Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ruhnu saarel on omapäraselt kõrvuti uus ja vana kirik. Vanema puukiriku ehitamist alustati aastal 1643 ja on sellega teadaolevalt vanim säilinud puitehitis Eesti territooriumil.
Legend räägib, et vana Ruhnu kirik olnud liiga väike ja vaja oli suuremat. Vana traditsiooni järgi aga juhatavat hobu teed koha juurde, kuhu tohib rajada uue kiriku. Kohalikud talitanudki sedasi - seistes vana kiriku ees lasknud nad hobu vabaks, esimene koht, kus loom peatus, sinna pidavat rajatama uus kirik. Kõigile üllatuseks peatus aga hobu vaid paar meetrit vanast kirikust eemal.
Ruhnlaste kava ehitada uus kirik vahetult vana puukiriku külje alla põhjustas vanavarakaitsjate tugevat vastuseisu. Kardeti muinsusväärtusega hoone kokkuvarisemist. Ruhnlased aga võõrast nõu kuulda ei võtnud. Nii valmiski uus kirik aastaks 1912, mil 20. juulil see sisse pühitseti. Kiriku kalmistul kohtab ruhnurootslaste omapäraseid katusriste. Osa neist on aja jooksul päris ära lagunenud.
Aarde peitmise ajal 2014 suvel oli Ruhnu Püha Magdaleena koguduse õpetajaks Harri-Johannes Rein (21.07.1926-03.01.2017), kes oli Eestis vanim ametis olnud EELK vaimulik ja töötanud saarel 1997-2016 90-nda eluaastani. Harri oli see mees, kes lahkesti näitas külastajaile kirikuid ka seest ja rääkis põnevaid lugusid ajaloost. Ta on maetud kohta, mille ta ise enda jaoks valmis oli vaadanud. See on minidendraariumis uue kiriku käärkambri ukse juures.
Aare on peidetud kivimüüri kaugeimasse nurka ja on geopeituri jaoks kergesti leitav. Tähelepanu! Kivimüüri kuuluvaid kive teisaldada pole vaja! Aaret kattev ese on hästi tuvastatav.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.eelk.ee/h_ruhnu_puukirik.html
http://www.eelk.ee/h_ruhnu.html
http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel469_455.html
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (2), väikesaar (1), lumega_raske (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC592Y5
Logiteadete statistika:
81 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 82
Esimene aardeleid Ruhnus. Ruhnus olen küll teist korda, aga siis ma ei teadnud geopeitusest midagi. Ja ega seda aaret tookord polnudki veel. Peale õhtusööki võtsime ette jalutuskäigu kirikute juurde. Aare oli toredal viisil peidetud ja sai leitud-logitud. Aitäh peitjale! P.s. Kuna aardekarp on suur, aga tühjavõitu, tõin järgmisel hommikul täienduseks ühe hästisäiliva maasika.
Meie esimene Ruhnu saare külastus ja esimene siin üles otsitud aare. Aardega kõik korras, tänud peitjale!
Õhtu oli juba käes, kui Ruhnu saabusin, aga väike jalutuskäik lähima aardeni tuli ikka ette võtta. Viisakas kiviaia aare, mis välistab igasuguse arusaamatuse ja lammutamise vajaduse. Aitäh.
Väga põnev lugemine ja eriti uhked kirikud! Veetsime uudistades päris hulk aega seal. Suur tänu peitjale!
Nii ägedalt on siin uus ja vana kõrvuti :). Ja kuidas küll GP logo sellele vanale väravale sai?!?!
Olime juba eelmisel õhtul infotahvlitelt uurinud saare tähtsamate punktide (kirik, tuletorn, kauplus) lahtiolekuajad ja nii sättisimegi oma ringkäigud selle järgi, et õigel ajal õiges kohas olla. Kuna kirikute juurde jõudsime siiski enne, kui kohalik koolipoiss võtmekimbuga uksi avama tuli, siis esmalt tutvusime põhjalikult hoonetega väljast, jalutasime kirikuaias ja käisime ka väljaspool aeda aaret logimas. Kui kõik need toimetused tehtud, siis oligi aeg niikaugel, et pääses mõlemasse kirikusse sisse uudistama. Kohaliku kooli 8-nda klassi õpilane rääkis meile kirikutes näha olevast ja muidugi ka kaasaegsest elu-olust Ruhnus. Väga meeldiv kohtumine ja väga omapärased kirikud. Kindlasti ühed Ruhnu tähtsaimaid vaatamisväärsused.
