Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Jõgevamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Peipsi-äärsed ilusad kohad tunduvad geopeituritele kuidagi väga avastamata. Näiteks kevadiselt kaunis Peipsi kallas Mustvees, mis on kohale meelitanud küll kõik ümbruskonna inimesed, kellel on kodus õng, aga geopeituril siin seni midagi õngitseda ei olnud.
Mustvee lähiümbruses on minuteada kaks kohta mis pakuvad sooja sööki -- paradoksaalselt on nende nimed "Kuldkalake 1" ja "Kuldkalake 2". No selle peale pole ka aarde nime vaja pikalt mõelda.
Meie esimene aare - lihtne ja konkreetne.
[täiendatud] Tänud speedy'le taastamast!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
muguoht (4), ujumiskoht (3), lumega_leitav (2), lastesõbralik (2), lastekäruga_ligipääsetav (1), ilus_vaade (1), gpsita_leitav (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4BDJP
Logiteadete statistika:
224 (90,7%)
23
8
5
5
0
0
Kokku: 265
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2024.
See kuldkalake jäi meil küll kinni püüdmata - otsisime, mis me otsisime. Võibolla geopimedus, aga võibolla on kuldkalake kuskil kellegi teise soove täitma läinud ...
Otsimist alustasin ikka päris suure kaarega, mis sellest et esmapilgul käis peast läbi, et võiks kohe "õigesse" kohta vaadata. Õnneks objekte seal liiga palju just ei olnud nii et auring kaua aega ei võtnud.
Kaks aastat tagasi jäi leidmata. Teeme sel aastal taas karavaniga Peipsi ääres tuuri. Seekord peres üks laps juures, seega nelja lapsega otsimine ikka tulemusrikkam kui kolmega - aare leitud :)
Leitud. Teisel katsel. Aasta tagasi ei leidnud.
See sai kiirelt leitud, kahtlusalune objekt jäi kiirelt silma. Kohapeal selgus veel, et lähedal avanes võimalus imetleda Kalevipoega ja siili. Aitäh aarde eest!
Sombune ilm tuli leidmisele kasuks. Kohalik kohvik oli minu üllatuseks avatud (laupäeval ja pühapäeval). Sööjad kiitsid kohapraadi taevani. Pannkoogid olid ka head. Tänan!
Kiire lõige rajalt kõrvale, logi ja jalutuskäik saab jätkuda :)
Peipsi kohvikutepäeval käies sai kiire logimine ka tehtud. Mõnus koht ilusa ilmaga.
Kenasti leitav, kalamehi ei häirinud, neil oli oma auto pukseerimisega tegemist.
Leitud!
Kui siin viimati luuramas käisin, siis oli kaks häda - 1) vihmas kiikuv mugu 2) nullist otsimine
Seekord on siin vaikus, kohisev järv ja sügisene päike :)
Tänud!
Peipsi toidutänava esimese peatuse esimene aare. Aitäh!
Üks E-väline aare ka tänasesse päeva. Üllatavalt kaua mängis kalake meiega peitust aga lõpuks jäi seegi tops Küllile näppu, aitäh.
Täpselt nii nagu kirjeldus lubas, lihtne ja konkreetne. Ja puu oli ka mõnus pehme, tänud aarde eest!
Siin kuidagi ei pidanudki kaua otsima ja esimesest vaadatud kohast juba sai aarde kätte. Tänud!
Päev oli just alanud ja palju rahvast veel ei olnud. Leidsime kiirelt.
Null näitas jah väheke teise kohta, aga leitud sai. Aitäh!
Kui kohale jõudsime, siis paistis, et siin on olnud mingi suurem üritus, aedu ja lava koristati kokku. Õnneks nüüd oli rahulikum. Väike tutvus muuliga ja siis logima. Tänud!
Keset laata ja muid tegevusi oli tiba keeruline märkamatuks jääda, aga õnneks oli leid lihtne. Aitäh!
Läbisõidul noppisime aarde. Mustvee on üllatavalt ilus koht, aitäh!
Kuni meie Mariiga Peipsi vees jalgupidi sulistasime otsis Elvis aarde ülesse. Tänud!
Margus oli alles ninapidi telefonis, kui ma juba nimesid logiraamatusse kandsin. Kuldkalakest keha kinnitamiseks ei kasutanud. Aitäh!
Kuigi järgisime vihjeid (et nullist 5m lõunasse jms) ja kuigi öeldi, et on lihtne, siis meie poolt jäi leidmata. Vihma ladistas ja kaks laps andsid kohe alla, ühe vapraga tuulasime tulutult pool tundi.
Ei tasu seda nulli ikka uskuda. Null näitas ühele poole, aga aare hoopis teisel pool. Klassikaline teostus, mis muud. Täname Peipsi äärde kutsumast!
Peipsi äärde jõudnud, tegime ka siin väiksema jalasirutuspausi ning selliste pausidega kaasneb alati ka aare. Pühapäevasest päevast hoolimata oli liikvel üsna vähe mugusid ning meie mitte nii salajane otsing ei paistnud kedagi huvitavat. Geokogemus, mis ütleb, et nulli ei tasu alati usaldada, oli seekord abiks. Aitäh peitmast!
Üllatavalt vilgas elu käib siin sellisel aastaajal ja kenal laupäevasel päeval. Toimingud sai siiski hetke passides ära tehtud. Peidukas tõesti aimatav ja lihtne. Aare korras. Aitäh.
Siin on väga järjekindel depressivne mugu aaret valvamas hetkel. Ilm on kole - vihm, pime, külm ja tatine ... aga see vist pubekast mugu kiigelt eemale ei heiduta :/
Ma liigun siis ise edasi ... järgmine kord vast veab rohkem.
Meie tänase päeva viimane leid. Kui kohe algul seda ei leidnud, siis sai paari logi sirvitud ja tuvastatud, et asub nullist ikka veidi eemal. Siis kui läksimegi sinna eemale, jäi see PET-pudel kohe silma. Õnnetul kombel sain muidugi selle kinnitustraadiga sõrme otsa veidi katki, aga eks tegijal juhtub nii mõndagi. Täname aarde eest!
Leidsime! Ja oligi 5 meetrit eemal lõunas ???? Aitäh siia juhatamast - lapsel oli vahva ????
Õnneks hakkas kuum rannapäev õhtusse jõudma ja mugusid hullult palju pargis polnud. Algul vaatasime natuke valesid kohtasid ja suuremaid tiire tehes aare ka leitud sai. TBin-i logist oli kindlasti leidmisel abi.
