Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud eramaa piirile, mis siiski kuulub järve kaldaraja hulka ja mida kohalik külarahvas on harjunud läbi jalutamiseks ja kalastamiseks kasutama ilma küsimata - probleeme ei teki. Maja tänased elanikud on geopeitusega kursis ja suhtuvad positiivselt.
Aare asub koordinaatidel:
58 AB' CD.E"
27 FG' HI.J"
Legend (igale kalale vastab teatud number):
Leia vastavad kalad ja omakorda kaladele vastavad numbrid:
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 273/579 |
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC4DR4A
Logiteadete statistika:
99 (88,4%)
13
5
3
3
0
0
Kokku: 123
See lahendus ootas küll oma 10 aastat vms. Aare ise korras ja kenasti olemas. Tänud
Sõitsime aarde nulli ja imetlesime kohalikku arhitektuuri, väga mõnus kohake. Aare ennast väga kaua otsida ei lasknud ning saime nimed ilusti kirja. Tänud!
Natuke pusserdamist ja sai nulli 10m täpsusega paika. Kohapeal lasime käruga kohalikul mööda kärutada ja siis võtsime aarde välja. Oli kenasti aasta jagu puutumatult paigal istunud. Aare ise normaalses seisus. Aitäh peitjatele!
Vaatasime lendavat laeva ja panime nimed kirja.
Tänan peitmast.
Teisel katsel lõpuks leitud. Vihje ei päde kohe üldse, ilmselt on aare oma esialgset asukohta muutnud.
Didn't find it: 25.Jun.2022 14:58 Peipsi kalur Lendav laev
Pererahvas ei teadnud aarde olemasolust midagi ja koos otsides jäi leidmata.
Mõistatus oli kergelt lahenduv.Kohapeal ootasin vähe teistsugust lahendit,peidukas oleks võinud kutsuda järvele endale vähe lähemale mitte kusagile võpsiku ja paneelihunniku vahele.
Ei leidnud kuidagi seda topsikut, aga väiksele abile, saime logitud. Aitäh!
Kodutöö ammu aega tagasi tehtud, nüüd geotuuril sattusime siiakanti ja sai siia ka nimed kirja. Algul ei tahtnud topsik kuidagi peidust välja tulla, aga väike kõne päästis olukorra. Aitäh!
Olles nüüd ennast varustanud oluliselt täpsema vihjega kui kirjeluses sai asi kiirelt leitud. Eelmisel korral ma isegi ei hakanud seda osa liigutama.
Mõistatus lahendatud juba ei tea millal. Kohapel betoonis ei suutnud aga miskit aardelaeka laadset tuvastada. Isegi möödasõitev kohalik ei tahtnud aidata. :(
Lahendatud sai paar kuud tagasi. Täna oli logimispäev. Tänud
Jälle mina ja kalapüük. Ometi mul oma mälestused ka Peipsilt kalapüüdmisega. Võimalik et vanemas eas hakkad end ka kordama, aga kirjutan ikka. Minu mälestused Pepsi kalurite ja kalapüügiga lähevad aastasse umbes 1980. Punase Kunda suvilast keskmise suuruse mootorpaadiga Rannapunugeja jõe kaudu Peipsi järvele. Õnge ega võrku loomulikult keegi vette ei visanud, neid vist kaasas polnudki. Kaasas olid ämbrid ja mõni pudel hundijalaveega. Siis tuli leida silmside kaladega (need asusid kalurite paatides). Siis seniseletamatau Newtoni seaduse alusel liikusid kalad ämbritesse ja hundijalavesi jälle kalade asemele. Seda kui lõbusad olid seejärel õhtud Rannapungerja jõekäärus, kus alguses hõljus õhus suitsuahju lõhn , siis suitsrääbise lõhn ja selle taustaks meeste mõnus, naljakas ja huvitav jutt. ja mina olin siis vaid 10 aastane. jah kalapüük on ikkagi tore tegevus
Selle mõistatuse kodutöö oli kodus ära tehtud, kohapeal tegelesime välitöödega ning nimed saidki kirja. Täname.
Mõistatus ammu lahendatud, nüüd siis ka logitud. Tänud peitjale!
U 3a tagasi sai siinkandis ringi kolatud ja aardest 100m kaugusel ära käidud puhtjuhuslikult. Täna pisikesel tiirul siinkandis leidsin, et olin mingi hetk mõistatuse ära lahendnud ja koordinaadid olid salvestatud. Et siis - tuttav tee logima. Kohapeal oli veidi veider võõrast inimeste aias kolistada. Aga kuna aarde kirjeldus seda tegema julgustas, siis logisime ta ikka ära. Aitäh!
Kohvikumelu sobis hästi varjama võõra aia piiril asjatamist. Leitud ja logitud. Aitäh aarde eest!
Lahendamisau kuulub nüüd ainuisikuliselt Rainerile. Minule jäi kõigest leidmisrõõm.
Õnneks oli kohvikutepäev ja rahvast hordidena. Muidu ei oleks küll tahtnud seal teiste õue peal kolada...
Tänud!
Kui juba Peipsi ääres, siis tuleb ju vähemalt ühe kaluriga ikka kohtuda. Siin sai see viga parandatud.
