Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Mehikoorma kirik sai valmis ja pühitseti 15.sept. 1896.a. See ehitati maakividest ehitusmeistri Johann Hopp'e poolt arhitekt Guleke plaani järgi ja läks maksma 15 057 rbl. 70 kop. Orel maksis 1500 rubla, altaripilt 450 rubla.
Vabadussõja mälestusmärgina oli kiriku laes kahurikuuli auk, mis Peipsi poolt venelastelt lastud. Ka püssikuulide läbi oli kirik Vabadussõja ajal tublisti kannatada saanud. Läänepoolsel kiriku küljel oli enamik aknaid purustatud. Samale kiriku küljele oli kohalik köster Daniel Punnisson omale palkidest pelgupaiga ehitanud. Kiriku torni kasutas ta vaatluspunktina Peipsile, et õigel ajal märgata vaenlase lähenemist. Punaste vägede lähenemisel põgenes köster Punnisson juba varakult Tartu ja sealt edasi Tallinna. 1897.a. ehitati köstrimaja. Siin toimuvad praegu jumalateenistused, sest uhke Mehikoorma kirik hävis 1945.a. sõjatules. (Väljavõte Maie Sepa raamatust "Teekond läbi Parapalu küla", 2012)
Aare asub plastikkarbis ja mustas kilekotis. Sisaldab igasugust ninni-nänni.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3NDYA
Logiteadete statistika:
135 (95,1%)
7
10
3
2
0
0
Kokku: 157
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2022.
Koordinaatidel oli selline objekt, mis võiks aaret peita ja mille ümbruses oli näha, kui palju seal on varem seistud. Seega ideaalne paik, aga vot aaret sealt ei leidnud. Kuna sääsed olid halastamatud, siis ei hakanud perimeetrit läbi kammima, et äkki kuhugi suvaliselt laiali loobitud.
Kuna sääsed ja parmud tahtsid vaeseomaks süüa siis loobusime.
Käisime ilusa ilma puhul Mehikoormas jäätist söömas, logisime aarde ka. Aitäh!
Seekordse georetke tagasipöörde punkt. Hea et seda tähistas lihtne aare ja omapärane vaatamisväärsus. Tuletas meelde filmides kasutatavaid võlts-fassaade, ainult kõvasti toekam. Aitäh!
Tegin Mehikoorma sadamas ja rannas tiiru. Nii ilusal päeval olid paljud siin õues, ime et keegi ujuma ei läinud. Topsik korras, aga logiraamat pigem niiske. Tänud peitjale.
Peale Piirisaare külastamist mööda jääteed võtsime suuna Meelva raba poole ning enne põikasime ka siit läbi. Ei olnud me varem siia sattunud, seega uudistamist jätkus. Muidugi otsisime ka aarde üles, aitäh.
Piirissaarelt tulles on see ju lausa kohustuslikuks vahepunktiks. Torn püsib oma jonnakusega püsti ja püüab edukalt pilke. Tänan.
Hoovi peal sõbrustasid kaks erinevat kurge üksteisega. Valge ja hall.. Konni püüdsid. Seda konna neelamist vaadates tekkis küsimus, kas konn veel elab nende sisemuses või saab momentselt hukka.. Hiilisime neist mööda ja logisime aarde. Tänud
Sihtpunkt: Piirissaar. Vahepeatus: Mehikoorma. On alles vahva torn siin säilinud. Tõepoolest on kurgedel vedanud. Vedas ka meil, leid tuli kiirelt ning sääsed ka ei tülitanud. Aitäh peitmast ja tutvustamast!
Vihma tilkus omajagu. Õnneks pakkusid puud varju. Aarde leidsime kiirelt. Seejärel suundusime järve äärde. Mehikoorma on ilus asula.
