Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vehendi külas asuvas Limnoloogiakeskuses on avatud Järvemuuseum - Võrtsjärve idapoolne värav. Järvemuuseumi tegevuse eesmärgiks on külastajatele järve arengu ja selles elutsevate liikide tutvustamine.
Järvemuuseumisse on rajatud vee-elustiku ekspositsioon, alates suurtest akvaariumitest paljude meie järvedes ja jõgedes esinevate kalaliikide, veetaimede ja põhjaloomadega, lõpetades võimalusega vaadata mikroskoobis kõige väiksemaid planktonorganisme.
Kaasaegsete demonstratsioonivahendite ja interneti kasutamine loob praktiliselt piiramatud võimalused nii ekskursioonide läbiviimiseks kui tõsisemaks süvenemiseks järvi puudutavasse temaatikasse. Kompleksis järvemuuseumiga on välja ehitatud seminarisaal, külastajaid teenindab kohvik. Võrtsjärve Sihtasutus.
Aare on osa Võrtsjärve Väravad aarete sarjast. Iga aarde (Võrtsjärve Väravad 1-7) konteineri kaane alt võib soovi korral leida arvud, millest koosneb Võrtsjärve Väravad 8 aarde mõistatuse lahendus.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.vortsjarv.ee
Aarde sildid:
lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC415Y2
Logiteadete statistika:
146 (85,4%)
25
10
2
2
0
0
Kokku: 185
Talvel leidmata jäänud aaret hakkasin esimese hooga liiga keeruliselt maastikult otsima. Lõpuks oli peidukoht oluliselt lihtsam, kui olin kartnud.
Tänan peitmast.
Saime tõesti enne siinset geopeatust teha seenepeatuse. Kuna oleme mõlemad pool lombakad, siis said valitud lihtsamini ligipääsetavad aarded. Leid tuli mõistliku ajaga, aitäh peitjale! P.s aitäh Silver, et pildi tegemist meelde tuletasid :)
Enne aarete tegime väikse seene-peatuse. Leidsime seeni ja leidsime aarde. Logitud ja tagasi pandud.
Kuna päev oli täna kohe lõunamaine, siis siin puude varjus ja vaikse tuulekese käes pakuti vaate ja üldse olemise nautimiseks lausa pinki, siis mul ei olnud midagi siin aja veetmise vastu. Olles piisavalt kõike pakutavat nautinud muutusid meeled taas erksaks ja läksin panin lõpuks logi ka kirja. Eelviimane tava värava oma siis. Eks tuleb see viimanegi millalgi üles otsida ja peab ka vaatama, kas olen kõik boonuse jaoks kokku korjanud või vajab mõni värav taaskülastust, no ei tule alati meelde nende boonustega tegelda. Tänud peitjale siia kaunisse kohta juhatamast ja aaret peitmast.
Kena kohake, kahjuks nädalavahetusel tõkkepuu ees ja pisut sissetungija mulje jäi iseendast. Aga aarde leidsime.
Ei õnnestunud leida! Objektil oli ohtralt jääks külmunud lund millele hammas peale ei hakanud.
See oli lahe koht, sest veidi eemalt juuretasandilt otsides, leidsime imelise leinaliblika, kes polnud veel talveunne jäänud, või siis me segasime teda. Igatahes sättisime ta ilusti tagasi aga jah...nii hilja 25.okt pole küll liblikaid kohanud.
Tulime täna siia kanti seiklema ning avastasime, et see aare meil veel leidmata. Parandasime selle vea ning loogilisest kohast see tops leitud saigi. Aitäh.
2016.aastal jäi asi pooleli, täna meelitasin teised ka nõusse, et teeks väikse kõrvalepõike oma teelt. Vahepeal on aare oma asukohta muutnud aga õnneks läks siin suht kiirelt kuna maskeering oli äratuntav. Ma ei tea kas mul varasematest leidudest veel VV8 jaoks vajalik info on kuskil alles aga igaks juhuks võtsin siit numbrid kaasa. Tänud.
Igati kena kohakene, aarde leidmisega muret polnud, sest pikutas teine täitsa avalikult maas, ilma igasuguse maskeeringuta. Nüüd ta enam nii nähtavale ei jäänud. Tänud aarde eest!
Käisime Vaiblas linde rõngastamas, järvemuuseumis ja peale seda lasime lapselapsel aarde üles otsida. Aitäh!
Ei midagi keerulist. Peale aardekarbi leidsime ka ühe pisikese surnud rästiku. Võtsime numbri boonuse jaoks. Ehk läheb kunagi vaja. Tänud!
Siin sai oma 10 minutit otsitud, kuna null oli mööda ja maastiku raskusaste vale. Lõpuks siiski paljastus kohast, mida kohe korra kahtlustasime, aga just seetõttu välistasime, et null oli 10m mujal ja raskusaste ei viidanud sellisele kohale.
Teeotsa mis aardeni ja selle juures oleva asutuseni viib olen mitu korda juba varem silmanud. Nüüd sai ka lõpuks kohale tuldud ja boonuseks ka aare logitud.