Mõistatuse lahendamise jätsin vanale kalamehele, kes sellega ilusti hakkama sai. Kohapealne ei jätnud eriti head muljet, ei meeldi mulle niimoodi võõra aia taga ringi konnata!
Lootsin ikka midagi teema kohast aga ei miskit. Kohalikud olid ka kodus.
Leitud gp vihje järgi, mida kahjuks gc-s pole. Aare korras. Tänud!
Mõistatus lahendatud, aare logitud. Kohalikku kullakarva kassi kohtasime, muidu mitte hingelistki.
Kalade kohta tean ainult niipalju, et enamasti maitseb hea :P Kõikvõimsa interneti abiga suudan ma aga isegi kalamõistatusele koordinaadid külge saada. Ilm oli kena, muukeelset rahvast liikus, rätik õlal, nii nulli suunas kui ka teistpidi. Parkisin vähe eemale ja sujuvaks sisse sulandumiseks tegin nigu teisedki - viskasin rätiku õlale. Ainult muud keelt ei hakanud puhuma. Vihje juures tõmbasin vaikselt vasakule ja lootsin kiirele leiule. Noh, päris sekundist küll ei piisanud, sest vihje esimene pool ei pidanud sugugi paika. Peitsin tagasi siiski samamoodi, sest nii jäi ta mugusilmade eest palju paremini varjule. Mõttevari reaalselt üks sulps teha käis peast läbi küll, aga vaid mõttena - kartsin, et vesi on liiga kuum :o)
Mõistatust olen mitu korda ette võtnud. Eile vaatasin põhjalikumalt ja ei olegi nii hullu panemist. Sain geokontrolli lahendatud.
No siis oligi, et meie küll sinna ei lähe. Aga täna läksime, tänava pealt, jala, tasakesi.
Avastasin praegu, et see kuidagi vahele jäänud, aga eks pigem hilja kuo mitte kunagi. Mõistatus lahenes täitsa enda lolluse pärast üle mätaste ja kändude. Arvasin, et iga kala võib kasutada ainult korra ning imestasin ise, et nii ei saa ju olla. Kui lõpuks aru sain, et mõnda kala võib olla ka mitu korda ja teist kordagi, siis olid koordinaadid kahe sekundiga koos. Vanematega väiksel Peipsi tripil käies külastasime ka lõpu, kus konteiner end kirjeldusele/vihjele vastavast kohast ilmutas. Aitäh!
Lõpppunkt oli jah kuidagi kummaline, aga mõistatus ise äge. Eriti kui sümmeetriast loobuda taipasime.
Kalad on mulle alati väga meeldinud, mistõttu oli selle mõistatuse lahendamine täitsa tore. Kohapeal käisime kaks korda. Kui esimene kord lõi mulje väga raskest aardest ja olime päris segaduses, siis teisel korral piisas vaid kahte kohta vaadata ja oligi leitud. Aitäh peitjale!
Koordinaadi olin eelmisel suvel paika nihverdanud. Väga libedalt ei tulnud, aga tehtud ta sai. Nüüd logima minnes tundus küll, et mine või teise erahoovi ja oligi kohe peremees (?) vastas. Meie tervituse peale ta midagi ei vastanud, ainult vaatasin kahtlustavalt. Kaupo rääkis, kuidas tema aaret leidis ja tundsin rõõmu, et mul kergemalt läks. Kui kohast veel rääkida, siis nii lahe, et siia kanti on aare peidetud. Lisaks, selle kohaliku maja, kuivõrd äge!!!!!! Nii kahju, et ei saanud lähemale minna, aga ma ei mäleta, et midagi sellist üldse oleksin näinud.
Sikutasime selle karbi ka kaugelt Peipsi järve keskelt välja, kuival maal oli palju lihtsam tegutseda. Veidi imelik oli siia tulla, aga aardekirjelduses õnneks oli naabrite sõbralikkusele viidatud, tegutsesime siiski kiiresti ja tegime minekut. Aitäh.
Lumega ei leidnud. Täna oli vaja vaid kohale jalutada ja karp hüppas kohe ninna, no ei ole võimalik. Tänud peitjale.
Siin sain aru, et midagi on mäda ja pole nii nagu tundub. Küsisin abi ja sain vihje asukoha suhtes ning siis polnud ka leidmine keerukam. Järgmistel soovitan otsida maastiku raskusastme järgi ja vihjet ignoreerides. Koht oli ilus, sain ka vaarikaid süüa kuni mu auto jäi mugule ette.
Mõistatuse peale kulus mõistlik aeg. Õigemini, mõned tuletasin ise ja ülejäänute osas küsisin kontoris olles kolleegidelt möödaminnes abi. Tulistati puusalt õiged vastused. Kohapeal - ma ei kujuta ette, kui kaua otsisin aga see oli üks pikemaid otsimisi viimaste nädalate jooksul. Tean, et siiakanti niipea ei satu seega kangekaelselt üritasin mõista kirjeldust ja vihjet. Kui ma peaks iga aarde otsimisele nii palju aega kulutama, oleks mul leitud ca. 100 aaret ;) Lõpuks Mooritz andis natuke viiteid ja seejärel leidsin. Sain aru, et vihje eksitas korralikult. Ja samuti maastiku raskusaste :(
Lõbustasime siia sõites ennast muusikaliste vihjevahepaladega. Siimu silm märkas. Tänud aarde eest!
