Entide

Olime algpunktist vihje juba mõni kuu tagasi üles leidnud, kuid siis ei olnud aega aaret otsima minna. Täna olime ratastega liikvel ja ideaalne võimalus aare logituks märkida. Pärast õigesse kohta jõudmist oli aarde leid kiire.. aga enne oli vaja muidugi mõnda aega ka valedes kuusikutes ringi sahmida :)

Eelmine kord käisime nullist infot võtmas, täna läksime otse lõppu. Kuna aare ei rippunud puu küljes nagu mu info ütles, siis läks pisut aega aarde leidmisega, aga vähemalt leitud see sai.

Rammisime kohale ja olime üsna nõutud. Oli mitu loogilist kohta, kuid aaret ei leidnud. Kuivõrd sellesse paika tagasi ei tahtnud tulla, siis polnud muud valikut kui edasi otsida. Ühel hetkel koperdasingi täiesti kogemata aarde otsa ja sai seegi saaga läbi.

Kunagisest ajast punkt kaardil aga kuna oli update siis hakkasin algusest pihta ja kõik tegelt lihtne ja loogiline. Kuigi sahistasin päris pikalt vales kohas kuna täpselt samasuguse kirjeldusele vastava koha leidsin veel aarde lähistelt. Kui sellest lahti lasin siis tuli aarde leid kiiresti. Autos olin täpi kaardile pannud kus ma arvan, et aare on ja kui valest kohast edasi hakkasin liikuma siis selgus, et ma polnutki veel oma pandud täpini jõudnutki :D aga tänud, huvitav mis seal reservaadis siis on? Selle ilmaga ei viitsinud edasi tatsata, kaelkirjakud? Karude kodu või mis? ????

Hommikul võtsin ka ajaloolised kaardid ette ja mingil hetkel avastasin otsitava 1997 kaardilt.Täna uuesti nulli ei hakanud minema ja kahtlustan, et seal on sama vana kaart Oleks eile täpsemalt vaadanud, siis oleks pilt selge olnud.Auto juurest aardeni ja tagasi kulus natuke üle poole tunni.

Varem olen siin nullis olnud kaks korda.Esimene kord veel aaret polnud ja teine kord siis kui Baruto pulmi pidas. Täna tulin aarde pärast kohale, aga pean kohe ütlema, et üsna segane värk.Ifo leidsin kohe kuidas kohale minna, aga kuhu ? Reservaadi piirid olid telefoni kaardil olemas, et seadust ei riku, aga sellest polnud abi.Metsasihid on teadupärast kõik sirged ja mingit kohta küll silma ei hakanud kus oleks vaja järsult vasakule keerata.Lihtsalt lambist ei hakka ometi kõike sihte läbi kammima ja tulin tulema.Tagasiteel mõtlesin, et äkki infotahvlil oli veel vihjed mida oleks pidanud vaatama.

Kohtasime ente ja jõudsime seekord lõpuks ka kenasti aardeni :) Varem sai paar korda eeltööd tegemas käidud... lõpp tundus asuvat metsikus kohas, kuid vahepeal tehtud hooldus julgustas vaatama tulema. Karusid ei kohanud, kui siis kraapimisjälgi puudel ;) Vainupea rand ja ürgmetsad on mõnus koht väljasõiduks loodusesse. Täname!

Nüüd jälle kättesaadav, natuke muutus lõpp-punkt - lihtsamaks ja lähemaks.

Olukord looduses on muutunud. Püüan üht-teist paremaks muuta. Seni on ajutiselt kättesaamatu.

 2 

Info nullist oli mul juba 9 aastat olemas :o) Aga miskipärast oskasin enda elu hoopis keeruliseks teha ning teha mõõtmised moel, mis sisuliselt välistas eduka leiu. See muidugi ei takistanud mul muidugi veel vahepeal talvel sügava lumega lõppu tabada. Igas mõttes täiesti lootusetu üritus - pealegi 100 meetrit vales kohas :P

Eile alustasin nullist uuesti - info on tänapäeval tunduvalt rikkalikum. Pealegi tuli mul pähe jube hea mõte, kuidas asja lahendada! :D Täielik heureka moment, jääb üle imestada, kuidas ma lihtsa ülesande enda jaoks nii hulluks mõtlesin :o) Lõppu minek jäi tänaseks, pärast terve öö kestnud sadu selles looduses muidugi kuivaks ei jäänud. Kirjutasin üsna märga logiraamatusse, kus eelmine sissekanne oli pea kolm aastat vana. Kuidas vesi sinna sisse pääses, ei tea, sest karbid ei paistnud katki... Ja konteiner oli maapinnal - jäi minust samamoodi. Lumega pigem raske leida. Aitäh.

Ega ma väga entusiastlikult sellele infotahvlile ei lähenenud, sest pole ma eriti osav niisugustest kohtadest info kättesaamisel. Ja nii läkski, ei näinud ma ühtegi kohta, kus see vajaminev materjal end peita võiks. Pean veel arenema.

Ega ma väga entusiastlikult sellele infotahvlile ei lähenenud, sest pole ma eriti osav niisugustest kohtadest info kättesaamisel. Ja nii läkski, ei näinud ma ühtegi kohta, kus see vajaminev materjal end peita võiks. Pean veel arenema.

 3 

Nüüd info jälle olemas. Head otsimist!

Info on jalutama läinud. Paar päeva läheb aega ja taastan.

Kui seitse aastat tagasi ei osanud nullis midagi näha, siis täna jäi kahtlane asi silma. Tükk tegu oli selle kätte saamisega, aga kätte ma ta sain ... ning vastu vaatas tühjus. Olen suhteliselt kindel, et seal oleks pidanud olema edasised juhised, aga selle koha peal haigutas tühjus.