Siin mulle väga meeldis. Arvasin, et tutvustatakse kirikut, kuid ma eksisin. Kirikust oli asi kaugel. Tegemist oli kõvema leveli kurgedest ehitusmeistrite totaalse imetööga. Nii uhket kurepesa ma polegi kohanud. See on nagu kurgedest parunid ja vonid, kes saavad endale sellist pesapuud lubada, kehvikud peavad leppima elektripostidega ja keskklass saab mõne mõisa vana viinaköögi korstna pesapuuks. Aga siin, nagu juba üteldi, tõelised parunid. Vaid vaadake!
19.06.20 kell 20:00 Startis Tallinnast väike seltskond plaaniga Mandri-Eestile mööda sõidetavaid teid 24 tunniga ring peale teha. Kuna sõidule peaks sellest kuluma 21 tundi, siis peaks natuke aega üle jääma ka aarete otsimiseks. Siia jõudsime 5:23 ja stardist on möödunud üle 9 tunni ja 600km. Seekord pikutasid teepeal 2 rebase kutsikat ega otsustanudki enne teed vabastada kui me alles vahetult enne neid seisma jäime. Mõned vennad jõudsid isegi väikse uinaku teha aga tugevamad otsustasid silmi siiski enne koju tagasi jõudmist mitte sulgeda. Mis sest, et üleval on juba oldud 21 tundi. Sääskedel oli siin pidupäev 7 paari paljaid sääri andsid nii mõnelegi võimaluse pauna punni süüa. Kuid oli ka palju langenuid sääskede rindel.
Tänud.
Kiire hommikune leid teel Räpina Hotellist Laaksaarde Piirissaare praamile. Läheduses on omapärane 2-dimensiooniline kirikutorn.
See vana kirik võis ikka väga uhke olla. Leidsime kiirelt ja päästsime aardest lepatriinu, kes tiibu sirutades oma teed lendas. Aitäh :)
Veetsin selles imelises kohas teist korda elus peaaegu pool päeva. Ja aarde otsisin ka sel kohal üles. Aitäh peitjale!
Kolasime veidi inimtühjas sadamas ja suundusime siis aaret otsima. Väga uhke kirik on siin olnud. Aare oli kuiv ja korras. Tänan!
Meie tänane viimane aare, pimedus võttis võimust. Nii ilus koht!
Peale aardeleidu veetsime aega kenas korrastatud rannas. Aitäh!
Tulime Laaksaare sadamast ja leidsime eest Viive ja Raivo, siis jalgratta ja peagi ka aarde. Tänud peitjale.
Kutsuv oli see paganliku toonekure kaunistatud tipuga rohelusse mattuv kiriku ja -torni ainus täispikkuses säilinud sein. Hoopis kutsuvam kui nelja seinaga piiratud heas korras kirikud. Selline turisti- ning piletivaba Eesti Angkor Wat'i õhkkond. Möödusin sellest esimest korda eelmisel õhtul sood nautima minnes. Järgmisel päeval avastasin kaardilt üllatusega, et siinsamas ka aare leidub. Oligi olemas :)
Ühe puu juurde peidetult leidsin veel mahajäetud jalgratta, kummides leidus veel õhku. Laipa läheduses ei näinud.
Aitäh aarde eest!
Puhkuse esimese osa kuuekümne esimene aare. Toredad varemed. Aga karbi juures tahtsid sääsed nahka pista.
Hommikul ärkasin Puhkuse aarde juures. Käisin järves ujumas, sõitsin Rasinale sööma ja hakkasin aardeid otsima. Aarde leidsin, kui gps näitas veel 15m edasi, aga geokuhi hakkas silma. Ilus koht, tegin pärast tiiru Mehikoormas.
Siit olen korra kaks ainult läbi sõitnud ja täna siis pikem peatus.Uurisin ka vanu fotosi minevikust ja oli ikka võimas ehitis omal ajal. Mõelda vaid kui lihtsalt hävib inimeste kätetöö mingite tobedate sõdade tagajärjel.Ainuüksi see säilinud torniosa annab juba ettekujutuse kunagisest hiilguses. Aarde leidsime samuti ilma pikema tuhnimiseta ja logi läks kirja. Käisime veel vett katsumas, naaberriigi siluetti uudistamas, ning uuesti kodu poole. Aitäh.
