Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vikipeedia andmetel on Eestis lausa 6 Valgjärve nime kandvat järve. Seekordne seiklus viib teid Eesti sügavuselt seitsmenda, 26,8 m sügavuse kauni ja salapärase Koorküla Valgjärve juurde. Ühtlasi on tegu ka Eesti ühe müstilisema järvega. Ligikaudu järve keskel paikneval veealusel seljandikul võib vaikse ilmaga näha üksteise kõrval lebavaid palke ja palgijäänuseid. Nendega on rahvas seostanud Valgjärve teket - selle kohta on kirja pandud päris mitu muistendit, neist tuntuim pärineb rahvaluulekogujalt Matthias Johann Eisenilt. Eiseni ülestähenduse järgi olnud praeguse Koorküla Valgjärve asemel tore loss. Seal elanud oma õega rikas härra, kelle südames löönud lõkkele keelatud armastus õe vastu. Hea maksu eest olnud preester valmis neid paari panema. Siiski ei julgenud ta päris omapead noorpaari laulatada, vaid käskinud paavstilt luba küsida. Noor mõisnik läkitanudki paavstile ohtralt kingitusi ja saanud seepeale ka loa. Seejärel pikalt aega viitmata saatnud ta ümberkaudsetele mõisnikele sõnumid ja palunud neid pulma. Samuti kutsunud peigmees kokku noormehi ja neidusid talurahva hulgast, kellele ta lossiõues toreda söömaaja tahtnud anda. Kui talurahvas pulmapäeval pulma tahtnud minna, tulnud lossimäel vastu hall vanamees, kes käskinud neil koju tagasi minna. Vanamehe nägu olnud seejuures nii tõsine, et keegi ei julgenud vastu hakata, vaid kõik pööranud kärmesti ümber. Seevastu saksu olnud pulmatuba otsani täis. Kui preester pidanud laulatust alustama, astunud peigmehe onu peiu ette ja manitsenud teda südamest, et ta õde enesega laulatada ei laseks. Peigmees naernud onu manitsuste üle ja ütelnud enesel paavsti loa taskus olevat. Nähes, et peigmees oma ettevõttes kindlaks jääb, hüüdnud onu: “Et võtke siis hukatus vastu, kes te hukatust otsite!” Kui ta oli selle välja öelnud, rutanud ta õue, hüpanud hobuse selga ja kihutanud oma teed. Kui onu teisel päeval pulmamajja tagasi tahtnud minna, ei näinud ta enam kuskil mäge, mille otsas tore loss oli seisnud. Mäe ja lossi asemel lainetanud hoopis suur järv, mille põhjas paistnud lossi torniotsad. Sestsaadik kannab järv Valgjärve ehk Koorküla järve nime. Selliseid legende on paljude järvede kohta, aga Koorküla Valgjärve põhjas asuvad ka reaalsed ajaloolised asulajäänused. Et antud aardest 100% elamus saada võtke kindlasti kaasa kanuu või kummipaat. Vee läbipaistvus on selles järves üllatav. Minge ja vaadake ise veepõhja vajunud loss üle.
12.07.2014 Aardekarp kolis laagriplatsilt metsa horisontaalse puu alla.
Uued koordinaadid on: N57 54,019 E25 52,588
Vihje: pole
Lingid: http://koorkyla.onepagefree.com/?id=949&onepagefree=670f0e5fee4f84b4ef36b4ecb755d724
Aarde sildid:
ujumiskoht (5), ilus_vaade (4), telkimiskoht (3), lastesõbralik (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3PAQM
Logiteadete statistika:
122 (98,4%)
2
5
2
1
0
0
Kokku: 132
Leitud ja logitud. Ehitasin geokuhja ka veidi suuremaks, enne oli aare suurem kui kuhi.
Ühel suvisemal ja soojemal päeval lähen vaatan järve põhjas oleva asulakoha ka ära. Täna piirdun aardega. Tänud!
Ärkasime, kangutasime silmad lahti ja käisime, pidžaamad seljas ja hambahari suunungast välja tolknemas - logimas:) Aitäh hommikuse kerge jalasirutusvõimaluse eest!