Nullis oli palju inimesi, segasid otsimist aga ega nende pärast miskit tegemata jää. Vb vaadati mind imelikult aga savi see. Üks vaba hetk kus inimesi polnud õnnestus mul ka vihje leida. Üpris segane kaart,mõõtkava minu mäletamist peal polnud. Õnneks leidsin kaardilt orientiirid mis juhatasid mind õige tee peale. Tänan

Aarde nullist võtsin info eelmise nädala rannikumatkal siit mööda jalutades. Täna tulin uuesti Vainupea kanti uitama. Juhiseid olin õigesti lugenud, kohapeal ei läinud enam aardeni jõudmiseni kaua. Aitäh.

Me käisime 2 päeva järjest suht piiramatu ajavaruga seda aaret otsimas ja jäigi leidmata!? :D

Infotahvli juures oli ka natuke nuputamist, aga õige vihje leidmisega läks siiski suhteliselt kiiresti ja kõik oli heas korras. Äge lahendus!

Marsruut oli meil sätitud nii, et võtsime vahepeal veel 2 aaret ära ja suundusime siis suvalisest suunast megasääsesesse megarägastikku, mis oli üsna kindlasti kõige hullem suund, kust üritada läbi murda. Pärast suht pikka metsas möllamist loobusime.

Kuna ööbisime sellele nii lähedal, jäi ikka piinama ja proovisime järgmisel päeval uuesti läheneda mööda sihte ja (vähemalt looma-) teid. Tundus, et tee, mida mööda läksime lihtsalt pidi olema õige, aga seda silti lihtsalt ei tulnud ega tulnud ja lõpuks jõudsime ikka omadega täiesti rappa ja veel hullemasse võssa ja planeeritud ca 3 km matkast sai 10 km läbi, alt ja üle tuulemurru ja võsa ja jõudsime minu murdumispiirile väga lähedale... :D

No tahaks vanduda, et seda silti ei ole seal, aga ilmselt jääb ikka oma lolluse taha... Natuke naljakas lausa lugeda, kuidas see enamiku jaoks lihtne leid on olnud :).

Kogu üritus kokku oli lõbus, aga kokkuvõttes suht vaevaline ja ei teagi nüüd, kas minna uuesti. Tundub, et ikka läheks samast kohast ja teeks kõik samamoodi.

Sattusin enne aarde juurde suundumist lugema Ove logi. Igaks juhuks uurisin siis, kus see karbike nüüd on, et asja korda sättima minna. Kui aga aarde poole suundusin, oli aare täpselt seal, kus ta minu arvates olema peab. Pärast väikest arutelu Ovega, selgus et erinevaid lähteandmeid kasutades võib kaardile manatud punkt olla eri kohtades. Sellest ka see segadus. Ei oskagi kuidagi kommenteerida, kuidas seda olukorda parandada, et ka järgmistel sellist hämmingut sisse ei tuleks.

Tänud.

Selle aarde algus oli vahva aga emotsioon kadus kui lõpus otsisin aaret üle tunni ja ei leidnud kuid tagasiteel autoni leidsin ta hoopis mitusaada meetrit eemalt valest asukohast. Ei teagi kas keegi on aarde meelega valesse asukohta liigutanud või on ta kogu aeg vales kohas olnud. Saatsin peitjale ka selle kohta täpsemad kaardipildi.

Uurisime tükk aega infotahvlit, aga ei suutnud mingeid juhiseid tuvastada. Kuna oli juba pimedaks läinud, siis edasi poleks niikuinii läinud. Ehk siis mõni teine kord.

Algus millagil varem juba tehtud, täna oli siis lõpu kord.

 1 

Muidugi ma olen nõus igakell Airiga kuhuiganes minema...kasvõi metsa. Tund aega rassimist metsas, marraskil põlv, sinikas ja kriimustatud reis, mis see siis ikka ära ei ole. Tuleb tunnistada, et minu kõige hullem metsas roomamine meie beebigeoaja jookul. Aga tõesti, kui ei võta pea, siis võtavad jalad. Püüdes olla optimist, siis mul on hea meel, et me seda valges tegime. Kui ma selle aarde mõistatuse üle järele mõtlen, siis kõik tundub nii loogiline, me lihtsalt ei mõistnud, et aarde leidmiseks võib abivahendit kasutada. Panime aga kohe punuma. Tänud

 1 

Olime mõnusasti end mõistatuste tegemise lainele viinud ja kuna kahe eelnevaga saime hästi hakkama, siis siia astusin juba selg sirge ja rind ees. Mis see siis ikka pole. Teeme ära! Algus oli juba päris tore väljakutse. Sikutasime natuke valet asja enne, kui silmad õiget asja nägema hakkasid. Juhendi oli küll viimane väga lugupidamatult tagasi pistnud ja ma nägin kurja vaeva, et see kokku pressitud paberihunnik sedasi lahti harutada, et see võimalikult ühes tükis oleks. Peitja võiks need juhised uued teha ja pisut parema või siis suurema asja sisse panna.

Krissu tutvus kaardiga, kuni mina endise töökaaslase käest telefoni teel nahutada sain, kuna polnud täna Rocca Al Mare´ s temaga koos jooks-matkale läinud. Püüdsin siis end oma hobiga tegelemise taha peita aga ei saa kunagi kindel olla, kas ühelegi mugule see tegelikult korda läheb.

Mingi arusaam asjast meil Krissuga igatahes tekkis ja läksime seda kontrollima. Algus oli ilus ja paljutõotav. Ühel hetkel aga ei saanud ise ka täpselt aru, kus me oleme. Miks me siin oleme ja kas me ikka päris normaalsed oleme. Palusin Krissu käest mitmeid kordi vabandust ja rühkisin aga edasi. Kaks sammu edasi ja siis puu alt läbi, sammuke veel ja üle puu. Kolm sammu ja uuesti mingi ronimine. Kinnitasin korduvalt endale ja Krissule, et natuke veel ja siis jõuame kohe suurele teele. Oli ta jee suur tee. Aga vähemalt mingi siht, mida mööda liikusime suurele teele, kuhu Dauno meile vastu sõitis.

