Kahala järv

Kuusalu-Välgejõe rattatiir. Seekord jäi kahjuks leidmata. Kaks mugu istusid sillal. Võib-olla kunagi uuesti.

Tuleb tunnistada, et midagi üldrahvalikult põrutavat raporteerida ei ole. Eks see eramaal uitamine ole alati selline, et hoiad hinge kinni, aga tänu vihjele oli vähemalt kiire käik ja ei pidanud ülemäära kaua atra seadma.

Leitud. Aitäh!

 1 

Leitud

Tänud aarde eest!

Leitud

Siia tulin samuti peale nõiaraja läbimist. Auto jäi teeristi ja väikese vantsimise järele saigi nimi kirja. Kuna läks juba suhteliselt pimedaks siis mingeid erilisi vaateid vaadata polnud. Tänud!

 4 

Pärast väikese nõia aardeid võtsime ette ka selle ainukese tee järve äärde. Sinna minnes saatsid meid lehmad. Nad kohe üldse ei varjanud oma uudishimu ja jõllitades meid häbenemata. Eks ise siis jäime ka seisma korraks ja vahtisime tõtt :) mõni tuli lausa jooksuga järgi meile. Aarde juurest sama teed tagasi minnes ootasid nad juba meid. Tänan aarde eest, ei teadnudki, et siin selline lahmakas järv on :)

tänud

Leitud, aitäh.

Leidsin.Tänud peitjale.

Ise ja üksi käisin otsimas, ise kirjutasin oma nime vihikusse.

Olime kuulekad ja auto jätsime märgi taha. Väike jalutuskäik sobis ilusti. Kohapeal oli kiire aardeleid ja pilguheit ka järvele. Kuna tuul oli päris tugev, siis pikalt seal ei kõõlunud ja sammusime tagasi. Aitäh!

Auto jäi maanteele. Tee järveni oli korralikult mineeritud, pommide poetajate terased pilgud ja hüüded saatsid meid jalutuskäigul. Paaril korral jäime ohtlikult nende alla, kui suurearvuline seltskond meie kohal ülelennu sooritas. Õnneks ühtegi pommi meile pähe ei heidetud, jalgealust hoolikalt jälgides ei astunud ka ühelegi juba maapinnal olevale rohelisele pommile. Täitsa lõbus oli.

Aitäh siia jalutama kutsumast.

Tänud peitjale siia kutsumast.

Leitud. Ait2h!

Õige koht oli juba mõnda aega välja vaadatud. Leid lihtne. Tänud

Jätsime auto tee äärde ja jalutasime aardeni. Vahepeal tuli üks auto vastu, kaks seisid aarde juures. Tagasiteel tuli veel üks auto vastu. Ega sellest keelumärgist väga kinni ei peeta, tundub.

Leid ise kiire ja lihtne.

Aitäh!

Midagi poleks juhtunud, kui autoga oleks lõppu sõitnud. Aga kogu aeg ei peagi treppi sõitma, võib ka kõndida. Ilm sattus hull, aga lõpus oli kerge. Aitäh.

Väga kõnnitav rada aardeni. Väga vihmane ilm ja kedagi ei kohanud sel teel. Aitäh!

Mõnus õhtune jalutuskäik. Ja tõesti, polnudki mingit võsas ragistamist, ainult jaluta kohale :) Tänud!

Ma kõnnin hallil lõpmata teel, kesk nurmi täis valmivat vilja. Ma kõnnin ja kõnnin otsata teed ju lapsena teesid armastas meel.

Tänud aarde eest! :)

See vist on kõige lihtsam Timixi aare üldse, nii valutut käiku poleks oodanudki :D. Ja kõik oli jätkuvalt hästi aardega, rahulikku hängimist talle sinna :).

Leitud

Aare korras. Tänud!

Kuu ajaga targemaks saanud, tulime tagasi ja noppisime aarde. Aitäh!

Leitud, pastakas jäi koju kahjuks. Tuleb tagasi minna ja kirja panna.

Jalutasime järveni,nautisime vaadet, logisime ja jalutasime tagasi.Aitäh!

Aaret ei leidnud. Nullpunktis on väga palju prügi, ei hakanud iga konteinerilaadset plastpudelit lahti korkima.

Leitud. Tänud

Seekord sai lõpus ära käidud ja ka see nüüd vormistatud, tänud

 1 

Peaaegu oleks jäänud leidmata, aga kui geopimedusest võitu saime sai ka logi kirja.

