Vastseliina linnus

Koordinaatide kivihunnikus karpi polnud, linnust ümber teisaldama ei hakanud.

GC lehel viimastel päevadel ikka leide jagub. Aga mainitakse, et null on võrdlemisi mööda.

Vaatasime siit ja sealt, aga silma ei jäänud miskit, seejärel tulid juba talgulised ümberringi toimetama ja lahkusime objektilt. Kui saab kindlust, et aare ikka olemas, tuleb tagasi tulla.

Ei tea, kas aare oli öiges kohas, kuidagi liiga nähtaval maa peal :)

Meeletu tuul, lumi ja vihm. Ilmataat ei soosinud meid täna. Peab suvel uuesti tulema. :)

Korduvkülastus TÄPSELT 19 aastat tagasi leitud aarde juurde.

Kui juba mõisapargis jalutamas olime, siis tulime sealtkaudu ka linnusesse. Mälu värskendades selgus, et olin selle aarde leidnud 04. august 2004 ehk täpselt täna 19 aastat tagasi. See oli nüüd küll huvitav juhus. Võrreldes ammuste aegadega on varemeid palju heakorrastatud, kuid õnneks karbike ikka alles. Pikemat tiiru seekord tegema ei hakanud ja jalutasime tuldud teed tagasi. Vanakeste juures on ikka tore käia.

Leidsime!

Leidsin.

Turiste palju, aga õnnestus leida ja märkamatu hetk valida. Tuleb käia silmad maas, mitte taevas. Aitäh peitjale.

Meile meeldis siin jalutada.Aitäh!

Linnuses jalutuskäik tehtud ning aare leitud, aitäh.

Leitud. Aitäh.

Leitud. Keegi oli aarde valesse kohta visanud. Panin aarde tagasi GPS punkti lähedusse. Pliiatsit seal enam pole.

Leidsime, aga ei saanud kätte. Keegi oli karbi visanud keerulisse/ohtlikku kohta tundus meile.

No mitte ei hakanud silma.

Tõnu leidis aarde esimesest vaadatud kohast. Panime nime kirja ja tegime aardele hoolduse, et paremini talvele vastu minna. Nurgatorni lastega ronima ei hakanud, vaid läksime hoopis alla oja äärde võimlemisharjutusi tegema. Täname!

 3 

Aare sai uue karbi. Logiraamatu ümber panime uue minigripi. Ning lisasime aardesse ka juhendi.

 1 

Tegime pärastlõunal ekspromtväljasõidu Vastseliinasse. Jalutasime varemete ümber ja ronisime torni. Uurisime ka uhket mänguväljakut ja matkaraja algust. Väga kaunis ja väärt koht, kuhu aardeleiuks kutsuda. Pärast jalutasime veel Piusa matkaraja läbi ja korjasime Koidula piiripunkti ligidal pilvikuid õhtuseks kastmeks.

Leitud ja Logitud.Üsna huvtav koht,tänud peitjale.

Käisime kõigepealt kogu külastuskeskuse läbi, nautisime väljapanekuid ning tutvusime kohaliku ajalooga, seejärel suundusime linnust uudistama. Käisime ka kogu linnuse läbi, kuna ühele tarkpeale (mulle) tundus, et aare asub kusagil väljaspool siis suundusime ringile ümber linnuse. Poolelt teel sain ma lõpuks oma veast aru ja keerasime otsa ringi :D Uuel katsel tuli leid kiirelt - õnneks juhtus olema hetk kus kedagi teist linnuses ei luusinud, nii et saime rahus nimed kirja panna :)

Korra olen mitteleidmas käinud, sel korral läks kambaga kiirelt. Aitäh!

Siia ma olen juba palju aastaid tahtnud tulla. Millegipärast arvasin, et see ikka juba Liivi sõja aegu varemetesse jäi aga et Peeter Grooznõi selle hävitada lasi, ei teadnud. Ikka paelub, et milline ta välja võis kunagi näha jne. Õnneks tasapisi renoveeritakse ja praegugi olid tellised valmis ja tööd käisid. Tore :)

Kui mina kohale jõudsin oli logimine juba täies hoos. Pärast kaesime tornist ümbrust ja arutlesime ehitusvõtete üle. Põnev paik.

Tänan peitmast.

Tänan aarde eest!

tänud

Pildid natuke eksitasid aga 42 minutit hiljem, leitud.

Tore on külastada selliseid kohti. Need kohe lummavad. Tänud

Tänase päeva esimene peatuspaik. Väga lahe linnus ja linnuse külastamise käigus ka logitud. Aitäh siia kutsumast!

Tutvusime ordulinnusega ja möödaminnes logisime ka aarde. Tänud peitjale!

Leitud tänan

Leidsime kenasti. Aare praegu heas seisus ja kuiv, aga vajab endiselt uut karpi.

Leitud :)

 1 

Vinge suur objektinimi ning suur külalistehorde mahutav parkla. Parklas oli mõni auto ning asusime objektiga tutvuma. Väga vahva linnus, kindlasti oleks siin ka suvel väga ilus. Aare tuli peidust üllatavalt ruttu välja. Kahjuks asenduskarpi autos polnud nii et hooldusvajadus jääb püsti :( Aitäh! EVEJ

"Ei taha alla minna"

Valvekoer: "Mugusid pole"

 2 

Me pikalt mõtlesime, et kas tuleme Vastseliinasse või paneme ikka teises suunas tagasi. Varsti läheb pimedaks ja kuna kõik olid tegelikult siin juba käinud (küll mitte aardejahil), siis erilist huvi ja suuri ootusi kellelgi ei olnud. Lugesime, et aare on kahtlases seisus ja pildidki sundisid mõtetele, et tegemist on järjekordse võsakaga, mis äkki kuskil lume- ja lehekihi all nukralt oma lõppu ootab. Lähme kohale ja niikuinii ei leia.

Aga oi kui õige otsuse me tegime, et siia tulime. Esiteks on see linnuseala minu mälestustega võrreldes väga palju muutunud. Restauraatorid ja haljastajad on tublit tööd teinud ja linnusevaremetele täiesti uue hingamise andnud. Ükski muuseumi osa praegu lahti ei olnud, aga õues sai avastada ja ühtteist sisse võtta küll. Detsembrikuu pärastlõunane hämarus, linnuse valgustus, mis nagu tellitult sisse lülitus, vaikus ja kaunid vaated nii suurel kui väiksel plaanil moodustasid kokku minu jaoks ühe viimase aja eredaima hetke. Õnneks oli sobiv varustus kaasas, et vähemalt tükike sellest jäädvustada ja endaga kaasa võtta.