Tagantjärgi tarkadena oleks muidugi võinud kohe Daunole mõistatust näidata aga me tahtsime ise targad olla. Ma küll ei tea kas Krissu enam tuleb minuga kunagi kuhugi metsa aga ma ei saa ka väita, et see ekslemine ja mahalangenud puude rägastikus edasi liikumine lahe poleks olnud. Mul oli küll lõbus.

Sõitsime siis õigesse kohta, jalutasime natuke. Silmad lõid õiget asja nähes särama ja logisime rahulolevalt. Aitäh!

Mõnus jalutamine,lõpus ründasid põdrakärbsed ja hiljem oli auto juures puhastamine ja juustes neid jagus, vastikud putukad ja leidsin 2 puuki kodus naha peal :D

Igati meeleolukas retk.Kõik lihtne ja arusaadav,otse läbi metsa aardeni ei trüginud.Võiks lausa öelda,et jalutuskäik pargis.Kukeseeni sain kahe kastme jagu metsast kaasa.Aitüma peitmast

Parkisime auto ettenähtud parklasse, et leida viis siinsel rannal olevat aaret. Selle aarde leidmiseks vajaliku info kättesaamise ning dešifreerimisega probleeme polnud. Küll aga oli keeruline selle abiinfo tagasipanek, kuna see oli niiske ning ka veidi kahjustada saanud. See punkti tahaks veidi värskendamist saada.

Kuna jätsime selle aarde oma siinse pisimatka viimaseks ja vahepeal oli sadanud ka vihma, siis see lõpp oli meie jaoks päris märg. Puud ja rohi sel teel, mis meid aardeni viis, oli loomulikult märg ning sellest johtuvalt said ka meie jalad ja püksisääred üsna märjaks. Aga õnneks oli see vaid vesi ning riiete kuivatamine pole suurem probleem. Täname aarde eest!

Entide peidupaika otsides jälgisin ühtlasi maapinda ka lootuses leida mõne introvertsema metslooma jälgi. Maapind oli aga alati selline, et see väga hästi ei reetnud, kes seal jalutanud oli, nii et lõpuks ikkagi huvitavaid jälgi ei leidnud. Aaret otsides oli aga esimesse punkti jõudmine lihtne. Sealt liikusin ka kenasti edasi enda poolt paika pandud lõpu juurde. Seal oli aga loodusjõud korralikult möllanud ja läheduses olnud infotahvli maha kukkunud puu abil tagurpidi ja kõveraks löönud. Aga mis seal ikka, ehk on aare siiski kättesaadavas kohas. Otsisin siit ja seal, vähem- ja rohkem tõenäolistest kohtadest. Ei midagi. Lõpuks pidin ikkagi eelmisele leidjale kõne tegema. Tema aarde asukoha kirjeldus ei tahtnud kuidagi ühtida minu asukohaga. Eks siis lõpuks jäi vaid üks järeldus - olin sattunud liiga hoogu ja tulnud valesse kohta. Õnneks aimasin, kus see õige koht siis on ja asusin selle suunas liikuma. Kulgemine sujus päris hästi ja lõppu jõudes leidsin aarde ka tänu abistavale infole üpris ruttu. Vaatamata valest kohast otsimisele oli siiski tore seiklus. Aitäh!

Loodusele ei meeldi keelud

Sai ikka paar ringi ümber infotahvli teha enne kui juhised kätte sain. Siis sai igasugu erinevaid kaarte hoolega uurida, et õige teeots kätte saada. Tänan.

Erinevalt eellogijatest, siis mul läks siin alguses kole kaua aega nende juhiste leidmisega. On ju selliseid asju varemgi ette tulnud, aga seekord kuidagi ei toiminud seda ühendust. Kui juhised viimaks leitud said, siis oli plaan konkreetne, kiruda veidi maa-ametit, valida sobiv lähenemistee ja minna otsida lõpp ka üles. Lähenemistee valik õnnestus täielikult ja aarde endani jõudmine oli jalutuskäik pargis. Tänud aarde eest!

 3 

Täna oli ilus ilm ja kuhu ikka kesk-eestlane läheb kui ikka mere äärde. Takkajärgi võin ütelda, et sõbranne veetorni 10-lt korruselt näen ma ka rohkem merd kui selle aardega.

Nullis läks kiiresti ja Järvamaa meistrina orienteerumises ma lõppu ka ei kartnud. Leidsin omast arust hea tee ja kui olin tükk aega kõndinud, siis tekkis kahtlus, et vale koht. Edasi selgus tõsiasi, et olin kõigest 1,1km-ga puusse pannud.

Kui teised siin kiidavad, et lihtne jalutuskäik, siis minu valitud tee oli pask, mis pask. Ma olen kogu elu mõelnud, et Järvamaal on karupersepadrikud, siis Geomäng on õpetanud, et need asuvad just mujal. Olin üdini õnnetu, et siia tulin. Loomulikult ei ole süüdi peitja, lihtsalt mu valitud otsetee ei õigustanud.

Kuna lõpukoordinaat oli ostetud, siis aarde leidsin ilusti, see oli hästi teostatud, nagu uus alles, ehkki vanust tal palju. Aitäh väljakutse eest!

Nullis olen varem andmeid kogunud, aga siis jäi lõppu minemata. Täna kutsus uus aare taas siiakanti ja käisin entidel ka külas. Päike helkles toredasti kraavide jääkirmelt ning orav kudrutas puu otsas. Oli veidi ürgne olek seal tõesti, natuke kõhegi.