Aarde valvurid saatsid meid ilusti autoni

Peale meeldivat jalutuskäiku mina kobasin pimeduses ja Andres võttis välja :)

Ei olnudki raske mõistatus. Auto tee äärde ja väike jalutuskäik lastega aardeni. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

 6 

Auto jäi maanteele keelumärgi juurde. Tegin järveni väikese sörgi. Häirisin oma liikumisega tuhandeid linde. Nemad omakorda segasid enda vorstikujuliste väljaheidetega minu sirgjoonelist jooksu. Nullist leitud konteineri sisu oli väga märg. Vahetasin sisu uue vastu. Naljakas on see mis moodi Laur seda sügisel üles ei leidnud. Järve ääres ilusat pilti klõpsides lendas üle minu suur linnuparv. Ümberringi kostuvad mulksud panid peavarju otsima aga õnneks loteriipileti peale täna raha raiskama ei pea.

Esimest vaadatud kohast jäi miskit kahtlast silma ning seal ta oligi. Logiraamat üsna kehvas seisus. Täname.

Leitud

Ma olen selle varem leidnud, kuid seekord ei õnnestunud. Tundub, et jalutama läinud.

Kuna õige teeots oli juba ammu teada, siis sai siin ruttu hakkama. Tänud peitjale!

Kodutöö tehtud, jõudsin tee otsa. Kusagil keskel hakkas üks lehm väga minu vastu huvi tundma ja kappas kohale. Teised ei teinud väljagi. Aare väga märg. Juhend oli topsiku seina küljes kinni ja loetamatu, hoidis vaid niiskust. Eemaldasin selle. Vajaks juhendit ja korralikku logiraamatut. Vana rull on märg ja selle kõrval olnud paberilehele lisasin juurde aarde nime. Potsikul kirjutasin ka nime üle.

Kodus sai potentsiaalne teeots välja nopitud ning seepärast oli kohapeal kiire leid. Ratastega mööda kitsast teed liikumine, lehmad kahel pool kaasa jooksmas polnud just minu lemmikhetk aardeni jõudmisest, aga sellegipoolest aitäh!

Tänud.

Tänud! :)

Jätsime auto edasisõitu keelava märgi juurde ja jalutasime järveni mööda üksjagu porist teed. Järve ääres oli üks auto mille omanik tuli just paadiga järve pealt. Meie logisime aarde ja tahtsime siis minna ka paadisillale kuid enne paadisilda oli maa liiga vesine ja ilma kummikuta sillale ei pääsenud. Vaatasime siis eemalt järvel olevaid luiki ja muid linde ning seadsime seejärel sammud tagasi auto poole.

 2 

Heh, oligi lihtne, lausa ebatimixilikult lihtne :o) Ei tekkinud mingeid kahtlusi mõistatuse lahendamisel, ligipääsutee leidmisel, peidukoha avastamisel ega konteineri kätte saamisel. See tee oli küll tihedalt lehmakooke täis külvatud ning samas elektrikarjusega piiratud, mis tõstis maastiku raskusastet võibolla poole punni võrra, aga mitte rohkem. Ei tea kas sooja saamiseks, kuid miskipärast seisis kogu lehmakari koos aediku kõige porisemas nurgas, külg külje vastas. Ja kui häda, siis kaugemale ei mindud. Tõsteti vaid saba üles, mispeale taga seisja tõmbas vaid nina ruttu eest ära, et päris peale ei lastaks...

Parkisin auto keelumärgi taha ja jalutasin järveni. Loomulikult uurisin ma kõigepealt valet objekti enne kui taipasin õige kallale asuda. Tänan.

Leitud.

Möödasõidul kiire leid, tänud.

Väga mõnus rajake viis järve äärde. Aitäh!

Täna oli meil mängupäev. Päris pikk ja selle lõppedes oli end vaja ka veidi tuulutada. Aardenutsakas oli päris heas seisus ja mahutab veel mitmeid logijaid. Aitähh!

http://klotsiturg.ee/legopaev/

Logitud.Täname

Ilus järv! Tänud!

Jalutasime järve äärde. Tänud peitjale siia kutsumast.

Olen mitmeid kordi kaardi pealt vaadanud, et igavene pirakas järv, peaks üle vaatama, mis siin on ja kas ka kena. Nüüd siis nähtud, ausalt öelda olid ootused suuremad, selline mudajärv on ja pealekauba on siin igasugused valdajad ka veel... Peitjale kindlasti suured tänud siia kutsumast ja järve näitamast! Mõnus õhtune kõndimine veel lisaks 5km-le rabamatkale. Pealekauba nägin väga lähedalt rebast, sookurepaari ja parve uudishimulikke Holstein-Friise.