Aarde leidsime ka muidugi üles :) Oli omal kohal ja tegelikult mitte üldse kehvas seisus. Siiski soovitame eelmise logija märkustele tuginedes natuke hooldada.

Täname!

Logiraamat kuiv, kuid minigripp lagunenud ning aardekarbil mõra sees.

Ordulinnuse esimene külastus jääb pea kolmekümne aasta taha, kui sai koos teiste oma klassi mudilastega õpetaja juhendamisel ette võetud matk Vastseliinast sinna. Kohapeal ulakamad ja julgemad poisid läksid loomulikult müüride otsa turnima, mis heakskiitu ei pälvinud. Teised vaatasid niisama ringi, sõid võileiba ja jõid peale morssi. Järgmine eredam situatsioon jääb sinna põhikooli lõppu. Oli toimunud Vastseliina Maarahvalaat ja linnuse pargis toimus simman, musitseeris Ivo Linna, kui väga ei eksi. Noorukitel oli toona muud plaanid, kui Iffi kuulata. Kallid klassivennad olid hankinud joovastavaid vedelike ja need ära manustanud, sellega algas paras mägironimis seiklus. Nimelt otsustas üks klassivend uurida linnuse nõlva kallakut ning jõudis tasapinnale oodatust kiiremini. Nüüd algas operatsioon "Tagasi ülesse", mis kulges väga vaevaliselt ja pakkus tohutult huumorit, kuna esines erinevaid tagasilööke, eks aitajad polnud ka paremas konditsioonis, va siinkõneleja. Kõik lõppes siiski õnnelikult, keegi oluliselt kannatada ei saanud, kui järgneva hommiku enesetunne välja arvatud ehk. Logimine läks seevastu nobedalt. Järsakute kalde testimise jätsin mõneks tulevaseks korraks ja panin nime kirja.

Turiste trotsides leitud ja logitud. Aitäh!

Möödunud korral siin käes kuulasime Lenna kontserti ning linnust ja selle ümbrust väga ei näinudki. Seekord jalutasime ka tiiru pargis, oli mõnus :)

 2 

Janar helistas muuseumisse igaks juhuks ette, et kui me peale ametlikku aega jõuame, kas aardele veel ligi pääseb. Selgus, et pääseb ikka ja seda mõnusamalt muguvaesemal ajal me siia ka saabusime. Ma olen siia tahtnud juba kaks aastat jõuda ja nüüd siis olin seetõttu valmis ka pikemat trippi ette võtma. Väga lahe koht siin, jalutasime kohe kõik kohad läbi, kuhu minna andis. Aitäh kutsumast!

 2 

Päev hakkas juba õhtasse jõudma ja kostipäeva kohvikud hakkasid ka uksi kinni panema, seega otsustasime enamuse nõusolekul, vaadata veel midagi huvitavat. Seega tulime seda linnust kaema. Mina olin ka seda varem näinud, aga tore on jälle asi üle vaadata. Aare ilmutas ennast kiiresti, nüüd oli vaja ainult logi kirja saada ja võisik juba erinevatesse kohtadesse ronima minna. Tänud aarde eest.

 1 

Kunagi mitu aastat tagasi leidsime sõpradega selle aarde kogemata, kui mängima hakkasin ja otsima läksin siis aga ei leidnud kuskilt. Nüüd tulin vanematele külla ja otsustasin uuesti vaatama minna ja oligi täpselt samas kohas kust aastaid tagasi esimest korda leitud sai :)

Leppisime õega kokku et kui leiame samade mõõtudega karbi siis tõstame asjad ümber, vana karp on katki läinud.

Vastseliina jõudes otsustasime jalgu pikemalt sirutada ning tegime jalutuskäigu linnuse muuseumis ja õuel. Kahju, et muidu nii suursugusest ehitisest ainult üksikud müürid alles on. Ühest tornist avanes väga maaliline vaade kogu linnusele ning selle ümbruskonnale. Aardeleid oli kiire, läheduses liikus ka üksikuid mugusid, kuid keegi ei pööranud meile tähelepanu. Lisasime aardesse ka ühe nokklooma, et aare oleks lõbusam. Aitäh peitmast ning seda ajaloolist kohta tutvustamast!

Leitud

Otsustasime sooja suvepäeva Lõuna-Eestis veeta. Pärast jalutuskäiku ümber Kavadi järve ning suplust suundusime Vastseliina linnuse juurde. Parklad olid autosid täis ja rahvast rohkesti liikvel. Kuna kõhud olid tühjad ja parkla kõrval piknikulaud, asusime esmalt einet võtma. Peagi ühinesid meiega hollandlased, kes juba 20ndat päeva olid Balti riikide ringreisil. Muheda jutuajamise järel läksime aaret otsima. Natuke läks aega, kuna algul otsisime valest kohast. Kui nimed kirjas, ronisime tornidesse ja käisime matkarajal. Täname siia juhatamast.

Leitud. Seda õiget momenti tuli ikka passida, muidu sinu tegevust saab jälgida nagu peo peal. Tornis käisime ka ära, nõelata ei saanud.

Puhkuse päev nr3. Make müüri juures nautisime taevaskojalikku vaadet ja piusa ürgjõe vett. Kui hommikul telgid kokku pakkisime ja jões hommikuse shulpsuga ühele poole saanud, suundusime siia. On tõesti võimsad varemed ja ümbrus veel nii viisakalt korda tehtud. Tänud peitjale siia kutsumast

Leitud, tänud peitjale!

Seda linnust on aegade jooksul juba korduvalt külastatud. Nüüd oli see sobivalt inimtühi ja sai rahulikult logida, tänud.

Vastseliina linnuse juures olen muguna paaril korral käinud. Siis ei olnud ümbrus üldse veel nii mugusõbralik kui praegu. Nüüd on tehtud sellest täitsa uhke koht. Tore, et Lõuna-Eesti turismi ikka arendatakse. Aarde leidsime vihmas esimesest vaadatud kohast. Aitäh!

Siia tuleme kindlasti tagasi siis kui kogu kompleks avat on! Praegu aga nautisime ringkäiku hoovil ja noppisime aarde! Aitäh!