Tore ja armas asula! Käisime ja uudistasime nurgataguseid ja pistsin ka varbad vette. Et siis hoopis Lämmijärve vette ja sai kaeda Venemaad :) Aare ilmutas end kiirelt ja tänud külla kutsumast!
Kui reedeti tööpäev veidi varem lõpeb, tuleb ikka kodutee pikemaks painutada ja kaunist Eestit geoaarete kaudu avastada. Täna sai käändeks Mehikoorma. Mehikoormaga on huvitav seos mul. Mu vanavanaema on sinna surnuaiale maetud ja käin ikka vanaisaga aeg-ajalt seal haual. Vanavanaema elas väga vanaks, 105-aastaseks vist. Oli isegi Tartu vanim naine, kui ta suri 10 aastat tagasi. Mu vanaisa on pärit täpselt siit teisel pool Peipsit. Iga kord surnuaial käies palub ta sõita ka sadamasse, kus näitab oma lapsepõlvekodu suunas ja räägib mõne loo. Kõige selle juures on uskumatu, et sellest põnevast kohast siin olen kogu aeg tuimalt mööda sõitnud, jääb see ju täpselt surnuaia ja sadama vahele. Aitäh väga laheda koha tutvustamise eest!
Mehikoormas lõppes meid eelmisel õhtul ootamatult tabanud veepuudus. Ostsime kõik kolm liitrit vett, millest poole alla klugistasime. Nautisime poe seinal väga suurt putukate näitust ning suundusime Peipsi äärde. Ma olen korra varem riietega ujumas käinud, kuid kiivriga oli kyll esimene kord ka minu jaoks. :D Aare juhatas meid kauni ehitiseni, millest ainult osa alles oli. Kured olid tippu pesa teinud. Kiire leid, aitäh!
Mehikoormasse pidime tulema vaid korraks, millest sai aga peaaegu terve päev. Siin suvitavate sõpradega sai veedetud vahva päev. Suurtes lainetes ujutud, ratastega tiir külale tehtud, logisime päeva lõpetuseks ka kohaliku aarde. Täname.
Tartust pole Mehikoormasse palju maad, kuid senini pole elu mind siia toonud. Kui olime Ahjal ära jalutanud, otsustasime esmakordselt Mehikoormat väisata. Küla vahel kruiisides oli tunne, nagu oleks Kallastele sattunud, ju neis Peipsiveere kohtades on sarnasus olemas. Järve ääres puhus kõva tuul ja järjekordne vihmahoog peletas peagi autosse tagasi peitu. Siiski sai Venemaagi ära nähtud ning arutatud, kas ikka toimub üle Lämmijärve/Peipsi ujumist. Seejärel suundusime kiriku varemete juurde ning panime nimed aardesse kirja. Tore, et siia sattusime.
Kiire peatus teel suuremate vallutuste poole. Tänud!
Esimene peatus retkel, mille peategelane Uku. Leidmine läks kiirelt, köstrimaja ukselt turvati meie liikumist. Aitäh.
Eks siin Mehikoormas ole ennegi käidud. Kalal muidugi...noh, küll selle va paberlandiga. Aaretest ei teadnud siis veel midagi. Nüüd sai ta parasjagu Uku? ja Saluveere vahele sätitud ning et mitte Peipsil pimeda kätte jääda, silkasime kiirelt sinna...ja lootsime kohe sama kiirelt tagasi. Seal läks aga natuke segaseks, nii et pidime juba peaaegu varemleidnu Helduri autost appi kutsuma. Õnneks jäi just sel hetkel karp Piretile pihku. Aitäh, head peitjad, ega olnudki kalapoest kaugemale käinud. Nüüd silmaring jälle tiba laiem.
Alusmüüre pole tarvis õõnestada - näete ise, mis juhtuda võib!