Leidsin teeotsa, kus lehmad tervitasid. Jalutasin järveni, järv oli uduvihmas, logisin, jalutasin tagasi lehmadeni. Tänud juhatamast!

 1 

Esialgu oli tükk tegemist, et kaardi pealt see ainumaski lähenemistee leida, sest kõik teed tundusid juba enne järve otsa lõppevat. Lõpuks sain tuvastamisega hakkama ja täna hommikul veeresin ilusa mustavalgekirju lehmakarja keskel kohale. Autost väljudes huilgas üks lehm nagu udupasun ja ninna tungis rammus maasõnniku lõhn. Jalutuskäik järveni läks kergelt tibavas vihmas kiirelt. Peidukaga aga on nüüd nii, et kui kuskil selline peidukas olemas on, siis vaatan edaspidi alati esimesena sinna ja kohe põhjalikult. Liiga palju sai eile ja täna lastud sel ennast lollitada. Järvevaadet imetlesin ka, kuigi kõrkjad seda varjasid. Ujuma see järv eriti ei kutsu, aga muidu ikka tore koht ja nüüd siis ära vaadatud. Aitäh peitjale! Leidsin eile sõbranna soovitatud veebilehelt http://iisaka.weebly.com/muinasobjektid-iisakal.html toreda muistendi ka: Räägitakse, et vanal ajal ei olnud Kahala järv mitte praegusel paigal, vaid Maardu järve lähedal. Kuna Maardu ja Kahala järv olid teineteisele väga ligidal, puutusivad nende vetevaimud tihti üksteisega kokku ja alati suutsid nad tülli minna . Kui nad ise ei suutnud oma tülisid lahendada, tõttasid nad Vana-taadi juurde. Selliseid olukordi tekkis väga tihti. Viimaks tüdines Vana-taat Kahala ja Maardu järve vetevaimude katkemata kaebamistest ja tülide lepitamisest ära ja võttis nõuks nende tülidele igaveseks lõpu teha. Järvi pidi teineteisest lahutama, et vete vaimud üksteisega enam kokku ei saaks ja tüli keerata ei jõuaks. Ühel ilusal suvisel päeval tõusis suur must pilv mõlema järve poole. Kahala järve kohale jõudes seisatas pilv ja hakkas siis järve vett ülesse tõmbama. Natukese aja pärast ei olnud endisest nägusast järvest enam muud midagi järel kui porine soo koht. Siis hakkas must pilv oma märja koormaga ida poole minema. Kuusalu kiriku lähedal kukkus korraga üks jagu vett pilvest maha. Sellest sündis väike järv, mis "Tuurakakatku" nime kannab ja mida praegugi võib näha. Järele jäänud veekogu sõitis aga pilvega koos aina edasi, kuni nüüdse Kahala järve kohale jõudis. Seal oli sel ajal kena rohumaa. Kündjad ja äestajad tegivad parajasti tööd, kui äkki musta pilve nägid tulevat ja selle seest valju kohinat kuulsid. Pilve silmates tõusis üks lind inimeste pea kohale lendu ja hüüdis ilma vahet pidamata valju häälega: "Põgenege mehed! Põgenege mehed! Järv tuleb!" - Mitmed panid linnu hüüdmist tähele ja põgenesivad ruttu eest ära, teised aga ei hoolinud sest midagi, vaid naersid üksnes selle üle. Peagi ulatas pilv nende pea kohale. Nüüd voolas vett nagu oavarrest pilve seest maha. Kes linnu hüüdmist enne kuulda ei võtnud, püüdsid nüüd küll ära põgeneda, aga hilja: vee vood ei lasknud neid enam pääseda. Kui pilv ennast tühjendatud sai, laius endisel niidul nüüdne Kahala järv.

Tänasel geopäeval sai päris palju ka lumes mütatud.Jätsime auto suure tee äärde ja kasvatasime tallatakso kilometraazi.

 1 

Leid oli väga kiire, jalgsi matk lumes aga pisut tüütu. Eelmise aardega olime juba 2 km lumes marssinud.

Järveni sõites krõmpsutasime Olerexist saadud kaalika krõpse ja mõtlesime, et miks ma porgandi oma ei ostnud, see oleks kindlasti parem olnud. Kaardi järgi jõudsime kirjeldatud kohta ja nagu kombeks saanud siis see ei olnud üldse see koht, mis mul varasemalt ettevaadatud oli. Jalutasime siis kohusetundlikult lõputut sirget värsketes autoratta ja koerakäpa jälgedes. Lõpus jagasime objektid kahe vahel ära aga ikka lõpuks tuli välja sealt, kust Anni esimesena vaatas. Aitäh!