 3 

19.06.20 kell 20:00 startis Tallinnast väike seltskond plaaniga Mandri-Eestile mööda sõidetavaid teid 24 tunniga ring peale teha. Kuna sõidule peaks sellest kuluma 21 tundi, siis peaks natuke aega üle jääma ka aarete otsimiseks. Logi sai kirja 7:00, täpselt 11 tunni möödumisel stardist. Seljatatud on 675km. See tähendab, et meie 1400km pikkuse roadtripi selgroog on kohe murdumas ja püsime ilusti graafikus. Loomad hakkavad vaikselt peitu pugema ning seekord jõllitasid meid teepeenral ainult 2 rebast. Päike aga kütab juba täie rauaga, seega tõotab tulla raske päev.

Tänud.

 1 

Vastseliina linnus ei asu tegelikult mitte Vastseliinas, vaid Vana-Vastseliinas, "vanas uuslinnas". Pärast rattaga Haanja ning Ruusmäe vallutamist olin Vastseliina suunas sõitnud einestamissooviga. Läbisin Tsiistre, mille sümpaatne teemaja oli juba 2018. aastal uksed sulgenud. Pühapäevane Vastseliina osutus einestamise osas samuti piiratuks, kohalik pagar suletud, Olerexis burksi ei pakuta. Vastseliina Coopis kadus minu sisenemisel elekter, akendeta müügisaalis tagumiste riiulite vahelt seiskunud kassalindini jõudmine olnuks isikliku valgusallikata keerukas. Kassa ja kaardimakseaparaat olid siiski UPSi küljes, umbes 15 minutilise tööjätkamisvalmidusega, nii et sai võtta "Coopi sula" ning mullivee eest tasuda.

Krabasin siis alistunult Vastseliina Olerexis kohvi ning ajasin juttu kohalikuga Förmann NT saetööstusest, "tegelikult ka ränduri ja fotograafiga", kes kinnitas mulle, et kuue kilomeetri kaugusel olevas linnuses saab süüa küll. Nii see ka oli, linnuse kõrts oli avatud 18-ni, keskaegses riietuses näitsik tõi mulle šnitsli ning musta tökatijoogi ning vastas küsimusele, "kas need laes olevad õlest köied ka vastu peavad, kui neile külge kõõluma hakata", et on alles teist päeva tööl, aga tulevikus saab selle ehk teada.

Vastseliina Piiskopilinnuse Keskaja Elamuskeskusse ma sel päeval tungima ei hakanud, võtsin hoovipileti ja jalutasin ringi. Siit alguse saav mõisapargi 15 kilomeetrisel matkarajal on ka liivapaljandi juures RMK lõkkekoht, nii et igati tore koht telkimiseks pärast jalutamist. Ühtlasi hakas tööle linnuse loosung "koht, kus imed on igapäevased" ja hakkasin järjest saama pikalt kestvaid telefonikõnesid. Seega veetsin linnusealal paar tundi, kuid matkarajale ei jõudnudki. Eelmise aasta c:geo impordid lahti lüües tuvastasin aga aarde eksisteerimise. Inimesi ei olnud, nii et istuda, jalgu kõlgutada ning leida oli lihtne. Rahvarohkematel aegadel aarde asukoht logimist kindlasti ei soosi. Kõrtsinäitsik kinnitas mulle, et laupäev oli olnud oluliselt tihedam.

Kõrtsu juures sai saabude ja lahkudes veel väheke juttu ajada väga erinevat tüüpi ratturitega, esmalt kolme fläshratturiga, kes liikusid ringi Mercedese saatedžiibi ning GoPro kaameratega, läbides nädalavahetustel Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee ca 200 km pikkusi lõike. Hiljem aga kõige koormatuma jalgratturiga, keda isiklikult kohanud, ees- ja tagapakiraamil maksimaalselt täis topitud Ortliebi maksimumsuuruses veekindlad pakiraamikotid, tagapakiraamil lisaks hiiglaslik telgitarvete kott & lenksu peal veekindlas kaardihoidjas paks kaardimapp. Kuna ilm kiskus vihmale, soovitasin talle matkaraja telkimiskohta, ent petserihõngulise aktsendiga ütles mees, et see juba kunagi nähtud, pealegi pole enam kaugele minna ja jätkas tigurattal liikumist Meeksi kiriku suunas viival teel.

Väga tore koht. Aitäh aarde eest!

Vastselinna ordulinnus kirdetornist.

 1 

Plaanid olid suuremad kui elu. Kaup tuli transportida Võrust Vastseliina ning kui juba ametiasjus nii kaugele tuldud, siis oleks ju mõistlik meeldiv kasulikuga (või oli see nüüd siis kasulik meeldivaga?) ühendada ja mõnele äärdele säru teha. Kaasaskantavat interneti mul polnud, seega kirjutasin ja joonistasin kodus enne väljasõitu usinasti. Paberile said kõik piirivalvurite telefoninumbrid (et kolme piiri punkti külastada), mõistatuste lahendused ja kurvide arvud kõveratel teedel. Etteruttavalt olgu aga öeldud, et ainumaseks aardeks tol ilusal päeval see ülalmainitud karp jäigi.

Lihtsalt: kõigepealt jäi teele üks liivasõelumise tehas. Seal tuli liivamägedes ringi turnida, ennast vilgupuruga üleni kaunilt sädelevaks võõbata, savi kaevandada ja hüppeid sooritada. Seejärel siis Vastselinna liinus ise. Tegevust jätkus seal turnides ja sulistades, peitust mängides ja VR-i ning muid piinariistu proovides kolmeks tunniks. Karp oli muidugi nii avalikus kohas et enam avalikumalt ei saagi. Korralikult peidus küll, aga märkamatult pesast eemaldamiseks võib väikesegi külastajate arvu puhul linnuses omajagu ooteaega kuluda. Nüüd oli vaja otsustada, kas põigata põhja või loovida loodesse. Et Võrus ootas teine kaup enne tööpäeva lõppu Tartusse toimetamist, jäid piiripostid vaatamata. Kui Võrust kaup peal, pidi veel tutvuma meie jaoks uue linnaväljaku atraktsioonidega. Nüüd teame - tund aega läheb seal linnutiivul. Väike suupiste ja "Tartu, siit me tuleme"

Niisiis - kaheksa tundi autoga kagunurga teedel, tulemuseks üks logi :/

Eelmise aarde juures süüa ei saanud, seega siin parklas keetsime kohvi ja pakkisime toidu seljakotti kaasa. Jalutasime linnuses, otsisime aarde ja pidasime kosutava pikniku. Mulle väga meeldis, et tahaks varsti tagasi tulla ja muuseumi poolt ka külastada.

