Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare sirge selja, puhaste ja kuivade kätega noppimiseks. Koordinaatidel leidus kunagi peitmise ajal infotahvel. See juhatas sind rajale. Nüüd vaata nullis üle põllu ja mine siis kivi suunas. GPS pole vajagi.
Karjamaa keskel kõrgub kaitseala kõige suurem väikeselohuline kultusekivi (kõrgus kuni 3,5 m). Selliseid kive, millele inimene on kulutanud sisse ümmargused lohud, on kaitseala territooriumil 100 ringis. Lohkude tegemise komme oli meil levinud I a.t. e.Kr. ning seotud viljakus- ja sigivusmaagia rituaalidega. Kui üldiselt asetsevad lohud kivi peal, siis sellel kivil on pooled lohud külgedel. Kokku on sellel kivil kuus lohku. Rahvapärimuse kohaselt olevat Kostivere liukivil jõud mis lastetust ravinud: selleks tuli õnnetul naisel palja tagumikuga kivilt alla sõita. Kivi peal on näha ka liulaskmisrenn. Selliseid nn. liukive on Eestis suhteliselt vähe teada.
Vihje: Aaret otsi silmadega, KIVI liulaskmise suunal.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.estonianlocations.com/en/location/el-155
Aarde sildid:
soovitan (10), 2013_aasta_aarde_kandidaat (3), lühem_matk (2), lumega_leitav (2), välimõistatus (1), vaatamisväärsus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC43F1T
Logiteadete statistika:
143 (100,0%)
0
1
7
0
0
0
Kokku: 151
Hea lihtne välimõistatus ja preemiaks veel toeeda teostusega aare. Aitäh!
Nädalavahetusel oli tööstuses üsna vaikne ja rahulik. Kõmpisin sealt siis otse kivini. Kena mürakas ikka siia toodud. Liulaskmise asemel hoopis logisin. Tänud!
Viimati augustis käidud. Vastlapäeval ei tulnud keegi liugu laskma. Kerge kohale jalutamise vaev. Vald on ka infotahvli eelmisel suvel taastanud.
Väga vahva aare! Lumetuisus sumpamine tuli täna boonuseks. Aitäh kohta tutvustamast!
Tulime siia selle mõttega, et jalutame adventure lab-i läbi, aga sisse sõites tuli meelde, et sai millalgi varem selle liukivi kohta loetud ja nüüd nagu paistis teine lausa tee ääres :) pikendasime siis jalutuskäiku ka selle aardeni. Tänud tutvustamast!
Vat selle leiu üle oli mul ikka kohe tõsiselt hea meel, kuna nii mõnigi kord Kostiverest läbi sõites olin pilku teritanud ja korra küsisin lausa tuttava kohaliku käest, et no kus see saadana liukivi siis ometi on. Ei teadnud tema midagi ja ei näinud mina sedagi. Aga täna klappis kõik. Lugesin natuke logisid ja vaatasin pilte ning juba sain google mapsi poisiga ka õigele kohale pilgu peale heita. Koer autosse, autole hääled sisse ja kohe ka natuuras kohta üle vaatama. Vaatamine lõppes logi kirja panemisega ja järsu meeleolu tõusuga. Tänud peitjale väljakutse esitamise eest.
Pool heinamaad oli niidetud, teine pool sumpasin pikas rohus. Georajad viivad ilusti aardeni.
Tulime Kurgla matkarajalt ja võtsime ühe koduteele jääva aarde. Päike hakkas juba loojuma ja jahedus võttis maad. Üllatas, et lagedal karjamaal oli veel nii palju lund ja jääd. seni kui meie ümber kivi tiirutasime, leidis Lauri aarde.
Tänud aarde eest!
Aare on küll puhaste ja kuivade kätega noppimiseks, aga puhaste jalgade pääseda juba keerulisem. Haned on selle põllu seal korralikult ära väetanud ja tuleb otsida kohta, kuhu jalg panna :D Kuna lapsed olemas, siis liugu laskma ei pidanud. Piirdusime nime kirja panekuga.
Aitäh!
Jalutasime, logisime, ronisime. Ei lasknud liugu :D aitäh.
Tänud peitjale! Üritasin eristada neid lohkusid, aga ei saanud hakkama. Läksin kergema vastupanu teed ja kirjutasin lihtsalt oma nime logiraamatusse.
Väike jalutuskäik, värskele lumele põllul olid mitmed käpad ohtralt jälgi jätnud. Jäljerida viis ka kivini ja tegi tiiru ümber selle, aarde asukohta aga ei paljastanud, ilmselgelt neljal käpal seiklejat logiraamat ei huvitanud. Meid küll. Aare korras. Aitäh.
Kui kergliiklusteelt suuna kivi poole võtsime, tabas meid ootamatult tugev tuul ja tuisk, mis viis kiiresti natuke ahastussegi. Just siis, kui hakkasin kahtlema, kas ikka on mõtet sellel asjal, märkasime pimeduses kivi. Aarde teostus oli seda käiku igati väärt. Tänud peitjale!