Ei tulnud praeguse ilmastikuga üldse lihtsalt see leidmine, aga leitud ta lõpuks ikka sai. Tänud peitjale!
Kuna Marta jäi sõidu ajal magama, siis käis Tõnu ise aaret logimas. Kiire leid ja logi. Täname!
Aare leitud, sai auto juures autoga mööduvale sõbrannale lehvitatud ning edasi veidi külas juttu puhutud ja ühiselt rannas jalutatud. Aitäh aarde ees.
Mina vist esimest korda Mehikoormas, vaatasin siis mujal ka ringi. Aitäh peitjale!
Varemgi siin käidud, seekord siis geopeituse tõttu . Leitud , logitud :) Aitäh!
Võimas fassaad tõesti. Niimoodi uhkelt üksi, ilma toetava hooneta, mõjub isegi veel suuremana ning erilisemana. Uks ilusasti suletud, et igasugused patused juhuslikult jumalaportaalist läbi ei astuks :P Aardekirjelduses köitis tähelepanu kopikapealt välja arvutatud kiriku maksumus :D Oreli ja altaripildi hind on ümmargused summad nagu kallite asjade puhul ikka, aga mitte kirikuhoone oma! Kuna mindki huvitas, kuidas ehitis tervelt välja nägi, siis otsisin netiavarustest vanu pilte, olgu üks neist nüüd siiagi lisatud.
Kallid kaasvõitlejad rahvusvaheliselt lehelt andsid teada, et aegruumi võngete tulemusel oli ka eelmine (või üle-eelmine) karp paralleelmõõtmetest välja vupsanud ja kirikutrepile maandunud. Põgusa konsultatsiooni järel sai kahest karbist taas üks. Vanas karbis leidunud logiraamat olla kuulu järgi osaliselt ära söödud, aga jäi praegu ajaloo huvides imetlemiseks.
Kui olime auto "torni" ette parkinud ja pool geotiimist sättis end gepsu järgi aarde poole astuma, siis teine osa tiimist viitas trepil täiesti avalikult lebavale karbikesele. Panime siis nime logisse kirja ning otsustasime, et viime ta ikka kuhugi nulli juurde. Nullis leidsime aga juba teise karbi. Tuli välja, et meie esimese leiu näol oli tegemist varem kaotsi läinud ning kergelt nässaka aardekarbiga. Pidasime korra veel aru ning tõstsime siis vanast sisu uude ning peitsime sinna kust uue leidsime, auklik karp rändas sinna kuhu katkised asjad ikka...
Hästi tore tornike kurepesaga kunagist hiilgust meenutamas. Aitäh!
See katkine torn pidi küll muljetavaldava hoone küljes kunagi seisma :)
Koht oli külastust väärt. Varemed olid uhked ning eriti meeldis mulle tipus olev suur linnupesa. Aitäh!
Lapseeas pakkus antud kohanimi nalja, sest meenutab väga ühe teise mandri riiginime. Mehikoormat külastasin esimest korda. Batjuška püstine sein oli uhke ja veel uhkem oli tipus olev kurepesa. Pärast käisime otsimas sobivat suitsukala kuid pakutav ei paistnud kõige isuäratavam. Aitäh!
Polnud kunagi varem sinna kanti sattunud. Nüüd siis nähtud :) Kirikust oli huvitav jupike alles jäänud.
Uku külastusretke järgne teine kohalik täpike, mida vaatamas käisime. Vaatasime varemeid ja logisime aarde.
Vesi oli täiesti otsa saamas, nii tegime enne kiirvisiidi poodi varusid täiendama ja siis suundusin juba mööda tuttavat parki aaret otsima. Täna läks asjaga õnneks, aare oli kodus ja leidsin ta kenasti üles. Tänud peitjale ja taastajale!
Jäätisest oli aarde leidmisel suur abi ;)
Tänud, ilus koht!