Eks me olime ka täna parima telkimiskoha otsingul. Ja tegelikult oli isegi hea meel et aare oli platsilt metsa alla kolinud. Tänu sellele sattusime radadele mille käigus avastasime endile ideaalse telikimis ja ujumiskoha kus saatsime lausa 3 päeva m66da. Aitähhid peitjale
Minu pikkade astumiste, varem leidmata ja ääremaa nurkade aarete tuur. Täna oli iga leitud või leidmata aarde kohta ka üks veekogu külastus. Found it: 21.Jun.2023 12:41 Valgjärve. Suur karp aga nänni unustan autosse kogu aeg. Parklas oli kaks matkahaagist ja seltskond oli jagunenud päevitajateks, ujujateks, söögi tegijateks ja poes käijateks. Koer oli neil ka. Aare oli kuiv ja korras. ja nagu mainitud käisin ka siin ujumas. Soe. Niipalju selle aasta FTF-e
Siin enam ei magatud. Käis usin siblimine. Kuna aare oli parklale liiga lähedal sai tehtud ise pisut pikem jalutuskäik. Tänan!
Looduslikult väga ilus koht. Kahjuks kohapeal oli aga seekord mugusid väga palju - kõigepealt laagriplatsil käis kõva tümakas ühes lärmaka seltskonnaga ja siis ümberkaudsel alal oli vist mingi noortelaagri maastikumäng tekitatud, sest terve metsaalune oli nooli, silte ja muud kraami täis riputatud, lisaks oli milegipärast lindiga kinni kaugemal asuv trepp paadisillale.
Kui ühe asjassepuutuva inimese käest küsisin, mis siis toimub, oskas ta vastuseks ainult öelda - "vene keel" Nojah :D Loodetavasti vähemalt koristavad kogu kraami enda järelt ära. Aga sääski ei olnud ja tundus, et kui õnnestuks sattuda tümpsu ja "vene keel" vabal ajal, võiks siin telkides väga mõnusa õhtu veeta - järvevesi oli soe ja järv mõnusalt liivase põhjaga. Aitäh kutsumast ja TFTC!
Tänase tripi viimane leid ja ka ööbimispaik. Käisin seda kohta vist 3 korda uudistamas ennem kui selle üles leidsin. Koht oli väga ilus ja vesi oli soe. Õde pani lõkkeplatsi juurde püsti ka veel slackline, millel sain tema sõnul isegi päris hästi hakkama. Öösel sai järve ääres vaadatud ka vähke ja nahkhiiri. Aitäh!
Jõudes parklasse oli seal just üks muguseltskond grilli kuumaks ajamas. Õnneks nad meie tegemistesse ennast ei seganud ja seega saime aarde otsimisega rahulikult tegeleda. Ilus koht, kuhu teab nüüd ise ka teinekord tulla. Tänud peitjale aarde ja koha tutvustamise eest!
Raamat kuivatatud. Pikemas perspektiivis vajaks tihendiga karpi, need tavalised ei kõlba meie kliimasse ja suured minigripid ka teadupärast vastu ei pea.
Selle RMK platsini tõi väga mõnus talvetee, mis korralikult kõvaks sõidetud. Tundub, et Valgjärve ääres käiakse palju igal aastaajal. Kui meie auto parkisime, siis asutas minekule üks kalastajate seltskond ja neilt kuulsime, et järvejää paksus on 10-15 cm. Ise seda kontrollima ei läinud, jalutasime mööda metsateed aardeni, mille ka kiirelt leidsime. Kahjuks on suvel ja sügisel märjana olnud logiraamatust nüüd saanud külmunud logiraamat. Peaaegu kõik lehed olid üksteise külge kinni külmunud, kuid õrnalt käsitledes saime siiski õigest kohast raamatukese lahti ja oma nimed raamatusse kanda. Seega hooldusvajadus on jätkuv.
Tänud peitjale!
Logiraamatut ei jõudnud kuivatada, aga panin minigrippidesse ja müned puidujupid peale, et ei oleks nii ilmastiku käes karp.
Esimene lähenemistee osutus telliseks, aga teine viis ilusti platsile. Platsil ehmatasime ujujad veest välja, aga me kauaks neid segama ei jäänud. Nimi (kahjuks niiskesse) logiraamatusse ja edasi. Aitäh!
Siia me kohe päris esimest teed pidi ei jõudnud, pidi natuke ringi orienteeruma kuni ligipääsu leidis. Jällegi kena RMK plats siin. Tänud!
Nagu öeldud, logiraamat märg. Tahaks endale ümber minigrippi ja kogu asi tahaks kuivatamist. Äkki kellelgi on aega pikemalt peatuda.
Ziil puhib sügaval metsa all. Mees küsima: mis sa teed seal? Ziil, et "aaret otsin". Nii möödub paarkümmend minutit, enne kui muhelev mees sõnab, et "aga äkki võtad lihtsalt selle siit üles?". Geopimedus on üks hull asi, ma ütlen.