Senikaua kuni mina päikse käes kümblevat võrtsu ning solberdavaid mugusid vahtisin tõmbas kaaslane selja taga aarde välja. Aitäh peitjale!
Mugude pärast pidime natuke ootama aga ikka saime logitud !
Seisin kinnise tõkkepuu taga parklas ja tõdesin et laupäeva õhtul kell üksteist ei ole paslik siia siseneda.
Kaunist Vabariigi aastapäeva kõigile! Topsik kuiv ja korras, aitäh.
Pärast Järvemuuseumi külastamist tulime ka aaret otsima. Leid oli kiire ja nimi sai kenasti kirja. Kuna aare jäi suhteliselt nähtavale, siis lisasime geokuhjale kohalikke käbisid. Täname!
Aare oli üsna lihtsalt leitav, küll oli natuke kummaline sellist peiduviisi eest leida. Loodame, et talvel ikka ka püsima jääb ja lumega kindlasti leitav pole. Vaade järvele on ilus. Aitäh!
Väga ilus koht ja lummav vaade järvele. Peale hiljutist vihma oli kogu loodus justkui ärganud ja ka mugud loodust nautima toonud. Mingil põhjusel oli üks seltskond just nulli lähedusse kogunemiskoha kokku leppinud. Tegime siis niikaua pilte, kuni tekkis ruumi aardega tegelemiseks. Saime just aarde tagastatud, kui samasse ilmusid tuttavad meie kodulinnast - nemad olid siiakanti nädalavahetuseks puhkama tulnud. Selline kohtumine siis kohas, kus meist keegi polnud varem kunagi käinud. Suur tänu peitjale!
Olen seda korra juba leidnud aga kui loginud ei ole ja ei mäleta millal käisin siis tuleb tagasi tulla. Tänud!
Aare taastatud ja enam leidmiseks hädale minema ei pea. Tuleb hädategemise koha ukse pealt vaadata järve poole ja liikuda ca 20 meetrit. Koordinaadid saavad ka õige pea täpsustatud.
Leidsime ainult pliiatsi ja mängujuhendi ja aarde omanikuga suheldes tuli välja, et need ka väga vale koha pealt... Omanik lubas asja üle vaadata ja vajadusel taastada... Aitäh! Koht on muidu ilus ja põnev. Muidugi peidkuha ümbrust pidasin silmas...
Aare on ära jalutanud küll, tegeleme asendamisega.
Otsisime küll kordamööda, aga ei leidnud midagi.
Kas aare on veel alles? Otsisime aaret kõikjalt, aga ei leidnud. :(
Varakevadel sai siin juba käidud kui Tondisaart vallutasime. Paraku olid väravad suletud ja sain nüüd täna tagasi tulla. Peab tõdema, et väga mõnus koht kus viibida ka suvisel ajal. Ei ole mingit tunnet, et tahaks muuli pealt enda tagumikku kergitada järgmise aarde juurde minekuks. Aitäh aarde eest!
Selle aarde juures võtsime omale aega, tegime järve ääres pikniku, otsisime aaret ja külastasime muuseumi. Väga asjalik muuseum! Kindlasti tasub külastada.
Noh, lahe ju küll, aga pigem eemalt. Mitte päriselt mu lemmikzhanr geopeituses. Lisaks näis valitud peiduviis pisut kahtlase püsivusega.
Siit alustasime oma rattaringi ümber Võrtsjärve. Aare oli kenasti olemas ja kiire leid ja igati positiivne algus toredale ettevõtmisele! Aitäh!
Archimedes lukustas end vannituppa ja olles vanni astunud mõistis, kuidas leida keerukate kehade ruumala ja tõi kuuldavale tänaseni tuntud hüüde Heureka. Mina lukustasin end kemmergusse ja sai ükskordki segamatult tegeleda aardeotsimisega. Seega ülilahe peidukoht valitud. Võiduhüüe oli sama nagu kuulsal mehel, ainult eesti keeles. Mida mööduvad turistid sellest kõigest arvasid, ei tea. Vaevalt neil võrdlus Archimedesega pähe tuli, pigem kahtlustasid argessiivset psühhoosi.
Suur tänu niitoreda ja varjatud peidukoha valimise eest. Otsida sai korraga küll kahjuks ükshaaval.
Natuke imelik tunne oli sinna kondama minna ja peidukoht ise ka muidugist hästi valitud. Aga nimi sai ju kirja ja päevaskoor aina kasvamas.
Tänud.
Polnud limnoloogiast kuulnudki. Uhke värk kohapeal. Kindlasti on ka õppimine huvitav, küll aga kahtlane, kui suur võimalus neil erialast tööd saada on. Me saime aardeleiu, sellest piisas.
Eelmisel aastal sain seeria ülejäänud tavalise aarded kätte, aga see karp oli parajasti jalad alla võtnud, kui siia sattusin. Täna vigade parandus. Pole just parim peidukoht karbile, aga ajab asja ära. Tore aareteseeria, aitäh!