Siit on ikka mitmeid kordi mööda sõidetud, aga kunagi pole aega olnud peatust teha. Täna sai spetsiaalselt plaani võetud ja väike jalutuskäik tehtud. Tänan.
Läksime kohale ja tegelesime esimese hetke ühe teise käigupealt meenunud aarde tarvis fotosessiooniga. Seejärel pilguheit kaugusse ja läbi heina minekut. Ausõna juba kaks aastat mõtlen, et peaks puugivaktsiini ära tegema, aga pole veel tegudeni jõudnud:D Leid tuli kiirelt. Täname!
Plaanis oli Kurgla rajale minna ja tegime soojenduseks mõned aarded Kostiveres. Kivi tuvastasin kodus ja kohapeal läks kiirelt. Aitäh.
Kuna internet kivi täpset asukohta paljastada ei tahtnud, siis läksime lihtsalt kohale ja panime kivi asukoha paika. Eemalt ei tundunudki üldse suur, kuid kõrval seistes oli ikka paras mürakas. Aare jäi ka kähku silma. Aardest leidsime juba tuttava ränduri, kelle kord olime kaasa võtnud Stroomi metsast ja viinud Väätsa kanti. Kuna praegusel ajal on ka rändurite liikumine riikide vahel raskendatud, siis võtsime ta kaasa, et ta saaks vähemalt Eestis ringi rännata.
Natuke nuputasime, millise kivi juurde sammud seada, aga suuruses ei saanud kahelda, esimene valik osutus õigeks. Aitäh, saime kaks sammu jalutada, ronida ja logida :)
Infotahvlist nullis ei ole suurt midagi järgi. Õnneks kivi on piisavalt suur ja nähtav. Mingit rajakest ei tundunud sinna just viivat. Läksin otsemat teed. Lõpu pool õnnestus jalad tuntavalt märjaks ka saada. Pluss tagasitulemisel viimastel meetritel ka eriti sopaseks. Hea, et ma mõnda logi kohapeal lugesin, sest muidu oleks liiga palju samme teinud. Peidukas oli vahva, on minulgi õnnestunud sellist varem kohata. Tänud!
Parajalt pimedas, enne sündmust asusime teele ja leidsime lubatud objektid. Tänud peitjale.
Viimane aare enne geoüritust.Väljas oli juba pime aga kivi me tuvastastasime ja suundusime selle suunas.Kohapeal saime kiirelt nimed kirja.Tagasi autosse ja üritusele.Enne veel vahetasime porised jalanõud puhtamate vastu ja filmimaraton võis alata.Aitäh!
No ma ei olnud absoluutselt mingiks põlluaardeks valmistunud. Tulin ju ikkagi kinno, kus on viks ja viisakas olemine. Lõppes aga nii, nagu tavaliselt, geopäeva lõpuks olid tossud pesus.
Auto jäi tee äärde, jalutasime rahulikult üle põllu ja saime veidi heina. Nimed kirja ja tagasi. Tänud aarde eest.
Peale mõnusat geoüritust tulime Jutsiga väiksele geotuurile. Auto parkisime kuhugi pimedusse ja panime mingis suunas jooksu. Ühel hetkel avastan, et jooksime täies vales suunas. Muutsime käigupealt suunda ja olimegi varsti kohal. Viimane lõik oli veitsa heinane. Kohapeal seisis aare stoilise rahuga. Ega seal muud olnud, kui logi kirja ja tagasi marss. Tagasi tulles ei suutnud me kuidagi ära tuvastada auto asukohta. Alles siis märkasime, kui olime jõudnud välja suurele teele. Suured tänud peremeheleaarde eest.
Auto jäi kuhugile "infotahvli juurde" ja mööda viljapõldu sammusin kohale. Logi kirja ja tagasi auto juurde, kus sain slängis öelduna põhimõtteliselt "südari" saama pidin. Nimelt olen harjunud, et Renault käed vaba võtmekaaart paneb auto ise lukku (kui on kuskil kotis) kui autost eemale lähen. Aga Nissan lahendus ei tee seda - jätkuvalt vanakool vajutust on vaja teha. Seega umbes 20 minutit seisis Kostiveres tee ääres umbes 34 000€ maksev auto kõigile vabalt edasi sõitmiseks :( Õnneks siiski sain ise temaga edasi sõita järgmise aarde juurde.
Pidi see ikka titeisu olema, mis sinna otsa ja peale liule ajas. Ma ei saanud oma madalaid jalakesi alumisele äärelegi mitte. Taburet kaasa ja tagumikku kulutama, kui viljakust vaja. Aga tops tuli kenasti kätte. Ja kesk viljapõldu astuda polnud ka viga.
Leitud. Tulles lasime juba liu-isu täis. Päris suur kivi. Tundub olevat. Pime siin.