Meie kuues öö möödus siin platsil. Panime oma telgi juba lõunast siia üles, et kohta üldse saada. Tänud aarde eest
Lasa järv oli juba hõivatud, nii kulgesime edasi ning siit leidsime eest vabad lõkkeplatsid. Oligi juba aeg end telkima sättida. Väga mõnus rahulik oli siin öösel. Ka varahommikul oli vaikne ja idülliline vaade ärvele, kus uhkeldasid luiged ning lõbutsesid pardipered. Hommikune jalutuskäik tutvumaks järve ümbrusega tõi ka aardest mööda, muidugi ei jätnud sedagi otsimata. Varsti hakkas kogunema ujujaid ja muidu ajaveetjaid ning meil oli paras aeg edasi liikuda. Kena koht. Aitäh.
Olin seqalkandis ringi sõitmas ja põikasin ka järve äärde, oleks nagu kellegi hoovi sattunud - koer oli pika ketiga puuküljes, järelveetav saun suitses, autod, kummipaat, matkaautod... Aarde leidmist nada siiski ei seganud. Karp oli ilusti kinni aga sisu märg, logiraamat vettinud, kuidagi sain ikka nime kirja.
Teel Lätti oli siin paras aeg teha üks jalasirutus ja ujumispaus. Kena koht tõesti.
Küll mul oli hea meel, et olin valinud ööbimiseks teise järve. Valgjärve ääres oli nii veemoto- kui ka safarituriste ja ikka mitmete autodega. Metsavahel kimasid minust mööda justkui sõjamaalingutes maasturid, küljepeal suures kirjas Sangaste safari. Aare ajas mind segadusse. Kui tavaliselt on mustmiljon peidukat ja raske otsida, siis siin oli vastupidi. Polnud nagu peidukohti. Eriti vähe oli pikali puid. Õnneks jäi peidukas siiski silma.
Seltskondi oli RMK platsil rohkem kui Lasa järve ääres, aga kõik oli vaikne ja rahulik. Aardekarbi leidsime tänu õnnelikule juhusele, no ei tule need vanakooli aarded kergesti. Aitäh!
Ega Voola silla esmaleid üksinda päeva sisuks olnud, loomulikult leidus mul ümbruskonnas terve posu kollaseid täppe. Vaid kaks päris piiriäärset jäid antud hetkel uuemaid aegu ootama. Mõelda vaid, pole nagu enam harjunudki, et mismõttes ei tohi niisama igalt poolt üle piiri minna!?
Kui nullini näitas mõnisada meetrit, jäid järve kaldal silma kaks liikursuvilat, mille juures istus päris arvestatav seltskond, lõdisedes sulejopedes päikselise kuid küllalt külma ilma käes :P Sõitsin neist mööda ja ajasin oma geoasjad vaikselt joonde, matkasuvilad toimisid tõhusa sirmina otsevaate vältimiseks, kuigi distants oli niiehknii üsna kauge. Mõne minutiga sai tehtud, aitüma.
Väga ilus järveke... Oleks pidanud ikka ujumisasjad kaasa võtma... Aitäh peitjale siia juhatamast!
Tööpäeva lõpp. Väljas on vastik, vihmane, jahe, sompus ja hall. Ideaalne, et teha üks paaripäevane geotuur. Pakin kodus kiirustades asju kokku ja avastan end jõllitamas kolmeliitrist potitäit kapsa-hakkliha-riisihautist. Minu eilne šedööver. Sest kui MEES hakkab süüa tegema, siis ta ka TEEB. Korralikult. Et jaguks tervele suguvõsale. Mis siis, et on hetkel üksi kodus. Kätlin on lennus ja talle on vaja pühapäeva hommikuks Riias lennujaamas vastu olla. Vabadus. Geovabadus! Saab öösiti linnas kondamas käia ja neid muguallergilisi otsida. Saab enne tööd varahommikusi teha ja peale tööd otse tuurile minna. Saaks muidu ju ka, aga hulluks saab ikka ainult siis minna, kui keegi ei näe.
Kui see pada eile valmis sai, siis ma jõllitasin seda samamoodi. Ma olen võimeline sellest ainult murdosa ju ära sööma. Oleks võinud ju pool kapsast panna... Hästi tuli välja küll aga no terve potitäis ju. Ostsin küll endale geotuuriks kotitäie sööki, grillvorste ja muud headparemat, aga haarasin ikkagi paar geokarpi ja ladusin need hautist täis.