Pean tunnistama, et ma olen ikka päris pime sedasorti peidukate puhul.

Auto pakiruumist sain Henrikole välja võetud geoabivahend jalgratas ja nii me kahekesi järve äärde suundusime. Aare end kaua ei peitnud ja peagi saime oma koduteed alustada. Tänud.

 4 

Olen alati tahtnud seda aaret otsima minna, aga pole olnud nulli pääsemiseks sobivaid vahendeid. Täna olid need siis lõpuks kaasas ning saime minna.

Nulli ümber oli päris kõvasti tiirutamist (vaata pilte), enne kui aarde leidsime, kokku tuli ca 6 km ring ära. ;) Aga kätte saime!

Head uut aastat peitjale!

Tiirud nulli ümber

Taneli tee oli tõesti pikem, sest tema Geps ajas ta poolde järve. Minu teekond lõppes kaldal ära. Koht oli ka pilkases pimedas ilus, tee oli sellepärast pikem, et tähti oli vaja imetleda. Tänud, polnudki ammu tähtede ilu tähele pannud!

Nii pikk nii pikk tundus see jalutuskäik karges kottpimedas öös, vähemalt tähed särasid taevas. Aare tuli hetkega loogilisest kohast välja ja sai asuda tagasiteele. Aitäh peitjale.

Lompe meie teel polnud ja muskleid soojaks hantliga ka ei saanud. Küll aga saime nimed logiraamatusse kirja.

Kui linnuhuvilised soovisid väljasõitu Kahala järve äärde olin kohemaid nõus. See kilomeetrike jalgsimatka läbi lompide nüüd küll midagi hullu ei ole. Linnuhuvilised pöörasid vasakule järve kaldale rajale, mina jäin aaret otsima. Leidsin selle esimesena vaadatud kohast aga mitte esimesel katsel. Boonusena leidsin hantli, jätsin selle ühe posti alla. Järgmised saavad enne otsingut lihased soojaks ajada. Aitäh aarde eest.

 2 

Madis sai vist valesti aru- ma ei meelitanud teda aardeni sõitma vaid tegin lihtsalt ettepaneku linna tagasi sõita :D Mind hääletati siiski maha ja tuli teele asuda. Mina imetlesin lehmi, kui järsku Madis "USS!" karjus. Mina kuulsin aga hoopis "BUSS!" ja tekkis hirm, et selja tagant läheneb suure kiirusega bemmiosside buss, mis kiirust kohe mitte maha ei võta. Siis sain aru, et hoopis "USS!" öeldi ja hakkasin veidraid tantsuliigutusi tegema, terve see aeg muidugi kiljudes. Meestel oli nalja nabani. Aarde juures väga kaua ei läinud, aga väsimus oli juba suur küll. Tulemust võib näha Lauri logist (tegelikult see muidugi kaua ei kestnud). Aitäh!

 5 

Päeva viimane aare :) Kodus vaatasin kaardilt tee valmis ja nii ei pidanud ümber järve tiirutama. Auto jätsime pullidele uudistada ja ise hakkasime aardeni jalutama. Kohe näha, et pikk päev seljataga, mina ei leidnud aaret esimesest õigest kohast üles ja Liis ei jaksanud tagasi jalutada :D Igati õnnestunud geopäev ja oligi aeg punkt sellele panna. Umbesvägatäpselt 12h saigi täis :)

Üritati mind meelitada aardeni sõitma, kuid ma ei võtnud vedu. Liis: "sinna on ju nii pikk maa, ma ei viitsi jalutada". Õnnestus Liis ikka ära rääkida, viimane aare täna jne. Kohapeal läks natukene aega. Leid tuli sealt, kuhu Laur juba piilunud oli, aga eks ta (aare) seal kavalalt ole jah. Tore koht, aitäh!

"Lubatud valdaja loal" Kui sul on kohalik giid kaasas on asjad palju lihtsamad :) Vuristasime nulli ning asusime toimetama. Ei andnud see vidin ennast meile kohe kätte. Oleneb mis nurga alt läheneda. Aga nimed me lõpuks kirja saime.

Täna, pea 6 aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...

Täname õue kutsumast!

