Kõrgeperve

 1 

Ka siin oli kellaaja valik ideaalilähedane, üks paarike küll platsil oli, aga nemad olid ametis oma telgi kokku lappamisega ja kümmekond minutit hiljem oli plats täitsa meie päralt. Tänud aarde eest!

 1 

Tõeliselt kaunis koht.

Hunnik Läti numbritega autosid aga ei ühtegi hingelist. Justkui oleks Trfiidide päevale sattunud. Nautisime siis ülimaalilist vaadet ja panime logi kirja. Tänud!

Plats oli küll autosid täis, enamus Läti numbrimärkidega, kuid hingelisi oli vähe - ühe kalapüügihuvilise hiidlase leidsime. Tutvustasime siis tallegi geopeitust. Karp sai ka leitud. Tänud peitjale! Lahe koht.

Leitud

Väga mõnus koht ka ööbimiseks, soovitame.

Väga mõnus koht ööbimiseks. Aare leitud

Vauuuu! Nii supermõnus paik! Õnneks ei leidnud ja saab veel tulla.

Liuglesime mööda libedaid teid lõkkekohta, mis oli inimtühi. No, kes siin vana aasta viimase päeva hommikul olema peakski :) Vaatasime natuke ringi ja varsti jäigi karbike näppu. Koht on ilus, vaade jõele kaunis. Aitäh peitjale!

Super ilus koht! Kahjuks oli hõivatud 2 süstamatkaja poolt, kes olid juba oma magamisasemed puude vahele rippuma tõmmanud ja einestasid parasjagu. Tegime natuke juttu ja natuke otsisime. Leidsime ka. Logisime ka. Soovisime läti poistele head ööd ja siirdusime edasi uutele jahimaadele. Aitäh peitmast ja aitäh taastamast!

Alguses oli väike pettumus kuna koht oli hõivatud. Aga püssi põõsasse ei visanud ja hakkasime ümbrust uurima. Selgus, et hõivajad olid lätlased. Catiberg ajas nendega veidi juttu ja selgitas olukorda. Igal juhul logida saime nii, et keegi midagi ei näinud. Väga ilus koht, tahaks siia kunagi tagasi tulla. Aitäh!

 2 

Aare oli kadunud, taastasime.

Tõesti ilus piknikukoht. Leitud, logitud.

Väga ilus koht ja korralik telkimisplats. Tänan teed juhatamast!

 9 

Ohh milline paradiisivaade. Esimeseks telkimiskohaks valisime tegelikult Alumati. Aga seal künka otsas oli nii kõva tuul et otsustasime tulla siinset ka piiluma. Poolel teel oli aga arbatavasti eilne torm kukutanud teele mitte ühe, kaks vaid lausa viis puud. Tagasi keerama ei hakanud vaid haarasin pagasnikust hoopis sae. Vaevalt sain esimest puud saagima hakata kui tõusis tuul hakkas vihma kallama. Esiteks ikka jooksime auto vahet vihmahoogude vahel. Aga lõpuks olid riided nagunii märjad ja viimased puud saagisime täis paduvihmas. Lõpuks autosse istudes veel naersime et see lõkkekoht olgu küll kogu seda vaeva väärt. Ja oi kuidas lausa oli. Kui eelmine aasta vapustas meid Make müüri telkimiskoht, siis siinne on küll vaieldamatult selle aasta paradiisipärl. Grillisime, tsillisime, nautisime vaadet, ujusime Lätti ja tagasi, sõitsime paadiga, nautisime veel vaadet... ja kõike seda mitu korda järjest. Eestimaal on ikka nii võrratult ilusaid kohti pakkuda. Ja hoolimata sellest et paljudes kohtades on käidud on veel rohkem kohtasid avastamata. Suured tänud peitjale siia meelitamast ;)

Päästeoperatsioon

Jõudsime hommikul siia. Üks keskeas paarike istus pingil. Nullpunkt oli nendest veidi eemal ja me suundusime sinnapoole. Naine keeras end ringi ja küsis, et kas tulime karpi otsima. Eelmisel aastal käidi ka... Ja nad tulid meie koos otsima. Ühtlasi oskasid nad väga häid küsimusi küsida, et kas vee all on ja puude otsas.. Andsime neile siis täieliku ülevaate. Oma tunnike veetsime seal , tore oli. Tänud aarde eest

Nii Tellingumägi kui Kõrgeperve tundusid juba kaardilt nii huvitavad kohad, kuhu kindlasti tuleks jõuda. Mõlemat külastades olime päevast juba üsna väsinud ja näljased kuid pidasime siiski vastu ja nautisime ka nende punktide külastust. Kõigepealt imetlesime jõge ning seejärel otsisime aarde. Aitäh! EVEJ

Puhkeala oli tühi ja otsustasime siin lõunat pidada. Sooja saamiseks süütasime lõkke ja kaasavõetud toidukraami panime lauale. Vahepeal leidsime ka aarde ja panime nime kirja. Lisasime ka aardesse veidi mänguasjakesi, et karp väga tühi poleks. Sõime kõhud täis, nautisime lõket ja vaateid jõele. Enne minekut kustutasime lõkke ja juba oligi kohal uus seltskond inimesi. Suureks üllatuseks hüüdis keegi Martat ja tuli välja, et olime kohtunud Marta lasteaia rühmakaaslase perega. Väga üllatav ja äge kokkusattumus. Sättisime siis autosse ja suundusime Tellingumäele. Väga ilus koht! Täname!