Naine, siit ma tulen! Õigemini... hakkan tulema. Läheb aega: Sangaste ja Tõrva ja siis Läti ja Valgjärve ääres grill ja tsill. Ja siis on teadmata maa ja pühapäeval olen kell 11 lennujaamas. Lillede ja kapsa-hakkliha-riisihautisega.
**
Siia jõudsin pool tundi enne südaööd. Parkisin auto grilli kõrvale, tegin tule üles ja panin hautise tulele. Taevas on selge, tähistaevas on uhke. Temperatuur nullis. Tegin autosse magamisaseme valmis ja istusin lõkke ees. Mõnus vaikus on siin. Ainult haneparved lendavad aegajalt üle klu-klu saatel. Monoromantika. Kui kõht täis, viskasin veel mõned halud lõkkesse ja tulin otsisin aarde ka üles. Noh, tegelikult on küll juba uus kuupäev, aga las olla päeva viimane logi. Istusin veel lõkke ees natuke ning kobisin magamiskotti logisid kirjutama. Kell hakkab 3 saama, viimane logi, head und.
Suvelõpu geotuuri 2. õhtut tulin mõnusalt veetma siia aarde juurde. Inimesi oli küll palju kuid paistis, et ma olen ainus kes plaanib öö peale jääda. Üks tulekoldega plats oli ka lahkelt üle. Broneerisin selle oma püsti lükatud telgiga ja suundusin päikeseloojangu ujumisele. Seejärel võiski tavapärane chill&grill alata. Hommikul tegin sissekande oma siinviibimisest ka aarde logiraamatusse. Aitäh, ilus koht!
Rahvast oli järve ääres palju aga õnneks oli aare veidi eemal ja saime märkamatult logida.
See oli üks eileõhtustest telkimisplatsi variantidest kuid otsustasime ikka Taagepera platsi kasuks. Täna sõitsime siit lihtsalt läbi ja parklas sättis just minekule eilne seltskond. Vedas, et saime öö ikka rahus üksinda veeta :) Samas koht ise oli superilus ning läheb järgmise telkimiskorra nimekirja. Tänud aarde eest!
Esialgne plaan oli siia ööseks laagrisse jääda, aga kogu laagriplats oli täis väga kirjusid seltskondasid ja oma vaimse ja füüslise tervise huvides logisime aarde ja läksime sobivamat laagriplatsi otsima. Järv muidu kena ja platsilgi pole viga, aitäh aarde eest ka :)!
Jeti poest ostsime juua ja jätkasime oma teed ujumiskoha poole. Ujusime kohe mõnuga. Ja mina logisin aarde ära. Aitäh!
See kaunis looduslik koht oli tore avastus. RMK poolt oli samuti kõik vajalik olemas. Sel ajal ei juhtunud kedagi siin olema. Aare sai leitud ja nimi kirja pandud. Peale seda sai mõnusat sooja vett nauditud. Kuigi päev otsa oli ilm pilvine olnud, tuli isegi päike nüüd välja. Väga mõnus suplus oli, mis andis kogu järgnevaks õhtuks hea värske tunde. Aitäh peitjale kohta tutvustamast ja aarde eest!
Karastava külma veega järv kuumal suvepäeval. Aare oli kodus ja EVEJ. Aitäh!
Läti piiri ääres, Kordoni aarde juures, nägin Piirijärve ja see pani kogu keha karjuma veekogu järele. Tundsin kuidas olen üleni kaetud higi ja mustuse seguga. Olin juba valmis jooksma läbi metsa ja võsa, et saaks vette aga taipasin ennem oma nimekirja vaadata. Seal ilutses järgmiseks aardeks Valgjärve. Higistasin natukene veel ratta seljas ja peagi olingi päral. Täitsa üksi siiski ei olnud. Kliimapagulastest lätlased olid proovinud põgeneda kuumalaine eest põhja poole. Ebaõnnestunult. Otsisin lihtsa aarde üles ja siis RMK platsile chillima. Läbitud oli nüüdseks juba 60km ja vees käik oli väga hea lõõgastus. Kuna pärast pidi ootama ujumispükste kuivamist, siis sai tehtud ka pooletunnine piknik. Tore koht, aitäh!
Esmapilgul ilus koht, läksime kohe aaret otsime ja leidsime, aga koha mõttes tundus küll, et vabalt võiks keegi lihtsalt peale astuda.
Geotuuri neljateistkümnes leid. Autoga sõites on soe ning tahtmine ujuma minna. Välja tulles aga temperatuur paras ja vesi pigem jahe. Kuna parklas olid mugud hängimas, siis läksime otse nulli ja tegime kiire leiu üle pika aja.