Oi,Oi;Oi See aare on mul pinnuks avaldamise päevast peale.Küll mina mõtlesin selle keeruliseks.Eile lõpuks lõi tule põlema.Võtsin Caro kaasa ja läksime jalutama.Ilus tee viis pea-aegu aardeni.Aitäh!

Juhised leidsime kiirelt ja kaardi uurimine pani ka loodetava lõpu kenasti paika. Lähenemistee valikuga meil nii hästi ei läinud.. saime ronida ja karelda ikka korralikult, kuid pisut pikema ringiga tagasitee oli selle eest täitsa viisakas oma mõne langenud puuga. Tänan.

Leitud! Aare korras, minge logima

Jee! Olin käinud varem aaret ka otsimas, seisin infotahvli ees nagu idioot ja arvasin, et suudan sealsest tekstist midagi välja lugeda, lihtsalt olin selle ees ja mõtlesin. :P Sellel korral asusin kaardi kallale ja sealt sai ka igasugust sama välja loetud ja aega raisatud. Pärast alla andmist pidin lihtsalt küsima Mihklilt vihjet ja ta nulli kohta antud infost piisas. Pärast ülejäänud aarete leidmist naasesime selle juurde ja läksime edukalt lõppu. Lahe ja huvitav koht!

Leidsin info kiirelt, lõpp jääb teiseks korraks.

 1 

Midagi tarka ei leidnud algusest. Põrnitsesin kaarti ja lugesin kirjeldust. Seosed tekkisid ja tagantjärgi võib öelda, et õiged. Lõppu oli täitsa normaalne jalutamine. Mis võsast siin räägitakse... Rahulikke Jõulupühi!

Alguspunkt sai juba suvel üle vaadatud. Esimesel otsimiskorral sai kaardiga natuke "üle mõeldud" ja valest kohast otsitud. Et selleks paariks päevaks tõid tööasjad siisamasse kõrvale Eismasse, oli loomulik ka see aare ära korjata. Mets oli taskulambivalgel ilus, jõululumine. Mõned suuremad jäljed tekitasid kõhedust aga kõik sujus ja varsti oli ka nimi kirjas. Tänud.

Teine katse. Olin kodutööna valinud minekuks õige teeotsa, mis viis otse aardeni. Keelust üle ei astunud. Tore jalutuskäik, ainult mõned mahalangenud puud olid väikeseks takistuseks rajal. Tänud.

Tulin mere poolt, Suureliiva aarde juurest. Päris raske retk oli, sihte mööda küll aga karm tuulemurrus turnimine oli. Aare olemas ja väga heas korras ja õige koha juures on metallist silt ka kenasti püsti (kaart võib natuke eksitada). Siit läksin edasi Naaruti aarde juurde, nii et reservaadile sai ring peale tehtud :) Tänud peitjale! Ikka väga õige koha on need olevused omale elupaigaks valinud:)

Nullist info käes läksime ürgloodusesse Ente otsima. Entid olid oma käsilased meile teepeale takistuseks ette saatnud aga lõpuks jõudsime turvaliselt sihtpunkti ja saime logitud.

Mida rohkem lõpu poole, seda rohkem oli murdunud puid, päris nulli juures olid langevad puud asjakohase sildiga 1:0 ära teinud. Ka ilmselt aardega. Peitja võiks lõpu üle kontrollida, ilmselt on aare olemas aga mitte päris õiges kohas.

Tore pohmeluse peletaja. Tänud aarde eest!

Mõistatus juba lahendatud tükk aega tagasi (või siis mitte??) Täna õhtupoolikul tekkis selline metsas müttamise tuju,saigi tee ette võetud. Juhtus selline imelik lugu, et olin pini kaardile valesse kohta suranud mis muutis meie retke väga metsaseks ettevõtmiseks.Ühesõnaga kammisime tükkaega väga vale kohta.Loobusime peale tulutut otsimist,tagasiteel sai kontrollitud ""ilmselgelt valet kohta"" kuid ennäe, aare just seal oligi.Enne kui keerasime eksiteele nägime seda kohta väga lähedalt.Lõpuks logitud.Täname peitjat

Eelmine kord leidsin tünga ja Aigar leidis vihje. Ka seekord leidsin mina tünga ja Veiko leidis õige info. Siis asusime teele. Alguses rõõmustasime, et oh, mis kena metsatee, aga hiljem selgus, et vara rõõmustasime. Tegelikkuses oli see järjest raskemaks minev takistusrada. Üritasime võimalikult kiiresti minna, kuna õhtul ei meeldi meile kummalegi metsas olla, kuid mida edasi, seda aeglasemaks astumine jäi. Nii et takistusraja läbimisele kulunud aeg pole üldse märkimistväärt. Pärast logimist aga tundsime, et hoolimata kinni pistetud kohukestest on kõhud ikka väga tühjad, kuna viimati olime söönud kell 6 hommikul ning nüüd oli kell juba 5 õhtul. Seega pistsime auto poole punuma. Mingitest raskustest teel polnud enam juttugi. Lendasime üle takistuste nagu oleks meil näljased põdrad kannul ja jõudsime palju parema jooksuajaga autosse. Tänud aarde eest!

Tolkieni ma lugenud pole aga kirjelduse järgi arvan, et mingis filmis olen seda va puurahvast näinud isegi. Telekast tundusid muhedad sellid aga ma ei teadnudki, et nad sellised erakud on. Tee läks aina kitsamaks ja kehvemaks mida lähemale Entidele jõudsime, lühikesed riided ei olnud jällegi kõige parem outfit selliste tüüpide külastamiseks. Alles tagasiteel, kui rada iga meetriga aina rohkem rada meenutama hakkas, saime aru, et tulles olime liiga pessimistlikult meelestatud - tegelikult oli poole peal ju jummala mõnus tee. Autosse tagasi jõudsime nii palju kiiremini nagu oleks tee allamäge olnud ja seljatagant tugev pärituul.