Kiire peatus, esialgne umbusk "Ega ometi?" asendus kiirelt logimisega. Limnoloogiakeskus ootas ja vot seeeeee on äge koht! Kindlasti tasub minna, suvel on plaanis graafikujärgsed praamisõidud järvel ja tegemist seal jagub.
Varasemast ajast on see logimata jäänud, sest oli kadunud. Nüüd sain selle numbri ka tehtud ja lõppaare ootas järgmiseks. Ilm oli super. Aardepeidik ise võimaldas tõeliselt 2-in-1 tegevust :P Aitäh!
Marta, Villemi ja Kustiga geopeituse retkel. Leidsime loogilisest kohast.
Olen sellest muuseumist kuulnud, aga pole siia veel jõudnud. Täna oli siin ka väga vaikne, seega saime rahulikult logida. Piilusime ka kaugel see saareke on, aga täna samme sinnapoole ei võtnud, vaid kihutasime edasi lõuna poole! Tänud!
Minu jaoks päeva esimene leid. Aitäh selle sarja eest. Mitmed kohad olid käimata ja nägemata, nüüd külastatud. Avardas silmaringi.
Üsna magamata ja unisena korjas Erle mu kodu juurest kella 9 paiku peale ning suundusime Võrtsjärve äärde plaanitud tuurile. Pakkusin küll välja, et võime läbi käia ka Karijärvest, teades et jää veel kannab ilusti, aga Erle otsustas millalgi hiljem pikema matka teha. Kuna meil oli algselt kavas ka väravate mõistatuse lõppu minna, alustasime millestki lihtsamast. Leid lihtne nagu ikka ja edasi kulgesime juba Võrtsu äärde. Tänud peitjale!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Otsijate info põhjal tuleb välja, et aarde kodu ehk uurimislaev on koos aardega oma asukohast minema kolitud. Lähiajal uurime ja vajadusel otsime aardele uue sobivama asukoha. Täname teatajaid!
Nullis aaret ei olnud ning muuseumi alal ringi vaadates ühtegi vihjele vastavat kohta silma ei hakanud. Kuna ilm oli palav, läksime hoopis ujuma.
See oli tuttav koht. Talvel, kui aaret polnud, sai siit saarele mindud. Tänud.
Teine katse aaret leida. Lugu oli palju lihtsam kui aare kohal ka on :) Aitäh!
Mina uudistasin alles objekti külje pealt, kui Anna juba kolistas aardetopsiga. Uudistamist siin juba jagub. Tänud!
Täna oli aare kohal ja ilmutas ennast esimesest kohast kuhu ma vaatasin. Suured tänud!
Kui lõpuks sai ka vihjet vaadatud, siis läks leidmisega kähku. Tänud peitjale.
See oli Meie tänase päeva kolmas eesmärk, Muuseumiöö raames külastada Järvemuuseumi. Kõigepealt otsisime tükk aega nullist aaret, siis lõpuks ka vihje järgi. Vihje oli parem, oleks vaid palju varem seda vaadanud.
Siis vaatasime, silitasime vetelpäästekoeri, keda oli vaid veidi vähem kui huvilisi. Näidati mida keegi oskab ja mida peavad tegema. Järgmisena vaatasime kohalikke ja võõramaa kalu. Ja nüüd edasi sest teel tekkis idee külastada ka ERMi.
Suured tänud aarde eest.
Aasta tagasi ei olnud aaret kodus, nüüd trehvasime õiges kohas.
Jalutasime veidi sadamas ja seejärel logisime ka aarde ära. Aitäh!
No mida, just sain Võrtsu idakalda puhtaks! Aga kuna olime eile-täna läheduses sünnipäeval, siis ei saanud jätta juhust kasutamata. Ei olnud täna esimesed leidjad. Kahjuks oli Järvemuuseum kinni.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud". Kevadkoristus 2017.
Telefonis olid andmed uuendamata ja oli tükk tegu, et levi leida aarde lähistel. Ühelt hetkel õnnestus infot uuendada ning saime sammud järgmise aarde poole suunata.
See aare ei vaja hooldust vaid taastamist, sest peale magneti pole sellest midagi järel...
Otsisime päris tükk aega. Hiljem alles avastasime, et vajab hooldust.
Mitteleide juba päris palju reas. Aare vajab kohaloleku kontrolli
Võrtsu tuuri seitsmes aare. Vat miuke koht siin metsa vahel peidus on. Niisama siia ei satukski. Rahvast oli ka veits liikvel aga nood tegutsesid eemal ja mind ei häirinud. Koordinaadi jätsin kohe kõrvale kui vihjet nägin, need näitavad väga erinevatesse kohtadesse. Turnisin ja uurisin aga midagi näppu ei jäänud. Tegin ka geokõne ja sain täpsemad juhised kuid viimased numbrid VV8 koordinaadist jäid saamata. Tegelikult peaks üldse üle vaatama kas mul kõik eelnevad numbridki veel alles on.