 1 

Eitea kuidas oleks järveni kõndimine loojuva päikesega juulikuu õhtul? ei tea, aga tean kuidas on see tormiga vihma näkku ja jalgadega pori poolde põlve põrutava teega. Kui on aga eesmärgiks logimine siis teed seda jalutuskäiku jah ka ühel hullema ilmaga veebruarikuu päeval. Kaamerat ei hakanud taskust välja urgitsemagi. Oleks saanud pildid objektiivile maandunud vihmapiiskadest jäätunud järv taustaks. Eks tuleb ilusamal ajal taas tagasi tulla, lähikandis on ju uudistamist piisavalt.

 7 

Hoolimata sellest, et olin eelnevalt kõndinud 5 km Vana Jüri lähistel, võtsin kerge ohkega ka selle kilomeetri jalge alla. Lootsin lihtsalt päikeseloojangut pildistada.
Kui keelumärgi juurde jõudsin, meenus, et siin peaks kuskil ka mingi aare olema. Lõin gepsi lahti ja ennäe, asubki keset järve. Kirjeldust lugedes tundus, et asi ei tohiks üle jõu käia, seega riputasin fotoka kaela, haarasin statiivi kaenlasse ning hakkasin astuma.
Päris mõnus rühkimine oli ning kohale jõudes teostasin esmalt logimise. Seejärel võtsin ette pildistamise, kuid antud hetkel olin isegi veidi pettunud - puhas jääväli, ei midagi muud. Suvel oleksid peegeldused ilmselt ägedamad. Eks tuleb tagasi tulla. Kuid mõned pildid siiski klõpsisin teha.
Tagasitee oli väga vastik. Jäine tuul puhus täpselt näkku ning kui peitsin pool nägu jope sisse, avastasin, et hingeõhk teeb prillid nii uduseks, et suurt midagi näha pole. Otse enda ette põrnitsedes ning suht mälu järgi kõndides jõudsin autoni ja vajusin kergendusohkega istmele. Tänud aarde eest.

Kohalejõudmine

"Läbi lillede"

Kuldsed kõrkjad

Ankurdamise koht

Leitud õhtuhämaruses. Päike oli juba teisel pool järve metsataha loojund, kuid hämaruses sai veel ümbrusest aimu. Minu logi sai kirja ja Margusel on leid kirjas juba varasemast. Tänud!

Leitud. Korras

Jalutasime meiegi sinna ja tagasi. Välja peal oli küll kaunis tuuline olemine aga seda kiiremini end liigutasime. Otsimisele õnneks aega ei kulunud. Ilm oli kehvavõitu, ujuma ei läinud seekord.

Tänud aarde eest!

 1 

Kodutöö oli tehtud ja see ainuke tee järveni leitud. Lähedal oli mingi üritus käimas ja autosid liikus seal kitsal kruusateel rohkem kui enamus ajast maanteel. Kiirteelõpu märk võiks mõlemal pool järve teeotsa olla, kuna mõni oli küll enda arust Markko Märtin seal. Järv ise oli väga mõnus. Üle pika aja oli pea kohal puhas päike. Tekkis juba selline isu, et võikski sinna õhtupäikest jääda nautima aga tuli edasi liikuda.

Mõnus jalutuskäik. Koer sai liblikaid taga ajada ja niisama edasi-tagasi tuisata. Karjamaaservas lehmad pakkusid ka hetkeks huvi. Aare tuli vihjekohast kiirelt välja. Tänud.

Loomulikult jalutasin aardeni jalgsi. Kohalik talumees tegeles heinatöödega ja ta ilusad lehmad olid mu valgest volkswagenist vaimustuses (peaks äkki musti laike auto disainile lisama?) Tänan. Aare korras.

 1 

Leid oli lihtne ja aare korras, pilti sellise sünge ilmaga teha ei tahtnudki, kuigi haned laperdasid üle pea nii et õhk eriskummaliselt helises. Kahala järv on jätkuvalt mõistatuslik, sest omal ajal maeti ümbruskonna rohketesse kalmetesse inimesed nõnda, et nad järve näeks. Miks, seda ei oska arheoloogid siiani lahti mõtestada. Küll on teada siin kaks hiiekohta, üks neist aarde juurest nähagi. Aitäh!

Geps ei valetanudki seekord õige teeotsa kohta. Ka aare tuli kiiresti nähtavale.

Vesi põlvini, linnud ümberringi, sõnnik - õige geopeitus :D

Põllud olid tihedalt hanesid ja sookurgi ja muid sulelisi täis, lõoke lärmas pea kohal ja järve peal ujusid luiged ja veel mingid tundmatud. Peale selle oli talunik sõnnikut vedanud ja väga toitev oli kõik ümberringi. Ilus jalutuskäik! Aitähh!