Geomobiil jäi tsipa eemale, kui me aardeni jalutasime. Sõidul siia sai natukene ka mõistatust vaadatud, kuid kuna Annal oli see lahendatud, siis täpselt ei kontrollinud väga numbrite paika pidavust. Siim pani ka laulu käima, mida kuulasime ja kontrollisime üht vastust sellest. Konteineri leidis ka Siim, või vähemalt leidis vist, nii ta end vähemalt väljendas. Tänud!
Päeva lõpus väike kalal käik. Leitud ja logitud.
Marilyn õppis mõistatuse ajal kalu kartma. Välitööde käigus kohtusime kohaliku kassiga, kes oli ütlemata sõbralik ja lõpuks ei lubanudki meil ära minna, jäi auto kapotile pai lunima ja jalga puhkama. Aitas meil ka aaret logida. Aitäh!
Eelmisel õhtul tehti ettepanek, et ma võiksin Marise ja Mariannega Peipsi äärde minna EV100 aardeid läbima. Arvestades seda, et päeval olime suure osa normaalseid Tartu Geopeituse aardeid ära loginud ja pühapäevasesse nimekirja jäid alles vaid miskid Potsatajad ja Raadi rajad, siis tehti otsuse tegemine minu jaoks lihtsaks.
EV100 mängul oli küll mingi süsteemirike ja peale enda harimise muud tehtud ei saanud, kuid selle asemel saime laheda kogemuse kevadise vaatamisväärsuse nägemisega Nina külas. Rahvast oli murdu rüsijäämäge ründama. Tegime siis ka väikese turnimise koos fotosessiooniga.
Aardest ka. Kuna eelmine suvi tuli mitteleid ja veendusin 105%, et aaret ei ole, siis nüüd teadsin täpselt kust otsida. Leid oli silmapilkne. Pärast logimist tuli ka üks kohalik vaatama millega seal tegeleme. Tema veel mäletas, et aare asunud teisel pool ja pidavat kadunud olema. Andsin mõista, et nüüd on korras. Kui tavaliselt mugudele pigem ei meeldi hoovi taga kondavad võõrad, siis siin nad pigem lausa ootavad seltsi ja rohkem külalisi.
Aitäh aarde eest ja tänud ka taastajale!
Nüüd jääks vaid esitada oma soov, et mõni tartumaalane või keegi teine agar siia Peipsi äärde aardeid juurde peidaks :) Siia annaks teha igasugu vahvaid multisid või tavalisi aardeid. See äge piirkond vääriks rohkem geoturismi.
Päeva esimese poole veetsime Peipsi ääres. Seega jäi sobivalt meie teele Peipsi kaluri aare, mis Karlil varasemalt lahendatud. Logisime aarde ja saime ka möödasõidul rohkesti uudistada vaadet kohalikele küladele. Lisaks veel Nina küla juures randa randunud rüsijäämäed. Huvitav kant, tulge ja uudistage!
Kuna olen tuulerõugetest paraneva pojaga sel nädalal haiguslehel olnud, on ka päevane graafik täitsa untsu läinud. Nii me siis ärkasimegi Toomasega "lõunaunest" kell 18.30, käisime õhtul Kerliga Ilvese aarde juures, sõime koos õhtust kell 23.00 ja siis mõtlesime, et oleks päris paras kesköö paiku ka Peipsi äärde sõita :D. Kerli küll mõtles, kas veits ekstreemseks ei lähe, aga mulle meeldib autoga sõita, Kerlile meeldib mind naerma ajada, lapsel polnud uneraasugi ja nii see "kiire sutsakas" siia saigi. Tekkis uus raamatuaarde idee ka, stay tuned!
Kaladest ja kalapüügist ei jaga ma suurt midagi, olen pigem see naine, kes oma kalamehe põsemusiga hommikul teele saadab, kuigi sisimas teab, et kummikutega või ilma, üks joomine kõik :D Lõhe meeldib, aga mitte jää peal :P Mõistatus lahenes siiski esimese korraga ning kui kõhud olid linnas punni söödud, tulime ka siia. Valmistusin väikseks ronimiseks ette, et lubati ikkagi järvevaatega tuba. Oli jah kurat! :D Enne kui aru sain, oli logi juba kirjas ning sellega saigi meie öine geotuur läbi. Aitäh!
175 km pikkuse restorani kõrval sai ka paar aaret logitud. Aitäh aarde taastajale!
See aare oli minu tuuri üks põhi eesmärkidest. Kindel soov oli just rattaga sõita seda Peipsi rannikut, et näha maksimaalselt palju. Distants eelmise ja järgmise aardeni aga meeletult pikk.
Alustuseks oli täpselt minu ees tumesinine vihmapilv, kust oli näha, et kallab ikka mõnuga. No ja mina pidin otsejoones sinna sisse põrutama. 10km järgmisest külapoest olin ma pilve all. Tundus, et täitsa joppab vist. Ümberringi igalpool sadas aga minu kohal mitte piiskagi. See õnn sai otsa 3km peal. Siis mul ei olnud mõtet enam ka puuvarju otsida ja pressin edasi. Poodi jõudes tilkusin. Päeva ujumisesoov sai igatahes elimineeritud. Ostsin head paremat ja suundusin poe ette katuse alla asju tarbima. Sain samal ajal veel ka ühe kohalikuga juttu vesta kes üllatus-üllatus tundus isegi täiesti normaalne inimene.