Noortega laagrisoleku ajal käisime kolmel päeval Järvemuuseumis erinevaid tegevusi tegemas. Et meil oli Piret kaasas, ei saanud kuidagi geopeitusest ei üle ega ümber. "Paat" sai otsast lõpuni läbi uuritud. Arvatava koha peal leidsime ainult magneti millel oli teip küljes. Arvatavasti oli see kõik mis aardest järgi oli. Ei hakanud rohkem edasi otsima. Kohustuslik "Titanic" sai ka tehtud!
Koordinaat juhatas ei tea kuhu, selle jätsime vihje taustal üldse kõrvale. Laevale viiv trepp oli kaotanud pea üle poole oma astmetest ning reelingu külge oli trepi juurde ka kett ette pandud. Lugesin eesolevast välja, et inimeste turnimine laevale ei ole soovitav ning ei hakanud kuhugi ronima. Küll aga sai väljastpoolt, pealt ja alt ja üldse kõikvõimalikest kohtadest uuritud, kuid aaret välja ei tulnud kusagilt.
Ilm oli super ja koht väga kena. Ka järvemuuseum oli tol päeval kinni, nii et võib vabalt kunagi tagasi tulla.
Siin olen korra otsimas käinud ja selgus, et olin leiule päris lähedal. Tänud.
Uuritud sai ja äge paat oli! Siis läksin ja kribasin nimed kirja, tänud siia juhatamast!
Aasta oli vahetatud ning suund tuli võtta linna poole. Küll aga kuna õues oli imeline ilm, - 15 kraadi ning päike siras, otsustasime et teeme tagasisõidust geotripi. Kuna 2015. aasta viimane leid oli Võrtsjärve väravad 1, siis oli loogiline sealt edasi minna teise värava juurde. Laevad leitud ning peagi ka aare. Tänud!
Aare korras, aitäh :) Ilmselt võis logisse sattuda eelmine aastanumber, vabandused!
Eelmise georetke käigus sai sinna juba korraks sisse põigatud, aga ei viitsinud pimeduses väga ökoloogi nugres sorkida. Täna siis maandusime otsimisretkele kogu kambaga. Jagunesime erinevatele tasanditele ja mina tuletasin kõige mugavamalt tasandilt kõikidele logidest leitud abistavaid vihjeid meelde. Veidi aja pärast kõlaski hüüatus: "No ma ju vaatasin sinna eelmisel korral ka!" Tore kiire leid siis seekord, jäi mahti veel järve ääres ka käia. Kahju muidugi, et järvemuuseum suvehooaja väliselt nädalavahetusel suletud on.
Mulle tuli seda kohanime lugedes meelde üks bussiliin "tunne oma kodumaad", millega sõitmist tuli alati vältida, sest see tegi peatuse iga piimapuki juures :D Sel korral sai sõidetud kohale mööda otsemat teed ja piimapukke ei kohanud. Uudistasime sel korrral ümbruskonda ainult väikesel trajektooril, sest väljas oli juba pilkaselt pime ja mõtlesin, et suvel võib siin ikka väga ilus olla. Õnneks pole väga pikk tee tagasi. Eesti on ju nii väike. Aitäh peitjale.
Vigadeparandus: Olen seda aaret käinud tegelikult mitu korda otsimas. Kui seni on see tavaliselt juhtunud öösel või hilisõhtul, siis täna otsustasin teha seda päevase valguse käes. Kui lõpuks aarde leidsin siis selgus, et valgusel või selle puudumisel ei olnud aarde leidmisega midagi pistmist. Lihtsalt piinlik:P
Tänud peitjatele!
Geps hüppas ringi, nii sai tervele hoonele ja ka paadile ringid peale tehtud. Viimaks tuvastas Aigar aarde, minu hooleks jäi logimine. Tänud juhatamast.
Ei jäänud silma ega näppu midagi. Sai üle vaadatud kõik võimalikud ja vähem võimalikud kohad. Ka laeva ehitusest on mul nüüd oluliselt rohkem aimu kui varem. Aga seekord jäi aare leidmata. Eks harjutan veel ja tulen kunagi hiljem tagasi.
Aga lörri see käik ei läinud, nagu kõrval olevalt pildilt näha:)
Siin näitas koordinaat küll kuhugi mujale, igatahes mitte sinna, kust me pärast vihje lugemist aarde leidsime, tänud näitamast.
Limnoloogia, limnoloogia, mis see küll on, mõtlesime aarde poole astudes. Pärast andis guugel meile ka vastuse. Koordinaat tundis olevat väheke puus, aga vihje tegi asja selgeks. Aitäh!
Tuttav koht juba varasemast ja seekord avastasime ka päris mõnusa telkimiskoha fantastilise "merevaatega" :)!
Aitäh aardepeitjale!!!
Kiiremad ronisid ülesse, aeglasemad logisid. Meile meeldisid nii selle vana, kui ka praegu käigusoleva laeva nimed. Osad meie grupist olid siin esimest korda, aitäh!