Veidi sumpamist ja varsti tuli ka leid :) Pole niisama siia kunagi jalutama sattunud ja ilmselt ei satu ka enam kunagi :) Aga suured tänud näitamast seda kohta (Y)
Nullis kaevasin lume alt kaardi jupi välja ning sain suuna paika. Suusaga liikumine on pisut kergem lihtsalt sumpamisest, kuid need kaasaegsed suusad on ikka väljaspool suusarada üsna uppuvad tegelased. Täitsa korralik kamakas see Liukivi. Igaks juhuks isegi katsuma ei hakanud teist :D Aare kenasti korras aga pliiatsi olemasolu ei kontrollinud, kuna täiesti automaatselt käib see varukataskust oma pastaka võtmine juba. Täname.
Polnud midagi hooldada. Oli kuiv. Samas korra peaks vist ikka veel tulema, sest pliiatsi olemasolu meenutama hakates tagasiteel see mitte kuidagi ei meenunud. Väga bro lähenemine oli täna. Vesine tee kandis!
Väike tipa tapa läbi lume kivini ja tagasi läks lennates.Tänan
See aarde otsimine läks ikka korralikult lappama. Esmalt proovisin aaret otsida wazega, tundus et äpp teab kuhu viia, aga jah viis ikkagi valesse kohta. No proovisin siis netiavarustest mingit infi saada, ega palju targemaks ei saanud kui et pean ikka nullile lähemale minema. Otsisin erinevatelt kaartidelt aga tulutult. Nullis vahtisin üht kivi, aga see tundus ikkagi liiga pisike ja ei hakanud põllule ronima. Tegin külalegi väikse tiiru peale ja küsisin kohalikelt. Üllatusin kui mitte teadva vastuse sain. Sain siis tahvli kohta vihje ja läksin selle juurde mis varem meelde oli jäänud, siis hakkas ka õige asi lõpuks silma. Jalg muutus kohe kergemaks, lausa nii kergeks et püsis lirtsuval pinnasel isegi kuivana. Proovisin seda liu jälge leida aga no ei hakka silma. loogiliselt võttes sain siiski suuna kätte ja kuna sarnasse lahendiga olen varemgi kokku puutunud siis edasi läks juba lihtsalt. Aega kulus aga asja sai. Kõik korras, tänud.
Alguses ei saanud aru, mis infot see tühi tahvel peab andma, aga siis logisid lugedes ja ringi vaadates sain aru kuhu minna. Kohapeal läks kiiresti. Lahe teostus, aitäh peitjale :)
Valus oli pärast kõrvekate tõttu. Tänan.
Pärast vanaema külastust ja jäätise söömist otsustasin oma tänased neli last ka viia kivi vaatama. Meelitasin nad ära sellega, et sealt sai liugu lasta. Raja alguses (muide rajatahvel on katki) vaatasime ringi ja mõtlesime, et mis teed pidi minna. Kas minna põlvini heinas või kellegi põllumaalt? Igatahes kivini jõudsime, mõni küll kõrvekatest valutavana. Lapsed said ka kivi otsa ronida. Mina hoidsin kivist kaugemale, kuigi sain täna nelja lapse emana hakkama, siis No thank you. Seega ei hakanud riskima kivi maagiaga ja hoidsin kaugele eemale. Kuid plikad said oma ronimised tehtud. Tänan peitjat.
Kuna kivi oli kaugelt paista ja ühtegi ametlikku lähenemisteed silma ei jäänud, siis tegin mööda põlluserva väikese jalutuskäigu. Tänud juhatamast.
Aardele lähenesime mööda mitte just kõige lihtsamat maastikku, tagasi saime tunduvalt lihtsamalt. Kivi oli vägev. Liugu laskma me ei hakanud. Tänud!
Milleks minna otse, kui saab ka ringiga. Seejuures kõhuli kukkudes. Aga kivikene sai leitud. Aare samuti. Infotahvel ei torganud vaid silma. Aardest sai eemaldatud komm, mis sinna kuidagi ei sobinud.
Selle aarde algpunkti nähes kratsisin kukalt, sest mina mäletasin seda kivi hoopis teises kohas olevat. Vurasin aga ikka rattaga nulli ja kratsisin seal ka natuke kukalt, sest jaanipäevaks kõrgeks kasvav rohi ei ahvatlenud kohe üldse rattaga sinna sisse sukelduma. Proovisin siis ikka teiselt poolt puidutööstuse tagant ja oli veidi lihtsam küll. Kohapeal jälle uskumatu geopimedus. Olin küll enne kirjelduse läbi lugenud, aga tuul oli selle vist rattasõidu ajal peast minema puhunud. Vihjet polnud üldse vaadanud. Tegin mitu tiiru ümber kivi ja oleksin juba äärepealt selle otsa ka roninud, kui lõpuks taipasin aarde välja võtta ja logida. Päris kaval peidukas. Aitäh peitjatele!
Kui kivini jõudsime, nägin, et ka lühem tee tuli sinnani. Aga ei ole hullu. Vihma tõttu olid tossud juba märjad ja enam hullemaks minna ei saaks. Kas tuleb ka varsti ilus kuiv suvi või peaks geovarustusse hankima kummikud? Margot tõmbas kiirelt aarde välja ja logis ära. Tänud peitjale.