PS. Kuna logiraamat hakkas täis saama (sel aastal juba 15 sissekannet), siis jätsime karpi ka uue logiraamatu.
Väga äge koht. Uuristasime pikalt kirikuid väljast, sest sisse ei pääsenud. Vahepeal sai ka aare logitud ja jätkatud ringkäiku ümber kirikute. Selliseid riste polnud ka varem näinud.
Nii tore, et kirikulugu välja on toodud, muidu mõtlekski, et miks nii on kirikud sattunud. Igatahes igati huvitav paik, mis hea mulje jättis. Aitäh tutvustamast!
Väga armsad kirikud, üks armsam kui teine. Tänud siia juhatamast
Imelise nädalavahetuse teine päev Ruhnu saarel ja saarele peidetud kaheteistkümnest aardest kolmas leid. Aare vinks-vonks korras ja ootab uusi külastajaid. PS tundub, et lätlased teevad siinkohal eestlastele 1:0 ära :)
Aitäh peitjale!
Kiire leid kirikute külastamise kõrvale. Aitäh!
Tutvusime mõlema kirikuga ja seejärel läksime panime nimed kirja. Aitäh!
Siin oli ootamatu kohtumine ja igavesti tore jutustamine kohaliku prouaga, kes tutvustas kirikuid ja rääkis huvitavaid lugusid kohalikust elust ja olust. Pärast harivat kultuuri ja näituse info ammutamist läksime panime nimed ka aardesse kirja.
Tänan peitmast.
Leidsime kirikud suurema vaevata. Tornid ju paistsid magamistoa aknast sisse. Lugesime infotahvlid hoolega läbi ja tegime tiiru ümber. Impossantsed, grandioossed, fenomenaalsed, pompöössed ehitised. Tahaks omale ka selliseid.
Imetlesime kirikuid ja kirikaeda, logisime aarde. Aitäh!
Aga tänu ringile nägime ka mälestusmärki, millel algne viisnurk on nüüd asendatud tuviga.
Esmalt uudistasime kirikutes ja nende ümbruses. Seejärel jalutasime aia nurka. Nii kirikud kui surnuaed olid omanäolised ja põnevad. Aarde leidsime kiirelt.
Kohalik pastorpapp laskis meid ka seda uhke sisevaatega uut kirikut kaema, samuti sai vana sees uudistatud. Mõnus mõnus. Nagu oleks vaal meid alla neelanud, oli umbes selline tunne ka laeva kõhus olles. Tänud aarde eest.
Ruhnu viimane leidmata aare nüüd leitud. Aardekirjelduses nimetatud Harri Rein puhkab juba kaks ja pool aastat uuema kiriku kõrval ja vestab jutte ilmselt teistes dimensioonides, aga kahjuks mitte Ruhnu kirikus. Praegune õpetaja on Jaanus Torim ja ta peab puukirikus igsl argiõhtul õhtupalvuse, uues kirikus on õhtupalvused laupäeval ja missad pühapäeval.
Saar hetkel teadaolevatest aaretest puhas. Aitäh peitjatele! Jätsin pliiatsi ja teritaja. Vist ainus teritaja kõigi saare aarete hulgas.
Kirikud olid õhtul suletud aga olen oma esimesel saare külastusel mõlemas kirikus käinud. Puukirikus viibisin suisa pikemalt kuna jäin seal pildistama ja samal ajal pandi kiriku uksed lukku. Välja sain siis kui ühel hetkel mu puudumist märgati nii umbes 10-15 minutit hiljem. Aardega oli kõik hästi ja selle kohta polegi rohkem midagi öelda.
Peale Liise talu maratoni läbimist :-), 10,9km ja kulgemine, alla kahe tunni :-) :-), et siis logitud, ja kirikud jälle üle vaadatud.
Ma olin päris lähedal, et Mikile öelda, et mingu otsigu oma aardeid üksi edasi kui tahab. Kitsed > geopeitus.