 2 

Seda teed mööda olen juba varem ka tatsanud, nüüd siis jälle. Kunagi olin "kõva kalamees". Käisin erinevate veekogude ääres landiga vett vahustamas, paar aastat järjest. Kogu selle aja jooksul sain mõned alamõõdulised haugid, kes uuesti ujuma läksid. Ja kõik. Kahala järv on sümboolne selle poolest, et sellega sai mu kalamehekarjäär punkti. Lant jäi põhja kinni ja kangutasin oma spinningu ridva pooleks! See võttis mõneks ajaks kalastamise isu ära, kuniks uue spinningu ostsin. Nüüd sõidab see meiega igal pool kaasas, aga kasutust leiab vähe. Vat sulle kalastamist Kahala järve ääres. Olge ettevaatlikud, seal on madal ja roikaline põhi :) Aardega täna probleeme ei tekkinud ja leidsime kiirelt. Täname!

Auto jäi keelava sildi taha nige sealt paterdasime järve äärde. Algul arvasin aarde olevat ainuvõimalikus kohas, kuid miskit näppu ei jäänud. Seejärel uurisin veel mõningaid võimalikke kohti, aga mida ei ole on aare. Päris nõutuks võttis kohe. Samas aitas ikkagi loogika - aare oli ikka seal kus ta pidigi olema, töntsid sõrmed lihtsalt ei tundnud teda esmasel kontrollimisel. Vahva koht ja ilus järv. Huvitav kes see valdaja on, kui tahaks kajakiga kalastama tulla, siis nii pikalt seda seljas vedada küll ei kannataks.. Tänud!

Ilus ilm ja hea tee. Aarde leidsime ainukesest kohast, kuhu vaatasime. Tänud.

Uurisin natukene, kus aare võiks olla. Kahjuks sai aeg otsa ning ühe usutava teooria kontrollimiseni ei jõudnudki. Salvestasin aga selle koha koordinaadid gps-i ja kindlasti tagasi. Kaunis järv!

Kõik sai alguse sellest, et peale aarde leidmist avastasime, et meil ei ole kamba peale ühtegi kirjutusvahendit kaasas. Auto juurde kõmpis muidugi see, kel seda kõige rohkem vaja oli :D Priitu oodates ukerdasime Margusega järve jääl püüdes luikesid pildistada ja sorteerisime infotahvli juurde kogunenud prügi. Enne, kui Priit tagasi jõudis sai ka logi kirja pandud. Väga tore ja meeleolukas aardeleid oli. Järgmisel korral võiks kirjapulga üldse koju jätta :P Tänan aarde eest!

Veidi jalutamist ja saigi leitud.

Mugud olid kõik jäisel järvel järjekindlalt jääpurjekatega jändamas:)

Sai rahus logida, üks pontu ainult tuli lonkides kuivanud kõrkjatest ja kukkus klähvima.

Külm ja lumine nädalavahetus hakkas siin otsustavalt otsa saama, seitsmele miinuskraadile vaatamata sadas taevast selget vihma, mis autoklaasid kiirelt dušikabiini sarnaseks muutis. Seekord oleks hea meelega nulli sõitnud, aga siin see ei õnnestu kuidagi. Marssisime siis ilmaga võideldes üle lageda kohale, leidsime kiirelt ja hakkas kangesti tunduma, et geopeituse isu on selleks korraks täis :) Aitäh, suvel on siin kindlasti kena!

Jalutasime läbi tuisuvaalude, jäävihma sadas ka juba mehiselt. Topsi leidis Arti kohast, kuhu ta oli juba korra vaadanud. Aitähh siia toomast, polnudki selle vee äärde enne põiganud.

 2 

Suusatamiseks oli lund liiga vähe, seega kõndisime. Ja see oli lõbus. Siim kepsles kui kevadine vasikas ühe lombi juurest teise juurde, et selgeks teha, kas jää kannab või mitte. Järvel oli sulelisi kohe palju. Enim luiki. Ja ühtki muud hingelist polnud lähedal ega kaugel. Ilus oli seista ja lumehelveste tantsu vaadata. Aare kena ja korras. Aitäh!