Kiire leid, sobiv koht jäi juba kaugelt silma liuteed otsimata. Viljakusrituaal jääb teiseks korraks - kuna vihm ei ahvatlenud ahtrit paljaks kiskuma, käis kivi otsas ainult geopõnn :)
Alustasime retke infotahvli juurest. Infotahvel on hetkel sandis seisus, ehk tehakse kunagi jälle informatiivseks. Üllatus oli, et lagedal väljal kulgev teerada oli paksu lumega kaetud. Pärnumaal on põllud juba mustad ja lund on vaid varjulistes metsaservades.Varsti on lootus golfiväljakule saada. No-jah, siin on ju Põhja-Eesti. Liukivi ise on võimas ja aardeleid tuli peale kivi uudistamist ka peagi. Tänud näitamast.
Läbi lume kohale sumpamine tegi naha täitsa soojaks. Sandrile oli juba eemalt selge kus aare on. Täname!
Kivi leidmine võttis natukene aega ,kui avastasime ennast paneelmajade vahelt siis võtsime appi interneti. Kohapeal läks kõik õlitatult ja Piret sai ka liugu lasta :) Aitäh peitjale
Tänud teatamast. Oli tõesti märg. Hetkel on aardes ajutine logileht ja originaal kuivab kodus. Aare on siiski leitav.
Kodutöö oli mul korralikult tehtud ja koht väärib aaret. Meeles oli küll kummiku jutt aga mina oma väiksete saabastega pääsesin täiesti kuivalt. Seda ei saa öelda küll logiraamatu kohta, see oli läbimärg! No ütleme kuidagimoodi sain logi kirja.
Aga aardepeidukas äge, aru sain kohe, superidee, tänan!
Algul imetlesime aia tagant vale kivi, kuni taipasime, et mõõdud on vähe valed ja sellelt kivilt küll erilist liugu ei saa. Pika jalgsimatka järel õige kivi juures läks juba lihtsamalt.
Käisime kontrollimas oma lapsukest. Tõesti ainult rada kasutada on võimatu ja mujal käia parem. Aare ok aga alguses on rüüstatud.
Kuna ma olin hommikul geomaratoni planeerides ettenägelik, siis viskasin kummarid kohe hea tundega autosse kaasa. Nii kui silm aaret seletas, viskasin kontsasaapad oma ülisheffide kummarite vastu ümber ja asusime teele. No tegelikult poleks neid kummijalanõusid tänase ilusa ilmaga vaja olnudki, aga millal veel siis linnapreili kummikuid kanda saab. Leitud, logitud ja sama teed tagasi, ise sajatades takjaid pükste küljest lahti rapsides. Aga aardel oli ülilahe teostus.
Lugedes eelnevaid logisid, siis tundub, et sattusime aardejahile õigel aastaajal. Polnud küll punast vaipa maas, aga vähemalt kõrge hein oli meie tulekuks teepealt ära koristatud. Tammusime õige kivini ja aare paistis kaugelt juba silma. Äge teostus.
EV, J: piilupardi
Jalutuskäik kivini oli päris keeruline, mingisugune rada oli küll ees aga see oli rohkem aimatav. Rohi oli kõrge ja nii ma siis seal uut rada sisse tallusin. Kohapeal oli kohe selge kuhu vaatama peab ;) Aitäh, tore teostus!
Väike jalutuskäik ja kiire leid. Pakkusin Länsule ka, et lasku kivi otsast liugu, aga ta kinnitas, et pole selle asjaga probleemi :)
Olime koduteel kuni mina äkki STOP! karjusin. Midagi jäi nagu silma ja nii oligi- ka pime kana leiab vahel tera. Leid oli lihtne. Madis sattus kivist vaimustusse ja üritas mind keelitada ja meelitada, aga jube külm ilm oli, jäi seekord ära. Aitäh huvitava kivi tutvustamise ja toreda aarde eest!
Liikusime tagasi (õigemini küll edasi päevaplaaniga), kui Liis järsku ütles, et oota, Liukivi on ju seal! Pidur põhja (enne muidugi pilk tahavaatepeeglisse) ning tagurdasime sobivasse kohta. Kohapeal vaatasin, et mis liugu seal nii väga lasta annab, aga ju siis annab. Hoolimata minu meelitamisest, ei soostunud Liis palja tagumikuga sealt alla laskma. Ehk teinekord ;) Aitäh peitjale!
Oh neid õnnetuid naisi, kes sealt palja tagumiku peal alla lasksid... Igatahes eeskujulik peidukoht ja aare on ka parimas korras. Aitäh.
Muide käesoleva aasta 9. augustil saabuvad kivi väisama kohalikud vipid Karoliina ja Mai-Liis, planeeritud kuupäev on logiraamatusse juba maha märgitud. Paar lehekülge jäeti eestpoolt viisakalt tühjaks, et varasemad külastajad saaksid kronoloogiliselt õiges järjekorras sissekandeid teha.