Olime täis häid emotsioone, mille saime kordaläinud Uku külastamisest. Mehikoormasse saabumisel tervitas meid Elisa poolne leviauk. Miskil põhjusel see haihtus peale seda kui olime jäätised ostnud. Koht vägagi külastamist väärt ja tänud nii peitjale kui aarde taastajatele.
Äge vabaõhukirik, natuke küll võsastunud. Kiire leid, edasi suundusime sadama lähedale varbaid märjaks kastma (ei tea nüüd, kas Peipsis või Lämmijärves..) ja Venemaale lehvitama.
Kuigi kirikust just palju alles polnud, siis võimas nägi see "ehitis" ikka välja. Peale leidu piilusime veel Venemaad ja siis edasi Räpinasse.
Tänud peitjale.
Enne geoürituse ametliku osa algust tegime ka ikka väikese tiiru. Külastasime seda üksikut täppi Mehikoormas. Kunagi olin siin juba käinud, kuid siis oli aare kadunud. Aare logitud tegime ringi ka asula vahel ja vaatasime üle Lämmijärve Venemaad. Seejärel kiire söök ja poekülastus Räpinas ning tagasi vahvaid veesõidukeid kaema ning kalasisaldust määrama:)
Mehikoormas oleme paar aastat tagasi käinud turistidena. Kui nüüd hiljem GP lehelt avastasin, et seal ka üks aare on peidetud, oli mul üsna selge ettekujutus, kus see võiks olla. Oligi peaagu seal:)
Tänud peitjatele! Aare oli korras.
Leitud mugusaarlastele Ida-Eestit tutvustava tuuri käigus. Tänan
Aitäh siia juhatamast, omal algatusel vaevalt oleks sattunud siia.
Tänud peitjale :)
Väike külake juba magas, kui me seal puude all tiirlesime. Tänud!
Kui ma midagi pimedas oleks näinud, oleks praegu ka midagi kirjutada. Marssisin teiste järel. Leitud, logitud, tänan!
Mehikoorma on minu jaoks täitsa avastamata kant. Ega tänagi pimedas midagi ei näinud peale torni. Aitäh!
Pime oli ja kiriku torn kõrgus oma nukras hiilguses. Veidi otsimist ja aare leitud. Tänud.
Pimedas lahedalt sürr koht. Tänud tutvustamast! Aare korras.
Kaugelt polegi aru saada, et kirikust ainult esisein järgi. Pimedas päris creepy. Aare leitud. Tänud.
Tagasiteel Pedaspäält tegime jõnksu sisse. Õhtul oli asula vaikne ja väljasurnud, ainult üks külakoer tuli meid uurima. Kui aga sadamasse läksime oli kohe üks naabrivalve meil sabas. Või oli piirivalve, sealt ju Venemaale ainult käbiga visata. Vahva koht!
Mehikoorma on koht, mis asub minu sünnikodust 15 km kaugusel. Tean seda, et isa on alati siit kala toomas käinud, aga mina pole oma elu sees siia sattunud. Nüüd siis elus esimest korda. Täitsa tore vaikne kaluriküla. Aarde leidsime kiiresti. Peale seda vaatasime üle ka järve ja Venemaa. Suured tänud minu kodukoha ümbruse tutvustamise eest.
Esimest korda selline georada, mis oli aardeni ära niidetud. Aitäh!
Aasta tagasi oli aare puhkusele läinud ja mina uitasin vaid niisama Mehikoormas ringi. Muuseas, oli väga huvitav!
Nüüd aga oli taas põhjust selle muljet avaldava kiriku juurde minna ja ka üks tops ära korjata, virtuaalselt korjata muidugi. Olen ennegi vist öelnud, et on mitmeid vanu ehitisi, mis on isegi varemetes väga suursugused, fotogeenilised ja imeilusad. Imetlusväärselt püsivad läbi igasuguste aegade ja riigikordade. Ja toonekure pesa on kui rammus täpp priske i peal.