Jalasirutus tõi siia edasi. Vaatasime natuke aega kuidas suured jäälahmakad lahkusid ragisedes allavoolu ja seejärel panime nimed kirja. Aare on kuiv ja korras. Tänud!

Jõudsime siia ja kuna ilm oli nii paganama kena, siis otsustasime, et võtame siin mõnusalt. Nii, kõigepealt termosest kuuma teed. Siis vaatasime jõge ja lõpuks otsustasime isegi suusad autost välja ajada. Just eelmine päev sai Viljandist Enelile tutikad käimad ostetud, minul mu vanad suusad ja hakkasime siis proovima. Sellise sulaga libisesid küll paganama hästi. Lõpuks läksime juba nii uljaks, et ma ronisin ees mäkke ja kütsin sealt alla. No täitsa ülevalt ei hakanud, paar meetrit altpoolt, oleks sellise hoo sisse saanud, et peldikuseina maha suusatanud. Siis tuli ka juba Eneli järgi ja tegime vähe sõitu. Väga mõnus koht, maailma servas, nagu kogu Võrumaa. Aga suvel peatumiseks võib täiesti mega olla. Aitäh siia juhatamast.

Saime perve peal uusi suuski proovida. Päris hästi lippasid.

Nullis läks ikka päris kaua aega. Mina oleks olnud valmis lahkuma leiuta aga poisid ei andnud järele. Lõpuks otsis Rainer aaret õigest kohast ja nii see leid tuligi.

Tänud!

Nullis sõi matkamugu hommikust, aga ta küsis gepsu nähes kohe, et kas me geopeiturid oleme. Otsisime siis pisut aega ja vestsime niisama juttu, koht on ilus. Aitäh näitamast!

Peale äsjaehitatud kemmergu külastamist tuli hea mõte kuskohast otsida.

Cipollinost edasi sõites jäi üsna kohe tee peale ka see aare. Jätsime auto "suure" tee äärde ning läksime jala lõkkeplatsile, kuna märkasime seal ühte muguautot. Platsil oli lahti löödud kaks telki, kuid mugudest endist polnud midagi kuulda. Üks puhkas küll kahe puu vahelises võrkkiiges, kuid peale natukest looduse imetlemist saime kinnituse, et mugu magab. Tegutsesime loodetavasti üsna märkamatult, sõime mustikaid ja tegime igat pidi näo, et olime tulnud jõe äärde vaateid imetlema ja Lätit lähemalt silmitsema. Õnneks oli aare lihtsasti leitav ning kiiresti logitav. Kauemaks sinna ei jäänud, kuna ühest telgist hakkas liigutamist kostuma. Aitäh kutsumast ja peitmast!

Tänud.

Kui meie kohale saabusime, oli plats juba mugude poolt pooleldi vallutatud. Meie meelehärmiks ilmus neid sinna juurde ja juurde. Kõik augud ja avad said läbi vaadatud ja ikka ei midagi. Nosisime natuke marju ja ma tegin ka väikse jalutuskäigu sinna, kust Kristjan just oli otsinud. Tookord oli temal geopimedus vist silmis, sest nüüd tuli kohe leid ka. Logisime pilkudest natuke eemal ja jätsime mugud edasi asjatama. Aitäh!

Tänan aarde eest!

Tänan aarde eest!

Siin läks ikka tükk aega enne kui aarde leidsime. Siin tasus aega veeta, sest koht on nõnda ilus.

Oo väga ilus RMK koht. Lõuna-Eestis võiksid ja peaksid kõik RMK kohad olema aaretega tähistatud. Täna siia pikalt peatuma ei jäänud aga äkki tulevikus. Nii palju kohti kus tahaks siin igal pool telkida. Täna on aga valikus Pähni. Aardega mõtlesime natukene üle aga saime pärast tiirutamist ikkagist nägijaks. Aitäh siia peitmast!

Leitud!

See on vist küll kõige ilusam telkimiskoht. Seetõttu oli tore siia ka teist korda tagasi tulla. Ma oleks veel vähemalt kolmandat korda ka tulnud, aga Kaupo päästis päeva ja võttis aarde loogilisest kohast, kuhu kogu teadmistepagas ka viitas.

 1 

See oli selline mõnus müsteerium, et kuidas küll ei leia nii lihtsate parameetritega aaret. Aga samas polnud ka kahju mitte-leidu teha, sest koht on ilus ja telkida tahaks siin kunagi. Null oli umbes teada, aga enne sai pikalt ringe tehtud ja lõpuks ikka koordinaadilt aare leitud. Natuke kahjugi, et leitud, aga loodetavasti siiski jõuame siia telkima. Täna viimane aare Eestis ja edasi Lätti, aga seal küll mingit kvaliteeti ei näinud. Aarded sama kehvad kui nende teed.