Hea, et seal kivi kõrval see pinnasehunnik oli ja ma seda alguses Liukiviks pidasin, uskumatu kuju, ilma prillideta on mul kaugelevaatamisega ikka hästi… :D.
Veidi niiske maapind kivi juures ei takistanud meid, kuid palja peega mööda kivi alla laskma siiski ei hakanud.
Kui kivi suuna paika saime, siis tuli leid hetkega. Õnneks olid kummikud jalas, muidu oleks keerulisem olnud. Aitäh peitjale.
Eelmisest aardest tuttava koha korduvkülastus. Tänase kevadilmaga oli kohe mõnus jalutuskäik. Tänud peitjale.
Taavi ja Sten said mõlemad oma jalad väga märjaks astutud siin, kes autoteelt infotahvlini kõndides, kes kivile lähemale jõudes tempot tõstes. Mul polnud häda midagi, kummikud ruulivad! Samal ajal kui mina logisin, turnis ülejäänud seltskond kivil. Arutati, kas meestele mõjub kivi vastupidise efektiga kui rahvapärimuse kohaselt naistele. Aitäh! EVEJ
See kivi on mulle tuttav ühe varasema mõistatuse lõpppunktina. Aeglane nagu ma olen kogusin lähteandmed ja läksin koju kaarti joonistama. Kui ma kunagi aastate pärast lõppu läksin ei leidnud midagi. Selgus et vahepeal oli aare arhiveeritud. Aga kivi nägin ära. Täna läks ruttu, tuulega võidu joostes sinna ja tagasi. Otse üle kopli, huvitav, kellele seda rohtunud teerada seal hoitakse.
Vastab tõele - GPSi pole otsimiseks vaja. Isegi seda pole vaja teada, et selline aare on üldse peidetud - ei teadnud sellest aardest varem midagi, kui kohale jõudes (nõia)filmi tegema hakates ühe tuttava geopeituri iseloomulik detail Liukivi juures silma hakkas. Uurisime - ja oligi Aare.
Logisime, ei jätnud midagi, võtsime mõned videoklipid.
Jaanipäevaks niidetud sai rohi... seda kõrguvat heina enam ei ole, seega jalutuskäik üsna muretu ja mõnus rohus sahistamine. Kivi paistab juba eemalt, rada sisse tallutud, seega lihtne minek. Ei teagi nüüd, kas rada on tallutud geopeiturite poolt või külastavad seda kivi rohkem ikka käima peale saada soovivad noorikud. Annat ma igal juhul liugu laskma minna ei lubanud... mine sa neid vanarahva asju tea... :)
Aardega kõik kõige paremas korras. Tänud!
Aarde leidsime ilma luigu laskmata! Uhke peidik! Teekonnal aardeni ulatus rohi mõnes kohas rinnuni. Tänud!
Väike jalutuskäik mööda rada infotahvli juurest kivini ja kohapeal kiire leid. Ettevaatust - rajal rohu sees mitmes kohas okastraat! Aitäh aarde eest!
Auto jäi teeotsa, okastraadist ja junnidest takistusrada sai ületatud ja topsik sai peidukast hellalt eemaldatud. Peale logimist ringi vaadates tuli tõdeda, et jah, silmadega saab otsida ja leida küll :P Aare korras, EVEJ.
Ehmatasin põllult lendu terve parve hanesid. EVEJ Tänud peitjale
Sattusin kivi juurde koos [mihkelp] tiimiga. Poisid panid ees minema ja meie kohalejõudmise hetkeks käis logimistöö täie auruga. EVEJ. Tänud peitjale
Laps saadeti pagendusse vanavanemate juurde, proua läks kirbukale ja mina? Õues on 0 kraadi ning otsin keset põldu kuiva maapinda, et jõuda ühe suure kivi juurde. Veidrad hobid ikka
Tänud peitjale
Peale vastlapäeva üritust põikasime Kostiverest läbi. Vinge peidik!
Käisime vist vahetult enne otsijaid, sest nende logi olemasolu raamatus ei mäleta
Mõnus jalutuskäik pärast jõulusöömaaega. Kuna lund ei olnud, siis liugu laskma ei hakanud.
CDXXXIX. Väike jalutuskäik kivini,tiir ümber selle ja aare peidukast välja. Kõik parimas korras, tänud.
Kivi olin käinud varemgi katsumas. Millegipärast ei olnud oma mällu salvestanud kivi nime ja nii oli kogu loos veidi ootamatu leiu maiku. Tänud ilusa aarde eest.
Tore jalutuskäik. Kivi ümber tegin ringi, et lohke otsida ja siis asusin kohe aardeasja kallale. Mulle meeldis.
Tööülesannete täitmise järel tuli vaba aeg kenasti ära kasutada. Seadsin siis sammud Liukivi poole. Väike jalutuskäik mõnekordse vandumisega mingites traatides, suure kivi patsutamine ja pilgu õiges suunas pööramine. Leitud, logitud.