Vihm jäi järgi, siis sain ülejäänud tee aardeni teha slaalomit teele tekkinud basseinide vahel. Alguses oli tempo natukene liiga kiire ja püüdsin tilkuvad pilved ka kinni. Pärast ilmus juba päike mis mind ära kuivatas. No ja siis kohapeal. A mainin ära, et mõistatust oli üsna chill lahendada, mulle meeldis. Aga siis kohapeal. Otsisin ja otsisin. Puudest, betoonihunnikust, posti seest jne. Ei kusagil. Tegin ringi, kaks, kolm, neli. Lugesin muidugi ka logisid. Vahepeal nägin maaomanikku ringi liikumas. Proovisin teha ennast nähtavaks, et ta tuleks näitaks mulle kus aare asub aga ta ei tulnud. Siis otsustasin abi küsida. Seni kuni ma vastust ootasin tuligi kala püüdma suunduv maaomanik. Näitsa õngega täpselt kus aare peaks asuma. Seal ei olnud aga midagi. Proovisin siis koos otsida. Tema loobus juba ühe minuti järel ja vandus, et see karp oli varem seal. Siis saabus ka vastus minu abipalvele, mis sisaldas sama juttu aarde asukohast. No pagan küll. Üks aaretest mida kohe üldse ei oleks tahtnud leidmata jätta, jääb leidmata. Tuli minna siis järgmisesse kohalikku poodi tavaari hankima. Ka seal tuli üks kohalik minuga juttu vestma. Temalt sain vaid teada, mis riikide kodanikud siit hiljaaegu läbi sõitnud on.
Peipsi külade vahel rattaga sõitmine oli küll väga mõnus. Sibulamüüjad on juba platsis. Naised tegelevad sibulatega ja mehed putitavad garaažides oma kalapaate. Tee peal oli nii palju huvitavaid detaile mida jäädvustada aga tegin seda sel korral vaid oma silmadega. Peatumine tähendanuks ebamugavat keelebarjääri sekeldusi. Tundsin ennast pigem maksimaalselt mugavana.
Täiesti mõtetu sõit oli täna. Kõigepealt sain FTF-tünga Alatskivil ja nüüd tuleb siia ka mitteleid kirja panna. Otsisin päris põhjalikult kõikide korruste kõik korterid läbi. Valguse puudust ka nagu ei olnud. Aga siia kanti satun ikka aegajalt sõitma, seega eks kunagi uuesti.
Jäi teine täna matka alguses kohe jalgu ja eks siis oli vaja ära teine korjata. Tänud.
See mõistatus sai lahendatud kohe peale avaldumist, aga no ei ole mu teed senini siia sattunud... ja tundub, et ega ka varasemalt ei tule kant just ülemäära tuttav ette. Kõik Peipsiäärsed kalaretked on ka põhja pool alguse saanud. Kohapeal ilmus välja üks kohalik härra, kellega kalateemadest ja jääst pikalt arutasime. Seejärel otsisin ikka üksjagu minuteid totsikut ka. Miski aeg ta mulle aga silma jäi. Aitähhid!
Võrgust ei leidnud karbipoegagi, lund sai ikka omajagu pintseldatud.
Kohe ei saanud mõistatusega hakkama, aga siis uuesti lähenedes lahendus ära. Kohapeal läks kaua, kuidagi ei õnnestunud leida. Ootasin naabrimeest appi, aga seda ka kuskilt ei tulnud. Lõpuks kui kaks ebakindlat sammu õiges suunas sai teha, oli ka tops kohe nähtaval. Siis kui logi kirjas, hõiskas lõpuks ka peremees. Tänud mõistatuse eest.
Mõistatuse oli lahendand kaaslane. Kohapeal polnd kaua otsimist. Tänud!
Mõistatus lahenes juba ammu. Üritasin küll ise lõpplahendust kätte saada, aga kui midagi kuskil nihu läks, pistsin kalamehest sõbrale nina alla, kes asja sekunditega ära lahendas. Täna veendusime, et geosõltuvuse sümptomid on meil ikka täitsa olemas. Esmalt otsisime ilusal päeval tükk aega ettekäänet, et kuskile loodusesse eluolu nautima minna. Geopeitusega polnud plaanis sel nädalavahetusel tegeleda. Lõpuks leidsime "ettekäände", kus sai kombineerida looduses viibimise ja uue aarde ideele teostusvõimaluste otsimise. Kui sealne jalutuskäik tehtud ja kõht teeäärses söögikohas täis söödud, tabas meid jälle mõttetus. Kuna nina all oleval kaardil lösutas mõnusalt Peipsi, siis jõudsimegi lõpuks selleni, et sõidame järve äärde ja ühtlasi võtame möödaminnes aarde ka ära. Sõit tasus end kindlasti ära, sest need Peipsi-äärsed ühe joruna kulgevad ridakülad on täitsa omamoodi nähtus. Aarde peidukoht ei meeldinud, aga aitäh siia kutsumast!
Selgus, et aare on täiesti leitav. Täna punktist A punkti B liikudes tegime taas mõningase haagi ja olime taas sündmuskohal.