Suured kiiduavaldused aarde taastajatele! Oli põhjust siia uuesti tulla ja ka vene õigeusukirik üles otsida. Eelmisel suvel ei söandanud sinna marssida. Tundus nii teiste õue minekuna. Nüüd oli julgust rohkem, sest kaarditöö oli andnud teada, et muud rada polegi. :)
Tänud taastajaile :) Esimene logi uues raamatus- üpris uhke tunne ;)
Avalikud vabandused! Oli kadunud tõesti, taastasime meetri kaugusele ilmselgest kohast.
Parkisime pargi serva ja autost väljudes oli kuulda kahtlast häält... hm mesilased sumisesid pärnades. No ausalt öeldes tekkis tunne, et oleme sattunud mesilastarusse. Alex palus kiirelt teha ja jäi auto juurde nö tagalat kaitsma :P. Mina kõndisin pea kohal sumisevaid puid silmitsedes nulli ja hakkasin ettevaatlikult otsima. Ee...midagi silma, näppu ega mujale ei jäänud. Vaatasin veidi kaugemale ka, kõrgemale ka aga ikka es midagi. No lugesin siis logisid, asi tundus kahtlane, seda enam et tuhanded( hirmul suured silmad`?) sumilased pea kohas tiirlemas. Alex tuli ka lõpuks asja uurima ja no sealt kus tema leidis asja tõesti polnud. Üritasin üle telefoni taastajat kätte saada, kuid tema ei kõssanud miskit, ta ei vastanud mu appihüüdele :(, nii ei hakanud ka Alex asja uuesti taastama, mine sa tea, ehk taastati veidi teisel moel . Võimalik et asi on kadunud... või siis oleme meie totaalselt pimedad. Aga kuna lähimas veekogus on kala, siis ehk jõuame siiakanti veelkord seda karpi otsima kui asi kodus on , koht ise on ju kena .
Vabandust, aardepeitja, aga kuri kahtlus on... Ajalugu: M kadus autost otsima , mina mõnulesin tubakaga ja Piirisaare aarde juurde otsustasin oma lootsikuga minna, juba kolmas kord olin siinkandis ja ikka ei sobinud laevagraafikud(ainus hea päev on kolmapäev) ning suhtlus piiritibidega oli ...viisakalt öeldes ülimõnus-lahe. Pool tundi läks mööda ja M ikka võsas...FTF? Ka mina eelleidnuna ei leidnud järgneva poole tunni jooksul muud, kui algse pakendi räbalad...taastaja keeldus tundide ja nüüd ka päevade jooksul telefoni võtmast( oota sa...matu...)ja aaret polnud seal, ega seal, e´ga seal, kus ma ta kunagi leidsin...palun kontrollida või nihutada, aitäh!Taastamisel ei näinud mõtet, kuna viimane taastaja ei võtnud telefoni ning nii on seda mõttetu teha ja liigseid karpe pole mõtet toppida vast....ja olgem ausad...,ka geokogemust napib sellise tegevuse jaoks...krt.
Aarde otsimist viivitas mõni kilomeeter enne nulli Erci mootorrattal purunenud esimese rehvi sisekumm. Õnneks sai kohalike abiga kiirelt paigatud ja geosõit võis taas jätkuda. Leitud, logitud.
Suured tänud aarde taastajale :) Oli ka endal ikka plaan see tükk ära teha, aga ei jõudnud kuidagi sinna kanti :) Suured, suured tänud :)
Käisime Ahunapalus ja Meerapalus tulevaseks dessandiks luuret tegemas (viimane tundus lootustandvam, kuigi pikem teekond) ja seejärel suundusime vanadele headele Mehikoorma radadele. Esmalt jälitasime veel jänest, kes ligikaudu kilomeetri auto ees 40+ km/h vudis ja kuidagi ära ei tahtnud pöörata. Lõpuks ikka väsis ära ja suundus kraavi poole.