Kodus siht paika pandud ja siis minek. Gepsu järgi parkisime tee äärde. Küll algus oli paljulubav siis lõpp oli lausa padrik. Pärast aarde leidmist läksime ikka sihti mööda tagasi. Nagu öeldakse, et miks minna otse kui saab ka ringiga :). Hea, et auto väga kaugel polnud. Aitäh peitjale!

Edasise juhendi leidsin, aga sobivat teed lõppu seekord mitte.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

Esimese punkti külastasin ära 2 aastat tagasi oma Põhja-Eesti georattamatkal. Tookord aga ei jõudnud lõppu enam külastada. Tagantjärgi võib öelda, et õigesti ka tegin. Täna oli tunne, et jalutanuks nagu lihtsalt mõnel külmunud terviserajal. Teel oli küll paar mahalangenud puud aga need väikesed takistused meid ei pidurdanud. Tänud mõnusa jalutuskäigu eest

Logitud ka jääle

Selle aarde tarkuseteraks on see, et Priidu teed on käänulised :) Aarde juurde minek on praegusel aastaajal nagu jalutuskäik pargis. Aitäh!

Nullis suutsin leida tünga ja rohkem midagi. Kuigi oma arvates olin kõik kohad läbi vaadanud, selgus siiski, et lünklikult, kuna siis tuli Aigar ja võttis õige vihje välja. Lõpp-punkti külastuse lükkasime ajapuudusel siiski edasi.

Proovisin alguses valest suunast, kuid lõpus läks võsa liiga jõhkraks. Õigest suunast minnes oli hea jalutuskäik.

Leitud

Georetke punkt nr. 12 (kellel huvi, alustagu lugemist Siberist ). Kolmas ja viimane mitteleid sellel retkel. Olin ma siis entidele vastumeelne või ise pime, igatahes juhised jäid mul saamata. Ei jäänud muud üle, kui läksin suurt liiva vaatama.

 1 

See aare jäi teele kuidagi ootamatult. Seljataga oli juba 3 mõisatusaaret ja siis jäi pilk gpsus peatuma Entide aardel. Mis see on? Jälle mõistatus. No okei proovime, kas hammas hakkab peale. Millegipärast kippus tekkima ka dejavu tunne. Miskit nendes aarde peidukohtades tundus juba tuttavat. Isegi koer rannal tundus meid nähes tuttavalt naeratamas. Ilmselt oleme liiga kaua harrastanud seda nina gpsus mööda metsi kondamist. Meie õnneks oli aardepeitja varustanud selle aarde korraliku aardeni viiva teega. Oi kui õnnelikuks selline hoolitsus teeb :) Täname! Tuleme järgmine kordki siia dejavu rannale.

Esimeses punktis üritasime haisu ignoreerida, aga õnneks läks seal ruttu. Lõppu läksime vist üsna suva peale välja ja läks täiesti õnneks! Aitäh!

 1 

Teine aare kus ma endaga väga rahul olin :) Esimeses punktis toppisin mingi punkti kaardi peale ja siis lähenesime sinna kusagil lõuna suunast. Üllatus oli suur kui nullis ootas ees sobiv silt ja ka aare natuke eemal :) Tänud juhatamast :)

Laur pani täpi kaardile ning kõik läks ludinal. Mine kohale ja logi. Aitäh!

04/11/2015 Entide /Ents Visit Log C ja A olid sellega kunagi algust teinud. Lõpuni nad siis ei jõudnudki. Seekord alustasime algusest. Leidsime üles tünga ja siis õiged juhised. Uurisime kaarti, kaarte, mappe jne. Panime mõnda kohta täpi, vaatasime koordinaate, lähenemisteid (NB Läbi reservaadi tungida ei tohi. Seal on igasugune liikumine keelatud) ja voilaa! Esimese korraga pihta. Parkla, jalutuskäik ja tops. Lõpp oli küll veidi pettumus. Aardeni lähenemisest aga supermälestused. Tänan!

Uus katse. Novembrist 2013 polnud enam mõistatuse osa meeles ning kaitsil ka alguskohas käimata, läksime uuesti. Nüüd oli vähemalt teada, kustpoolt on parem läheneda ning saimegi hakkama kerge jalutuskäiguga suure metsas müttamise asemel. Tänud juhatamast!

Algpunkt sai leitud juba eelmisel aastal, aga siis ei osanud selle infoga suurt midagi peale hakata. Kui nüüd asja uuesti ette võtsin, siis avastasin aarde juurest oma koordinaadid. Hägusel meenus, et olin kodus kaarti uurinud ja ju ma siis olin mingi kahtlase koha leidnud. Kohapeal selgus, et mu arvutused olid üllatavalt täpsed, ei jõudnud õieti otsimagi hakata kui juba konteiner peos oli. Aitäh peitjale.

Seekord sai siis kohaleminek ette võetud. Tore jalutuskäik kujunes sellest segases metsas. Kas nüüd just puurahva kaela seda ajada, kuid kõige tavalisemad loodusjõud on siin küll oma kangemat ja tugevamat külge näidanud. Puid võis leida kõikvõimalikes asendites... vertikaalis, kui ka horisontaalis, diagonaalis... üks puseriti puude värk kõik. Vahepalaks näitasid mõned sadulpersed oma suurust. Kui nüüd just mõne endiga vahepeal ei kohtunud, siis aardega küll:) Aitähh peitjale.