Ka talvel väga kena kohake. Legende olen varemgi kuulnud, nüüd õnnestus järv oma silmaga ära näha. Kunagi tulen siia veel kindlasti tagasi. Tänud peitjale.
See ka üks sellistest kohtadest kuhu tahaks suvel tulla. Tänan peitjat! :)
Väga mõnus kohake kena järve kaldal...ma oletan vähemalt et täitsa kena järv, hetkel oli jääkork peal :)
Edasi vajusid erinevad aarded kokku lihtsalt üheks lõbusaks leidude virrvarriks, Valgjärve oli üks nendest… Aitäh, oli tore.
Parkisin auto ja hakkasime aarde poole liikuma. Siis tuli ka teine auto. Privaatsust polnud, keerati kohe ots ringi. Meil hea rahulik otsida :D
Öö sai veedetud Lasa järve ääres ning järgmise päeva hommikul plaanisime Valgjärve üle vaadata. Koht meeldivalt ilus. Aarde peidik paistis, õige nurga alt vaadates, juba kaugelt silma. Täname!
See aarde laagriplatsilt eemale kolimine oli hea mõte. Mõned korrad olen siia sattunud, aga pole veel suvisel ajal näinud, et ujujatest või grillijatest puudus oleks. Nii ka täna. Aitäh.
Leitud, logitud, ujutud. Varemed on millalgi ammu üle vaadatud, aardest ei teadnud siis veel miskit. Tänud peitjale!
Öö möödus rahulikult, isegi liiga rahulikult. Tavaliselt ärkan korra-kaks öö jooksul üles, aga täna magasin nagu nott. Hommikul ei tahtnud kuidagi soojast magamiskotist välja ronida, aga tühi kõht sundis tõusma. Ärgates näitas termomeeter -6. Nojah, seda ma matka planeerides ei oodanud, aga midagi ületamatut see nüüd ka pole. Pärast laagri pakkimist sõin hommikusöögiks järjekordselt nuudleid. Sõitma hakkamine oli üsnagi vaevaline, sest kaasa olin võtnud vaid kõige õhemad kindad. Kaua ei saanudki sõita, sest laager asus aardest saja meetri kaugusel, aga kätel hakkas ikka päris külm. Logisin aarde, tegin paar pilti ja sõitsin edasi. Varsti sain vere jälle ilusti ringlema.
Selle järve ääres olen, koos siinkandis elavate sugulastega, ennegi käinud. Nüüd sai kaks kärbest korraga- sugulasi külastatud ja aare logitud. Tänud.
Leitud ja logitud. Vaatamata pühapäevasele lõunale ja ilusale ilmale polnud lõkkeplatsil kedagi.Tänud
Taaskord otsisime telkimisvõimalust RMK aladelt. Päris mitu hõivatud platsi oli juba selja taha jäänud. Kui siia jõudsime käis kõva pidu ja pillerkaar. Järv ujujaid-, platsid telke täis. Aga siiski leidsime et üks lõkkeasemetest ei olegi veel okupeeritud vaid on ujujate ja nende asjadega kaetud. Siis otsustasime peeleheites selle endale vallutada. Nii me vaikselt platsile lähenesime, algul ise, siis toolid, siis lõke, siis toidu tegemine jne kuniks saimegi omale ööbimiskoha. Algselt tundus see suht plaan-B lahendina kuid õhtu hämarduses koha reiting aina tõusis. Naabrid olid normaalsed, vesi puhas, käeulatuses, soe ja ujujad otsustasid ka mõistlikul ajal lahkuda. Laager püsti, kõhud täis ja oli aeg aarde äpp käima lükata. Jällegist üllatumata oligi üks kohe läheduses. Kambaga me sellele peale lendasime. Nulli jõudes hakkas mulle geokuhi kohe silma. Suunasin tähelepanu objekti suunas ka vanimale geoabilisele, kes on varemgi nulli jõudes ülimat akiivsust üles näidanud, ja enne kui ta karbi peidukast välja jõudis tõmmata palusin tal jätta ka võimalust otsida noorimatel liikmetel. Ei ole just palju aardeid mida ka väikelapsed leida suudaksid. Ja nii jõudiski järel sörkiv vanem poiss ka sündmuspaika ja leidis oma esimese aarde. see leid jäi talle tugevalt meelde. Märgistused on küll karbi küljest lahti tulnud aga muidu aare korras. Tänud peitjale.
Aarde leidsime kenasti oma pesast. Logiraamat kuiv. V:kala, J:putuka Täname peitjat ilusa koha tutvustamise eest!