Kivi oli kõigile atraktiivne ja huvitav. Aaret kohe ei leidnud ja hakkasime kurat teab kui kaugelt otsima. Lõpuks lugesime logisi ja saime oma pimedusest aru ka. Tegelikult oli selle aade naelaks tore avatud maastik, tavapäraselt liigub mängija ju varjatud alal. Tänud.
Kiire leid! Liugu laskma ei hakanud, sest piisav arv lapsi on juba olemas. :)
Leitud. Aarde juurest kivi pealt leidsime 6 surnud hiirt. Ettevaatust okastraadiga mis on rohu sees, võib kergelt püksid ära lõhkuda.
Otsustasime Virumaale aardetuurile minna ja see oli esimene aare, mis teel ette jäi.
Kivi oli jube kaugel. Miskipärast oli meeles, et see oli teele lähemal. Lonkisime kohale ja ega seal palju võimalusi polnud, kus aare võiks peituda. Tagasiteel vaatlesime ka vana aarde asukohta, mida märgistas must kilekott.
Kui eelmine kord sai lähenetud lautade vahelt, siis nüüd mööda juhatatud rada. Aare OK! Tänud!
No kus see teepeenar oli. Seal oli kohe sild ju. Meie auto mahtus kuidagi ära, nii et teisi ei seganud ja siis oli kand ja varvas. Ma igaks juhuks üles ei roninud, aga Siimul paistis selle liulaskmisega suur kiire olevat. Ronis teine kui orav üles, istus maha ja teatas siis, et pilt on vale puha, isegi üsna libedate spordipükstega jääb kivi peale kinni. Mis seal siis veel rahvariideseelikutes teha. Noh, ma siis võtsin aardeotsimise ette ja see õnnestus kenasti. Aitäh, see aare on käesoleva sajandi aare, eelmine oli vana kool või lasteaed. Evej... Pärast leidsime paar aaret hiljem hoopis libedama kivi. Augu suurkivile eelneva kivi küljes on korralik liurada. Isegi tolmuselt kuival suveõhtul oli seal libe.
Suure teepealt väike mahasõit ja kohal. Aare ise tõesti lihtne ja ilma gepsuta võetav. Ainult auto parkimisega infotahvli juurde on raskusi. Nu ei mahu suur masin sinna teepeenrale ära.
Seekord ei hakka ma publiku tungival soovil heietama vanadest aegadest, kuidas sajakonna meetri kaugusel aaret varjavast kivist oli omal ajal piirkonna populaarsem veiste ja sigade tapapunkt, kuhu ka siinkirjutaja nii mitmedki lapilised loomad viinud on. Ei räägi ka sellest, kuidas see viimine talvel hangedega ja suvel palavaga välja nägi või mis neist loomadest edasi sai, enne seda, kui nad nii mõnelegi taldrikule jõudsid. Täna ma räägin ainult sellest, et aare sai leitud peaaegu esimesest kohast, kuhu pilk sattus ja oli teine ilusti igas mõttes korras. Ja sellest räägin ka, et infotahvlil olev pilt kivist ei ole üldse sellest kivist, mis aarde kõrval, vähemalt meie küll sarnasust ei kujus ega suuruses ei märganud.
Vanast ajas tutav koht, leidmise ja logimisega kaua ei läinud. Tervitused naaber asula geopeituritele. Tänud! EVEJ
Liulaskmine jäi järgmiseks korraks aga aarde leidsin juba sel korral :)
Ei tulnud liulaskmisest miski, kivi oli päikesest tulikuum, pükse ka ei julgenud jalast ära võtta, liug oleks lõppenud ka nõgestes, kiviotsa ka ei osanud ronida ja lõpuks mõistsin et mehed ei pidanudki seda liugu laska. tuli siis silmad maas tagasi autoteele jalutada
Tee viis lähedalt mööda ja kerge kõrvalepõige sai tehtud. Suured tänud peitjatele.
Millegipärast oli mul tunne, et siin ma olen varemgi käinud. Ei suutnud aga ühtegi aaret tuvastada, mis arhiveeritud oleks siin, ju ma siis unes käisin siin :D Mõnus aare aga jalad said märjas rohus küll taas märjaks aga selg jäi sirgeks ja käed puhtaks, nagu peitja lubanud oli :) Suur tänu tubli töö eest!
Silmapiiril paistis mitmeid kive. Valisime selle kõige uhkema ja suundusime teele. Liugu laskma ei hakanud. Tegime ühe tiiru ümber kivi ja siis suundusime aaret logima
Kuidagi kogemata sai satutud ennast unustanud geopeituriga väga lähedastele georadadele. Kivi meid ühendas, nagu aastaid tagasi vana aaret otsides. Oli kohe mida meenutada.
Korralik teostus. Hinne: 5
Selgus, et samas sektoris otsivad aardeid ka Kaja ja Bruno ja sai siis liitutud. Neli pead ja kaheksa jalga viisid kiiresti leiuni. EVEJ
Tuttav jurakas ja ilus puhas peidukas, meile meeldis. Aga seda kivilt alla liuglemist ei tahaks tegelt ka püksid jalas proovida. Aitähh!