Komplekteerisime uue aarde ja asusime nulli otsima. Leidsime, et ümbruses käivad parasjagu heakorratööd, aga täpselt endisest aardekohast on juba üle käidud ja ehk on sellega seal rahu majas. Leidsime aardele pesa ja panime ta paika. Pikalt õiges kohas istunud GPS näitas küll kümme meetrit mujale, aga ilmselt nii ta ongi algusest peale olnud, peidukas peaks igati loogiline ja tuvastatav olema ka nii kaugelt.
Pärast käisime veel vana hea piirivalvemaja juures ja katsusime vett. Ujuma veel väga ei kutsunud. Samas tähistaevas ja majaka vilkumine olid mõnusad.
Lühidalt: aare taastatud ja loodetavasti jääb mõneks ajaks taas püsima.
Kuna meil õhtul midagi paremat teha polnud, käisime varemleidnutena kontrollimas. Aaret polnud ei õiges kohas ega ka sellest viie meetri raadiuses kusagil vedelemas. Küll leidsime ümbriskoti fragmente, mis nägid välja, nagu oleksid kellegi hammaste vahelt läbi käinud.
Põnev oli see, et kogu otsimise aja tegutsesid igal pool meie ümber mingid loomad, kes omavahel valjusid hüüdeid vahetasid. Ma oleks metskitsi pakkunud, Rudolf pakkus rebaseid. Väga äge igatahes :)
Plaan läbi sõita ja üle vaadata :) Hetkel märkisin kättesaamatuks! Ilusat suve jätku :)
Ei leidnud seda 1,5 aaret. Aga ma muidugi kardan, et ta ongi kadunud.
Kuigi oli karta, et tops kaduma läinud, tuli ikka üle vaadata, äkki siiski... Ei leidnud, aga tore senikäimata koht sellegipoolest.
Aaret ei leidnud aga seeeest käisime külapoes ja sõime selle tuleva suve esimese topsijäätise:)
Koht oli tuttav ja korduvalt kaamera silma ette jäänud. Täna peale Peipsil uisutamist sai lõpuks ka karp välja võetud ja logitud.
Pärast Medi häirenuputeenuse tööd Mäksa vallas otsustasime tänast Põlva-tuuri alustada Mehikoormalt. See muidu alati nii üksinda ja kaugel, et ei satu siia. Kiriku jäänused olid võimsad, polegi nii omasugust varem kohanud. Aardeleid ei olnud ka mitukümmend meetrit eemalt probleem, lumigi ei seganud.
Aare korras, EVEJ. Aitäh siia kutsumast, oli vaatamisväärus küll. Ja see nurgake vahepeal puhas :-)
Mehikoorma on see koht, kus me tavaliselt piirivalvurite akende all patseerime ja vapramad esimese lume puhul ujumas käivad. Täna oli aga teine missioon ja jäigi Vene piirivalvele lehvitamata.
Konkreetsesse kohta polnudki miskipärast varem sattunud. Eks alguses tuli ikka ringi tuiata ja üritada pseudonublu möödanäitamisi keskmistada, siis väike tuhnimine varemeid ümbritsevas võsas ja kiire otsus, et see ei saa maastiku raskusastmega sobida. Edasi tuli juba lihtsalt. EVEJ, aitäh!
Nagu sellele kohale kombeks, tervitas Mehikoorma meid jälle külma läbilõikava tuulega. Endal oli miskipärast natuke vale mälestus aarde paiknemise kohta kaardil (tegelikult näitab ju maaameti kaart täiesti õigesse kohta...), nii et sellel ajal kui mina kivide vahel tuhnisin, leidis Martin aarde oma peidikust rahulikult üles. Mida muud kui logid kirja ja edasi järgmise poole. Aitäh peitjatele!
GPS küll veidi trikitas ja sundis mind tiirutama nagu palderjani saanud kassi, aga väikese otsimise peale jäi aare ikka silma. Uhke torn oli ka sealkandis :) Aardest võtsin kaasa elevandi ja omalt poolt jätsin kondeka. Aitäh peitjatele.