 6 

Parklasse jõudes olid juba mõned külastajate autod ees, kuid siiski alla soovitusliku 10 masina piirmäära. Pakkisime seljakoti pikniku kraami täis ja asusime teele. Uudistasime siit ja sealt. Pärast linnuse torni ronimist tuli mõte, et peaks vaatama, et kus see aare siis ka asub. Muidu pärast tuleb välja, et aare tornis ja meie tornis aga ei otsinudki. Aare oli siiski veidi eemal kuid läksime lahendasime selle mure ka ära.

Logimisprotseduuride avanes humoorikas vaatepilt. Üks naisterahvas kõndis torni poole, käes elussuuruses nukk. Ronib torni teisele korrusele, seob köie nuku jalgade külge, seob teise otsa trepi külge ja viskab nuku alla. Ronib ise alla, klõpsib paar fotot ja läheb toob nuku ära. Kuna see protsess tekitas meile nii hämmastust kui ka nalja, siis tekkis ka huvi, et mis toimub. Naisterahvas tuli vabatahtlikult rääkima. Kuna muuseum kinni, siis nad jagavad iga päev enda facebooki lehel iidseid ravivõtteid. Praegune stseen pidi tutvustama olukorda kui külmkappi on ostetud liiga palju toitu, mis pahaks on hakanud minema. Inimene on seda siis söönud ja saanud toidumürgituse. Pea alaspidi olevat kunagi väljaravitud toidumürgitust. Ninast, suust ja kõrvadest pidid kõik mürgid välja jooksma. Vot niimoodi siis.

Me läksime otsisime seepeale ühe tuulevaiksema künkataguse ja seadsime üles pikniku. Sõime salatit ja tegime kohvi. Nautisime päikest ja muidu toredat kohta. Kui kõhud täis, külastasime veel viimased nurgatagused ka ära ja võisime Vastseliina linnuse külastuse lõppenuks kuulutada.

Aitäh ägedasse kohta juhatamast!

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>

Tundub, et seal ikka tõsist turismi keskust on arendatud. Suvisel ajal vist saab aardele ligi ainult piletiga. Aga nagu Maris mainis, siis hetkel olid väravad valla ja saime jalutada ning topsi otsida. Kindlasti aaret väärt koht. Natuke kahju muidugi, et sellises kohas on tops midagi üpris väikese lumega juba kätte ei saa...muidugi kui selle aastane talv peaks korduma, siis vist enam probleemi pole...

Tundub, et muul ajal pääseb siia jalutama vaid piletiga, täna oli värav aga kõigile soovijatele avatud. Muljetavaldav koht, oli tore külastada.

Mõnus päev, mõnus aare :D Aitäh!

Võrreldes kümne aasta taguse ajaga, on Vastseliina linnus väga ilusaks tehtud. Suurt heameelt valmistas ka värske uhke suur silt ,,Vastseliina piiskopilinnus". Aarde jaoks tegime väikese jalutuskäigu ja üllatavalt kergesti hakkas õige koht silma. Linnuse endaga on ehk kõige eredam kokkupuude see, kui Neitsitornist oli võimalik laskumisi harjutada. Ja kelle jaoks tutvustavad sildid on TLDR, siis vaadake tähelepanelikult Neitsitorni külge ja leidke sealt rist.

Leitud, aitäh!

Siin külastamist vääriva künka otsas olin küll korra varem juba aaret otsimas käinud - ebaedukalt. Toona kena suvise ilmaga liikus mugusid ka natuke rohkem, päris vabalt ei kannatanud kivide vahel käputada. Täna oli selles mõttes tunduvalt lihtsam. Ja aare hakkaski juba mõne minutiga silma. Komm sai karbist välja ja pliiats minigripi seest karpi, nii säilib paremini. Vastseliina linnus võtab üha enam vaatamisväärse vaatamisväärsuse jumet!

Ega ei mäletagi kas on lapsepõlves siin käidud või mitte.Midagi siiski uduselt hakkab meenuma.

Koht on äge endiselt,tänud aarde eest!

Puhkuse esimese osa seitsmekümne teine aare. Kuna hooldusvajaduse teated häälekad, võtsin “remonditarvikud” kaasa ja läksin karpi jahtima. Täitsa ausalt võib vihjepildi nr 2 ära unustada - see ei tee kellegi elu ja otsinguid lihtsamaks. Kuna tahtsin karbile hooldusringi ikka ära teha, siis lolli järjekindlusega tuiasin ringi ja lõpuks sai viimasele vihjepildile sobilik koht tuvastatud. Linnusega tutvujate silma alt eemale, mädaneva sisuga (miks sellist vaatepilti nägevad geopeiturid ise ei viska minema ilmselgelt karbisisu edaspidiset halvendavat materjali vaid nühivad logomiskõlbmatusse raamatusse nimesid graveerida, ma hästi ei mõista, aga see selleks, eks igaüks mängib seda mängu endale sobivamalt) kraam välja, kuiv ja puhas kraam sisse ja karp oma urgu tagasi. Kui logimise järel minigrip kott eesmärgipäraselt sulgeda, siis peaks sisu vastu pidama küll.

 2 

Karp kuivatatud, kõik see läbivettinud kraam (sh taastamatu raamat, mis oli üheks tombiks muutunud) ja mädanevad-hallitavad köiejupid jm minema visatud. Vaid mõned vahetusnänni elemendid jäid paika. Asetatud uus logiraamat ja mängureeglid minigrippides, pliiats. Karp on külje pealt mõraga, aga mul ei olnud selles mõõdus karpi asemele jätta.

Ei jõudnud veel keskenduda, kui kaaslasel oli aare käes. Aga nagu juba mainitud, vajab hooldust. Väga märg värk oli.

Aare on täiesti ligumärg, vaevu saab nimed kirja.

Mulle kuidagi ilmutas aare ennast koheselt, enne kui geokaaslane jõudis üldse keskendumagi hakata. Paraku on karp täiesti ligumärg ja pole kindel, kas meie nimed logiraamatust üldse välja paistavad.

Leitud märgjas klots, mis kunagi oli logiraamat, graveerisime oma nimed paberimassi. Aitäh.

Ostrova festivalilt läksime lastele kultuuri näitama. Saime linnuse ekskursiooni ja tuiasime väljas. Vaatasime mesilasi ja nautisime ilma. Korraga Sven kükitas ja teatas, et seal on aare....ootasime ja valisime hetke, et karpi kätte saada. Aare oli ligumärg ja nimesid kirja ei saanud. Panime karbi tagasi kust võtsime.