Meie jaoks esimene kord Mustvees viibida ja mulle siin väga meeldis - ilus koht. Uudistasime veidi rannas ja muulil ringi ja tegime pilte aga topsi ei leidnud. Nüüd Maa-ameti kaardilt vaadates kobasime arvatavasti vales kohas kuna GP ja GC koordinaadid on erinevad!
Pidime ootama, et posu teismelis-mugusid oma hängi lõpetaks enne, kui saime tegudele asuda. Esimese hooga otsisime veidike valest põõsast, aga kui mu vanemad, kes varem geopeitusest kuulnudki polnud, seltsi tulid, oli aare paari minutiga käes.
Mööda peipsiäärset matka hüpatud läbi Mustveest kust ostetud pirukad nosimiseks ja logitud aare, et ikka asi ametlik oleks. Aitäh peitjale. Jalutuskäik muulil oli mõnus ja sellel kuulsal pingil ka istutud. :)
Aarde lähedal asuv parkla oli otsast otsani autosid täis. Aru me ei saanud, kuhu nad kõik läinud olid või millega tegelesid, sest ringiliikumas nägime inimesi siiski päris hõredalt. EV, J: konteiner. Tänud!
Lisasime konteineri. Kuid aarde suurus on nüüd suuremat sorti mikro.
Tahtsin logi kuupäevaks saada 10.07.2020, kuid samal ajal oli aare ümbritsetud aiaga, massiliselt inimestest ja mingid tegelased karjusid laval. Toimusid Mustvee linnapäevad. Egas midagi, tulime siis järgmisel päeval tagasi, ning aare käes nagu niuhti :) Tänud aarde eest!
Ilma konteinerita oli see aare tõesti! Meil ka polnud midagi abiks kaasas.
Leidsime aarde ja läksime järve äärde päevitama. Kas nii peabki olema, et kilekott vaid?
Tegemist oli Taavi esimese aardega. Hea aare tutvustamiseks. Aitäh!
Koordinaat oli mõnusalt täpne, loetud sekundit ja saigi järgmises ilusas kohas nimed kirja.
Tänane esimene aardepeatus. Otsisime ja leidsime logiraamatu, mängujuhendi ja topsi tükid maast. Logiraamatu ja mängujuhendi panime minigrippi ja paigutatud sai maast kõrgemale. Vajab uut topsi ja koha kontrolli. Aitäh peitmast!
Ma olin siin juba paar suve tagasi käinud. Kuid sellel hetkel toimusid siin Mustvee linnapäevad ja olin isegi selle külastaja. Nii ma siis tegin tookord siia õhtu jooksul Anne Veski, Terminaatori ja teiste esinemiste vahel oma 4 otsimiskatsetust. Tookord see mul leidmata jäigi ja täna sain uue võimaluse. Ega seekordki hakkas olukord hapuks minema kuigi viimases hädas aarde koordinaatidest kaugemalt leidsime. Ka konteiner oli vehkat teinud ja logiraamat on lihtsalt kilekotis. Vähemalt üks koht kus oli megatuulisest ilmast kasu ja saime rahus toimetada.
Tänud.
Vot seda meil ei õnnestunudki leida. Esimene mtteleid selle geotuuri jooksul.
Leitud. Taevas ja järv oli nii ühte värvi, et ei saand aru kus lõppeb järv ja kus algab taevas.
Aeg oli nina kodu poole keerata ja Peipsi äärast jäi see aare viimaseks. Tänud peitjale.
Leanne tahtis kohalikku kohvikusse tulla ja samal ajal kui sööki ootasime ütlesin et käin korraks ära. Oli piisavalt rahulik et asjad märkamatult ära ajada ning veel ennem toidu saabumist lauda tagasi jõuda. Tänud peitjale
Parklas oli palju autosid ja nii mitmedki välismaalaste omad. Kõik paistsid puhkavat ja nautisid ilma. Kuna logima hakates leidsin täiesti täis logiraamatu ning mõned tühjad olid kaasas, siis vahetasin selle välja.
Eeldasin, et Mustvee on selline vaikne linnakene. Tegelikult võib homme eeldada, et linnas ei ole võimalik ei astuda ega istuda. Jutumärkides. Tulemas on suurem laat, kus juba täna osalised võtsid oma positsioone sisse. Üllatas kui palju Läti numbrimärkidega autosid. Kas tõesti tasub tulla Peipsi aarde kauplema.
Aardes ka - kiire leid. Täis kirjutatud logiraamat tuli kaasa ja asemele jäi üks paber. Seega hea meelega edastaks vana logiraamatu peitjale ja loodan, et tal on aega uut panna.
Logiraamatus ei olnud enam ühtegi vaba pinda :( Jätsin tühja paberilipiku sest ühtegi sobivas suuruses uut logiraamatut ei ole kaasas.
Algul viis telefoni GPS veidi valesse kohta. Vaatasin siis ümberringi ja peagi oli logi kirjas. Tänan.
Ekspeditsioon 16 aastat kadunud aaret otsima. Ekspeditsioon oli edukas aga vajas vahepeal varude täiendust. Seega vaatamata ohtudele võtsime suuna Tortugale... ei, Mustveele ikka. Ah, üks piraadikants kõik. Hea, et eluga tulema saime. Pärast kohvikus kalakõhutäit jalutasime muulil ja pargis. Mugudega sai peitust mängitud ja logi kirja pandud.
Ilusa suvise ja sooja laupäevaõhtu puhul oli rand rahvast täis, seega ei hakanud isegi mitte üritama, aga ilmselt objekti siiski suutsin tuvastada.
Henriko saatsin natukeseks ajaks mänguväljakule ja ise logisin samal ajal aarde. Aitäh.
Tõesti lihtne ja konkreetne. Aarde juures kohvikust saime ka kõhud täis. Tänud!
Käes juba sügisõhtu ja mugud rannast tuppa läinud. Kasutades veel koera abivahendina läks aarde leidmine ja logimine kiirelt.
Ja laps magas ikka veel, milline idüll. Kasutasin võimalust ja tegin autoga tiiru Mustvee peal. Kui ilus linnake! Peab millalgi tulema neid kirikuid tudeerima ja suvel ujuma. Leid tuli kiirest, õnneks sügise alguse vihmasabin oli inimesed eemale peletanud.
Veidi tuli parkivate ja mängivate masside eest peituda, et tops tagasi panna.