Pea aasta tagasi sai siin esmakordselt käidud. Siis oli meil silme-ees ainuvõimalik tohutukeeruline aardepeidik, mis jäigi leidmata.
Parkisime oma geomobiili ettenähtud parklasse ja jalutasime aarde poole. Aga keegi oli oma auto nina täpselt aarde poole keeranud ja passis seal. Maskeerusime siis romantikuteks ja jalutasime käest kinni neist mööda järve poole. Oleks isegi jääle läinud, kui mugud poleks autole hääli sisse pannud ja minema kihutanud.
Keerasime joonelt ahtri poole ja hakkasime otsima, sest vaatamata pühale tundus siin liikumist olevat. Mõne minutiga oli tops käes ja logima asudes kihutas tolmukeerisega vööri ette väike Ford. Krt, nüüd peame topsiga jääle minema.. Mees kadus kuhugi nurga taha ja saime kiirelt topsi tagasi.
Nüüd aasta võrra targemana võib öelda, et lihtsuses peitub jõud. Ei oska nii lihtsaid asju näha :).
Tänud!
Looduse Omnibussi reisil tekkis võimalus ka see aare üles otsida. Reisi jooksul tegime jääretke Tondisaarele ja külastasime Limnoloogiakeskust ja Tamme paljandit. Aaret ikka andis siin otsida. Kui keerulisemad urkad said läbi vaadatud, siis aarde leidsin lõpuks hoopiski hästi lihtsast kohast. Tänud!
Laevukesest kümne meetri kaugusel tegelesid kaks mugu millegi arusaamatuga. Ja pikalt tegelesid. Ei jõudnud ära oodata.
Kunagi jäi see leidmata, aga kui vihjet vaatasin, siis selgus, et ega ma sealt ei otsinud ka... Täna sai siis vigade parandus tehtud. Aare suutis end osavalt peita, tuli lõpuks välja kohast, mida ma enda arvates juba kontrollinud olin ja veendunud, et seal pole. Ju siis kehvasti kontrollisin. EVEJ. Minigrip oli väsinud, aga muidu aare korras. Aitäh peitjatele.
28 detsember 2013 14:31//# 1204...
Tuvastasime vaatluse teel asukoha ja logisime.
Läks aega enne kui näppu jäi,imestasime kas keegi tuleb ka uudistama mis asju seal öösel lambivalgel aetakse,aga ei.
Mugud podisesid õnneks varsti minema ja sai otsimist alustada. Aare mõistliku aja jooksul ennast ei ilmutanud, misjärel pidin paremaks sadamakailt järvele (tahtsin esmalt öelda merele) kiigata. Millalgi võibolla tagasi.
Minu jaoks oli see vist uus koht, vähemalt ei mäleta selle külastamist. Aga jah, kahtlusalune objekt tuvastatud, siis natuke süstemaatilist lähenemist ja natuke uute vaatenurkade avastamist ja käes ta oligi. Natuke kahtlane tundus seal taskulampidega uudistada, aga kellelegi me huvi ei pakkunud. Aitäh!
Pärast esimest väravate punkti viis tee otse siia. Tundub, et õigel ajal sattusime, sest kohale jõudes nägime, kuidas lapsi täis buss parklast ära sõitis. Mis siis muud kui lambid välja ja otsima. Natuke uudistamist alt ja ülevalt ja käes ta oligi (seda küll puhtalt tänu vihjele, vastasel korral ilmselt võtaks otsimine märkimisväärselt kauem). Aitäh!
Esimesest väravast teise jõudmise ajal muutus vihm järjest tugevamaks! Ilmselt ahistas see meie tegevust! Vihje järgi tundus asi olevat lihtne aga kulutasime aarde leidmiseks ikka lubamatult palju aega! Tänud!
See aare sai meie poolt koguni järjestikuse kolmekordse külastuse osaliseks – esimene kord ei leidnud, ära sõites umbes 500 meetri peal tuli arusaamine, et on ka vihje, tänu sellele leidsime aarde ja kirjutasime info üles ja suundusime Võrtsjärve Väravad 1 poole, seal hakkasime vaatama, kuhu vihje jäi, ei leidnud seda ja tuligi kolmas kord tagasi sõita. Täname!
Kui vihjet mitte lugeda või panna kukalt kratsima, kuid koos vihjega sekundite küsimus. Ka see koht on aastatega palju muutunud. Tänud peitjale!
Laeva juurde tulid hea meelega ka Andre ja Oliver kaasa. Leidsin sealt, kuhu teised olid juba korra vaadanud. Tänud, täitsa vahva sõiduvahend seal!
Leidsin ainult tänu vihjele, geps suunas kangekaelselt 10 - 12 m kaugemale. Aitäh!
Sai vist õigesse kohta istutud ja käsi vajalikus suunas sirutatud. Igatahes tuli üsna kohe kätte.
Täitsa äge sõiduriist, vihje abil väga pikalt ei läinudki. Aare korras, aitäh.