Oi siin läks ikka aega omajagu. Mereääres oli tuul selline, et ilma kapuutsi abita poleksin kõrvu küll pea küljes hoida suutnud. Tuleb tänada eomapi, kes ka metsasihid kaardile on pannud. Otsustasin, et naudin jalutuskäiku ja teen reservaadile tiiru peale. Öeldud-tehtud, iseasi, kui nauditav see jalutuskäik oli :). Tossud ja püksisääred said veidi märjaks, kalorit kulus hirmsasti. Aare tuli välja õnneks väga kiiresti. Kokkuvõttes väga mõnus väikest füüsilist liigutamist nõudev aare, tänud!

Aardele sai lähenetud lõuna poolt, paar endi pikutas tee peal, aga neist sai kergesti mööda. EVEJ

Väga mõnus metsas matkamine. Väike pugemine ja kitsejälgede tuvastamine rajal. V:jänese J:draakoni. Tänud peitjale.

Hea et teistel oli kodutöö tehtud,minu osa piirdus järele sörkimises.

Meie lugu algas juba augustis, kuid siis infotahvel vihjeid ei reetnud. Saladus jäi kummitama, kuniks Margus ükskord septembris jalgrattaga uuesti kohale sõtkus ja vajaliku info välja võlus. Vajalikud koordinaadid kaardi pealt leida oli nüüd juba lihtne, kuid asi jäi ikka veel ootele. Oktoobri viimasel päeval mainis Margus, et käis siis jalgrattaga lõpus ära. Kuna ta valis torni juurest otsema teevariandi, siis suurema osa teest tuli jalgratast seljas tassida! Ja selle sahmerdamisega kadus rattapump ära. Plaanisime siis topelt-missiooni - Margus uuesti torni poolt, et rattapump üles leida ja mina tee pealt, kust on aardeni kergem teevariant. Kuigi minu nutitelefon ei soovinud täna gps teemadel suhelda, laabus siiski lõpuks kõik. Margus leidis metsast oma rattapumba, leidsime üksteist ja endid pikutasid rahulikult ja ei seganud logimist.

 1 

Minu logi võiks olla sümbioos hpalangu ja kajaliisi logist. Lähenemiseks valisime pikema sihi, et saaks kaasavõetud seenekorve ka kuidagi õigustada. Seeni oli väga nadilt, aga õnneks oli hea kogus tuulemurdu ja põdrakärbseid. Aardest ca. 10m kaugusel õnnestus Liisil kummik nii sügavalt mutta astuda, et oleks napilt sellest ilma jäänud. Üle metsa kaikus kare vandesõna. Kui sama päeva otsijad sel hetkel metsas olid, siis ilmselt kuulsid. Tagasi auto juurde saime mööda täiesti sõidetavat lehmarada (tundsin taaskord puudust Defenderist). Tagasiteel õnnestus korvi mõned liivatatid ka korjata, muidu oleks seente arvestuses nulliringiga pidanud piirduma. Aitäh metsa ja asjade eest.

Ausalt öeldes olen ma praegu üsna nõutu ega tea, kuidas seda asja logida. Esiteks, ega auväärt endid äkki pahaseks ei saa, et neid ühe päeva jooksul suisa KOLM korda tüütamas käiakse? Teiseks, loen siin neid eelmisi logisid sellest, kuidas keskkooliealistelegi koertele maastik üle jõu käib, ega saa mõhkugi aru. Mul oli gepsus nii vana fail, et maastiku raskuseks oli märgitud suisa 1.5... Nullis see kahtlemata kehtis, taamal jaurava hääleka peoseltskonna taustal sai Triinu juhistele noa taha. Lõpuga tegime hoolikalt, jätsime vajalikud reeglid kenasti meelde ja - ega see maastik palju üle 2 ei olnud - kena rada viis kohale, selles oli üks, aga välditav pugemiskoht ja teine koht, kus natuke jalgu oli vaja kergitada - ei mitte koera kombel - aga ei midagi rasket . Natuke enne lõppu vaatas Triinu, et siin on täna juba käidud, ja nii oligi. Tänud, midagi kergemat nii pääle kui koivile!

 1 

Teine kord entide otsingul. Ämbrid, kotid seenelootuses kaasas, astusime reipalt metsa. Linnulennult oli minna 300m. Kena puhas metsaalune asendus peagi vääriselupaigana tuntud risti-rästi langenud puude, meeletute aukude ja üle pea kõrguva rohuga. Üks meist enam seetõttu kuigi palju enda ette ei näinud ja astus umbes teise hääle suunas. Nukitsamehe kollide kombel turnimine, paks pilv põdrakärbseid kannul ei andnud asu ega võimalust metsaskäiku nautida. Ka seentega oli suht tuuga. Vähemalt aarde leidsime üles ja metsast välja kulgesime juba täitsa korralikku radapidi. Kui hea, et sinna enam tagasi minema ei pea :)

Päeva viimane aare.Käisime ja jalutasime ning leidsime palju silte aga mida ei leidnud oli aare.Ei tea kas sildid valed või meie pimadad.Tuleb vist tagasi minna.

No ei tulnud vaimu peale..ja eks pikk geopeitusepäev ka selja taga.

Seekordse tuuri esimene aare. Koordinaadid kodus paika pandud. Aitäh!

Juhendi saime lõpuks kätte, kuid kohaleminekut seekord ette siiski ei võtnud.

Küll siinsetele inimesele ikka meeldivad keelumärgid. Küll peatumine keelatud küll eravalgus. Jätsime siis ratta veidi eemale ja jalutasime kohale. Tuli välja, et eravalduse sildi taga täitsa korralik avalik parkla. Sigadus ma ütlen... Tiirutasime tükk aega nulli ümber ja üritasime infotahvlilt vihjet välja meelitada. Edutult. Lõpuks jäi siiski midagi silma ja saime juhendi kätte. Leidsime kaardilt koha üles, aga kohaleminek tundus liiga lootusetu ettevõtmisena.