Ootasime kuni mugud nullist lahkusid ja siis saime ka logi kirja. Tänan.
Leitud, logitud. Totsik endas pliiatsit ei sisaldanud, nii et pidin paar korda edasi-tagasi jooksma. Tänud peitjale!
Jälle väike peatus, veidi luuret dimensioonide teemal ja siin üks kiire leid. Mustvee on jälle üks neist kohtadest, kust läbi on veeretud palju, aga nüüd jälle natukene rohkem nähtud. Aitäh.
Eelmine kord Mustveesse sattudes oli siin kõva pralle, aiad ümber. Täna saime rahulikult aardeni jalutada ja nimed kirja panna. Uudistasime ka randa, aga ujuma läksime siiski mujale. Täname.
Kui mina sõpradega platsile jõudsin, oli kogu piirkond kahtlaselt taraga ümber piiratud. Meil aga õnnestus täiesti kogemata mööda legaalset teedpidi väljakule saada. Kuna platsi oli veel suht tühi, siis suundusin esimese hooga koos nendega, kes kohe õlle telgi juurde ei tormanud, aaret otsima. Kuidagi ei tahtnud nagu miskit loogiliselt kokku sobituda ja aare püsis peidus. Peagi tuli ärev telefonikone ja pidime otsimised katkestama. Tuli välja et me olime siiski illegaalselt Mustvee linnaäpevadele tunginud ja õllenautijad oldi juba käepaelte puudumise tõttu kassasse veetud. Kui nägime seda meeletut järjekorda mis kohe avamist ootasid, pidasime selle vältimiseks endid üles anda ja piletitd hankima. Just selle ürituse pärast me siia ju olime tulnudki. Anne Veski, Getter Jaani ja Terminaator ootasid kaasaelajaid. Kui olin Anne saatel ühe suitsulatika alla kugistanud, tekkis uuesti soov aare leitud saada. Kuna aga koht tundus kahtlane, lunisin varemleidjalt vihjet. Nüüd oli siht üsna selge kuhu oma energiat suunata. Aga tee mis tahad, leidu ei tulnud. Isegi pärast seda kui ka Getter oli ära kuulatud. Kokku tegin sinna nurka õhtu jooksul neli visiiti. Võibolla tekkis isegi mõnel kõrvalseisjal kahtlus, et tulin oma varem sisse smuugeldatud kesvamärjukest otsima, kuigi püüdsin võimalikult vargsi tegutseda. Kahtlustan et päris õige koht oli siiski okupeeritud la leida polnud lootustki. Kui juba seal sai oldud, siis sai tutvutud lisaks peoplatsile veel nii ranna kui sadamaga, Seega aarde eesmärk sai ise hästi täidetud. Kahju ainult, et pärast selliseid suuri pingutusi leid siiski vormistamata jäi.
Oh oleme ausad jalad oli täiesti villis sellest kahe päevasest marssimisest. Ikkagi nelikümmend kilomeetrit sai maha vantsitud. Võtsin jõu kokku ja vedasi enne bussile minekud ennast ka siia aarde juurde. Kuna rahvast palju ei olnud siis lasti mul segamatult tegutseda ja leid tuli kiiresti. Peale logimist võtsin ette kohaliku kalapoe ja siis bussi peale. Tänud aarde eest ja kohalikke kalamehi kala eest.
Ei teagi, kui palju kordi on see aare jäänud kättesaamatuks, aga lõpuks leituks sain ta logitud. Aitäh peitjale ja taastajale.
Arvestades seda, et aarde peitmisest on möödunud 5 aastat, oli lootust, et ehk on nende originaalsete asutuste nimede väljamõtlejate poolt juba loodud ka "Kuldkalake 3", aga paraku ei kohanud neist ühtegi. Aitäh aarde eest!
Peab tõdema, et eelarvamus Peipsi ilust vastab tõele. Mustvee, kui Peipsi pealinn, on samuti selle nime vääriline. Kuldkalakese aare oli ilusti alles ja ootas, et me oma nime sinna kirja kribaksime. Aitäh!
Tegime teekonnal põhjast lõunasse Mustvees jalasirutuse pausi ja imetlesime karget järvevaadet, kui meenus kuldkalake. Kuna meil polnud omal kirjutusvahendit, leidsime abi laeva juures askeldavatelt piirivalvuritelt. Aitäh
Teekonnal põhja tegime jalasirutuspausi Mustvees ning tegelesime kohalike aarete välitöödega. Siin pidime mitu korda käima kassi-hiire-mängu mängimas, kuna kohalikud (ilmselt mingid ametnikud) mõõtsid nulli lähedal kalavõrke. Õnneks tabasime hetke, mil nad olid eemal ja saime nimed kirja. Täname.
Vihmasajus sai rahulikult aaret logida, mugusid polnud silmapiiril.
Tuleb välja, et see on minu neljasajas aardeleid. Juhhei ja tänud!
Oi, külm ja tuuline seal oli. Näpud jäätusid ja nina tilkus. Aarde leidu läksime kõrvalolevasse kohvikusse pannkookide ja jäätisega tähistana, sest et oi, kui imeilus rannailm jäätise jaoks ju :D
Ja jõudsimegi Mustveesse läbi valge talvise hommiku. See oligi meie sihtmärgiks seekord seatud. Aarde juures tekkis üks mõte - Tulge Mustveesse talvel - siis ei sega teid mitte mingid mugud. Kogu rand oli meie päralt, päris rannamõnusid ei nautinud, aga aaret oli nii väga meeldiv otsida ja logida. Aitäh!
Vihmasegune sügishämarus Peipsi kaldal. Ja ikkagi pidime natuke viivitama kuni kohalik mugumutike oma kahemõttelise peniga vasakule siirdus. Leid tuli ainuvõimalikust kohast, kuigi mitte kohe esimesel otsimisminutil. Vist suisa esimene kord elus Mustveesse sattuda... Mustvette... Mustevehhe... Sel oktoobriõhtul oli nii must, et vett isegi õieti ei näinud, lihtsalt teadsime ja kuulsime, et seal ta on. Loll-Ivan teisel pool lompi võib arvata, mis ta tahab, meie kuldkalakesed juba naljalt õnge ei lähe!
Korraks Mustvee kanti tulles jõudsin ainukesena selle kalakese leida.Huvitaval kombel sellel hetkel kui mina sinna sattusin, siis juhtus vist muguguvaba aeg olema.Logitud sai ilma probleemideta. Eks ülejäänud aarded jäävad teiseks korraks. Aitäh.