 4 

Seda teed sõidan kolmandat korda. 24 juuli 2011 käisin siin tsikliga Cipollinot leidmas. Siis seda aaret veel ei olnud. Tee tundus põnev ja läbi sai see sõidetud puhtalt uudishimust, kuigi vajadust polnud. Sel suvel sai seda siin teist korda sõidetud, kusjuures sama tsikliga. Siis olid mugud paiga hõivanud ja ma ei hakanud nulli trügima, läksin hoopis Cipollinole uuesti külla. Tänane järelnoppe pärastlõuna tõi mind uuesti siia, sel korral autoga, sest ilm oli pehmelt üteldes sitt. Plaan oli siin väike lõuna teha aga ei pääsenud ka täna mugudest. Audi parkis nullis, ärapõlenud lõke suitses veel, improviseeritud katusealune oli piknikulaua kohale tõmmatud. Mugud olid kuhugi kadunud. Alguses arvasin, et kalamehed aga ei näinud ka kalda all kedagi. Panin logi kirja, käisin ronisin ka kõrgeperve kõrgemasse tippu ning autosse istudes tundus, et Audi kõikus kergelt. Ei tea, meelepete vist... või siis pakkusin läbi Audi toonitud klaaside huvitava etenduse...

Seega sõitsin edasi ja leidsin järgmise jõe aarde viiva teeotsa. Pidasin vihmasajus väikese pikniku ja nautisin vihmapiiskade säbru Koiva voolaval pinnal.

Metsamajandus Eesti moodi. Vaade vasakule...

... ja paremale

 1 

Tuul oli siin kõrgel pervel alles üsna hiljuti päris korralikult laamendanud. Risti üle tee laiutav lahmakas langenud puu tõkestas autoga kohale sõitmise vaid sadakond meetrit enne nulli. Jäljest tüvel võis näha, et keegi oli üritanud saagima ka hakata, aga üsna pea käega löönud. Mul polnud muidugi probleemi jalgsi visata säält, hää et niigi lähedale pääses. Käimata koht ja tundus täitsa chill, aitäh juhatamast! Kunagi suvel võiks jälle tulla ja korraks koivad Koiva jõkke kasta. Edasi viis tee Londonisse, aga kuna viiekilomeetrine otsetee oli blokeeritud, siis pidin valima 15 km ümbersõidu.

Seekordse rattamatkaetapi viimane planeeritud aardeotsing. Mugudest pääsu ei olnud, aga liiga tihti siia kanti ei satu ka, nii tuli korraldada diversiooniakte ja tegeleda geopeitusega sõna kõige otsesemas tähenduses. Läks edukalt, edasi Ähijärve poole. Aitäh.

Teisel katsel tagasi ja nagu supsti aare leitud (no päris nii ei olnud, aga peaaegu).

Valgas olime saanud padukat. Sõitsime siia ja alguses oli kuiv. Tiirutasime gpsiga mööda metsa ringi, aga ei osanud kuskilt otsidagi. Varsti tuli padukas kohale ja läksime minema. Loodetavasti sattun kunagi siia telkima, tõsiselt võimas koht.

Läti - Eesti mootorrattageotuuri kolmanda päeva esimene aare. Algse plaani järgi õhtuks end Tartusse vingerdada läbi Lõuna-Eesti aarete lõi sassi mõte ikkagi Pärnusse ämma mehe sünnipäevaõhtusöögile jõuda. Seega sai vahetult enne starti viimase päeva plaan ringi tehtud.

Hommik algas Koikkülas. Perenaine veel magas, seega keetsin endale kohvi ja sõin kõhu täis. Kui perenaine ka ärkas, siis ajasime veel natuke juttu ning oligi aeg viimase päevaga algust teha. Suundusin siia, eks väike lootus oli, et EHK ei ole siin kedagi ees, aga kus sa sellega, jõe äärne oli telke täis. Ei hakanud mugusid siin segama ja sõitsin mööda. Ongi põhjust siia tagasi tulla.

 1 

Argipäeva lõuna ajal polnud siin hingelistki. Tegin Ähijärve-Metsavenna talu jalgsimatka neljandal päeval siin väikese puhkepausi. Ühtlasi vaatasin ka aardekarbi üle, kirjutasin nime uuesti uude logiraamatusse ja tõstsin aardes olnud mullitaja välja piknikulauale lapsi ootama. Mõnusalt vaikne ja sääsevaba olemine erinevalt Tellingumäest, kuhu õhtuks jõudsin.

 1 

Üks koht kuhu me tuleme alati tagasi kui siinkandis oleme. Nii ka seekord tagasiteel Lätist koju jäime siia ööbima. Natuke puhata ja veel paar korda ujudes Lätis ära käia. aare oli korras ja uus logiraamat sai ka meie templi. Täname.