See väga ilus koht tuleb edaspidiseks meelde jätta. Tänud peitjale!
Tõeliselt kaunis koht. Kohapeal sai isegi väike photoshoot peetud. Aitäh!
Seadsime end lõkkeplatsil sisse ning asusime aaret otsima. Tegemist on väga ilusa kohaga, kuhu plaanin kindlalt tagasi tulla, kui on soojem ilm ning ka ujuma minna. Suured tänud!
Sai natuke sihitult otsitud, kui lõpuks kõige algajam aardejahtija selle tuvastas ja logi kirja pani. Lisaks logile saime kirja ka karastava supluse.
Kuna paati ei olnud siis jäi järvesügavus mõõtmata. Tänud juhatamast.
Nagu kohalikelt (kelle hulka ka mu naise sugulased kuuluvad:)) kuulsin, on tegemist populaarse suvituskohaga. Nii ongi - rahvast oli palju, telklinnak püsti, osad vees, osad juba veest väljas. Päris palju oli sukeldujaid, kes ilmselt läksid kadunud lossi uurima:)
Tänud aarde eest!
Aare ise oli korras, kuid biolagunev kott selle ümber üsna biolagunenud. Ei võtnud midagi, ega jätnud.
Kohale jõudes, ei olnud muud kui õng välja ja kala püüdma. Ilm oli aga selline, mis kalapüügiks just soodne ei ole. Kala ei näkanud kuid aare näkkas kohe esimesel katsel.
Meie saabudes nautisid koha võlusid juba mugud. Õnneks on karp nüüd eemal ja saime segamatult nimed kirja panna.
Kahju kohe, et nii vara jõudsime, muidu oleks siia saanud ka ööbima jääda. Mulle jättis selle koha ilu ja rahu sügava mulje ning legendid lisasid muidugi veelgi võlu. Aarde leidmisega ka palju võimelda ei tulnud. Aitäh!
Suplushooaeg pole veel avatud. Liginemistee pehme ja roopaline. Järv on veel jääkaane all. Aitäh.
Saabudes old kõik lõkkeplasid ja järve äärne rahvast täis. Õnneks aarde otsingut nad mitte kuidagi ei seganud. Õigelt poolt lähenedes paist geokuhi silma. Hiljem tegime järves kosutava supluse. Tänud.
Jõudsime siia juba napilt pärast päikseloojangut ning metsa all oli täpselt selline valgus, et natuke pime mugavaks otsimiseks, aga lambist ka veel kasu ei ole. Õnneks tuli aare siiski mõne aja peale loogilisest kohast välja enne kui seda lampi oleks vaja läinud. Koht ise igatahes väga ilus, nii et tänan juhatamast!
Täna, 5+ aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla :)
Täname õue kutsumast!
Tulime Valga poolt. Teel oli suurem pindamineja rullimine käsil, äärepealt oleksime kas loobunud või 6km ringi kõndimisel ette võtnud. Siiski saime autoga nulli juurde. Aarde leidsime ruttu. Kauni koha tähistamiseks jätsime ka karpi ühe Kreetalt kaasa tulnud ränduri, ühe ränduri võtsime ka kaasa. Hiljem õppisime seeni tundma. Õnnestus taas üks uus söögiseen endale selgeks teha - Pihkane liimik. Neid esines seal päris palju (kõik olid küll ussitanud)
Selline rahvamass oli kohal, et kartsin juba, et otsimisest ei tule midagi välja, kuid õnneks oli peidukoht siiski nii eemal, et sai segamatult tegutseda. Tänud, järv oli küll ilus, kuid meeletult suvitajaid täis.
Ka siin olime juba mitmendat korda. Õnneks oli aare kolinud ja laagriplats ka tühi. Võitluses sääskedega kiire logimine ja hommikune Rõngu pagari kook sai konsumeeritud.
Geonädalavahetuse 2.päev, aare 5. Geopeitusega avastad Eestimaal ikka palju ilusaid kohti, kuhu varem sattunud ei ole. Nii ka siin. Järve ääres üks Läti numbritega auto ja selle kasutajaks üksik kalamees. Loomulikult arvas ta, et näkkab kõige paremini kohas, mis aarde leidmise suhtes kõige ebasobilikum! Seega pidin ringiga ja luurates lähenema. Tehtud salamisi sai!
Ka selle aarde leidmisega ei tekkinud probleeme, tänud juhatamast.