Lisasime uude logiraamatusse [ikside] järel teise logi - kõik kuiv ja väga heas korras. Lahemaa õhk tundus erakordselt värske, võibolla sellepärast, et olime just ida poolt tulnud. Korjasime siit oma kõige suurema geokarbi täis kukeseeni ja puravikke, aitäh siia kutsumast!

Mulle teostus meeldis ja koht ka, saime mõnusa jalutamisega ilusti kohale. Aitähh!

Meile see aare meeldis. Nullist leidsime juhised kerge vaevaga, väike uurimine, kuidas läheneda ja valitud sai parim valikutest, sirge, väikeste põlvetõstetega ja väikeste kummardustega teerada. Aitäh jalutuskäigule kutsumast!

Infotahvlilt saime kiiresti info, leidmisega läks nii, et kui järg entideni jõudis, tuli pimedus kätte. Eks teine kord siis.

Jõudsime siis lõpuks hooldama. Logiraamat täitsa märg tõesti, no mida, mul sama tüüpi karbikesi veel siin-seal. Tegin süsteemi natuke ringi, nüüd on topelt karbid, eks näis. Endid olid sõbralikud ja ei pannud jalga taha ega sikutanud riietest - hakkavad vist külastustega harjuma.

Leidsime!
Täname :)

Teabetahvlilt info saime kätte, sealjuurel loomulikult kogu info, niiet rõõmuhüüatusi sai korduvalt tehtud. Edasi oli kõik justkui lihtne. Entide kodutee pakkus meeldivat jahutust ja oli ootamatult mõnusam, kui lootusetult oodatud merejaheduse ääres naaberaarete külastamine. Teepeal kohtasime küll üht suurimat nähtud horisontaalset ühekuuse juurikaseina. Aarde leidsime kiiresti, Aga kahjuks on talve ja kevade jooksul sellesse pugenud meeletus koguses niiskust. Logiraamat polnud niiske vaid läbimärg. Hetkel oleks selle kuivatamine mitte tunde vaid kauem küll aega võtnud. Kahjuks meil hetkel seda aega polnud

 1 

Esimene tutvus selle kohaga on tehtud. Infotahvlit silmitsesime ja matkarajal tegime väikese tiiru. Jääb vaid loota, et järgmine kord satume õigesse kohta ja õnnestub logida ka. Metsas liikumine on ju mõnus!

väike pugemine

Kus see Ent on?

Päike metsas

Muru metsas

Paus takistusrajal

Nagu vasikad uut laudaväravat! Vist ei oska lugeda, numbreid ei tunne ning näpud töntsid! Ning kuidas on võimalik leida seda ka ilma GPS-ita? Käisime isegi küsimas vahepeal NINNILT, kuid see raputas vaid pead ning näitas vaid enda aarde suunas. Rumalad, punkt.

Alustasime nagu ikka algusest. Leidsime juhendid ja planeerisime edasise liikumise. Torni ronimisega ei tekkinud küsimust: mina olin seal tunduvalt parema ilmaga juba roninud ja Urve ei pea eriti lugu sellistest kõrgustesse ronimistest, seega jäi ronimine täna ära. Leidsime enda arvates sobiva lähenemissuuna, ronisime pisut üle, siis pisut alt, aga enamasti läksime ümber, oli lihtsam, kuigi tee läks pikemaks. Lõpus sildi juures oli leid kiire ja tagasiminekuga läks veel kiiremaks, sest liiga palju oli igasuguseid neljajalgsete jälgi meie liikumisteel ja pimedas polnud mingit tahtmist nende omanikega kohtuda. Aga kokkuvõttes ilus koht ja tänud peitjale! PS! konteinerit ümbritsev kilekott on vist kellegi hammaste läbi kannatada saanud!

Mu gps on jätkuvalt katki, aga ikka oli tuju loodusesse minna, seega kvalifitseerus aare, mille sai gps-ita lahedasti leida. Enne 0-s ringi vaatamist suhtlesime kenade kohalikega. Natuke ronisime torni ka, aga väga külm oli, mistõttu jäi tipp vallutamata. Meri oli imeline. Selle aja peale olid kohalikud kadunud ja juhendid said leitud. Edasi oli orienteerujate lemmikteema: mälu järgi liikumine looduses - veidi ronimist ja vähem roomamist, sutike uisutamist ning loomajälgede äratundmist ja oligi aare näpu vahel. Aitäh, Tiiu ja co! Siimu arust oli maastik hädavaevu 1,5 ;)

Tänan!

 2 

Tegime sõpradega Lääne-Virumaa tuuri. Entiide - nagu mina seda hääldasin :-) - sattus olema esimene, ühtlasi kõige kaugem aare. Alustasime nullist, kus olime juba teist korda. Seekord leidsid teised midagi veel, mida meie viimati mitte. Igatahes saime sammuma hakata. Sammusime, astusime, kõndisime. Algul oli täitsa normaalne tempo ja maastik. Väiksed lapsed ja naised said kenasti hakkama. Ühtäkki maailm me ümber muutus. Mets oli jätkuvalt vahva, aga endid olid siin ilmselt mõnda aega tagasi omavahel möllanud - lebasid seal risti-rästi vettinud pinnasel, rüselemise jälgi olid kõik kohad täis. Pidasime sõjakoosolekut ning otsustasime edasi rühkida kaks korda väiksema seltskonnaga. Väiksemad naised ja lapsed lahkusid tuldud teed. Ja õigesti tegid. Meie üle tunnine katsumus oli täitsa 3.5+ maastikku väärt. Langenud entidest tuli alt, üle, läbi ja ümber ronida. Vahepeal avastasin end kolme meetri kõrguselt ühe endi turjalt. Ratsutasime temaga koos lõpuni välja. Vähemalt oli lõpp olemas ja seal, kus arvasime seda olevat.
Aare oli seest täitsa niiske, logiraamat sulas peos lahti. Suutsime end sinna siiski sisse möllida ja selle uuesti ettevaatlikult suuremate kadudeta taassulgeda. Tegime ümbritsenud kilekottidesse mõned tuulutusaugud ja panime karbi tagasi nii, et vesi sisse pidama ei jääks.
Nüüd oli see koht, kus me kolmiku õnn ja rõõm oli suur, et autojuht oli otsustanud meie ihuvaeva kahandada. 10 minutiga olimegi juba soojas ja kuivas autos. Huh, olid ikka rajud kolm kilomeetrit! Meie maastik oli kokkuvõttes 3.5+. Isegi lõpp polnud 1.5, väiksemad puhkavad endihakatised muutsid sellegi kõrgemaks.
Aitäh aarde eest! Loodetavasti kuivab kasutuskõlblikumaks ega saa enam ärajäätuvat vett sisse. Endid olid võimsad ja nende vahel oli väärikas viibida.