Eelmine kord ma sealt ei otsinud, kust täna konteineri leidsin. Küll otsisin sealt kindlasti üleelmine kord. Olen siin täna ju vähemalt kolmandat korda - naabrimees ka juba täitsa tuttav. Nii kui auto ära pargid, ilmub ta justkui maa alt... Aga siis saab jälle teemat arendada, et siin pesitsevad kukkurtihased ja tulime vaatama kaugel neil kukru ehitamine on. Täna teadis naabrimees rääkida, et neid kukruid oli suisa kaks aga üks kukkus vist tuulega alla...
Tänud aarde eest!
Täna õhtul olime siinkandis sõitmas ja muidugi kasutasime tagasiteel juhust ka mõni aare roheliseks värvida. Selle aarde lahendamist enam ei mäletagi täpselt, aga punkt oli olemas. Koha peal läks veidi aega, kuid viimaks sai Tõnu topsiku kätte. Võib öelda, et vihjes mainitu siinse peidukoha kohta ei kehti. Ju on siis aastatega madalamale korrusele kolinud. Igatahes panime tagasi sinna, kust leidsime. Täname!
Olen korra juba arvutatud koordinaatidel käinud. Täna avastasin, et valgust on liiga palju või liiga vähe - ses mõttes, et kaasas olev taskulamp oli liiga lahja rinda pistma taevast tuleva valgusega.
Ostan uue lambi ja tulen ükspäev tagasi :)
Ihtüoloogia osaga sain hakkama, kohapeal ühtki head mõtet ei tulnud ja pidasin targemaks soojemal ajal tagasi tulla. Geokoerast oli tavapäraselt null kasu ;)
Tubli Ene, kes pärast mõistatuse lahendamist kaladest palju teab, aga ega aare muidu kätte andnud, kui pärast esimest katset tuli käia puhvetite päeval suitsukala ja pirukaid mugimas. Vaat siis oli kohal!
Lõpuks ometi! Mõistatus juba ammu lahendatud, paar korda ka aaret kiibitsemas käidud, aga no ei ole tahtnud seal seda oma kodust aaret otsida :). Nüüd siis käes, aga lihtne see polnud- kõik oli eksitav... Ja no see jutt, et sinna ma ju vaatasin ja mitte üks kord - kehtib ikka täiega. PS konteineril võiks olla mingi vihje, et tegemist geopeituse topsiga, muidu võib prügi sekka sattuda.
Leitud mugusaarlastele Ida-Eestit tutvustava tuuri käigus. Tänan
Väga põneva ja emotsioonide rohke autoorienteerumise lõpetuseks ka üks aare :) Peipsi kant on ikka väga vahva oma ilusa järve ja toredate inimestega. Tänud peitjale!
Meie ülejäänud olime siin poolenisti parasiidid - kuna Levia Pilditibi oli mõistatuse lahendanud, siis polnud meil muud vaeva kui kaasas hängida. Koha peal siiski kulus leidmiseks nii mõnigi minut ja kui see leid lõpuks tuli, siis ka selle au sai omale õiglaselt Pilditibi. Naabrimees tuli ka juttu ajama ja kurvastas et neid topsiotsijaid viimasel ajal nii vähe käib... Rääkisime veidi ka kalurite raskest elust ja ilusast ilmast - sest see oligi ilus. Kena kant ja kenad inimesed :)
Kodus sai koordinaat välja rehkendatud, aga leiuga läks kehvasti – ei leidnud. Teine kord jälle, koht ju teada.
Lühikese geoõhtu lõpuks igati sobilik aare. Koordinaatide konstrueerimisel läks ilmselt midagi nihu ja saime täpi 10m täpsusega. Vaatasime siis ilusamaid ja vähem ilusamaid kohti. Välistasime mõningad kohad.
Sellal kui mina taas ühe vähem ilusa koha peal tuuseldasin, hiilis eemalt ligi palja torsoga naaberhärra. Soovis head jõudu ja uuris, et mida me siin teeme? Kuuldes, et mängime sellist aardejahi mängu, siis lõi härral järsku tulukese põlema ja kostis, et eile olla siin ka keegi härrasmees otsimas käinud ja vististi midagi ka leidnud, sest minema ta läks. Aga härra ei saanud kuidagi üle ühest segasest asjast - küsis siis suurte silmadega, et kui palju neid aardeid siia siis peidetud on, et meid nii palju jätkub? Püüdsime talle seletada ja ilmselt rahuldus ta vastusega. Vaatas siis meie tegevust mõnda aega pealt, aga kui ikka midagi ei leidnud, siis hakkas tal ilmselt igav ja läks minema sõnadega, et ega tema nagunii aidata ei oska. :). Mainis veel seda, et siin käib palju noori piiriposte otsimas...??? Mõni geopeitur vinge kattevarju leidnud? :)
Igaljuhul pärast pikki otsinguid pidime veel autot ümber parkima, sest paadikujulisse majja tulid inimesed kellele me ette jäime. No ei näinud midagi. Võtsin siis kõne Tanelile, kes pea kuklast allapoole tõi ja 10m täpsuse paarimeetriseks tegi. Nagu ikka - MA JU VAATASIN SEALT ENNE. Aga ilmselt siis ei osanud nii hästi vaadata - olla ju varem ilusat peidikut kiidetud.