Mina polnud siia varem sattunud, vana aare jäigi otsimata. Väga lahe teostus, braavo! Ja jätkugu Kostiveres ikka seda lasteõnne :)
Kuidagi märkamatu oli see koht teeääres. Oleksin autoga peaaegu mööda kihutanud. Päris kiire leid see polnud, aga liiga palju ka aega ei kulunud. Põrnitsesin mõned minutid kivi ja järsku sain nägijaks.
Ah siin seda geojärelkasvu tehaksegi ;) Siuh ja jälle tuleb, väikesed geopeiturid muidugi. Täname, tore aare!
Üle hulga aja sai taaskord aardeleidmisega tegeleda. Panime auto infitahvli juurde seisma ja hakkasime astuma. Natukese aja pärast küsis Rita, et aga kuhu siis minema peaks üldse ? Ma ei osanud muud kui kala näoga vaadata. Seepeale näitas ta et siin lähemal on kah mingisugune ürgammu kuskilt vulkaanist väljunud nublak. Vaatsin siis mõlemat ja arvasin, et selle lähema otsast ligu lastes peab ikka eriline optimist olema. Trampisime suurema juurde. Minul oli see juba teine kord. Aga seekord on konteiner kordades paremini paigaldet. Aitäh.
Kivi oli tuttav ühe varasema aardeleiu tõttu, seekord oli see sobiva liikumisvahendiga drive-in aare. EVEJ.
Vahetult enne Kõrsikute kontserti Kostiveres sai ka see leitud. Üldiselt ma olen selline, kes otsib põhiliselt tavalisi aardeid ja jätab mõistatused hilisemaks. See siin aga oli nii lihtne, et võtsin ikka käsile. Jalgrattaga sai isegi nulli sõita. Hämmastav! Aarde peidik oli lahe! Tänud aarde eest!
Algul püüdsime läheneda sealt sildi juurest, aga kuna vihma ikka veel sadas ja rohi oli kõrge ja märg, siis otsisime uue lähenemistee. Flora mängis tee peal mingi täpilise linnupojaga, niikaua oli lõbus kuni lind eest ära jooksis aga siis ta enam ei viitsinud ja solvunud koer jättis ta sinnapaika. Õnneks ta meil mingi murdja pole. Suur konteiner on muidugi lahe. Suur tänu kivi näitamast!
Selle aarde juures niipalju valikuid radade näol ei olnud ja ka nimetatud objekt paistis ju kaugelt juba, niiet läks lihtsalt. Hea peidukas ja teostus, tore :-) Aardesse jätsin GC.
Ma olen nii kaua oodanud, et keegi ka minu tagahoovi aarde paneks... Ja nii tore on olla Haapsalus, minna Geopeituse lehele ning avastada, et just nii on juhtunud :) Läksin siis vaatasin kah üle selle asja. Kõige pealt suutsin ma infotahvli juures oma ratta kummi katki teha. Mina ei tea, mis naelu peitja sinna puistanud on :) Tellisin kodust kiirteenusega varukummi ning sain jätkata. Kusjuures ma olen mõelnud ka ise sinna aaret peita, sest ma sõidan sealt rattaga suvel vähemalt kaks korda nädalas mööda. Aare ise oli muidugi super, tegi kohe tuju heaks :) Kivi otsa püüdsin ka ronida, aga ei õnnestunud, tühja kah. Aroom oli omal kohal. Aitäh!
Kuna seal kivi juures käidud ennemgi, siis kaugelt oli näha mis keiss. Väga äge, tänks :) Teel aardeni panin külje maha korralikult ja nüüd jalal natuke vähem nahka. Ei ole väga suur kaotus.
Selle aarde otsimine oli üsna lõbus. Kui küsid kohalikelt, kuspool Liukivi on, siis enamasti näidatakse näpuga igaüks ise suunda. Liukivi ise puhkab oma täies ilus. Pole seal ei turistide ega peiturite jalajälgi. Moodne inimene on laisk ja ei roni enam kivi otsa. Selle asemel nühib oma paljast tagumikku vastu kivi.
Täna kuulsime, et kui Liukivi pealt "eriti tõhusal viisil" alla lasta, siis pidada liulaskja hüper-super viljakaks saama. Tegime nagu kästud. :)
Vaatame, kas sünnib palju lapsi, palju loomingut või hoopis muud :). Tänud! Väga meeldis!
Aardeid leitud Eestis 624, maailmas 755.
Värskeltavaldatud aarde juurde oli teerada kenasti sisse tallatud. Arvata võib et viimasel ajal on kivi näinud enda juures rohkem huvilisi kui üsna pika varasema ajaga kokku. Peab küll virisema et see rada mis seal kahe aia vahele on jäetud on kõike muud kui turistisõbralik – okastraat, mingid raudorad, vööni hein. Nii ei olegi imeks panna et teerada oli hoopis kõrvalolevale niidetud heinamaale tekkinud. Kas see ka aardepeitjate poolt nii mõeldud oli ja kuidas see maavaldajale meeldib... Kena teostus, tänud, aare korras, EVEJ.