Rahvast jagus, kuid õnneks ohutusse kaugusse. Aare tuli kiirelt. Aitäh võimaluse eest Peipsi õhku hingata!
Pühapäevasel päeval oli rahvast järve ääres üsna palju. See aga ei takistanud logimast.
Enne kontsertit Kasepääl sain nime kirja pandud selle aarde logiraamatus. Ilm oli väga ilus ja sain nautida veel kaunist vaadet. Aitäh peitjatele.
Nautisime vaateid ja päikest, möödaminnes piidlesime ka võimalikke peidukaid. Edukalt.
Ilm oli veidi uduvihmane, mis meile sobis. Mugusid liikus üksikuid ja meie saime aarde peidukoha juures rahulikult toimetada. Peagi oli meil topsik käes ja logitud ka. Täname!
Suviselt kaunis Peipsi kallas ja linnapäevad oli Mustveesse meelitanud ka kõik ümbruskonna ja kaugemadki inimesed, kel kodus õnge ei ole ja õngeomanikud olid ka need ilmselt nurka seisma jätnud, piduriided selga pannud ja linna patseerima tulnud. Nii suure hulga mugude hulgude seas tegutsedes ei tundu kellegi tegevus kahtlane. Pirukas-jäätis näpus vasemale-paremale, alla-üles tuiutades tundud tavaline laadaline:) Nii see kalake siin õnge otsa jäigi.
Aitäh kodumaakonda aardega rikastamast!
Linn oli rahvast paksult täis. Ümber eeldatava peiduka oli end sisse seadnud üldse mitte Kuldkalakese nimeline välikohvik. No ei näinud, mingit võimalust täna logida. Ky läks ja küsis, et kuna nad sealt lahkuda kavatsevad. Vastus oli, et oi ärge muretsege, ei lähe me siit täna kuskile- õhtul ju kontsert ka. Nunuh. Aga ikka väga tahaks selle aarde ka kirja saada, muidu jääb siia üksinda nukrutsema. (Ega me tegelikult polnud veel teisi ka lõplikult leidnud :)) Egas midagi: üks valvas, teise käsi käis- supsti!-peidikus, kiire logimine ja tagasi.
Mustveest läbisõidul olles otsustasime mõne aarde ka üles leida. Alguses küll kohutas see inimhulk, mis aarde lähedal tegutses, aga õnneks lühikese vaatluse tulemusel selgus, et nad on valdavalt seljaga meie poole ja saime ilusti märkamatult konteineri peidukast kätte.
Ühel ilusal kevadisel nädalavahetusel sai Mustvee kirikutega tutvutud ja ka dimensioonidevaheline rändamine õnnestus kõige kiuste edukalt. Nii jäigi meil seljataha puhas linn, kuniks agarad taastajad sinna taas kollase täpi tekitasid. Ja tänu neile, sest mulle see koht meeldib ja tulen rõõmuga tagasi. Seekord õnnetus näha päästeõppust vms, kus pooled punases kostüümis tegelased kaldal ja pooled vees midagi toimetamas. Kuidagi sulnis ja tüüne rahu oli ka sel tuulisel laupäevahommikul linnakesele laskunud. Kirikust mööda sõites nägime taas mustakuuemeest oma jüngreid koduteele saatmas. Aarde leidsime kohast, kus dimensioonide rännaku ajal kirvega vehkimas käinud olime. Kavala paiga see kuldkalake endale leidnud. Aitäht peitjatele ja taastajatele!
Tuli plaan ühte tähtpäeva, millel lisand hõbe, väikese tuulutamisega tähistada ja Mustvee oli selleks samahea koht kui iga teine. Alustuseks väike linnupete Rannakohvikus. Seal oli huvitav seik see, et olid tulnud 30 saksa turisti ja läksid minema koos peldiku võtmega. Õnneks olid taibanud ukse lahti jätta. Ei saa neid turiste ikka usaldada. See aare oli meil esimene ohver ja leitud suht valutult. Ilm läks ka ilusaks. Äsja uuendatud aare oli kohe uue ja värske moega. Tänud peitjale ja ka uuendajale.
Lily hambaarsti külastuseni oli pool tundi aega ja otsustasime selle geopeitusega sisustada. Kiire kõnd parklasse, Lily muidugi mänguväljakule ja meie loeme keset parklat logisid, kui astub juurde üks ilmselgelt julgustusmärjukest tarbinud korralik vanakooli mees, käes tärkav kastani oksake. Küsib, et vabandage, et mis lill see on. Saanud vastuse, kinkis mulle õige vastuse eest sinise krüsanteemi ja astus rahulikult edasi Mina jäin suu ammuli järgi vaatama ja Toomas noppis aarde. Aitäh peitjale!
Kaks ahvatlevat peidukat on seal, ühes oli ka aare :) Tänud taastajale, aitäh peitjale!
Näperdasime ettevaatlikult lagunevat kivimüürikest tulutult, kuni taipasime vanu logisid lugeda. Leid tuli siis kiirelt. Aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Kuldkalake taastatud, aitäh, speedy!
Tudu järve ääres sain Paavolt info, et nad on just taastanud selle aarde. Seega põikasin siia veel sisse enne söögivarude hankimist ja aasta esimese väliööbimiskoha otsimist. Kordinaat tahtis vägisi vale objekti juurde suunata, kuid midagi näppima ei hakanud. Leitd.
Üks asi viib teiseni. Kui oled kord mingit aaret hooldanud, teed seda teine kordki. Kohalikus hotellis Ankur sai aare lihtsa vaevaga valmis meisterdatud, geocacheland.com PET-pudel, logiraamat ja pliiats olid Geojaanist juba komplekteeritud. Ilusa päikselise ilmaga viisime selle samasse, kus kolm aastat olnud. Loodetavasti püsib kauem veel.
Koordinaat on nii G kui MA kaartidel piisavalt täpne, müüris pole juba aastaid vaja tuuselda. Meeldivaid leide ja Peipsi võlude nautimist kõigile!
Pikalt ei otsinud, aga ka meie ei leidnud midagi, mis aarde moodi paistaks.
Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis ei olnud meil mingit plaani seda aaret püüdma tulla. Juhtus lihtsalt see, et kui meid Sakast välja logiti, oli meie ainuke plaan midagi teha, aga mis see midagi on, seda me ei teadnud. Mul tuli mõte, et tahaks suitsu kala süüa ja nii me siis hakkasime lõuna poole sõitma. Alati kui suvel siin kandis ringi liigud on kõik teeääred kala putkasid täis. Tee ääred olid ka nüüd putkasid täis, aga kõik olid kalast tühjad. Küsisime lausa nõu politsei- ja piirivalve ametnikelt ja saimegi ainukese soovituse Mustveesse sõita. Kui me kohale jõudsime oli meie pettumus suur, pood oli 30 minutit tagasi kinni pandud. Oma rõõmuks avastasime, et müüa oli veel sees. Natuke kauplemist ja kala oligi püütud. Nüüd tulime siis seda aarde kõrvale sööma, aga aarde otsimine läks sama edukalt nagu eelnevatel logijatel. Meie laud oli lookas nagu presidendi vastuvõtul (kala, leib, kala, leib....)
Otsisime mis me otsisime, aga isegi kõned varemleidnutele ei aidanud.
Ei tea, kas kolmas kord on kohtuseadus... Ragistasin, mis ma ragistasin, konksu otsa see kalake ei jäänud...
Sõit Paunvere väljanäitusele tekitas lõpuks vajaliku motivatsiooni ka sellesse kanti jäävate aarete otsimiseks. Kunagi sai siin käidud, siis ei olnud aaret, olid aga mugud, Suures plaanis oli seekord olukord vastupidine. Sobiv vaikne hetk saabus kiirelt, leid peaaegu sama kiirelt. Tänud!
Ilus päikesepaisteline päev ja palju rahvast. Teesklesime tõsist huvi looduse vastu. Need avalikud kohad on tõsine piin rahvarohkel ajal, õnneks olime mitmekesi ja saime natuke tähelepanu hajutada. Kamba peale leidsime õige koha üles. Tänud peitjale, linnupesa oli alles, linde polnud enam ammu. See- eest oli parklas paar dressides bemmivenda ja nendega üks väga kirju ja särtsakates roosades toonides neiu. Suvisel päeval, kui enamus plätudega randa läksid, olid tema 10+ cm erkroosad kontsakingad tõeline vaatamisväärsus.
Olin rannal hommikul, kui päike oli juba tõusnud aga inimesi veel rannas polnud. Oli vaid hommikusi geolooge suurte kolme liitriste pilsneritega, kes päikesetõusu nautisid. Nautisin ka päeva algust aga ei sobitunud kuidagi nendega.
Kui olin mõnda aega müüri silitanud, otsustasin veidi vanasid logisid uurida. Sellest oli abi. Pojad on suureks kasvanud ja pesa oli tühi. Või polnud lihtsalt kedagi kodus:) Tänu peitjatele! Aare oli korras.
Õhk oli paks mingitest lendavatest olenditest (ei olnud inglid, olid väiksemad). Tänu nendele olid mugud kusagil mujal ja aare sai kärmelt leitud.
Imeliselt kaunis õhtupoolik Peipsi veerel :)
Suured tänud küllakutse eest!
Tõeliselt kaunis õhtupoolik Mustvees. Aardega saime peale väikest ponnistust hakkama, siis vigurdasime veidi kollase akna juures ja tegime neid Pisa torni pilte. Ja lõpetuseks saime täisnaudingu jõesuudme külastamisest. Kaladega tegelesime veidi linnast väljaspool. Oli saadaval värskelt suitsutatud rääbis, eks selle maitsega sai siis meenutatud puhkuseid nõuka ajal, mil käidi järvel kaluritega kaupa tegemas ikka nii ,et viinad sulle rääbised meile. Oh kauneid mälestusi. Tänud siia kutsumast
Mugud ei andnud asu, kuid lõpuks sai logi ikkagi kirja. Kerge ja kiire leid. Aare heas seisus.
Teekonnaks selle aardeni valisime Raja tänavküla, mis oli juba omaette elamus. Leitud, tänud peitjaile!
Ilmselt võiks kirjeldusse vihjeks lisada, et kivimüüri pole vaja puutuda. Seda on seal päris palju ümber laotud ja null näitab jah täitsa sinna lähedale. Mind aitas tublisti edasi vihje "linnupesa lähedus". Tänud aarde eest. Oleks tahtnud seda kohta veel rohkem nautida, aga just sellel hetkel algas mõnus vihmasadu.
Leitud kenasti. Otsimisega olla väga ettevaatlik, kuna aarde peidukohas tegutseb täis elujõus linnupesa. Linnupojad vupsasid välja, aitasin nad tagasi pessa.
Kunagi olin käinud otsimas, siis vaatasin GPS-i ja ei leidnud. Ka nüüd vahtisin algul GPS-i ja ei leidnud. Müüri ei maksa näppida, seal aaret pole ja ega selle silumine talle head kah ei tee, mõned kivid juba väljas. Samas on aare veidi laiemalt ringi vaadates üsna lihtsasti leitav, tänud!
Kuna juba Mustvees oldud, käisime ka aarde juurest läbi ning leitud selle ka saime :)
04/19/2015 Kuldkalake Visit Log Kodutee kangete lihastega võhandu pealt läks meil siitkaudu. Aare oli heas korras.
Hakkas juba pimenema ja pimedus pole jus minu kõige parem sõber. Nii et siin olid teised osavamad.
Seda aaret otsides ei olnud ma just kõige teravam pliiats.
Heh, ristike kaardil siin, aga aare seal. Tänud peitjale.
Kunagi suvel jäi mugude rohkuse tõttu leidmata, sellel korral oline mõnevõrra edukamad.
Meie otsisime algselt küll natuke vales (loe: vanas) kohas, kuna GC lehe koordinaat ei ole uuendatud ja seega pisut ebatäpne. Samas kui otsimispiirkonda laiendada, õnnestus ta ka nõndamoodi üles leida.
Aitäh!
Esmalt käisime kohalikus poes varusid täiendamas ja siis oli aeg vana võlaga tegeleda. Kuigi oli reede õhtu ja mugusid oli linnas siin-seal hängimas, oli aarde ümbrus vaikne, kui mõni üksik jalutaja välja arvata. Nulli näitas järjekindlalt ühte kohta, aga kui sealt midagi ei leidnud, taipas Rudolf veidi otsinguala laiendada ja oligi aare käes. Aitäh!
Olime sellest paigast mitmeid kordi varem mööda sõitnud, kuid alati oli olnud läheduses palju mugusid. Tänane päev oli aga nii sombune sügisilm, et saime otsida, leida ja logida suures rahus. Aitäh aarde eest!