Autoga saime sõita ilusti parklasse ja sealt juba mõnikümmend meetrit jalutamist. Kahtlane koht jäi kiirelt silma. Aare oli küll natuke kinni külmunud, kuid mitte midagi hullu. Aitäh näitamast!
Ebapühal kellaajal alustatud tööpäev oli õhtuks närvi nii krussi tõmmanud, et tuli leida võimalus enda maandamiseks. Selleks sobis suurepäraselt Valgjärve aare, mida juba tükk aega olen soovinud otsima minna.
Nii kui Elvast liikuma hakkasin, sain aru, et suurema osa päevast tilkunud vihm on õhtuks tee peale kena uisuvälja tekitanud, nii et sõit oli pikk, aga see-eest aeglane ja närvikõdi pakkuv. 70 oli maanteel juba suht piiride kompamine, pärast Tõrvat ei saanud sellele enam lähedalegi. Enne Jeti küla alla Õhne jõe orgu roomates tekkis ränk deja vu kevadise Kõrgepennari aarde otsimisega, kui sattusin samas piirkonnas suverehvidega lumetormi kätte ja see tõus tuli oi-kui-napilt. Ja taas üksi JOKK-rehvidega neil radadel...
Tasa ja targu jõudsin siiski puhkeplatsile kohale, tutvusin veidi rajatistega ja suundusin aaret otsima. Sellega läks täitsa hästi - kui null paigas, paistis kohe ka peidukoht silma. Ümbriskott oli väka, nagu nad ikka, aga sisu oli kenasti kuiv ja puhas. Viimati oli üks lätlane augustis külastanud. Nimi kirja, asjad tagasi ja uuesti läbi võsa auto poole, et teisigi tuttavaid jääteid nautida.
Veidi kahju, et niimoodi pimedal ja külmal ajal sattusin, aga vast õnnestub millalgi suvel korduskülastus teha. Aitäh kohta tutvustamast igatahes!
Saime veel sooja logiraamatu kätte. Äsja oli [phantom] siia oma autogrammi jätnud, kahju, et me ei kohtunud. Koht ise on aga tõesti ilus. Täname siia juhatamast.
Kui eelmine kord aarde lähistele sattusin, siis oli aare kättesaamatu. Seekord olin taas lähedal ja ei tahtnud jätta juhust kasutamata. Esimese hooga tervitas mind eratee silt. Proovisin teist teed, seal soovitas GPS metsa keerata... Kui otsa ringi keerasin, siis küsis üks murelik tädike, et ega mulle üks suur koer vastu pole tulnud. Vastu ei tulnud, küll aga sõitsin ühest sellisest isendist mööda. Seni, kuni me koera välimust selgitasime, jõudis koer ise ka kohale. Tädike läks koera tervitama ja mina kolmandat lähenemisteed otsima. Seekord läks edukamalt. Täitsa kena kohake oli. Aarde enda leidmisega ei läinud tänu heale kirjeldusele pikalt. Võtsin aardest eesli ja lisasin omalt poolt mikroskeemi. Aitäh peitjale.
Valgjärv oli planeeritud meie rattaretke esimese päeva sihtpunktiks ja ööbimiskohaks. Kohale jõudsime ja kahetsema ei pidanud. Fantastiline koht, eriti hommikul, kui päikesekiired järvepinnal sillerdavad ja viimaseid uduriismeid minema pühivad. Saabumisõhtul enam aardega tegeleda ei viitsinud, aga hommikul, kui värskendav kümblus tehtud, kohv joodud ja kohalikul nurrumasinal kõht värskelt püütud kaladega täis söödetud, märkisime oma kohalviibimise ka aarde logiraamatusse. Karbis olnud ränduri võtsime endiga kaasa.
Aitäh aardepeitjale!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Kevadel taastab.
Esmaspäev ja sügis, seega rahvast polnud ja sai rahulikult otsida. Ning otsimist ja kaevamist oli omajagu, kuid lõpuks ta ikkagi välja tuli.