See vist oli sarja kõige raskemini tulnud leid. Sai ikka natuke tiirutatud ja otsitud, enne kui näppu jäi. Ega igale poole neid näppe ka toppida ei tahtnud. Täname!
Tegelikult mina leidsin ja poisid sõid maasikaid. Päris ruttu läks ja mugusid polnud. Oleme siin ennegi käinud: orienteerumas ja paati vette laskmas. Aitäh!
Kobasime siit-sealt, Juhan vaatas kaugemalt, siis astus korraks ligi ja otsitu oligi näppude vahel. Alandav. Katsusime isegi varbaga vett. Aitäh peitjale!
Kaks nädalat tagasi leidmata jäänud aare ei andnud rahu ja nii põikasime korraks jaanitule juurest järve äärde, et natuke teises koosseisus uuesti otsida.
Või õigemini esmalt läksime ujuma, mis oli äraütlemata mõnus - järve ülemised kihid olid soojad, alumised aga mõnusalt jahedad ja nii sai palaval jaanilaupäeva õhtul hädavajalikku karastust.
Seejärel, rätikud ümber, ronisime aga taas kaldale tõstetud uurimislaeva pardale. Minul oli kindel plaan, et vaatan laeva sentimeeterhaaval läbi ja enne ei lahku. Teised olid peaaegu loobumas, kui aare mulle lõpuks pihku jäi. Iseenesest lihne koht ja tegelikult arusaamatu, miks ma seda eelmisel korral ei leidnud. Ei tohi ikka ennast harva mängimisega rooste lasta. :)
Kuna telkisime aardest mitte väga kaugel, siis otsustasime oma hommikut just sellega alustada. Mina ei olnud ka varem eriti Võrtsjärve ja selle ümbrusega tutvunud ja niisiis oli kogu reis eriti põnev ja tulvil igasugust avastamist. Küll on tore, et see geopeitus ikka leiutatud on, saab mehi lihtsa vaevaga kodust välja ühiselt seiklema meelitada :) Aga Võrtsjärve Väravate teine aare jäi meile seekord varjatuks, kuna üks väga usin lehepuhuriga mees tiirutas järjepidevalt ümber laeva-ahtri ja peale tunnikest ümbruse imetlemist otsustasime siiski edasi liikuda. Teine kord :)
Limnoloogiajaamas käisin viimati 25 aastat tagasi klassiekskursioonil. Sellest ajast saadik on ilmselt palju muutunud, sest hoovi peal midagi väga tuttavat ette ei tulnud. Samas lähenesime tookord ka järve poolt, mitte maalt nagu seekord.
Kuna Järvemuuseum on endiselt remondis, siis sisse ei läinud, vaid asusime kohe üht teatavat ahtrit üle vaatama. Kuid vaatasime, mis me vaatasime, ühtki topsi silma ei hakanud. Lõpuks loobusime, sest suure tõenäosusega satume sinna sel suvel veel mitu korda.
Nende limjaama tegelastega on elu jooksul igasugu asju ette tulnud. Küll on vaja olnud koos asju teha, küll maid jagada, küll viina juua või ühisrindeid moodustada. Ja ökoloogidega samamoodi. Ja et seekord pakuti suisa võimalust ökoloogi ahtris tsurkida, siis - noh, olgem ausad, itsitasime omajagu :D. Aga aare jälle paistis, kui õige koha pealt vaadata. Kõik korras - aitüma!
Limnoloogiajaamast nii palju kuulnuna oli au sinna lõpuks ise sattuda. Küll mitte sihipäraselt limnoloogilises mõttes, küll järgmine kord. Nägime traktoreid ja kohalikke kiiruskummardajaid, laevu, vett ja palju põnevat. Näiteks, kas teie teate, milline on ühe pisemat sorti laeva dušširuum? A meie nüüd teame. Tore koht oli, aint pisut liiga tuuline nende siiski veel tagasihoidlike plusskraadide jaoks. Otsisin algselt teistest erinevalt tasandilt ja ühinedes sattusin kompama õiget kohta pea kohe. Eks see minu pime õnn ajaski Vilja ja gk pisut segadusse ja nii nad otsisid ja otsisid ja.. no olgu, tegelikult üldse mitte nii kaua. Aitäh peitjale!
Toredad vetsud olid seal poolikutest puupaatidest tehtud. Jälle koht, kuhu pole varem sattunud. Aarde otsimisega sai küll vahepeal mõistus otsa. Aga kui Liina võidurõõmsalt võitja nägu tegi oli selge, et aare on objektil täiesti olemas. Sellegi poolest läks veel tükk aega enne, kui kõik selle leidsid. Aare korras. Tänud juhatamast!