Liugu laskma ei hakanud, tundus et sel juhul ei peaks kivi ja sellega kokkupuutesse sattuva kehaosa vahele jääv riietus vastu :)
Auto jätsime teeäärde. Airi pidas paremaks jääda koeraga autosse, meie Andrega liikusime kivi poole. Teepeal nägime ka ühte rohusees ukerdavat linnukest, kelle osas pidasime vajalikuks võimaluse korral abi osutada siis, kui kivi juurest tagasi naaseme. Kohapeal üllatas meid mõnus aarde teostus. Tagasiteel enam lindu tabada ei õnnestunud, ju ukerdas kusagile minema. Tänud vahva aarde eest!
Geokogemuse kohaselt olevat Costa del Were peokivil jõud, mis pidutuju puudumist ravinud: selleks tuli saamatul mehepojal kivi manu püksid rebadele lasta. Siis võis hea ilma korral isegi Reba(de)la kaitseala näha. Kivi peal on siiani näha õnnetute hingede (nii kutsutakse siinmail geopeiturite tagumente) minnalaskmismeeleolu. Selliseid nn. liukive on meite maal suhteliselt vähe alles. Eks iga mehepoeg tahab sellist omale kodu vedada. Noh, et ei peaks kaugel püksid rebadel käima.
Võetud sai miski rändur, siiani on pihus. Tänan peitjaid väga hea töö eest! Soovitan ja utsitan otsima.
Auto teeserva ja infotahvlit lugema. Edasi valis igaüks oma suuna :P. Minu suund tundus õigem olevat ja varsti kulges ka Alex samas suunas :D, minu jaoks küll liiga kiiresti. Vaid üks murdosasekund jäi puudu, et ma oleks ka saanud tsirkust ja leiba täie raha eest. Järgmine kord pean kiirem olema :D. Kivi otsa ronima ei hakanud ja aardesse jätsin ühe Ahvenamaalt toodud TB. Tänud!
Auto kenasti nulli ligidusse, tahvlilt jutt läbi loetud ja nii ma mingist karjaväravast läbi pugesin ja sööstsin kivi poole.Olin juba poolel teel kui kuulsin sealjatagant auuuuu...Kiire pilk üleõla ja kannapööre...kihutasin nimelt vale kivi suunas!Oh kurja küll, ei saanudki esimesena otsida ja kaaslane oli juba kaugel ees.Löntsisin siis pea õlgade vahel üle heinamaa ja õige kivi tagant piiludes tabasin kaaslase teolt.Üritas teine küll laegast uuesti ära peita, et ka mina otsida saaks aga jäi sekundi võrra hiljaks :)Kribasime siis nimed kirja, tegime tiiru ümber kivi ja tatsasime auto juurde tagasi.Hea, et heinamaa oli niidetud kuna karjatänavas valitsev maastik ei tundunud 1,5 moodi.Tänud aardepeitjale!
Nagu ma Conraduse küla logitates juba mainisin, siis oleksin ma siin vahele jäänud allpoolloginutele. Nad olid logiraamatusse märkinud kellaajaks 12:30, mina siis oma kella pealt vaatasin välja 12:52.
Aga tore koht ja mulle meeldis seal käia. Aitähh!
Üks mõnusam koht maasikate saamiseks on Saha kabeli lähedal. Ja kui seal juba olla, asi siis Liukivi juures ära käia. Siinkohal tervitused Rebala kaitsealale või kesiganes seda rada hooldama peaks: ratastoolis vanaema tassimine kivini - kivi on ju lastesaamatust raviva toimega :) - on tehtud nii raskeks kui vähegi annab. Kõrval niidetud heinamaa, teisel pool kah-käidav põlluserv, aga lubatud rada kivini on paksus niitmata biomassis kahe okastraadi vahel. Kivi juures tuli hehee ikka päris kohe, kõik massinad olime maha jätnud ja ega neid tarvis ei lähe ka. Liisi kivi peale ka ei kippund - vara veel - ja teistel polnud asja. Nii et tegime veel paar korda hehee, logisime ja tulime tulema. Üks hästi tehtud asi, aitäh!
Istusin mina pärast Geojaanilt tagasijõudmist arvuti taha maha uudiseid lugema ja näed, uus aare kodukandis. Väsimus oli küll kontides, kuid uudishimu ajas siiski välja. Liukivi juures olen käinud ennegi, ühe teise aarde pärast. Väike lootus oli esmaleidu saada, kuid need, kes Geojaanil ei käi, on õiged geopeiturid, ei longi asjatult ringi ja otsivad aardeid :)
Aarde teostus on väga korralik, soovitan kõigile algajaile, nii peabki aaret peitma.
Kell 18:50 olin teine leidja. Tänud aarde eest!
Meie esimene FTF ....juhuu. Suurest rõõmust tantsisime natuke ka kivipeal, aga päris sihtotstarbeliselt me seda ei kasutanud.