Jäi leidmata.

Sellel päeval oli tegelikult ainult üks Broki aare plaanis, aga tagasitulles mõtlesin, et astun ka siit läbi. Saabudes oli ilm veel ilus ja üritasin seda karpi leida, aga kohe kuidagi ei õnnestunud midagi tuttavat fikseerida. Terve see ala oli igasuguseid poste, juhtumeid, torusi, kotte, laudu, kive ja muud ehitus inventari täis.Tuiasin seal oma pool tundi ja vahtisin kõik kivialused järgi, aga mitte kui midagi. Lõpuks sain veel kõva vihmavalingu kah selga ja jooksin autosse. Olin läbimärg ja ei teagi nüüd kas oli seal ehitusplatsi segaduses see aare või mitte.

Võrreldes peitja piltidega on olukord vahepeal palju muutunud. Ei saanud pildi järgi aru, kus augus karp peaks olema, aga mingi hetk nägin. Ootasin kuni mugud möödas ja võtsin välja, loodetavasti ikka püsib seal.

Väga äge koht, mida polnud varem külastanud. Teevad Turaidat siin vaikselt :o)

Aare jäi meil küll seekord leidmata. Nägime üht küllaltki loogilist peidukohta peaaegu kirjelduses lubatud mõõtu aardele ning sealjuures ka tühja minigrip kotikest - halvaendeline. Kuid see oli täpselt nullis, mis läheks nagu vastuollu mõnede varasemate leiulogidega. Kahjuks loogilistest kohtadest lähema 15 m raadiuses ei õnnestunud siiski aaret tuvastada. Aga lepalinnu nädal hilisem leid kinnitab, et asi on seal ikkagi olemas. Küllap kunagi proovime uuesti.

Suveseikluse käigus tutvusime selle uhke linnusega. Ka aare sai leitud. Tänud!

Leitud Suveseikluse käigus. Aitäh peitjatele!

Suveseikluse ajal külastasime meiegi seda linnust. Kui viimati sai siin käidud, ei oldud taastamistöödega veel algust tehtud. Vahepeal on isegi mõni uus hoone juurde ehitatud, tee äärde. Meie aga lunastasime sissepääsu linnusehoovi ning leidsime ka selle aarde. Mitte küll kergelt, aga siiski. Loodame, et see ka peale ehitustööde lõppu jääb kättesaadavaks. Tänud aarde eest!

Leitud

Tundub, et teised suveseiklejad seda aaret ei tahtnudki. Kuna taaskord varasemast tuttav koht, siis sai kiirelt nimi uuesti kirja pandud.

Siin ootas mind ees üks natuke nõutu väljamaalane, kes oli juba mõnda aega otsinud, aga ei olnud veel aardele pihta saanud. Ühisel jõul tuustisime karbi ikka välja. Linnuses käib hoogne taastamine, aga lootus on, et ehk ei satu aare seejuures ehitustööde ohvriks.

Leitud, tänan!

See oli lihtne.

Me täname!

Siin olen varemalt käinud korduvalt. Varemete juurde pääsemiseks tuli seekord rahakotti tühjendada. Aare ise kenasti olemas. Isegi kaks rändurit seal ootamas. Need said kaasa võetud.

Linnusesse pääsemiseks lunastasime piletid. Aare tuli lihtsalt välja. Tornis käisime ikka herilasi piilumas ka. Tänud.

Olin varem linnuses käinud, kuid geopeituse olemasolust polnud siis veel teadlik. Leidsin aarde täitsa ise, ilma Mihkli abita :) Aitäh!

 1 

Pärast pikemat otsa Piusa jõe ürgoru matkarajal jõudsime Vastseliina linnusesse. Minu jaoks uus ja huvitav koht, Astra oli varem käinud. Jätkasime matka pärast väikes piknikku aarde külje all. Aitäh!

Esimest korda siin. Huvitav ja põnev koht!

Linnuses käidud korduvalt . Nüüd siis sai tuldud rohkem aarde pärast , kuigi niisama oli ka ikka tore siin ringi vaadata ja sügise ilu nautida. Aardega läks ruttu , aitäh :) Laululava juurde sattusin küll esimest korda .

 1 

Nädalavahetusel Piusa-Vastseliina matka jooksul sai ka siit läbi seigeldud ning see aare sobis nagu valatult teekonna (peaaegu) lõppboonuseks:) Igaljuhul maru mõnus koht; leid ise tuli lihtsalt, kuna aare oli peaaegu kattetta ning hakkas kohe silma, varjasin ta veidi paremini ära. Tänud peitjatele ja taastajale!:)

Kuniks kolleegid Piiri kõrtsis toitu tellisid ja seda ootasid, oli mul linnus nähtud, katsutud ja aare logitud. Tagasijõudes läks veel minut, kuni maitsev roog lauale jõudis. Imeilus koht ja mõnus peatuspaik. Tore, et see aaret hoiab. Aitäh!

 1 

Mina siin tuhlasin tükk tükk aega , kuni vanaema küsis ,et kas see siin ? Ja oligi . Voh vanaemal paremad silmad kui minul :)

Eksprompt ettevõtmine tee peal koos väikese vihmasabinaga. Aitäh!

Leitud, lossihoovi pilet 1 eur nägu. Kunagi varem oleme tasuta käinud, aga siis ei teadnud aardest veel midagi.

Mina tahtsin linnust näha ja nii me siiani välja sõitsime, edasi viis tee tagasi Tartusse. Linnus on muidu päris hästi säilinud teistega võrreldes. Kuna kellaaeg oli hiline, siis muuseum oli kinni ja jalutasime niisama ümber varemete. Ümber nulli ka tiirutasime mõnda aega, enne kui õigele kohale pihta saime. Suvel keset päeva on ilmselt päris mugurohke paik, meil vedas ajastusega. Tänud peitjatele ja taastajale, väärt koht kuhu tulla.