Siin vaevas tükk aega täiesti uskumatu geopimedus. Lõpuks aga siiski leidsin. Tänud!

Lähenesime Aheru järve poolt ning kaalusime, kas teeme selle haagi ka sisse. Otsustasime järele vaadata, kuidas lätlastel läheb. Kohale jõudes olime juba mõnikümmend minutit ujumata, seega kohe peale logimist hüppasime kuumuse eest jahutavasse jõkke. Peale jahutust tutvusime veel varjulise laua taga Indrek Hargla teostega. Tänud super koha tutvustamise eest!

Ilm oli kohutavalt palav, kuid jõevesi oli küüüülmmm :) Aitäh!

Tulime siia et lõunatada, nautida imeilusat ilma. Boonusena ka aare :) TFTC!

Seekord leiuõnne ei olnud. Võibolla ei saanud nulli paika või siis ei osanud vaadata. Koht on küll imeline, matkasime siiit edasi piki Koivat Läti poole.

Lootus, et kalamees sellise ilmaga ja pimedas viitsiks lõkkekohas aega veeta, läks täide ja karp tuli kiirelt päevavalgele. Tänud peitjale

Leitud.

Üle mõtlesime, ei oodanud sellist peitmist. Kohapeal oli ka matkajate paar mugusid. Et meie tegevus idiootlik ei näiks, siis tutvustasime geopeitust neilegi. Kui olime kogu perimeetri läbi uurinud, siis leidsime ikkagi tsentrist karbi ja juba terendunud mitteleid jäi tulemata.

 8 

Jõudsin siia oma matka teise päeva õhtul. Kõigepealt tegin valmis puukuuri oma baldahhiinvoodi ja peale seda hakkasin siis aaret otsima. Aga kuna see sunnik end ei ilmutanud, läksin kalale. Mina, kes ma tean kalandusest sama palju kui lehm lennu õnnetusest, olin eelmisel päeval endale ühe algelise kalandus komplekti ostnud. Nüüd siis proovisin sellega midagi teha. Algul toppisin saia konksu otsa, see söödi kõik ära, siis proovisin juustu, see kinni ei jäänud, selle sõin ise ära. Järgmisena läks konksu külge suitsuvorst, seda leotasin päris kaua, aga tulemus oli null. Püüdsin kinni paar kiili, aga need söödi päris kiiresti ära. Vahepeal käisin aaret otsimas ja leidsin õnneks selle. Peale seda võtsin pool pätsi saia kaasa, aga ei aidanud ka eriti tugevate kuulide tegemine, ikka oli konks välja tõmmates tühi. Paaril korral tundsin, et on nagu küljes, aga tulemus oli lõpuks null. Söögiks tuli ikkagi teha kiirmakarone. Nii palju siis unistusest avada kalarestoran "Vonklev angerjas". Tänud peremehele aarde eest.

Minu baldahhiinvoodi.

Kui ikka ei näe siis pole midagi teha. Ei vandumine ega nutmine aita...
Lõpuks ikka leidsime :) Tänud!

Eestimaal on ikka ilusaid kohti, kus saab vaadet nautida. Aitäh.

Leitud. Tänud!

Selle aarde poole teel olles sai mõtteid mõlgutatud, et polegi vist siia kanti kuigi palju sattunud. Kohale jõudes aga tabas meid kohe äratundmisrõõm. Just siin olime paar aastat tagasi Lätist alanud kanuumatka lõppedes oma veesõidukid mööda perve ülespoole sikutanud. Tookord oli väljas küll pime, aga ju siis mingi kohamälu ikka on. Seekord saime rõõmuga jällegi tõdeda volbriöö järgse õhtu fenomeni ehk siis inimtühja paika. Peidukohta arvestades ma küll hästi ette ei kujuta, kuidas siin muguasustuse ajal otsitakse. Ega meilgi leid lupsti tulnud, sai ikka mitu korda nõutu näoga ümber peidiku tammutud. Tuulemurd oli tõesti võimas. Nautisime veel koha ilu ja liikusime siis edasi, sest õhtu hakkas vaikselt kätte jõudma. Aardesse jäi lõuna poole edasirändamist ootama värskelt avaldunud Elva aardest kaasa tulnud rändur. Aitäh peitjale siia juhatamast!

Koht oli käimise hetkel inimtühi ja tuul oli ka vaibunud. Kui tuulemurd kõrvale jätta oli koht muljetavaldav ja ilus. Tänud siiakanti toomast.

Oh isver-susver, mis pilt siin avanes. Neid mida peitja pakub, pole olemaski. Toimunud oli tuulemurd ja kõik ümberkaudsed suured puud olid pikali. See-eest on nüüd kohapeal olemas väärt lõkkematerjal. Tänud siia kutsumast, see vaatepilt oli seekord tõesti sürr, muu ilu oli selle kõrval tavaline.

Siin valitses täielik inimtühjus. Nii vaikne oli, et jõe voolamine oli kuuldav. Imeline paik. Aitäh kutsumast!