Paistab, et paadikujulisemaja omanikud ei pea tõesti meid (peitureid) ohtlikeks ning isegi naaberhärra kinnitas, et see siin on Varnja ainus võimalus randa pääseda ning siin käiakse palju (sealhulgas "piiriposte" otsimas).
Tänud peitjale!
Sel ajal kui Pandivere kanti potsatasid järjest uued aarded olin mina linnuhuviliste suvepäevadel hoopis teises kandis. Aga uusi Virumaa aardeid ongi hiljem rahulikum otsida.
Ürituste vahepeal sain mahti kolme aaret külastada. See Peipsi veer on kuidagi aardevaene. Sellega siin läks kõige kauem, kokku ligi tund. Vaatamata heale kodutööle lappasin ikka kõik kohad mitu korda läbi, no otsi nõela puuriidast. Targu olin binokli kaela riputanud et võimalike möödujate jaoks linnuvaatlemist teeselda. Mingil hetkel saabuski logidest tuttav naaber. Võtsin olukorra juhtimise enda kätte, teretasin ja kurtsin et kuidagi linnuvaene teil siin. Mees kutsus mind õhinal kõrvallombi äärde, seal pidid haned olema. Tekkis kohe huvi sest meil pesitsevat hane naljalt ei näe. Tegelikult ujus meile vastu kühmnokk-luige pere kolme pojaga, niipalju siis hanedest. Naabrimees tõttas neile süüa tooma kuigi koos tõdesime et seda ei peaks mitte tegema. Aga mina sain vaikselt aarde logitud. Aitäh!
Ahjaa. See maja seal pidi müügiks olema.
See aare oli kuidagi omaette ripakile jäänud. Kuna firma suvepäevad olid sealkandis, siis jäi see aare peaaegu teepeale ja nii ma sellel mõistatusel sarvist haarasingi. Geokontrolli sain roheliseks üsna kiiresti, täna kerges vihmasajus sain ka nime kirja. Vahva koht. Aitäh peitjale.
Teada oli, et nädalavahetusel on minek Tartumaa sellesse külge. Järelikult tuli viimasel päeval kiiresti mõistatust lahendama, et näha kui kaugele punktike maandub. Kahe peale saime kontrolli roheliseks. Kohapeal nii kergelt asi ei toiminud, keskendusime esialgu liialt kõrval olevale objektile. Viimaks saabus naabermajast väga jutukas vanahärra. Kohe alguses tegime kindlaks, et ei jaga ta geopeitusest ei maad ega mütsi. Mina jäin siis vanahärra tähelepanu kõrvale juhtima seniks kuni Anne aarde ära logis. Tänud.
Mina kala ei söö, ilmselt seepärast osad mul pannipeal üle jäidki! Otsisime vihje järgi "kõrgelt", ju seepärast algul ei leidnudki. Kõige tipuks ilmus eiteakust veel kohalik kunagine sibulakasvataja. Jätsin Kleone kuulajaks ja kasutasin juhust mujalt tuustima minna, leitud, tänan! Aa naabimees oli tglt tore ka ...
Selles kandis pole ma kunagi varem käinud.
GP 1390 / GC 1631
Väga omapärane koht. Paistab, et siin kandis on eramaa tõesti vaid sõnakõlks. Aitäh!
Sai käidud eramaa piiril ja kohalikud suhtusid tõesti positiivselt. Eramaa silt ei ole koll, seda võib lahkelt eirata...
Seekord vana konteinerit enam ei leidnud, uut samuti mitte. Mitte midagi ei saa enam aru :) Õnneks piisavalt kodulähedane, et mõtete tekkimisel veel katsetamas käia.
Pärast logimist vestlesime jutuka naabrimehega. Uuris, kas tulime krunti vaatama või Titanicu-maja ostma. Tolle peremees Juri olla mõni aasta tagasi surnud, poeg tahab üürnikega lepingu lõpetada ja maja maha müüa.
Aare korras, aitäh!
Mõistatus lahendatud juba möödunud aastal ja nüüd oli aeg logima minna. Aitäh!
Anneli ja Leopold jäid Peipsiäarele iseloomulikke sügiskaupu ostma. Mina läksin senikaua aaret otsima. Esialgu jäi näppu vettinud vana aardekarp. Logidest selgus, et uus ja väiksem konteiner ka seal kusagil olemas. Esialgu otsisin varjatumatest kohtadest (kus see konteiner ka olla võiks) aga lõpuks võtsin julguse kokku ja sain nime kirja. EJ, V: vana karp
Leidsime jälle vana, ilma kaaneta konteineri, uut ei suutnud kusagilt tuvastada. Pererahvas oli ka enam-vähem nägemisulatuses, väga trikke ei hakanud tegema.
Ammu pole samas sealt päevavalges läbi sõitnud, seekord oli mõnus laupäevaõhtune idüll, kus külainimesed olid pea täies koosseisus tänava ääres, sibulavanikud rippusid ja õhtupäike soojendas. Soovitan külastada :)
Vaatamata kaasa võetud hooldustarvikutele ei läinud mitte midagi vaja. Leidsin hiljuti hooldatud peidiku koos tühja (omaniku sissekandega) logiraamatuga.