Vahepeal oli kena

Entide-tontide

Mis nüüd..

Pärast Võsu Kõrtsis

 1 

Lahemaa-tuuri esimene sihtkoht. Algselt ilus metsatee muutus risuks-räsuks ja vesiseks. Lasime tugevamatel ja parema tervisega inimestel ees ära minna ning ise pöörasime tagasi. Üks teine kord uuesti.

 1 

Suundudes Roelast Tallinna MBA pidusse oli jätkuvalt isu veel teele jäävad asjad üle vaadata. Entide parklani sõit tundub olevat nüüd keelatud, imelik. Pimeduses läks nullis väga vähe aega, et õige hea asi leida. Siis aga analüüsisime pisut olukorda, hilist kellaaega, minu pidusse jõudmise tärminit ja otsustasime, et ei hakka pimedas tunnikest tatsama. Siin tahaks ikka valges käia ja nautida. Ärateel piilusin veel lähimate metsasihtide otsi, aga neid vist seal küll enam eriti pole. Vähemalt 1.5 maastikuga kindlasti mitte.

Aitäh aarde eest! Tulen tagasi. Tänane teine esmamitteleid.

 3 

Nullis ei läinud üldse pikalt. Edasi sügasin kaardi ees naba ja lõpuks sain ka teada kuhu minna. Kohpeal polnud aga mitte mingit keelavat asja. Töllerdasime seal üle poole tunni. Siis läksime tagasi, et vbl eksisime kohaga. Leidsime veel mõned rajad. Ikka ei midagi. Leidsime ka mõned ümberkukkunud märgid mis aga ei keelanud midagi. Peale tunnikest oli selge, et juhiseid peab uuesti uurima. Korralik geopeiturina neist pilti ei teinud. Taas nullis kaarti uurides sain targemaks. Järgmises kohas oli juba põnevam. Eeskujulik värskete kalaraibete koorem ei lasknud tekkida eksiaravmusel, et me oleme siin hüljatud paigas ainsad. Aga ilmselt on seal metsloomad mingi pralle maha pidanud. Tühja taarat oli ka lademes. Lauakattesk kasutatud ajalehtede hulk oli muljetavaldav. Koguse poolest poleks see sodi isegi kaubikusse ära mahtunud. Seega kestis pidu vähemalt nädal aega. Masendav. Nagu oleks kuskil lasnogorskis. Edasi liikudes leidsime veel märke. Ja siis veel edasi leidsime ka selle mida otsisime. Kokku läks ainult kaks tundi osoonimürgituse tingimustes. Aitäh.

 1 

Nullis läks põhi aeg eelneva olukorra taastamisele ja väikesest viperusest andsin ka peitjale teada. Küll ei ole aga mina nõus maastiku raskusastmega mis on minu arvates tiba alahinnatud. Igatahes parkisime masina ära ja suundusime aarde poole. Ronisime ülevalt ja roomasime alt, mitmeid kordi kahtlustasime, et olime asjadest valesti aru saanud kuna meetrid kulusid ja kulusid kuid tõotatud tünnikest ei paistnud kuskilt. Viimaks aga klappis kõik ja kärmelt vedas pliiats taas nimed paberile. Aitäh teistmoodi aarde eest peitjale!

Nullis infotahvli juurest leidsime juhendi aarde leidmiseks ja suundusime siis Entidele külla. Teel kohtasime palju Endilapsi ja suuri Ente ning pikkamisi jõudsime ka Puuparra enda juurde. Eneselegi üllatuslikult saime tema keelest aru ja saime loa külalisteraamatusse sissekande teha. Aardes olnud J.Kase rännumünt oli väga tuttav , tema jäi järgmisi rännuhimulisi ootama. Tänud kohta tutuvustamast!

Seekord täitsa juhuslik mõte, et läheme uut aaret vaatama! Tänud aardepeitjale vahva jalutamise eest! Ega polegi sellise koha olemasolu selles piirkonnas varem märganud! EVEJ

Istusin Mardi ja Pireti juures kui järsku plahvatas, vaja värsket aaret otsima minna. Sai alguses küll arutatud, et kui juba Raivo kukalt kratsis, siis peab see midagi olema. Kohapeal selgus ka see kukla kratsimise põhjus, kratsisime meiegi veidi :D

Edasine oli juba lihtne, veidi jalutamist pimedas metsas taskulampide valgel ning leitud ta saigi. EVEJ

Venitasin tänase töölt koju tee pikemaks kui tavaliselt et uus aare üle vaadata. Tuttav koht, ei hakanud isegi kaarti välja trükkima. Esimene leid pani küll kukalt kratsima kuid kohe tuli ka mõistlik lahendus. Õnneks oli ka edasine lihtne ilma tipptehnoloogiata matkake. Logi sai kirja tühja raamatusse. Aitäh!