2371.

 1 

Kõrgrpervele sõit oli juba omaette elamus. Tohutud tuulemurrud ja millised võimsad puuhiiglased lebasid nüüd horisontaalselt. Ja seda kilomeetrite viisi. Ega kõrgeperve isegi sellest pääsenud ja see mõni vaba ruutmeeter, kus langenud puid ei olnud oli tihedalt asustatud meie lõunanaabritega ja meie kaasmaalastega. Elu käis seal täie hooga, Kes kuivatas pesu, kes grillis, kes püüdis kala. Jõel vuristas lapsi täis elektrimootoriga kummipaat edasi-tagasi lõbusõitu teha. Meie saabumine tõi nende tegevusse , midagi uut ja huvitavat , mida sai ajaviiteks kenasti jälgida. Põgus vaatlus kohe tulemust ei andnud ja tõsisemalt mugude rohkuse tõttu otsida ei saanud. Pole hullu. Siia on meeldiv kunagi veel tulla.

Leitud. Aitäh!

Ka siin võimutsesid lätlased. Aitäh näitamast!

Omanik soovitas ühe võimaliku ööbimispaigana kuid me siiski otsustasime tema enda pesa kasuks. Siia sõites me nägime seda tuulte tööd. Täies elujõus puud, mis aastaid on vastu pidanud olid nüüd nagu lammutatud tikumaja igalpool laiali. Tee aardeni kulges nagu slaalom läbi saetud teeaukude. Aarde peidukoht oli jäänud terveks vist ainult tänu sellele, et tugevam tuul kas oli teiselt poolt ja seal polnud ühtegi potensiaalset puud kukkumas või kaitses teda mõni loits. Meid saatis mõnus ilmake ja seega peale rööbaspuude harjutusi ja logimist käisime kõik mitu korda ujumas ka. Lahkudes alles märkasime kus võis olla see tee mida me ei näinud ja ühe puu alt päästsime ka suunaviida. Täname kohta juhatamast. Aare on täitsa OK kuigi ümbritseva looduse kohta seda kahjuks öelda ei saa. Pildid räägivad enda eest.

Imeline koht. Jäime ööseks laagrisse. Jäälindu nägime ka.

Nulli ei suutnud kuidagi kinni püüda ja nii jõudis päike loojuda enne kui logi kirja sain.Tänud juhatamast kenasse kohta.

 7 

Nädalavahetusel toimus "Ülestõusmispühade matk" ja seda puhku esimeseks ööbimiskohaks sai just valitud Kõrgeperve. Maaliliselt kaunis koht ja eriliseks teeb seltskond, kes sellest osa said. Oli ka neid, kes 2 kraadises vees hommiku suplust tegid. Müts maha...mina suutsin ainult oma käterätiku igaks juhuks telki vedada...sellega asi piirdus :) Aga ega meile see aarde konteiner kohe ennast kätte ei näidanudki. Siblisime ikka tükk aega ringi. Ei teagi kohe kas talvega rooste läinud või hakkab vanadus silmanägemist ära võtma.

 7 

Selles kenas kohas olen ma tegelikult päris palju käinud, nii maad kui vett mööda. Nüüd tulin siis ka algaja peitusemängijana, ema võtsin ka kaasa. Ema oli nii põnevil :-) Pärast mõtlesin, et ma oleks võinud selle leidmisega ju natuke kauem viivitada:-) Logi kirjas. Ema võttis laeva, mina jätsin vurri. Kuidagi hõre on siin minu lapsepõlve ja noorusmaal nende aaretega. Siin on tegelikult ju veel palju ilusaid ja huvitavaid kohti. Eks tuleb varsti seda viga parandama hakata. Tänud peitjale!

Leitud.

Leitud.

Oi, kui ilus koht. Lausa lust sellistes kohtades aardeid otsida. Siia peaks ikka soojal ajal tagasi tulema ;) Aitäh, nii kaunisse kohta juhatamast!

Järjekordne ilus koht, kus sai pildistatud, imetletud Läti võsa ning hakkatud aaret otsima. Kohe kui alustasime, leidis Meryt konteineri. J: helikopteriga kõrvarõngad, V: rinnamärgi.

Tänan aarde eest!

See oli mul päeva kiireim leid. Logi kirja ja järgmist aaret jahtima. Tänud peitjale!

Cipollino juurest suundusime siia. Kõigepealt tegime kindlaks perve asukoha, et sealt pimedas kogemata alla ei pudiseks. Edasi tiirutasime tükk aega nulli ümber. Isegi paadi leidsime putka tagant, aga meie jaoks oli kõige tähtsam hoopis aarde, mitte paadi leidmine. Tagantjärgi oli ta tegelikult liht, aga suutsime üle mõelda ja valedes kohtadest tiirutada. Vahva koht isegi pimedas. Aitäh peitjale.