Väga lahe arhitektuur ümberringi. Elamu omaniku nimi pani ka kulmu kergitama, kas tõesti? Ja külas oli koht, mis pani korraks autot tagurdama, sest silmasin tuttavat stencil-teemat.
Aarel puudus kaas, oli poolenisti vett täis, logiraamatut polnud. Ühesõnaga konteiner sisaldas poolvedelat mänguasjasuppi.
Taastasin aarde esialgsest kohast paari meetri kaugusel. Uueks suuruseks on väike. Nihe sedavõrd väike, et mõistatust ega koordinaati ei hakka muutma.
Kahjuks jah aare pehmelt öeldes viletsas seisus :(
Leidsime üles, aga logida polnud kuhugi. Karbil kaas kadunud, karp ise vett täis, logiraamat teadmata kadunud. Karbis olid alles mõned vahetusvidinad ja GP juhend. Kallasime vee välja ja läks samasugusena peitu tagasi - kahjuks polnud kaasas vahendeid olukorra parandamiseks.
Vajab põhjalikku hooldust uue karbi(kaane), logiraamatu ja kirjutusvahendi näol!
Tore mõistatusekene, lahendamise ajal sai laulu ümisetud ja kalaraamatuid lehitsetud. Ka aare ise asus kenas kohas, õigest kohast lähenedes võimalus treppi sõita. Täname.
Ümbrus oli täiesti inimtühi ja leid tuli ka kiirelt. Tänud!
Tööpäeva hommikul olid kalurid vist kõik merel, või mis see neil seal ongi. Igatahes aarde juures valitses vaikus, saime rahulikult leida - otsida polnud vajagi. Ümbrus on väga veetlev, võtsin hulga pilte ja loomulikult sibulaid :)
Mõistatus lahenes kiirelt ja nüüd oli võimalus kohale sõita. Tee äärest ostsime kaasa ka teatud toidumoona (patsidesse punutuna), aga kohapeal ootas pisuke pettumus - peidik oli hea, aga asukoht pole meie arvates kõige sobivam. Üldislet aga - hea aare, nii mõistatus kui peidik! EV, J: auto ja nööbid (3+3).
Kui nüüd päris algusest alustada, siis mingil hetkel enne avaldamist testis peitja mõistatuse varasemat versiooni minu peal - uus versioon on parem küll ;) Koha peal - hm. No ei meeldi need magamistoas kolamised, olgu siis geopeituri, tema ämma või kelle iganes. Sellepärast on paar Tlna aaretki seni võtmata. Igatahes laekusime väravasse, peremees, kes tööd tegi, läks peenetundeliselt nurga taha, muukisime Paavo pandud maskeeringu lahti, saime ilma tõstmata asja kätte, logitud ja tagasi - ja just siis vajus selja tagant hiirvaikselt peale enne peatänaval promeneerind noortejõuk. Oeh, ehk pääsesime, ja ehk pääses aare ka. Aga praegu on parim aeg selle kandi külastamiseks. Kuuride uksed on valla, igas väravas müüakse sibulaid, ja hulkuvaid fotograafe on pea sama palju kui turiste ja kohalikke. Igatahes talvevarud on nüüd olemas - peipsi sibul ju tuntud hääduses. Nii et asja ette läinud retk - aitüma kutsumast!
Lõpetasin kolmapäeval Tartus Rebase sadamas kolmepäevase paadi taga wakelauaga sõitmise ja lasin end Marjel peale korjata, et Narva Medi häirenuputeenust osutama minna. Kiire kohanemine ja muundumine on praeguses ilmas ju ellujäämise alus, kas pole.
Teele jäi meil kaks aaret, see neist esimene. Ma ei hakka meenutamagi, kuidas me seda arvuti taga murdsime. No ei saanud ega saanud kuidagi klappima, ikka jäi midagi üle. Kuni mõistsin, et ehk ei peagi.. :-) Siis oli asi ants.
Kohapeal oli lugu lihtne. Leidsime ligipääsutee, õnneks peremehed ega muud asjakohatumad tegelased meid ei seganud. Noppisin maskeeringut ja aaret mõne minuti ja juba saimegi edulugu kirja panna. Lisasime aardesse veel ühe pastaka ja peitsin samamoodi tagasi.
Teel Narva poole ostsin kahe pere peale 58 kg sibulaid. Ärge siis üle euro per kilo makske, eks ole. Lihtsalt pole vaja. Väga head, kenasti kuivatatud ja valusalt kibedad sibulad on. Ja punased sibulad pole nagu poes, peedipunased, vaid naturaalsed. Igati kordaläinud käik. Aitäh peitjale selle kõige eest!
See sai nii poolmuidu ära otsitud tagasiteel kodu. Mõistatus sai lahendatud loetud minutid peale aarde avaldamist kuid tol korral jäi esmaleiusoovist piisavalt aega puudu, et mitte sõitma hakata ja täna jäi ta lihtsalt päris hästi teele.
Hea ja lihtne mõistatusaare :). Sai mälu värskendatud kalakeste kohta . Tänud !