Mul oli meie geotripile üks salajane lisaeesmärk pandud, mis uskumatult kiiresti täidetud sai - nimelt tahtsin metsa alla sinililli vaatama minna ja lapsele näidata. Nüüd linnas elades on kohe selline nadi tunne kevadeti, et lilled on, aga pole kuskilt vaadata. Jessikas - olid kohe järgmise metsa all olemas. Fotokad plõksusid jälle üksteise võidu - georeisid on muutunud ka fotoreisiks. Pole midagi enam, et tuled suvaliste kottis pükstega.. Selle aarde juures me enam kõiki kirjelduses olnud kohti üle ei vaadanud ja keskendusime täielikult aaret peitva objekti poleerimisele. Eriti mina, kes ma olin erilise pimedusega löödud ja sundisin teisi tuulisel pardal niisama aega veetma. Nännivahetust ei toimunud, selles olen kindel. Tänud!
Otsisime tükk aega, ei leidnud. Logisid lugesime hiljem, kui juba läinud olime ja mõni idee tekkis ka, jääb järgmiseks korraks.
Konteineri leidime kiirelt ja saime vaevalt logitud ja tagasi pandud, kui üks kohalik suur koer tuli meie tegevust uudistama. Talle järgnes ka peremees ja veel mitmeid muid kohalikke tegelasi. Kohalikud avaldasid kahetsust, et muueum on remondis, aga kutsusid meid suvel tagasi - siis pidi juurdeehitus ka valmis saama. Soojemal ajal ongi seal mõnusam rännata, nii et tuleb tagasi minna.
Ilmselt vaatasime ikka õigest kohast, aga näppu ega silma midagi ei jäänud.
Pealiskaudsel otsimisel ei leidnud. Natuke kobasin sõrmedega, natuke vaatasin silmadega ja loobusin. Järgmistel on ehk rohkem õnne.
Siin oli mul koordinaatidega mingi kamm aga õnneks tänu vihjele leidsin aarde kiiresti.
Tartust koduteele asudes jäi seegi aare seekord tee peale :-) Seda sai seeriast vist kõige kauem otsitud (v.a. VV 8...), kuid sellegipoolest vaid mõni minut, nii et külm ei jõudnud veel hakata. Kõrvalhoones käis töine tegevus, meid ei segatud. Muuseum-külastuskeskus oli kinni, aga eks seal ole suveseiklusel juba käidud ka :-) Jällegi suvel toredam koht nagu veekogud üldse.
Aare korras, seekord oli meeles ka vajalik numbrid võtta :-) Aitäh sarja eest!
Leitud ja vajalikud numbrid üles tähendatud. Tore koht taaskülastamiseks teistel aastaaegadel. Aitähh.
Tänud toreda retke ja vahvate kohtade tutvustamise eest! Selle aardega läks seeriast kõige kauem. Aga lõpuks ta leitud sai. Ka remondimehed sai ära nähtud. Ei pidanud nemad nädalavahetust ega miskit.
Kunagi sai siit alustatud reisi Tondisaarele. Sai ka külastatud kohalikku Lomonoloogiajaama väljapanekuid. Seekord seal veel renoveerimistööd, aga aare oli täitsa leitav, kui vihjet lugeda, muidu näitas nooleke hoone sisemusse. Aitähh peitjale!
Koordinaadid juhatasid majja sisse, õnneks aitas vihje lugemine otsimispiirkonda kitsendada. Kuigi ega palju abi sellest polnud, otsisime ikka tükk aega, kuni Sookoll ta lõpuks leidis. Edasi jalutasime jäist Võrtsu vaatama.
Siin oleks nagu korralik kontsert maha peetud, ei aidanud jäljed ega GPS. Pigem logiteadete lugemine ja mõõtmine, et kui kõrgel kellegi silmad võisid olla mingil hetkel. Siis tuli ära.
Teel selle aarde juurde kohtasime jahimehi ja teeääres lebas ka juba üks väike metsanotsu kelle otsas üks valge klähvits trampis. Koht, kuhu see aare juhatas oli kena ja vaatamisväärne, kahju kohe, et fotokas autosse jäi. Tänan.
Tehtud, läbi häda. Täpsemad koordinaadid võiks ikka kirjelduses ära muuta. Tänu koordinaatidele kõrvalmaja ahtris, sai see laev nüüd lumest üsna puhtaks. Aitäh näitamast!
Trügisime remondimeeste vahelt laevani ja edasi keskendusime vihjekohale. Oli seal igasuguseid luuke ja laeva sisse minevaid treppe aga aare tuli välja kergemast kohast.
Selle juures sai täpselt parasjagu huumorit, et kõigil asjaosalistel ilusti veri soontes soojaks läks.
Müdistamist oli üksjagu ja Merikese geps saatis ka meid pigem vööri.Muidugi peidukaid on seal miljon ja üks aga õnneks peitja nii "õel" ei olnud,tänud!
Vihje ei jäta küll palju eksimisruumi, aga täpsemad koordinaadid oleks 58° 12,656' 26° 6,590.'
Vihje kitsendas otsimisala ja nii me siis kes kuhu oma näppe toppisime ja gpsi eriti ei vaadanudki. Kadri sai ikka parajalt itsitada meie otsimismetoodikat vaadates. Mingi hetk oli tops käes ja saime vajalikud numbrid kätte. Teispidi ahtris ei olnud eriti meeldiv.