Saabusime järve äärde päris õhtul, oli juba hämar. Kaks seltskonda olid end laagrisse seadmas. Kuna ei tahtnud kindlasti tühjade kätega lahkuda, kulgesime autoga vaikselt-vaikselt, et nullile õige lähedale jõuda. Õnnestuski see selliselt, et auto sai praktiliselt otse aarde kõrvale jätta ning see varjas ära meie süvendatud huvi järve kaldal asuvate objektide vastu. Meie õnneks oli tuuline, nii ei kuulnud nad meie tegevusest midagi ning lisaks olid nad ametis ka oma telkidega. Aarde raskusastet me ei vaadanud, aga tundus, et täpselt seal kus aare peaks olema, on mingi urukoer kaevamas käinud. Igal juhul oli laias kaares kõik liiva ja mättaid täis. Kaevur oli ikka tõsist tööd teinud. See võis ka mõni usin geokaevur olla muidugi, kes ei olnud oma jälgi korralikult peitnud. Enivei. Kaevamist jätkus veel ka meilegi, kuna me ei suutnud uskuda, et ta nii peidus võiks olla. Aga oli. Igal juhul üles ta leidsime ja nimed said kirja. Õhtu oli juba jahe, ujumas ei käinud, aga tegime seda järgmine hommik ja järve teisel kaldal. V: magnet; J: koll. Aitähh peitjale.
Väga ilus koht keset eimiskit. Kohalikud viskasid meile imelikult silma aga oma asja saime me rahuldavalt aetud.
Pidin nentima, et isegi tänase vihmase ilmaga olid platsil telkmugud olemas ja olulises kohas mekutamas. Ja kuna kollased täpid ekraanil mind kuigivõrd ei häiri, siis teinekord vaatab seda asja. Iseenesest näeks ma neid puhkekohtade aardeid üldse pisut platsilt eemal.
Enne jaanipäeva geotiirule suundumist läks uni vara ära, sest kaks kaua kaardil pisvinnina pesitsenud aaret ei lasknud ilmselt magada. Ajasime enne teisi autole hääled sisse ja otsima, igatahes!
Nullist leidsime väga mõnusa ja leige veega järve, milles pärast aardeleidu ka pikalt ujumas käisime. Sellele eelnes aga pikk-pikk otsimine. Isegi kui me aimasime kus see olla võib, oli peidiku raskus nüüdseks küll 3.0 peale tõusnud. Mitte kui midagi näha ega tunda polnud. Enim oleks kasu olnud usinast geokährikust. Kui loobusin silmade ja kerge kobamisega otsimisest, tuligi leid välja. Õnneks ei jõudnud veel kellelegi helistada - ise leitud, hästi leitud. Pärast kõikide paberlogide lugemist premeerisime endid, nagu ennistki juba öeldud, võiduujumisega.
Supelung oligi väärt mõte
Lõi pildigi kohe klaarimaks
Näkilt tuli ootamatu võte
Ujus end Kiisu-Klaarikaks
EVEJ, aare oli korras, kuid looduslikult übermaskeeritud. Aitäh toreda järvekese eest!
Seoses muguerosiooniga ei ole selle aarde raskusastmed kohe mitte kuidagi 1.0. Parandan ära. Muidu kõik korras ja leitav endiselt.
Ilus oli seal isegi paksu lumega. Suvel on seal lausa võrratu. Saime meiegi ehmatuse osaliseks, kui puude vahelt ilmus ei tea kuidas, ilma igasugu mürata üks auto. Me lausa hüppasime kõrvale lumehange. Ja jalutades märkasime ka palju vaigupuid, mis suvel jäid nägemata. Kohapel tuli korraks tunne, et siin jääb ka tänu lumerohkusele leidmata, aga ei olnudki midagi hullu. Kõik oli väga kuiv ja ilusti korras. Jätsin TB, mis eile oli meiega koos Peipsil kalal kaasas, kuna talle meeldib kalastamine ja telkimine. Võtsin TB. Aare korras.Aitähh.
Lähenesime järveäärset radapidi ja ehmatasime poolsurnuks metsast vastu kihutanud ATV racerid. Ei osanud nemad meid ega meie neid oodata. Hea, et pidurid kõigil töökorras olid :). Koht - vapustavalt kaunis, legend lahe ja kindlasti tahaks sinna tagasi minna. Loss jäi ju üle vaatamata. Aare ise korras ja kuiv. Jätsime Lapist kaasa rännanud TB - jänese. Aitäh peitjale!
Leitud. Täiesti inimtühi paik, hea rahulik otsida ja logida. EVEJ.
Ei leidnud. Esimese laagriplatsi olid hõivanud mugud ja aaret otsida ei olnud võimalik. Väga ilus koht telgiga ööbimiseks. Saab teinegi kord tagasi tulla.
Esialgu oli tunne, et otsima üldse ei hakkagi. Mugud mõnulesid ju päris lähedal. Läksime lihtsalt vaatama ja uurima aga peiduka tuvastamisega kasvas leidmise isu üsna suureks. Mugusid saabus veel juurde. Meid ei pannud enam keegi tähele. Niimoodi salamahti logisimegi. Tore koht ja ehk saab kunagi paadiga ka järvele.