Peale Jaanipäeva lõket ja grilli sai tuttavatele veidi Võrumaa kauneid kohti näidatud ja ühtlasi ka mõned aarded külastatud. Siin jäime alguses liiga kirjeldusse kinni ja otsisime vana kabeli asemelt. Samas koordinaadid viitasid nagu veidi kõrvale. Viimast kinnitas ka eelneva logi lisanud seltskonna ilmumine. Aarde peidupaigast välja võtmise rõõm jäi seekord neile, aga mis sest. Tänud neile, muidu oleks meil seal veel aega kulunud :P

Teel Pulli järve jooksule vaatasin, et teele jääb üks aare, mis vajab külastamist. Varasemalt olin seda kohta külastanud oi kui ammu ja mälestused kohas tsipa teistsugused. 1 eur sissepääsu eest, kuigi oleks saanud ka ilma, aga väike toetus kohale kulub ära. Nullis vaatasime ringi ja midagi silma ei hakanud. Siis hakkas Üks koht silma aga kuna oli jälgijaid siis kohe ei läinud vaatama vaid tegin tiiru torni vaateplatvormil. Sealt silmasin, et ka jälgijad on ilmselt sama otsimas. Liikusin tagasi alla ja kuna oli aeg edasi liikuda, Pulli järve jooksu start oli ootamas, sai tervitatud ning silmatud kohast ka aare välja võetud. Panime logi kirja ja aarde tagasipaneku jätsime teisele seltskonnale. Tänud peitjale.

Lihtne leid aitäh

Leitud :) Panin petteks kivi ka ette. Oli teine kuidagi väga avalikult sealt.

Kaunis vaade ja kena koht peatada. Panime ka küünle nii nagu palverandurile kohane. Tänud

 1 

Piinlik öelda aga pole siia kanti jõudnudki varem. Tehnoloogiast aarde leidmisel eriti palju abi polnud, sest miski pärast näitasid need täna hoopis midagi muud, kui seda mis oleks täpselt aardeni juhatanud. Aga seda polnud väga vaja kah :)
Aare oli korras. Tänud aarde eest!

Aardevalvur

Siin olime juba kunagi käinud. Nii mugudena kui mittemugudena. Aga leida polnud siis paraku midagi. Nüüd oli ilm selline et kõik mõistlikud inimesed istusid kodus ja linnuses polnud mitte kedagi. Mäeküljed olid libedad ... Europrojekt laguneb tasapisi ja aare oli kenasti omal kohal. Andreast lõbustavad sellised karbid eriti , piisavalt suur et hoida elus lootust et ehk õnnestub miskit vahetada... On tore koht ja kindlasti tuleme mõnel soojemal ajal jälle. Aitähh

Igasügisese matka otsustasime alustada seekord Vastseliinast, loomulikult korjasime ka tee peale jäänud aardeid. Võimas linnus, väärib vaatamist ja ronimist. Aare tuli hõlpsalt. EVEJ.

Aare leitud :)

Täna peeti Vastseliina linnuses palverännupäeva:

Ühel septembriööl, 663 aastat tagasi sündis Vastseliina linnuse kabelis ime. Kabelist kuuldi imelist muusikat, küünlad olid ise süttinud ning rist hõljunud altaril. Risti ees olla pimedad nägijaks saanud, kurdid kuuljaks, haiged terveks. Lugedes, mis Vastseliinas toimus, kuulutanud paavst Innocentius VI Vastseliina pühaks. Imettegev rist sai põhjuseks, mis palverändurid tee Vastseliina suunas üle Euroopa ette võtsid.

Ei teadnudki varem, et Vastseliina nii kuulus palverännukoht on, kuigi linnuses sai alles eelmise aasta suvel käidud. Kohapeal räägiti ka plaanidest, mida Euroopa Liidu rahadega tegema kavatsetakse hakata ja need plaanid on vägevad. Aaret tegelikult polnudki plaanis otsida, isegi gepsu keeldus tühjade akude tõttu koostööst ja lülitas end välja. Mõtlesin siis, et vaatan korraks sellesse ühte kahtlasesse kohta ja kui seal pole, siis jätkan sooja suveilma nautimisega. Vaatasingi ja aare vaatas vastu. Noorgeopeiturid võttis endale juukseklambri ja panid juuksekummi asemele. Koht on külastamist väärt, siitsamast algab ka tore matkarada. Aitäh peitjatele ja taastajatele!

Leitud ta sai! Tänud! :)

Vot selle koha peal läksime me noorgeopeituritega tülli ja linnuse olemasolu peale mühatati ainult: "A mis siis?" Solvunud eelteismelised täiskasvanud võtsid seega viimast - tegid tornis romantikat, mängisid mänguväljakul, jooksid mäest alla ja logisid aarde ka ära.

Parkla oli autosid täis ja külastajaid palju. Õnneks hajusid inimesed suure ala peale ära ja saime aarde logitud. Täname!

Ilus paik vahva oli :D LEIDSIN

 1 

koordinaadid GC lehel parandatud

GC lehel vajaksid koordinaadid muutmist.

Sissesaamisel aitas salasõna "Geopeitus". Otsimisel selgus, et GP ja GC koordinaadid erinevad üle kahekümne meetri. Õnneks üks juhatas õigesse kohta. Jätsime ränduri. Aitäh.

Aardeni jõudmiseks tuli maksta 1 euro, kuna varemete vaatamine pole enam niisama lihtne. Tegelikult oleks ka tasuta ja ringiga kohale saanud, kuid mugavus jäi peale. Aaret andis üksjagu otsida, kuna turistid segasid, kuid lõpuks leitud loogilisest kohast. Palju sisalikke oli ümbruskonnas. Tänud tutvustamast

Tänud Kasperile, kes GC lehel logis teatas, et aare asub teistel koordinaatidel. Muidu oleks jäänudki sinna tuulama ja mugudele lolli mängima.

Eile kutsus tüdruksõbra ema meid vastseliina tsellode kontserdile. Kohale jõudes olin kindel,et siin peab üks aare olema. Tulin tornist alla ning kohe kui telefoni gpsi lahti tegin nägin,et seisan täpselt aarde peal. Väga vahva ja tore üritus oli. EVEJ :)

Leitud.

Mugud segasid, aga logi sai kirja. Aare heas seisus.

GC-s olid valed koordinaadid ja seetõttu läks natuke kauem. Aitäh!

Teel Leetu mõned teeäärsed aarded nopitud. Päeva esimene, aitäh!

Kuna kuuldavasti aare oli ohus seoses linnuses toimuvate väljakaevamistöödega, siis külastasime teel seda aaret. Mina sain leiu kirja ning aardekarp kolis ohutumasse kohta. Tänud Vastseliina linnusesse kutsumast!

Aare kolis uude ja ohutumasse kohta 20m kaugusele. Koordinaadid päises muudetud, kõik muu aardekirjelduses jääb endiselt kehtima.