Kuna rannailma enam ei olnud ning enamus teid barrikadeeriud, siis oli hea võimalus segamatult tegutseda! Tore aare! Tänud!
Koordinaat täpne ja konteiner jäi kohe silma.
See oli ühtlasi ka meie viimane tänase päeva aare. Suundusime Kuldkalakese II söögikohta kalapraadi einestama. Kusjuures Kuldkalakese I söögikohta me asukokohast, kus GPS meid juhatas, ei leidnud. Kõhtud täis, läksime asjakohaselt Aarde villasse järgmist päeva ootama.
Tänan aarde eest!
Grupp kohalikke noormehi mängis platsi peal nii pühendunult korvpalli, et meie tegutsemine jäi neil küll märkamata. Tänud aarde eest!
Aare näitas end ruttu.Kiire värskendus järves(mis ei värskendanud mitte)ja edasi itta.Tänud!
Me jääme parem nende 5,0 aarete juurde vist. Pagan ei saa ma aru küll, kahe päeva jooksul juba teine selline. Rahvast oli küll ka palju, kuid ei oleks ju tohtinud nii raske ometi olla? Kohapeal on seal küll ka kõvasti kivisõda peetud, äkki hoopis ... Ootan, kas leitakse. Satun ehk Peipsi äärde veel sel suvel.
Aare sai tuvastatud kiiresti, aga mguvaba hetke tabamine võttis päris pikalt aega. EVEJ
Aare leitud päikesepaistelisel päeval. Mida me ei leidnud, olid kuldkalakesed. Number ühe neist leidsime üles alles ülejärgmisel päeval. See-eest saime elamuse piraadiurkas. :D Tänud juhatamast, saime turistikaid teha!
Jälle teel suvilasse. Seekord kohapeal laata ei olnud, hoopis parvedena surusääski ja mõned rannalised.
Enne aarde otsimist käisime kala püüdmas, saime ka mõned kuldsed kalakesed. Peale ujumist ja igisuguste putukate mahapesemist asusime aarde otsingule. Sattusime kokku ühe seltskonnaga, kus oli soome daam, inglise neiu ja kari mitmekeelseid lapsi, kes kõik midagi otsisid. Otsisid põhiliselt lapsed, täiskasvanud istusid ja vennastusid. Aarde leidis meie noormees. Nii suures seltskonnas ja laste sagimises saime teistele märkamatult kordamööda logida. Meil oli ka väike kuldkalake olemas, mis kahjuks aardekonteinerisse ei mahtunud, panime aardesse klaaskuuli. Aitäh aarde eest ja tänud siia kutsumast!
Pidime ikka väga paadunud taimeteadlased olema, sest mugusid tuli aina juurde :D
Pärast kahte mitteleidu ja paarist aardest möödasõitu tuli ka esimene õnnestunud leid. Kuldkalake omal kohal!
Leidsin üles ja siis sõin rannas meloni ära. Boikoreerides nii kuldkalake ühte kui kuldkalake kahte. Hea peatus oli.
Jõgeval "laadisime 40 purki rohelist värvi" autosse plaaniga sõita Ida-Virumaad värvima. Möödaminnes logisime selle aarde. Aitäh ;)
Pärast seltsimees Kirovi külastamist asusime kuldkala püüdma kui juba nii lähedal olime. GPS üritas küll eksitada ja veidi tal see õnnestuski, aga lõpuks leidsime sobiva parkimiskoha ja jalutasime aarde juurde. Alguses otsisime valest kohast, aga järsku oli Marisel aare pihus. Kaubavahetust aarde iseloomu tõttu ei harrastanud. Aitäh peitjatele.
Meie olime siin imelisel pärastlõunal. :D Mil lapsed olid oma vanemad väevõimuga vee äärde vedanud. Õnneks asusid kõik mõnusalt kaugel ja olid iseendaga hõivatud, et meie kamp sobitus suurepäraselt ümber peidukoha ja isegi kärbes ei piilunud, mida üks poiss seal teha võis. ;) Logisime ja siis algas arutelu, kas Kuldkalake võiks pakkuda ka kohvi? Või äkki jäätist? Või lausa mõlemat... Arutelu käigus aga millegipärast vedasid jalad meid hoopis kollase akna juurde... Üks vaade viis teiseni ja lõpuks leidsin ma kolmanda, mis mind lausa lummas. Nii hiilisingi samm-sammult lähemale ja lootsin kogu südamest, et mõni pilt ka välja tuleks. Nii kena lendlehist puud ma polegi varem kohanud, kui seal, Mustvees...
Ja kohvi ja muud saime hoopis Elistveres lõpuks. Mustvees istusime autosse ja unustasime lihtlabaselt ära, et pidime kohvitama minema. :D
Aitäh aarde eest!
Õhtuse ranna olid hõivanud noormugud. Osad võrdlesid, kellel on pikem bemm, teised kasutasid mänguväljaku võimalusi loovalt ära. Mõtlesime, et küll satub siia veel.
Mõnus jalutuskäik justkui- mererannal :) Logisime aarde, nautisime kena vaadet, kuivanud puu rannal oli saanud kajakate meelispaigaks.... Kift koht :)
rannafestivalile minnes sai tehtud väike peatus koos aardeleiuga ilus on siin :)
Polnudki väga rahvarohke – ju siis kehv ilm ja Avinurme tünnilaat hoidsid inimesed siit eemal. EVEJ.
Oleks kiire leid olnud, aga GC-lehel ilmselt ikka veel vana koordinaat, kuigi ka uus jääb põhimõtteliselt vea piiridesse. Tänud!
Katse kaks. Aare on palju lihtsamalt leitav, kui see oma kodus on. Aitäh!
Lapsed tormasid mänguväljakule, vanemad aga võssa oma tegusid tegema. Nii see aare logitud saigi. Pärast mängisid lapsevanemad ka mänguplatsil.
Minu esimene :) Mõnus paduvihm oli, aga sealt ta vastu vaatas.
Avastasin alles täna, et ka Mustvees on üks aardeke peidus, käisime teepeal sealt läbi ja logi kirja. Lahe pakend! :)
Ümbruses oli tohutult rahvast - õnneks olid kõik päevitamisega ametis ja ei seganud.
Noored mängisid lähedal kossu, kuid imbusin aarde kõrvale istuma ning õnneks jäi meie vahele põõsas. Logi kirja ning mere äärde vaadet nautima. Tänan peitjat ja taastjat!
tänud speedy'le taastamast! aare nihkus mõned meetrid lääne poole.