 3 

Päris ausalt - üks mu lemmikpaiku Eestimaal, sisse telgitud hulk aega enne, kui RMK siin jaole jõudis. Sestap oli tõeliselt hea meel, kui siia aare tekkis. Paraku leidma-logima jõudsime alles täna. Kuigi - algus ei tundunud üldse paljulubav. Suur auto, suitsev lõke, valmiv supp ... Pagan, üks sööjatest puhta tuttav kuju, keda tavaliset trehvatakse loomaaias või Hiiumaal, aga mitte siin, Eestimaa lõunaservas. Ajasime Tiiduga pikad jutud maha, kuni neil supp päris valmis sai, siis vaatasime tiba ringi oma kunagistes telkimispaikades. Triinu sai karbile ka näpud taha. Tuleb välja, et eile on mugud Olga, Marika, Viktoria ja Vladislav konteinerit leidnud, aga asjad kik kenasti tagasi pannud. Tore neist. Ja selle logi peale tegime lubamatut - peitsime paremini, st kraapisime natuke maskeraadi peale. Peitur tunneb ära. Tänud tagasi kutsumast ka!

Leidsime konteinerit. Aga panime tagasi!

Leitud :) Tänud peitjale!

Aitäh!

 2 

Kohale jõudes hakkas tekkima tunne, et Lõuna-Eesti tuur sai väga valepidi tehtud. Lõkkekohti ja telkimisplatse oli nüüd lademetes, Värska kandis pidi neid aga lausa otsima. Tõsi küll, kas need ka laupäeva õhtul oleksid vabad olnud, on iseasi.
Tükk aega istusime seal niisama ja nautisime sooja päikest, vaikust ning vee vulinat. Aaret otsisime päris hulk aega, kuna geps juhatas järjekindlalt peldiku juurde. Kuna ma aga keeldusin uskumast, et aare seal on, siis üritasin suunata teda mujale näitama, kuid geps ei tahtnud mind sugugi kuulata. Alles siis kui Aigar autost navika tõi, läks geps võistlejat nähes mõistlikuks ja suunas õige peidukoha juurde.
Tänud tutvustamast, ka siia tuleb tagasi tulla.

Leid rattamarsruudil Valga-Piusa 1/6

Seekord tänane viimane koduteele jäänud aare. Ülikiire leid ja rohkem polnudki seal midagi eriti teha, vahelduva eduga tulid vihmahood ka. Tänan!

 6 

Pärast pikka Lätis veedetud päeva tuli ikka kodutee pikemaks venitada ja vana võlg ära lahendada. Kui viimati käisin vihmasajus ja tsikliga, siis seekord oli vihm ilusti olemas, tsiklist oli vähemalt mootor pagasnikus, nii et mingi järjepidevuse hoidmine siiski käib :) Metsateele jäi üks mahalangenud kuusk, millel sain ladva ära murda ja tekkis uskumatult täpselt piisav pilu, et auto sealt läbi pressida. Nulli ümbruses oli vaikne ja peagi leidsin ka aarde. Selles asukohas poleks ma seda kindlasti eelmisel katsel kätte saanud.

Koduteel mängisin ühte oma lemmikmängu: panen navi kõige otsemat teed sihtpunktile juhatama ja vaatan, kui pikalt suudan eeldatava kohalejõudmise aja üle sõita (liikluseeskirjade ja mõistuse piires, võit tuleb just kruusateedelt). Hargla-Lüllemäe lõik on ikka sigavinge. Aare korras, aitäh peitjale!

Tee peal Kõrgeperveni valitsesid neli aastaaega: kevadiselt pehme, suviselt kuiv, sügiseselt porine ja talviselt jäine. Paaris kohas oli tunne, et jään porisse kinni, kuid jõudsin õnnelikult kohale. Lõkkeplats võttis vastu hämmastava rahu ja vaikusega. Aarde leidsin kiirelt. Tänud.

Kena koht ja mugav aare.

See oli see päev kui peegel küljest ära tuli! Leitud. Tänud!

Väga mõnus koht. Vaatasin pagassi ning oli isegi õng seal. Proovisin kas kala ka näkkab...näkkas :)

Väga mõnus paik, just sellist mul ööbimiseks tarvis oligi. Algul otsisin aarde üles ja pistsin logi kirja. Seejärel viskasin telgi ülesse ja siis märkasin, et söed kaminas veel hõõgusid eelmistest külastajatest. Viskasin mõned puud peale ning nautisin lõkkevalgel söömist mh andsin ka kiusatusele järgi ja libistsin paar õlut. Ilus koht, tänud sinna juhatamast!

Lõkkeplatsil tervitas meid väga tore ja jutukas härrasmehest mugu, kes hakkas parasjagu hommikusööki/lõunasööki valmistama. Tema kaaslane/kaaslanna oli veel telgis unehõlmas. Egas me ei öelnud, et mis asju me siin täpselt ajame, külastame lihtsalt kauneid Eestimaa paiku. Nautisimegi siis kogu komplekti – laagriplatsi, jõeäärt, metsa, omal silmad teadagi mida otsimas. Leidsime ja logisime märkamatult, ajasime pisut veel matkajuttu ja siis edasi uusi paiku avastama. Suur-suur tänu siia kaunisse kohta kutsumast.