Leitud, väljas oli juba päris pime. Taskulambist oli abi. Tänud peitjale
See oli täna mulle jõukohane aardeleid. Seda nii vaimselt, kui ka füüsiliselt. Tänud. Mehikoormas ei mäleta, et oleks käinud. Seostub latikatega mis toodi ülikooli ajal suitsutamiseks Järvselja ühikatesse.
Kohalikud naised harjutasid kiriku ees laulu, meie võitlesime võsas sääskedega ja tegime kähku et ellu jääda. EVEJ
No selliste peidukatega enam ei peta - hops ja käes ja karp korras ka. Muu aja vaatasime ringi, plikad uurisid kurepesa ja tahtsid kangesti teada, miks neile elukatele on lubatud kirkutrepi peale oma asju ajada, aga inimestele ei ole. Ja siis vaatasime üle Lämmijärve Venemaad ka. Kümmekond aastat tagasi Samolva poolt proovides järvele nii lähedale ei saanudki - huvitav kuidas neil 44ndal õnnestus?
Ahja sild oli kinni ja ümbersõit oli praktiliselt Mehikoorma kaudu, mis sobis mulle ideaalselt. Otsimine võttis veidi aega ja va sääsed kasutasid olukorda igati ära. EVEJ.
Kuna me seal läheduses ööbisime siis hommikul enne Piirissaarele minekut sai tehtud esimene üritus seda leida. Kuna aga praam läks kella peale siis jäi see hommikul leidmata. Lisaks mäletasin vihjet ka valesti. Saarelt tagasiteel sai aga aare tõrkuvast ja tühjenevast telefonist hoolimata leitud. Tänud.
Siia olime me juba ükskord ennegi sattunud, seda suveseikluse käigus. Täna peale paanilist parmurallit Uku aardest tagasi sõites teadsime, mis meid ees ootab ning peale auto parkimist pargiserval kulus ikka mitu head minutit enne, kui söendasime uksi paotada. Pealegi niitis keegi meie ja aarde vahele jääval alal muru. Soovisime talle siis jõudu ja küsisime luba varemeid lähemalt uurida. Töömees muigas kavalalt, pilk meie gepsul, ning loomulikult lubas. Toimetasime siis oma toimetused aardega, uurisime varemeid ja edasi suundusime külavahele eesmärgiga vähemalt siit midagi kalalaadset püüda. Ainsad inimesed, keda me kohtasime, kandsid kõik särke kirjaga OÜ Latikas ja esimene, kellelt kala kohta pärisime palus meil enda järgi sõita. Otse laost eraldati meile paar suitsulatikat ja paar karpi koha punases marinaadis. Seda viimast soovitan soojalt, hiljem kodus selgus, et nii head kala pole ma ammu saanud.
Uudistanud unikaalset kirikuvaret, suundusime aarde peidupaiga poole. Leitud konteineri kaas osutus aga praguliseks, mistõttu tuli teha kiirkäik kohalikku A ja O kauplusesse. Soetasime sobiva konteineri, tähistasime nõuetekohaselt ja peitsime kogu kraamiga tagasi. Vahetasime golfipalli pastaka vastu. Täname juhatamast!
Sai vaatamas käidud aga osutus talve poolt mõjutatuks.
Taaskord ilma GPSita leitud aare... ehkki selle leidmine võttis omajagu aega. Otsisin juba täiesti õigest kohast, ent mitte piisavalt sügavalt. Vahepeal käisime autos soojendamas ja logisid lugemas ning siis otsisime jälle õigest kohast. Ja oligi käes!
Eduka seeneretke lõpetuseks otsisime veel siinkandi aardeid. Võimas kirikutorn kurepesaga on vaid möödunust alles. Karp ei peitnud ennast kaua meie eest. Aitäh ka sinnakanti juhatamast.
Maailma selle veerekese pääle tõenäoliselt ilma aardeta küll poleks sattunud. Mõnus aare kenas kohas. Peale logimist uudistasime ka uuendatavat sadamat ning edasi piirivalvekordonit. Peitjatele tänu!