Soe suvi ja Peipsi hooaeg lähenemas. Soovides paljudele mängijatele heategu teha ja ka peitjale abikätt ulatada, taastasin peitjaga kooskõlastatult selle kaunis kohas oleva aarde. Ka kaasasolijad kuulutasid aarde pärast peitmist igati kõlblikuks.
Aardes on nüüd ka kirjutusvahend - selle osa saab peitja kirjeldusest eemaldada. Vähemalt on nüüd teistelgi põhjust taas siia tulla. Isegi tulen meeleldi tagasi. Tere tulemast!
Suhtlesin peitjaga eelnevalt ja pakkusin abi aarde taastamisel, sest kavatsesin siit täna Vinni kaudu Tartusse sõites mööduda. Sander oli nõus ja lubas juba 9 kuud kättesaamatu olnud aarde taastada, vajadusel ka mujale, et aare kauem püsiks. Meenutasin juba enne sinnasõitu, et kohapeal märkasin enda arvates paremat peidikut. Kohapeal selgus, et see on suurepärane valik, kui vastav aare meisterdada. Õnneks oli erinevaid konteinereid ja vahendeid piisavalt, et teha sinna kenasti varjatud aare.
Aare on taastatud PET-pudelisse e. algsest pisut väiksemana koos mängujuhendi, logiraamatu ja pliiatsiga. Asub esialgsest asukohast 6-7 meetrit lääne pool, koordinaatidel N 58° 50.885' E 26° 56.944' (muutusid vaid idapikkuse komakohad: 56.950 -> 56.944). Loodan, et püsib ja rõõmustab mängijaid nüüdsest pikalt ja palju. Rand on ju väga tore ja siia tasub mängijaid kindlasti kutsuda. Nautigem! (-:
Vedas, aare oli äsja taastatud ja ka mugud läksid just kõik laiali. Uus koht on ilmselgelt püsivam kui vana. Aarde võiks nüüd taas kättesaadavaks muuta!
igapäevaselt sealkandis ei liigu aga katsun läbi sõita ja taastada nii pea kui võimalik
Et tee viis lõunasse suvepäevadele, siis möödaminnes oli plaanis ka mõned aarded üles otsida, neist Kuldkalake jäi esimesena teele. Aga sellega läks nihu. Vaatamata tööpäeva hommikule istusid lähedasel pingil kaks vene keelt kõnelevat mugu, kaasas viin, pooleteistliitrine gin ja sama suur õlu. Üldiselt – sõbralikud, tüütud ja väga jutukad seltsimehed olid. Kõigepealt pakuti ka mulle rüübata, kui ma keeldusin, siis tutvustati kohalikke olusid, tunti huvi kust ja kuhu minemas, pajatati sugulastest, tuttavatest. Kui kõrvale püstitatud National Geographicu kollasest aknast pilti tegin asuti kohe demonstreerima kuidas selle sees õieti poseerida tuleb (sakslased ja kõik teised olevat neid seal juba pildistanud :)). Lõppes see katse küll mõningase ebaõnnestumisega :D, kuna nii pikalt kui minul kulus aega kaamera tõstmiseks ei suutnud modell vertikaalasendis püsida.
No lõpuks sain õnneks tulema, saadeti autoni ja suruti kätt.... aga aardeotsingust nüüd küll midagi välja ei tulnud.
PS. järgmine päev tagasi sõites keerasin ka korraks sinna kõrvlae parklasse sisse, aga muude kontsentratsioon oli veelgi tõusnud... ja kuigi vaatasin eemalt, võiks ma kihla vedada et vähemalt üks mu tuttavatest seltsimeestest istus endiselt seal.
Lõpetasin kolmapäeval Tartus Rebase sadamas kolmepäevase paadi taga wakelauaga sõitmise ja lasin end Marjel peale korjata, et Narva Medi häirenuputeenust osutama minna. Kiire kohanemivõime ja paindlikkus olevat ju ellujäämise alus.
Teele jäi meil kaks aaret, see neist viimane. Otsisime 1.5/1.0 kohtadest kuni neid enam rohkem silma ei hakanud. Otsisime korra ka 1.5/1.5 kohtadest, aga siis sai selgeks, et aega pole enam, et veel teine pooltund siin kulutada. Helistasin Ovele, Laurile ja Marile. Mitte keegi ei võtnud vastu. Selge, väldivad, saan aru, mis seal ikka. Siis helistas Lauri tagasi ja kinnitas üle, et aare on väga tõenäoliselt kaduma läinud. Palun peitjal kontrollida ja taastada. Koht on ju küll piisavalt kena, et väärib aaret. Väga Lähedal on vast teistsugune peidik, kus väike aare kauemgi püsib, kui algses kohas püsida ei taha.
Tänud toreda rannapausi eest! Me otsustasime siiski Narvale lähemal ujuma minna. Muidu pikk tee ja aja end veel vahepeal enne töötegemist higiseks.
Ei leidnud, jagasime oma ebaõnne ka välismaise geopeituriga, kes lootis, et tal on lihtsalt vananenud koordinaadid.
Esimese pilguka kohe silma ei jäänud, veidi silusime nullis maapinnaga horisontaalselt looklevat eset, kuid kohe midagi näppu-silma ei jäänud. Seejärel hakkas aga kohe ümbrusse kokku liikuma erinevast kandist mugude-horde, jätsime otsingud sinnapaika. Külastasime kahte Mustvee kalastustarvete kauplust, Statoilist anti kohvi ja hamburgerit ning teeäärest saime täitsa vastuvõetava raha eest ka hunniku sibulaid kaasa. Nüüd siis nina jälle kodupoole tagasi. Õnneks mõned aarded veel ka tagasiteel noppimiseks mõeldud. Tänud peitjale vahvasse kohta juhatamast - talvel satun seoses teise hobiga siia tunduvalt tihedamalt kui suvel.
See kuldkalake peitis ennast ilusti.Me vaatasime sinna vist oma 3korda.Tänud.
Sõitsime Sonda-Mustvee raudteel ja pärast Sirtsi aaret oli see kirsiks tordil. Mugusid oli palju, ikka päris palju. Päris keeruline oli. Loodetavasti ei jäänud me kellelegi silma. Õnneks laps ka kaasas, kes niisama paterdas ja niisama kõike uuris ja laste mänguväljakut nautis.
