osanud aimatagi, et aardeleid ei tulegi päris niisama
Ega midagi hullu ju polnudki, lihtsalt tüüpsegadus kerge
Kui viikingi mõistatus murtud, oli tulevik meil sama helge
Mis nii viga ilusa ilmaga logida ja pilte teha, aaret leida
Mõistan viikingeid - koht tore, ole ainult mees ja peida
Korras aardest lahkusid eurosendid ja kuna pole röövlid
Siis lõhnaõli, eesti kroonine ja veel midagi karpi söövis
Kolkaid on üle Eesti laiali päris palju, see siin oli päris ilus. Meri, liiv ja tuul... Isegi aare, mis käitus viisakalt ja pikalt ei piinanud, vaid jättis aega ka niisama vahtimiseks. Tänud selle eest!
PS: Ämblikud polnud selleks hetkeks sinna endale kooperatiivkorterit ega ühiselamut loonud. ;)
Võtsin TB. Aardeni on ajaga päris tõsine geomaantee tekkinud :)
Seltskond kippus kangesti vette ja ma läksin hakatuseks üksi kuuski lugema. Loendasin nad ära, jõudsin lõppu välja - no ei hakka mina seda aaret ise maha võtma, milleks mul poisid. Lasin seltskonnal solistamise ära solistada - vesi oli külmavõitu, nad eriti kaua ei tahtnudki - siis saatsin poisid objektile. Täpselt paras asi neile. Aitüma!
Tore kui aarded juhivad ilusatesse supluskohtadesse! Kiitus aarde peitjale sellise vaeva nägemise eest! V: Koer J: 0,5€
See koht oli meie Saaremaa ringreisil üheks meeldivalt vahvaks üllatuseks. Ja aardega läks samuti päris libedalt.
Suur aitäh peitjale väga kena paiga tutvustamise eest!
Kodus lahendasin mõistatuse kenasti ära. Kohapeal jäi aare vormistada.
Aardeid leitud Eestis 580, maailmas 712.
Dirš atrak, lacis nak! Kaua otsitud, kaunikene. Hea teostusega ja lätlastele iseloomulik.Kindlasti Läti parim aare.
Aardeleid tuli ruttu, aga aega läks seal palju - istusime paadisillal, nautisime vaadet, päikest ja õrna tuulekest. Tänud peitjale sinna juhatamast. EVEJ.
Ega me tegelt polnud arad mehed mitte. Vaatasime, et tulevad mere pealt paadiga. Meie jätsime oma vilkuritega sinise triibuga auto umbes 40 meetri kaugusele aardetopsist. Aga saare mehed ei karda ei vilkurit ega triipu. Kohe küsima, mis toimub. Muidugi niipalju meil julgust ikka oli, et asi ära seletada ja et geopeitus jne. Nüüd on sellel karbil eriline turva peal. Hoidku jumal pahasid sealt eemale. Ei julgenud meie ka sealt karbist midagi võtta. Jätsime tiigri. Lahe seiklus ja tänud peitjale.
Leitud kiirelt peale õige puuderea leidmist! No see Sven pidi ikka üks vägev mehemürakas olema! EVEJ. Tänud!