Sellel aardel pole omanikku, kes järgmisena läheb või lähedal elab, appiii!! :)

Väljakaevamised lähenemas ja aarde kadumine on ohus!

Aarde leidsin juba 10 m pealt. Muuseumitädikesed rääkisid ka lähenevatest kaevamistest. Soovitan aarde asukohta muuta enne kui kopp maasse lüüakse.

Siin olime juba mitmendat korda. Geopeituse mõistes esimest. Kogu muuseumi staff valmistus muuseumiöö üritusteks, nii-et aarde leidmisega probleeme polnud.

 3 

Ajalooürikud koolipõlvepiltide näol väidavad, et ma olen siin linnuses käinud. Ja võta või jäta, kuid mälestusi sellest ei ole. Lootsin küll, et mingi äratundmine tekib kohapeal, aga ei. Väga veider igastahes. Ilmselt on haugil ka parem mälu.
Seega, saan rõõmustada nagu alzheimeri põdejad- iga uudis ja anekdoot on uus ning iga koht uus ja huvitav. Umbes nii:

"Grupp 40-aastaseid sõbrannasid arutasid, kus kohtuda ühise lõunasöögi nimel.

Lõpuks otsustati kohtuda restoranis Ookeanivaade, kuna sealsetel mees-ettekandjatel on kitsad püksid ja kenad tagumikud.

10 aastat hiljem, 50 aastastena, samad sõbrannad arutasid taas, kus kohtuda ühise lõunasöögi nimel.

Lõpuks otsustati kohtuda restoranis Ookeanivaade, kuna seal on väga hea söök ja fantastilised veinid.

10 aastat hiljem, 60 aastastena, samad sõbrannad arutasid taas, kus kohtuda ühise lõunasöögi nimel.

Lõpuks otsustati kohtuda restoranis Ookeanivaade, kuna seal saab süüa rahus ja sealt on võrratu vaade merele.

10 aastat hiljem, 70 aastastena, samad sõbrannad arutasid taas, kus kohtuda ühise lõunasöögi nimel.

Lõpuks otsustati kohtuda restoranis Ookeanivaade, kuna see on ratastoolisõbralik ja seal on lift.

10 aastat hiljem, 80 aastastena, samad sõbrannad arutasid taas, kus kohtuda ühise lõunasöögi nimel.

Lõpuks otsustati kohtuda restoranis Ookeanivaade, kuna nad ei ole seal kunagi käinud.."

Seega, uus koht, uued muljed. Ja pole veel 80 täiski.. Kui rikas on ikka elu.
Et ajalugu mulle fotode näol end meelde tuletaks sai lisaks aarde otsimisele ka kari pilte tehtud. ;)

Aare korras, kuigi lisakott mingi pehme loomakesega tekitas hämmingut. Aitäh peitjaile!

Vist pea igal suvel olne siit läbi põiganud, kuid nüüd siis oli tegu aardejahiga. Naviseade näitas alguses üpris kummalisi sihtmärke, kuid lõpuks jõudsime ikkagi õnnelikult nulli. Ja otse loomulikult tuleb au anda Mentori geosilma teravusele, kes juba mõne sekundiga suutis laeka asupaiga välja raalida- ja otse loomulikult kiusas ta meid veel jupp aega, ise itsitades ni et vähe polnud... Aga nuh- ega me kah papist poisid polnud- pisikesed arvutused ja mõõtetööd- ja käes ta meil oligi.

What a great place to find all the way out here. Beautifully restored and very educational. The cache took a little bit to find but find it we did. TFTC

Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...

Täname õue kutsumast!

Pärast Kirikumäel rästiku kohtumist suutsin mina juba igas õõnsuses usse liikumas näha, nii ka siin. Aga kõik nad kadusid kuhugi olematusesse (minu peas) ja seega saimegi sutsakata logida

Leitud logitud

Kiire leid!

Firma suvepäevade käigus külastasime Vastseliina linnust. Tegin vahepeal kiire logi. Siis tulid mõned töökaaslased kabeliauku uudistama, panin käe taskusse ja leidsin sealt geopeituse juhendi, mille olin aardest kogemata ärandanud. Ootasin, kuni teised ära läksid, siis läksime Marikaga tagasi, et tema ka otsida saaks ja juhend saaks tagastatud. Aitäh toreda aarde eest!

 1 

Võrumaale me aastas korra ikka sattun, kuid tavaliselt kulub sealoleku aeg kohustuslikeks visiitideks suguvõsa arvukate esindajate juurde. Kümnekonna aastaga on vaid paaril korral aardeotsinguks aega saanud, mingi kuri käsi on seejuures seni alati erinevaid takistusi teele veeretanud. Ja üllatus-üllatus: ei olnud seegi kord erand. Mis võiks siis valesti minna?

Mõned näited: õnnestus koju unustada ettevalmistatud paberilehe kuhu võimalik aarete loetelu kirja pandud; selgus et ettevalmistatud gpx fail ei olnud gepsus (või vähemalt ei lugenud see selt midagi välja); lubatud kohatise vihma ajal sain laussaju; igasugu laua-, süle- ja tahvelarvutite puudumisel tuli üritada vihmasajus telefonis mõistatusaarete tähit numbreid paika panna, seejuures ei õnnestunud ka ühtegi paberitükki leida autost (vihmas on nii paberi kui telefoniga opereerimine tugevalt raskendatud); navil oli võrumaa teedest oma nägemus ja nii sai taluhooviga tutvust teha ja pererahvaga suhelda.

Tegelikult käib see jutt peamiselt järgmiste aarete kohta, lihtsalt kirjutamisjärjekorras oli Vastseliina esimene. Linnuses olen käinud mitmel korral (gepeituse eelsel ajal juba). Kena koht, tööpäeva hommikul ja kerges uduvihmas inimtühi, kuigi väraval oli silt et pilet 1€, ei olnud keegi seda kogumas (tagasi tulles otsisin siseruumides ikkagi paar tütarlast üles, kes olid nõus raha vastu võtma). Aarde konteiner paistis suures ulatuses juba eemalt, peidukoha raskusaste alla 1 :). Tänud.

Linnus külatstatud ja maasikad nopitud.Aare leitud ja logitud.Tänud

Lõpuks käidud ka siin, lapsepõlve mängumaadel aaret otsimas. Kottpimedas ja läbimärjana olime ehk tavapärasest pisut vähem entusiastlikud, ent seda lõbusalt sapisemaks muutusid otsijate kommentaarid. Nautisin seda käiku, ehkki aarde leidmisel minust suurt abi polnudki. Tänud peitjale!