Koordinaat näitas vihjele vastavas kohas nulli umbes 16m, võtsime siis uued numbrid igaks juhuks. Tagasiteel auto juurde ehmatas meid üks suur koer-limnoloog, kellel õnneks oli ikka peremees ka kaasas. Tänud juhatamast!
Nagu eelmised logid juba mainisid, käib seal tige ehitustegevus, natuke vaatasin vihjeobjekti aga tõsiselt otsida ei tahtnud, veider tundus nagu, teinekord lapsega koos tagasi, siis nagu loomulikum see protsess.
Jäime märgi taha seisma aga ilmselt oli see viga. Räme liiklus niidab seal ilmselt nii mõnegi hooletu alajäsemetel kulgeja. Suutsin meenutada, et tipptund kuskil linnas on umbes sama tihe. Aardega läks kah mitu aega. Alguseks näitas GPS õigest kohast 12 meetrit mujale. Siis sai igaks juhuks vihjet loetud ja peale seda jätsime GPSi rahule. Pikem urgitsemine tõi tünni ööpimedusse. Aitäh.
Ikka hulga aega sai seda paati seal ahtrist poleeritud enne kui Lauril tops kätte jäi. Natuke imelik on seal nende ehitusmeeste vahel toimetada.
Värav numbriga 2 viis meid Limnoloogiajaama juurde. Meenutasin, mis ma meenutasin, siiski ei ole ma teps mitte kindel, et ma sinna varem sattunud olen. Kuigi arvestades oma kooliaegset ringirändamist nõukaaja viljakates tingimustes, mil lapsed veel tohtisid teha tööd ja koos sellega ka puhata ehk siis suvesid töö-ja puhkelaagris, mil me ka Võrtsu ääres ekskursioonil olime, võiks oletada, et olin siin ikkagi olnud...
Äratundmisrõõmu aga ei kogenud, seega... nõrk mälu või muud võimsamad emotsioonid tollest ajast seda kogemust varjutamas. Põnev põrsapõli ikkagi.
Nüüd on jaamas toimumas suured ehitustööd ja kõik kohad täis ehitajaid ja nende tehnikat. Õnneks oli käes juba esmaspäevase tööpäeva lõpp ja peale nädalavahetust ei tundunud ehitajad just eriti entusiastlikud olevat. Seega, saime suht rahulikult seal poris kulgeda. Kui oli täidetud tingimus taaskord leida paat, selgusele jõutud, mis on ahter ja mis on vöör, siis hargnesime nagu luik, haug ja vähk igaüks omas suunas... kes üles, kes alla, kes kõrvale. :)
Kelle meetod oli tulemuslikum, sellest ajalugu vaikib. :) Logimiseks suutsid kõik kolm end ühisele tasandile kokku koguda ja üksmeelselt rõõmustasime (samas ka hämmeldusime) taas tühja raamatu üle...
Kui Ökoloog oli leitud, siis oli aega ka sadama uurimiseks. Järvel oli paras torm, mis loksutas laineid ja laevu ja tuul sundis mütse kinni hoidma ja kapuutse-kraesid üles tõstma. Bioloog tundub veel töövõimeline olevat ja sõber-Garmini leidsime ka puhkehetke pidamas. ;)
Siin nägime ära ka imeilusa ja selle halli päeva järel lausa uskumatu päikeseloojangu. Ilus oli!
Taas, nädal hiljem. Sama koht, uued muljed... Saabunud õhtu oli kogu ehitustegevuse katkestanud, mitte üks nähtav hing ei kolanud seal peale meie. Pori oli jätkuvalt sama porine. Laevad oma vööride ja ahtritega ka samas kohas. Otsimine oli mõnus vaatemäng mulle. :) Ühel hetkel mulle Liisu poolt esitatud küsimus, et kes on lähemal aardele, kas nemad Martiniga või Alex ja Merike, sai vastuse "Nii ja naa"... Ei mõistnud nad seda sel hetkel, hiljem said aru küll. :D
Kõike seda jälgis teraselt kuu oma kummalise valgusega...
Aitäh taas peitjale ja kaaslastele! Aare korras!
Kolme tunniga järvele tiir peale, sai käidud ka mõnes kohas, kuhu varem polnud sattunud. Täpsemad emotsioonid on kirjas Kadri logis. Tänud peitjale!
Ei meenugi, et siin kunagi käinud oleks. Lausa kahju, et sinna sai satutud remondi ajal ja ehitajate autopargi hiilgus varjutas mõneti koha ilu. Hiljem sadamas sundis tuul mind siiski kummardama koha ees. Tuul viis mütsi peast. Laevukese juures tuli tulemus siis kui Kadri ahter meie silmade kõrgusel oli. Tema see leidiski ja sai võimaluse, jällegi kord, teha kriipsud puhtasse logiraamatusse kell 15.45. FTF. Tagasi mudasesse parklasse ning gaasi. Tänud.