Lihtne leid! Tänud peitjale:)

Miki ja Merle

 1 

Poolel teel Kundasse jäi see aardeke tänagi tee peale. Enne tänast olen sellest küllap 5-6 korda mööda sõitnud ilma, et saanuks otsida, sest päevavalgust meie laiuskraadil just palju ei jagu, tegevusi selle-eest aga seda rohkem. Täna kõik klappis - ilm, seltskond, piisavalt aega ja jaksu. Tegime mõnuga 1.6 km pikkuse jalutuskäigu. Aare paistis autost peaaegu kätte :-) Leid oli kiire, seega saime ka järve uudistada. Minu meelest nägin ma keset järve kalameest, kuigi jää kajakat veel ei kandnud. Aga ma võisin ka eksida, järsku oli hoopistükkis kivi. Mine neid kohalikke kalamehi või kajakaid või kive tea. Äkki olidki kolmekesi koos.
Aitäh Tanelile toreda asukoha ja päris arvestatava veesilma eest! Siia võiks suvel lohetamagi tulla B-)

 1 

"Tagasi lapsepõlveradadel" tuuri (kui kahest aarde otsimist võib tuuriks nimetada :P ) teine ja ja ühtlasi viimane aare. Kunagi alg- või põhikooli ajal sõitsime sõpradega ratastega siin kandis üsna palju ringi ja korra käisime isegi aerupaadiga Kahala järvel. Juba tollest korrast jäi meelde, et ujuda siin ei tasu kuna vett on maksimaalselt meeter ja selle all mitu meetrit muda. Nii nagu Kuusalu Pajulinna juures, polnud ma ka siin järve ääres väga ammu (15-20 aastat?) käinud, nii et isegi autoga siia sõites hoidsin kiiruse madalal ja vahtisin ringi :) Ühe lähenemistee leidsin veel kuna tagasi tulles läksin üht tee äärde jäävat huvitavat kohta uudistama aga teed kui sellist siit järveni ei lähe. Vaid sissetallatud jalgrada viis järve poole aga rohkem ei viitsinud jalutada kuna aaret otsides jätsin ka auto "telliskivi" taha ja jalutasin sealt järveni. Alguses veel päike paistis ja luiged tiirutasid madalal järve kohal suurtel kiirustel ja hulgakaupa ringi. Aarde otsimisega läks nii kaua aega, et vahepeal läks päike pilvetaha, õues külmaks ja tuul tahtis lendu viia. Mida külmem mul hakkas seda vähem oli motti otsida. Leppisin juba mõttega, et tulen suvel tagasi aga enne lahkumist tegin veel akrobaatikat ja nägin aaret seal kust juba korduvalt otsinud olin. Ausõna, vaju või häbi pärast järvemutta! Ma ei kujuta ette mida ma seal nii kaua võimlesin?! Aga aare on korras ja tore oli ikkagi siia sattuda üle väga pika aja. :)

Kahala järve äärde jõudsime päikeseloojangu ajaks. Väga maaliline oli. Sedasama arvas ka üks fotomugu, kes end sinna oli pildistama sättinud. Õnneks meie tegemisi ta ei seganud. Aitäh jälle uude kohta juhatamast!

Mõnus väike jalutamine karges hommikus. Natuke muidugi sai kaheldud, kas ikka on SEE üks. Aga oli küll. Laglesid ei olnud, aga seeest oli põõsas pajutibusid täis.

Jalutuskäik polnud kuigi pikk, aga tuul oli kohutav. Sellest hoolimata käisime ja vaatsime ka kivid üle. Ilus koht!

 2 

Kahala järv ei ole meie kodunt eriti kaugel, kuid selle äärde jõudsime esimest korda, sest sinna ligi eriti ei pääsegi. Üle mitme päeva oli ilus ja karge sügisilm, mis meelitas meid rattaga sõitma. Elamusi oli rohkem, kui oskasime oodata. Kõigepealt jälgisime, kuidas hobustele talveriided selga pannakse. Siis avastasime Kahala küla luhal mitusada laglet, kes toimetasid häirimatult, kuni üks auto nad lendu ehmatas. Küll oli lärmi ja paanikat! Järve kalda lähedal oli õrn jääkirme ja uskumatult palju kalavõrke või muid kalapüügivahendeid. Järvel liugles 10-kond luike ja müras kamp määramata linde, järve kohal nägime haigruid. Teeotsast veidi vasakul on kalda ääres suur kivi, kust saab paremini jälgida järveltoimuvat. Võrratult ilus päikesekiirte tants siledal veel ja loojangueelne värvidemäng taevas tagasiteel. Nägime ka kahte karja metskitsi, kes meile kiirelt oma valget ja kohevat tagumikku näitasid. Ja lõpuks veel üks koeranähvits, kes minu pükste küljes rippus. Sain ta enne eemale, kui eemalt tunduvalt suurem kaaslane nähtavale ilmus. Kisa oli suurem kui auk minu pükstes.