Umbes kuu aega tagasi üritasin. Aga sain üsna ruttu aru, et minu teadmised kaladest piirduvad oskusega seda sõna õigesti kirjutada. No vast mõistan ka ka esimese ja tagumise otsa erinevusi märgata. Võtsin kuugli kah appi. Ei teagi kas ma ei osanud küsida või on ta kah sama loll kui mina aga osa asju jäi ikka vastuseta. Täiesti kogemata sattusin aga Peipsi piirvalvuritega rääkima. Muu jutu sea tuli ka aardeteema meelde. Ma ei jõudnud vist isegi kümneni lugeda kui kõik vastused olemas olid. Tookord jäi aga aega napiks. Täna hommikul umbes kell 3 viis teekond üsna lähedalt mööda. Panin nime kirja. Karbikesega läks siiski tiba aega. Ei saanud täitsa kohe kätte. Pidin autost abivahendi tooma. Ja siis sain aru, et õigemat aega oleks raske leida. Aitäh.
Mõistatuse kallale asudes pelgasin, et rikun 100% statistika ära, kuna olen kalade tundmises eriti kehv. Õnneks on olemas interneedus, mis aitas mind päris hästi. Kahes kohas olin veidi kõhklev, aga tunde järgi vastates näitas geokontroll esimesel katsel pihtas põhjas ehk tulemus jäi 27/27 :) Logima minna oli veidi imelik, sest rahvas ronis parajasti telkidest välja sööma. Jalutasime kallasrajal ja üritasime kahtlust äratamata logida, ma kahtlen, et see päris hästi õnnestus. Vaatama meid keegi küll ei tulnud. Aitäh, et mind ninapidi kaladesse pisteti - tean jälle jupp maad rohkem, kui enne!
Koordinaat oli juba varem teada ning nüüd toimus vaid õnnelik logimine. Tänan peitjat :)
Algul mõistatuse kallale asudes, tundus korraks, et peitja on setukas (ühele küsimusele on võimalik ka teistmoodi vastata, kui juhtud sellest Eestimaa nurgast pärit olema). Aga Kaval-Ants on hoopis. Harrastuskalurile selline mõnus näpuharjutus, enne suvist püügihooaega. Preilidele Eestimaa äärealade tutvustamise ringi käigus lõpp-punktile ligi ei pääsenud. Õnnestus vaid kaugemalt kaeda ja ponnistama tookord ei hakanud. Täna oli võimalus selga sirutada ja nimi raamatusse kriipida. Kivi kotti!
ei ole muidugi nii mõeldud et peaks suurt asja liigutama. aare peaks jääma nii vähe-sügavale kui võimalik nii, et ta samal ajal veel (koos eesoleva maskeeringuga) möödajalutajale otseselt silma ei jääks. kui järgmine kord satun siis ehk mõtlen mingi parema lahenduse välja.
eramaa pärast nagu kirjelduseski mainisin pole vaja muretseda, seal on tervel külal kombeks jalutamas käia, seda lubab ka seadus ja majaelanikke see ei häiri.
Panin täpselt samamoodi tagasi nagu leidsin.Abivahendiks oli vaid pikkus ja tõsta tuli ka minul, et karp kätte saada.Ehk tegemist polnud "paremini peitmisega"
Tänane kolmas kalateemaline aare. Sellised on head mõistatused, mis kohe ja jooksvalt saab ära lahendada, ei pea arvama, mida peitja võis sel hetkel mõelda või mis värvi sokid talle meeldib jalga panna. Küll aga ei meeldinud aarde peidukoht ise. Ei tea, kas nii oligi mõeldud või olid eelmised leidjad liigselt agard olnud, kuid mina aaret ilma teisemehe vara liigutamata ning abivahendit kasutamata kätte ei saanud. Asukohal endal ei olnud midagi viga, kui välja jätta igasugu eravaldusest teavitavad sildid ja märgid aarde vahetus läheduses, kuid peidupaik ise võiks olla pisut paremini valitud ja kui see aaret varjav suur asi ei kuulu just peitjale enesele, oleks hea, kui leidjad seda aarde kätte saamiseks liigutama ei peaks. Panime karbi tagasi pisut leebemalt, ehk järgmistel on lihtsam.
Kaladega ma eriti ei klapi.See ei tähenda, et ma ei sööks või ei üritaks neid püüda aga pidevalt on mingi jama kuna neil pole silte küljes...noh, et mina olen rääbis või mina tint.Mõistatusega läks tiba kergemalt ja kuna see oli taas üks viimaseid leidmata mõistatusi, siis tuli ju Peipsiga rinda pista.Aarde kättesaamine ei olnud aga väga lihtne kuid peidik oli hea.Tänud!
Kuldkalakest olime täna näinud, asi siis temalt kolm soovi välja meelitada. Esime soov oli, et siin sääski poleks. Täidetud! Teine soov, et aarde eramaa piiril kiirelt leitud saaks. Täidetud väikese mööndusega. Kolmas soov, et ma kaladest rohkem teada saaks. Täidetakse vist elu lõpuni :D. Tänud peitjale!
Kuna plaanis oli nagunii kaugemale sõita, siis uus aare tundus väga ahvatlev. Tuli vaid mõistatus ära lahendada, et äkki jääb ka teele. Oh imet, peaaegu jäigi. Eramaal asus väga huvitav hoone, kahjuks jäime väga täpselt ühe tunni hiljaks ning üks logi oli meid juba ees ootamas. Jätsime aardesse pastaka. Aitäh.