Siia jõudsime hilisõhtul, täiesti vettinud kujul päev otsa sadanud vihmast, mis nagu ikka tugevnes ainult siis, kui me autost väljusime. Õnneks on siin ka valges käidud ja kohaga lähemalt tutvust tehtud, seega eriti midagi nägemata ei jäänud. Natuke meile siiski halastati, sest aarde leidsime kiiresti ja Martini jope varjus saime ka logi kirja ilma logiraamatu liigse niisutamiseta.

Igatahes tore aare kohas, mis seda kindlasti väärib ja tore lõpp mõnusale (kuigi parajalt märjale) georetkele!

Kell pool üksteist õhtul, lausvihmas ja kottpimeduses ei pidanud õnneks turistide pärast muretsema - ega isegi ei tahtnud väga autost välja ronida. Õnneks oli meil kamba peale üks lamp, üks müts, poolteist vettpidavat jopet ja kuus läbimärga jalatsit. Selgus, et aarde leidmiseks täpselt paras. Näha ei olnud peaaegu mitte midagi, aga seekord vedas, sest tee oli täitsa tuttav :) Aitäh, see koht väärib kindlasti aaret.

Väga hästi peidetud aare. Seekord naeratas õnn Jaagule. Aga ega minagi kaugel olnud :)

Kuna see jäi peaaegu tee peale siis otsustasime lõpuks ka siit läbi käia. Aardeleid tuli üllatavalt kiirelt, eks sil juba harjunud mõnigaid detaile märkama. Aare täitsa hea tervise juures. Aardest võtsime kaasa herilase, omalt poolt lisasime mikroskeemi. Aitäh peitjatele, kena koht oli taas :)

DXVIII. Päike säras ja eile õhtu sadanud lumi oli praktiliselt sulanud. Pühapäeva hommik ja peale minu oli linnuse varemetes veel lätlaste turismigrupp. Peidik jäi koheselt silma ja sain vaikselt toimetatud. Tegin TB-ga kaasas olnud fotokaga ümbrusest mõned pildid ja jätsin selle aardesse.

Pärast eilset põdrajahti otsustasime teha Annega Võrumaal väikese ringreisi. Pühapäeva hommikul ei olnud linnuses peale meie kedagi. Tänu vihjepiltidele tuli aare kiirelt oma peidikust välja.

Olen seal ennegi käinud aga ei teadnud ju, et aare seal ka on, ilus paik, tänud!

Värske lumi oli peidukoha kavalalt maskeerinud.

Vägev koht. Vägevad vaated. Maaliline org. Jne, jne.

Nii harva kui mina sinna maailma veerekese peale satun, peab ikka vähemalt ühe aardekese ka üles otsima. Läksime siis lastega linnust uurima ja nagu muuseas käisime karbikese juures ka ära. Torni juures oli vahva hoiatussilt tigedate herilaste kohta, üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna! Hiilisime neist üles ronides ettevaatlikult mööda, vahva vaade oli, tasus ronida.

tegime suurema ringreisi ja külastasime ka seda kohta uurisime muuseomis ja pärast ka tornis nägime herilasi ja ilusat puhast külma jõevett palava ilmaga super kosutus

Leidsime lihtsalt. Jalutasime varemetes ringi ja pistsime rinda torni valvavate tigedate herilastega. EVEJ

Müttasime, mis me müttasime seal kivide vahel, aga lõpuks ta siiski näppude vahele jäi!

Linnus ja selle ümbrus muutuvad hoolsa tööga üha kenamaks, praegugi olid pooleli müüride konserveerimise tööd. Kes pole mitu aastat seal käinud, tasub uuesti üle vaadata. Ilusa vaate taastamiseks on tegijatel jätkunud julgust nõlvadelt hulk puid maha raiuda, mida tihtipeale teha ei lubata. Linnuse müüride vahele peidetud aare oli heas korras, EVEJ.

Leitud nullist väga kiiresti. Pärast ronisime treppi mööda üles ja nautisime vaadet. Võimas värk, mis vanasti ikka paljaste kätega ehitati.

Leidsin loogilisest kohast kolme sekundiga. Äkki keegi loeb seda logi välitöödel, siis see aitab teda hirmsasti edasi.

NationalGeographic tutvustab: 234U

Õigemini leidis Lauri ja mina tahtsin palavast august kiiresti minema saada. Aru ma ei saa miks vanasti korralikke betoonelementidest linnuseid ei tehtud, oli vaja ikka kivi kivi haaval neid kokku tassida...

Leitud

 1 

Oi see oli lõbus! Nagu paljudes kohtades kagus, oli ka siin NG raam kasvama pandud. Aga siinne oli alles puha toores. Arutasime poeplikadega, et tea kas küpseb suve poole kollaseks või ei ja kas sügiseks tulevad ikka pruunid mädaplekid peale. No näis. Siis selgus, et aare on sest aastast tasuline. Kaks puumõõkadega poisikest vehkisid väraval ja näitasid sildile - suured 1 eur, pisikesed niisama. Ja siis seisis värava taga Mooritz, kellega valvurpoisid endale pannkooke teenivad - kena lapiline poni. Mamm tahtis kohe Mooritzat patsutama minna, aga Mooritz vana tõbras, niikui köiest lahti lasti, astus Mammul papu jalast ära. Karistuseks pidi Mooritz Mammu natuke aega kukil kandma. Ja paras talle, las teenib poistele pannkooke, mitte ei mökuta niisama ;) Kogu selle Mooritzaga jahmerdamise vahele pidi tuleku põhjus peaaegu meelest minema. Aga käisime vaatasime linnuse ka kenasti üle. Torni küll mesilinnukeste pärast ei roninud, neid ei või ju iial teada - aga nagu poisid pärast rääkisid, linnukesed teevad ju oma tööd hästi, see torn püsib kõige paremini, teised on hoopis kehvemas seisus. Aarde saime ka hetkega kätte, oli teine heas toitumuses ja tubli. Lahe oli, aitäh!

NG raam, alles toores

Mooritz (paremalt teine) teenib pannkooke

Leitud

Logitud:)

Nüüd külastasime linnust uuesti, ilm oli ilus ja avanevad vaated sellevõrra võimsamad. Aaret otsis seekord Kertu üksinda ja leidis selle kiiremini kui sulatõrv linnusemüürilt vallutaja krae vahele oleks jõudnud.

Võtsime piraadikuju, jätsime smiley