Aarde juures olime täna teised (Reigo järel). Kui hakkasime ära tulema, kohtasime veel kahte rändurit, kes olid väga geopeiturite moodi. Kes muu siia pärapõrgusse õhtusel ajal fotokaga jalutab. Silver hakkas kohe pärima, kuid ei saanud oodatud vastust. Tervitus Kajale ja Brunole! Tahtsime teiega jagada kuuma kibuvitsateed meega! Aitäh järve äärde kutsumast!

 4 

Parim osa aardest oli, kaunis päikeseloojangu taevas, millel sai fotoka võimeid proovida.
...aga see Silver on üks uudishimulik poiss, ma ütlen. Kohe pärima, et kas me ka midagi otsime? Aga ses suhtes igati eeskujulik, et kui rattaga maanteele, siis ohutusvest selga. Tubli!

fotograaf taevasinal

luigepaarid

Pajutibud! Hõissa kevad!

 1 

CCCII. Ma mõtlen: mega mõistlik mõistatus mu meelest!

 1 

Siin polnud üldse pikalt mõelda. Üsna ülbe tuul tegi aga kohapeal olemise aja lühikeseks. Tee on hoolsa automehaaniku valve all. Lisaks kividele oli augutäiteks ka süüteküünlaid kasutatud. Aitäh.

 1 

Eks süda tilkus verd küll kui auto tuli jätta kena tee otsa kui mingit numbrit kuhu helistada me keelava sildi juurest ei leidnud ja nii tuligi maale laskuvas hämaruses tatsata aarde suunas. Koht oli igatahes äärmiselt vahva ning tore, et geopeiturid selliseid paiku ka teistele näitavad. Aare korras ja tänud peitjale!

 2 

Päike hakkas vaikselt loojuma ja kuu siras juba võidukalt taevas. Taeva all lehvitasid tiibu haned ja laulsid meile hüvastijätuks oma kauneimaid laule. Eratee märk tekitas seekord vastakaid tundeid. Läbisõit omaniku loal, aga kust seda luba hankida, mis numbrile helistada ? Hoolikal vaatlusel ei suutnud meie seda infokillukest postilt leida, seega parkisime oma auto ja jalutasime vaikselt järveni. Järvel oli tihe sebimine. Luiged tiirutasid uhkelt kaldale kõige lähemal ja mingid väiksemad tegelased üritasid neid vahepeal häirida. Üks part ei olnud üldse rõõmus seal roostikus, muudkui karjus prääk-prääk, prääk-prääk ( ega ma muidugi linnukeelt ei mõista, võib-olla oli see eriti õnnelik prääksumine, peaks teadjamatelt järgi uurima :P ). Mulle aga tundus ta selline üksik ja õnnetu. Aga aarde leidis Alex muidugi esimesena vaadatud kohast ja logirulli väljameelitamine ja logimine oli siis minu panus aarde leidmisel. Tänud vee äärde kutsumast !

Ilmselge autojuhtide aare.Metsjeesus leidis vaistuga õige teeotsa,ja vaatamata sellele ,et meie Priiduga jõudsime vihjeobjekti juurde varem sai ka aarde esimesena kätte varem kontrollitud kohast.

Leitud

Maaomanik on ilmselt lahke lubaja, igatahes käis järve kaldal tihe tegevus ja parkivaid mobiile oli kolmneli. Aga kuna.meil luba küsida ei õnnestunud, tegime viimase otsa jala. Kõigepealt leidsime kirjutusvahendi, mis oli topitud sinna, kus mõnel teosel juhul logiraamat. Võtsime ta kaasa. Siis saime toosile ka näpud taha. STF kell 1355. Omamoodi koht, kus keeleoskamatus kasuks tuleks. Aitüma ikka!

Ega me seal FTF-i küll ei lootnud. Aare oli 4 päeva juba kättesaadav, kiirleidjad süstivad tavaliselt kohe kui aare avaldub. Nii me siis hommikul autosse istusime ja sügist nautima sõitsime. Paras jalutuskäik Markusele ja ega meilegi tuleb liikumine ainult kasuks. Aarde leidsime kiirelt. Kahju ainult, et päike vaid pilvetagant veidike piilus ja ega telefoniga saagi õigeid pilte, aga siiski. Järv oli luiki täis ja pilliroog kolletas. Aitäh ilusasse kohta juhatamast!

Ilus vaikne hommikupoolik. Järvel ujuvad luiged. Päike. FTF koos Markuse ja Mairiga. Aitäh järve äärde kutsumast.