Väga armas koht. Enne meid puhkasid seal kaks jalgratastel matkajat. Tutvustasime neile veidi geopeitust ja nad olid sellest väga huvitatud. Lubasid hiljem teemat lähemalt uurida. Meie hakkasime endile lõunat valmistama ja ratturid jätkasid oma teed. Kuni supp jahtus käisime piirijões suplemas. Ah jaa, aarde leidsime ka. Ei olnud raske. Südamlik tänu siia aaret peitmast! Aare on muidugi korras.

Jõudsin kogu seltskonnale autos kärbseid pähe ajada jube vahvast kohast Koiva kaldal, kirjeldada kõike vahvat, mis meid ees ootab koos varblase suuruste parmudega ja nüüd...nulli jõudes...täiesti uus koht! Väga ligidal on ilmselt ka minu kirjeldatud paik, aga seda otsin järgmine kord, ehk saan konkurentsi pakkuda :) Igatahes oli meie kohale jõudes norm täis: kaks autot, kaks telki, kaks inimest+ ühe ema ja teise kaasa ilmselt ja meil jäigi üle seal piknik korraldada ning muidu ohmakaid mängida. No see viimane polnud just kõige raskem ja nii sai ka logi kirja ilma liigse tähelepanekuta. Tänud peitjale!

Kaks autot, üks telk ja üks päästerõngas ja perekond laua ümber. Autost pudenesime kõik ise suunda ja meie Mammuga läksime mustikaid otsima. No kui päris aus olla ,siis silmad otsisid küll midagi muud kuid jutt oli koguaeg üks, vaata siin üks on, otsime veel :D. Ja nii me siis seal metsa all mustikaid otsisime kuni Kadri ja Alex hakkasid lauda katma. Noh selleks ajaks sain juba logitud ja võisin kindla veendumusega ka teistele öelda, et keegi on siiski kõik mustikad ära söönud, et nüüd kõlbab üks võileib ka ;).

Tänud vahva koha näitamise eest, vaade oli siin võrratu!

 2 

Teist korda siin... Seekord, kui teadsin aardest, olid platsi vallutanud mugud. Kaks autot, üks telk. Lubatud on sinna püstitada korraga kaks telki. Naersime, et lisasime kolmanda auto ja võiksime panna ka teise telgi üles. :)
Telkimise plaane aga polnud. Seega, asusime esmalt mustikaid otsima ja moodustasime mingi omamoodi molekulide kulgemise ajas ja ruumis. Siia-sinna... Merike asus sinna-tänna teel õiges kohas ja tuvastas aarde. Meie, ülejäänud, asusime lauakest katma, et võtta pisut pruukosti, enne teele asumist. Mammu sõelus siia-sinna ja talle usaldatud tähtsat mugude tähelepanu tõmbamise ülesannet kahjuks veel hästi ei mõistnud. Vajab veel harjutamist. :P Igastahes, mustikaid seal metsas küll pole, nagu Merikese suust üle terve platsi kostus... ;)

Aitäh! Ilus koht ka päikesevalguses. EVEJ

Ähijärve- Aegviidu matkateele minnes võtsime kaasa mõne lihtsama aarde kaardi et sobiva peatuse korral otsida. Siin läks kiiresti, ujusime, ikkagi peale kolmekümne soojakraadi, puhkasime jalgu ja enne lahkumist panime end logiraamatusse kirja. Aitäh!

 2 

Öösel olin siin. Hommikul käisin veega mängimas ja siis hakkasin tünni otsima. Pea tund läks ära. Kui ma lõpuks leidsin siis ei imestanud. Nimelt oli sinna aardetünni otsa kohalik prügikast pikali valatud. Mis tähendas, et peale leidmist läksin veelkord veega mängima. Väga ilus koht. Aitäh.

Enam pole kaugel.

 2 

See koht sai meie puhkuse ja telkimise kaardile kohe kindlasti üles tähendatud. Tänasel idüllilisel päeval tundus see kohe kõige parem RMK koht üldse.

Aga idülli hakkas kohe jõuga rikkuma üks teine asi - no kus kurja see aare siis on? Mina enam oma autonavi Regio kaarti ei usu. See näitas aarde asukohaks hoopis midagi muud. Polegi veel selgeks saanud, millises ulatuses ja kuhu suunda see nihkes on...

Õnneks sai Ave lõpuks ikka küüned taha - aardele. Nii lihtsad aarded pole ikka meie jaoks. Ilmselt on phantom meid Tartus hulluks ajanud ja ei näe lihtsaid asju enam :) (ei midagi isiklikku).

Kastsime karastavas vees varbaid ja nägu ning jätkasime teekonda. Suured tänud peitjale juhatamast!

Et lätlastel liiga kiire keelešokk tei tuleks

Leitud.

Sellise vihmaga muguprobleemi polnud, kiire leid. Aga ise ka ei kippunud seekord siin tuld tegema ja otsisime selleks ööks katusealuse.