Kohalikud ralliässad pidid ikka näitama kuidas üle parkimisplatsi kiirendada ja siis auto ära parkida. Muuga nad esialgu hakkama ei saanud. Kiire leid . Aitäh aarde eest.
Praeguseks oli kuupäev juba vahetunud.
Peale toiminguid lendas platsile üks hõbedane A8 millest visualiseeritud käitumise poolest väljusid: “Morte alla Francia, Italia anela” tüübid. Tegelikult oli suure tõenäosusega tegu lihtsate Eesti ässadega kes tüdrukutele "elu" näitasid!
Põgenesime kabuhirmus.
Kaluri juurest tulles otsustasime ühe aardekülastuse veel teha enne, kui geopäev lõppenuks kuulutada. Õnneks tuli paar vihmapiiska ning koht oli enamvähem muguvaba. Peale logimist otse järve, ligunesime vees ning ei tahtnud mõeldagi, et koduni on veel kusagil 150 või enam kilomeetrit. Tänan peitjat, see kõrvalepõige kulus täpselt ära :)
Oleme Siimuga sel suvel muudkui Rakvere-Tartu vahet sõitnud, aga tavaliselt teeme seda Jõgeva kaudu. Nüüd oli tavaline tee suures osas pinnatud ja mulle meenus, et Peipsi kaudu on umbes sama maa. Ja seal oli 2 uut aaret ka, nii et täna keerasime autonina Avinurme poole. Mõne aja pärast parkisime suure sooja järve kaldal. Tänu eilsele jaaniõhtule polnud väljas veel palju inimesi, nii et saime kenasti leitud. Pärast tagasipeitmist ning veetemperatuuri katsumist märkasime rahvahulki, mis astusid ranna suunas. Seega soovitame otsida siis, kui pole head rannailma. Aare kena ja korras, aitäh!
Seda kohta olen sunnitud ikka mõned korrad aastas külastama. Nüüd siis oli põhjust ka siia külasse sisse keerata mitte ringtee kaudu mööda sõita. Tops tuli ise lihtsalt. Oli vaja ainut õiges kohas maha istuda ja siis sai rahulikult logi kirja. Ka kalapood statoili juures oli avatud ja veelparem üllatus oli see, et seal saab nüüd ka kaardiga maksta. Eriti rõõmustas see Laurit, et ei peagi minult järjekordselt sularaha laenama.
Väga tore koht. Rahvast ka õnneks palju polnud. Küll aga oli lähedal mingi auto hiljuti katki läinud. Amordivedru vedeles sealsamas. Leho küll arvas, et see on lihtsalt vedru otsas laste kiik aga noh, mind juba nii kergelt ei peta. Aitäh.
Algul vaatasime,et mine pekki laulupidu. Aga lähemal uurimisel selgus, et rahvamass tegeleb põhitegevusega ja nii saime rahulikult logi kirja panna. Tänud.
See aare õnnestus leida ka rikkis GPS-i kiuste. Pärast sulistasime Miaga Peipsi vetes.
Ümbrus oli omamoodi, peidukas kahtlusi ei tekitanud...küll aga tiba kõhklusi.Mõnekümne meetri kaugusel avastasime mälestuskivi vanale kirikule ja eks seal oleks ka peidukaid mugudest veidi eemal aga...tore, et sellisesse kanti ikka peidetakse.Suur tänu!
Lapsed kiikusid ja mammid praadisid end päikse käes. Mõni trenditeadlikum mammi oli end parkinud päikese eest peitu pingile ja muudkui koostas homseid plaane ;). Meie jalutasime ja otsisime silmadega. Kui silmad nägid ebakõla sai veidi mammiga tõtt vaadatud ja siis märkamatult logitud. Eemal oli vahvaid kohti veel. Tänud näitamast!
Peaaegu keskpäev oli käes ja ilm palavamast palavam, aga rannas rahvast siiski vähevõitu. Kas veel magati või otsiti Peipsi ääres kaunemaid kohti? Mõni aeg ikka kulus, et just seda kõige õigemat kohta taipasime torkida.
Mugusid oli väga palju, aga usume, et suutsime nad ära petta küll. Üllatavalt leidsime kohe aarde peidupaiga, aga kätte nii kiiresti ei saanud, tuli kasutada väiksemat kätepaari.
Seljasirutuspeatus teel Tartust Rakverre. Mahtusin veel esimesele lehele.
Kiire leid. Ilusa ilmaga oli rahvast palju liikvel aga pilgud neil mujal, peamiselt järvel
Õige aeg aarde kallale asuda avanes siis, kui parklatäis pakse soome tsiklimehi mürinal Tartu poole startis ning pingil konutav sireliga mugu neile igatsevalt järgi jäi vahtima. Etendasime talle natuke setu-saare kükktantsu - loodetavasti tundus see piisavalt usutav. Ja kui karp käes - Anu oli see teravsilm - võtsin autos olnud pliiatsijupikese ja jätsin selle aardesse, kompensatsiooniks "hommikul nelja ajal" ja muu seesuguse tralli eest, mis ma peitjale põhjustanud olen :) Muhe, mul on Mustvees alati mõnus - aitäh jälle kord kutsumast.
Puhkuse esimene päev mis on teistel tõöpäev. Loomulikult läheb uni ära kell kuus. Peale seitset olime juba sõidus. Äärepealt oleks ka ujuma läinud. Kalamehed jäid siiski vaatemängust ilma. Tänud. Mõnus aare!
Üpriski tuuline pühapäevahommik algas tüüpilise mõttetalguga - "MIDA TEHA?". Nii muuseas geolehele vaadanuna sai selgeks, et Mustvees pole juba ligi 20 aastat käinud - tee viib sealt alati mööda. Kui Tartus oli veel päikeseline ja soe siis Mustveesse jõudes oli ilm hall, vihmane, külm ja veelgi tuulisem. Sellest hoolimata oli üks proua ennast üsna aarde lähedale istuma sättinud - ei heidutanud teda teravalt silma torkavad vihmapiisad ega kerge liivatorm rannas. Nii siis tegi Ave katet ja mina võtsin aarde peidukast välja. Logimine võttis aga aega, sest pliiats, mida aardes pole, oli autosse jäänud. Autos kiirelt logi kirja ja tagasi. Tädi vaatas meid ilmselt kui imelikke, kes tulevad, seisavad, kükitavad, keerutavad ja lähevad minema - kaks korda järjest. Tänud Mustveesse juhatamast! Ahjaa - olime esimesed :).