Tihedas vihmas polnud kedagi peale meie ja sääskede. Kiire logi ja põgenesime jättes lahinguvälja sääskedele!

 2 

Kruisisime mööda Eesti piiri kohale. Seal selgus, et kolmene mugude seltskond on platsi hõivanud. Aarde peitja sõnul olla nüüd jama majas ja aare ilmselt leitamatu. Nüüd rakendati kaua harjutatud ja geokoolis õpitud taktikat - kuidas sulanduda massi, võita usaldus ja selle varjus leida aare. Tuleb tõdeda, et üliedukalt - mugud lõbustatud, vaated ja perved üle vaadatud, aare logitud.
Väga tore lõkkeplats on. Pange tähele, et sinna on lubatud vaid kaks üheaegset telki :-) Aare oli kuiv ja korras. Võtsin aardest raudse rattaga rännuputuka kaasa, viin nädala pärast Soome, mitteametlikule Helsingi Dessandile. Aitäh Aarele!

 2 

Väga kaunis koht, pole siis ime, et siin muudkui mugud on. Nii ka meil, kolm jõmmi askeldasid jõe kaldal, püüdsid kala, telkisid ja grillisid. Tegime aga juttu ja vaatasime ringi siin ja seal ning selle käigus leidsime ka aarde. Me Mooriga võtsime karbi välja, logisime ja panime aarde ka tagasi nii, et Speedygi aru ei saanud, rääkimata mugudest :) Aitäh peitjale siia juhatamast!

 7 

Kadrile lohutuseks, et peaaegu sama loll tunne on kuhugi Põhja-Lätti läbi mudamülgaste spetsiaalselt selle aarde jaoks kohale sõita ja siis nullist väga stoilised mugud avastada :)

Kui aga algusest alustada, siis see on täitsa tuttav koht, olen käinud nii lapsepõlves kui ka mitte enam nii lapsepõlves. Nüüd lähenesin kaherattalisel Mainzi aarde poolt ja olin ennast sihtinud täpselt suure vihmapilve alla. Valgas tundsin, kuidas niiskus hakkab riietest läbi imbuma ja eriti lõbus oli vastutuleva auto tekitatud veeseinast lahtise visiiriga läbisõitmine. Nii tundus suur õnn, kui tuttavliku teeotsa leidsin ja suurelt teelt ära sain.

Õnnetunne aga pöördus, kui selgus, et hiljuti hööveldatud ja kohati savine teekate on endasse kenakese koguse vett imenud, mis tähendas seda, et aeg-ajalt tahtis esiratas liikuda teadmata suunas ja mitu korda jäi väga vähe kukkumisest puudu. Kui olin juba tükk aega sõitnud, vaatasin kaarti, et kaua veel. No ja siis tuli see, mida ma küll ei oodanud: olin liiga vara ära keeranud ja selgelt valel pool ületusvõimaluseta jõge. Olin vist nii õnnetu olemisega, et isegi mööduv jänes ei paistnud üldse hirmunud. Eks ukerdasin siis esimese ja teise käiguga edasi ja igavik hiljem jõudsin uuesti suurele teele. Nüüd võtsin juba õige mahapöörde ja sain hoopis normaalsemat teed mööda kohale.

Ja mis mind tervitab - istub mugu varju all, ei tee lõket, ei söö, ei oma liiklusvahendit. Lihtsalt istub ja vaatab vihmasadu :D Passisin veidi, kasutasin sihipäraselt nulli juures olevat asutust ja üritasin lahtise pilguga ringi vaadata, aga midagi silma ei hakanud. Põhjalikumalt otsida ka ei julgenud, nii et adjöö ja Cipollino poole edasi. Küllap tulen taas, koht on väga-väga mõnus!

 3 

CMLIX. Mis ma oskan öelda? Veel üks ülimõnus koht! Uudistasin ringi ja jälgisin, kuidas kalamees lanti loopis. Siis läksin aarde järgi. Üllatusin kui logiraamat tühi oli, tekkis isegi väike paanika. Olin täiesti unustanud, et siin ka alles avaldatud aare. FTF kl 18:50. Vahetasin siingi rändureid.

 9 

Ei ole miskit öelda. :D Geovaist ja geogeen on minus ikka täiega kaduma läinud... No ei tundnud eile õhtul umbes kella 8 paiku seal seda aardehõngu, kui potentsiaalset telkimiskohta piidlesime. Kuna tuul tahtis meid minema viia, siis jätsime koha tulevikus kasutamiseks ja lahkusime Kivi metsaonni suunas. ;)
Nüüd Viljandis arvutit avades aga paneb vanduma. :D Krt... Ole veel levist väljas. ;)
Koht on aga super ilus! Soovitan! Pole kahju uuesti sinna minna.

(Veel rohkem oleks vanduma pannud ilmselt siis, kui sisuliselt aardel otsas oleks maganud ja siis lahkunud...)

Vaatan ühele poole...

Vaatan teisele poole

No ma ju olin siiiiiiiiiiiiiiiin...