Peaaegu oleks retk pooleli jäänud - lambad lähedalolevas aedikus olid nii nunnud, et reisikaaslane jäigi neid läbi võrgu sügama. Ruhnu kirikud on mul juba ammu ja korduvalt külastatud, nüüd siis sain põhjuse veel kord tulla ning motivaatoriks ka aardeleid. Mõnusalt lõhnas tõrva järele.
Peale kirikute ekskursiooni oli meil lõunapaus ja minul parim aeg minna sinna tagasi. Aare korras, lisasin pisut vahetusnänni ja panin uue musta kilekoti.
Ruhnus oli tervelt kolmteist aastat üksainus aare, minugi seni kaueim leidmata Runö aastast 2001. See polnud kunagi piisav põhjus, et siia kaugele saarele 5-6 tundi loksuda nagu lugusid kuulnud olen. Merereis olevat nii kauakestev olnud, et osa mehi jõudnud end täis juua, pohmaka ära pidada ja uuesti joomagi hakata :D Kui nüüdseks aardeid terve tosin (lisaks ilmselt Erko teadmata kogus avaldamata ühikuid), katamaraan kihutab üle 40 km/h vaid 2t 15m ning samal ajal toimub ka Eesti väikseim festival RuhnuRahu, ei ole enam põhjust, et end siit väikesaarest eemale hoida. Nõnda saigi üks hea õhtu vähe vinesena RuhnuRahu pääsmed kiiruga ära soetatud ning kaaslasedki leitud. Tehtud-mõeldud. Ja väga hästi tehtud. Ilmad olid kõik need kolm päeva imelised, palavalt päikselised ja piisavalt kuivad. Jook voolas ojadena, aeg chillis ja meie nautisime saare mõnusid.
Karu oleme me juba näinud, nüüd on aeg kirikute käes. On ikka kena lugu küll, mis see laisk hobene korda saatis. Hea, et need mõned sammud ikka astuda viitsis, mitte sinnasamma seisma ei jäänud. Muidu oleks Eesti vanim puithoone hoopis mujal, praegune teine. Selline omapärane kaks ühes vaatamisväärsus oli täita lahe, eriti see puidust pühamu. Ja nagu näha pole 100 aastaga muinsuskaitse vingujatel õigus olnud. Aga äkki ikkagi vajub veel järgmise saja aasta jooksul kokku - keegi saab näha.
Aare heas korras. Tänud Erkole suure karbi eest!
See oli minule Ruhnu üks ilusamaid ja meeldejäävamaid kohti. Meie seas on lausa seinastseina suhtumist kirikutesse ja usku. Need vestlused jätsime seekord pidamata. Aga puukirik lausa õhka aegade kaja, siin peetud laulatuste ja ärasaatmise mälestust, palveid, muremõtteid ja tänupalveid õhkas seintest. Kuna oli plaan siisiki oma matkaga jätkata ja jõuda ka saare lõunatippu, siis festivali raames kirikus korraldatud kontserti kuulama jääda ei saanud.
Leidsin. Aardes puudus kirjutusvahend. Lisasin piusa.ee pastaka. Tänan peitjat!
Peale vana puukiriku külastust käisime leidsime ja logisime. Tänud peitjale.
Rattasõit tuletornist kirikute juurde oli lühike kuid Ruhnu poest sai head isetehtud leiba mis oli parem kui poeleib. Kiriku ajalugu oli ka huvitava sisuga ja sai targemaks, tänud!
Ruhnu paadi- ja rattamatka teine aare. Mõlemas kirikus sees olime kunagi 5 aastat tagasi käinud ning sel korral piirdusime vaid aarde otsimisega.
Äärmiselt sugestiivselt mõjuv koht, imeliselt rahustav ja veidi müstiline.
Õnnestus ka puukirikut seespoolt vaadata ja õhtupalvust kuulata. Ilus ehitis, tänud peitjale siia juhatamast. Aare leitud ja logi kirjas.
Kui kõik sõitsid kas autode või ratastega, siis meie läksime sadamast külla jala. Tee peal jäädi isegi seisma ja pakuti viisakalt küüti aga sama viisakalt ka keeldusime. Ilusa metsa vahel jalutamise vastu ei saa ju midagi olla. Autojuht andis meile vihje kust kohast me leiame metsmaasikaid. Pidas paika ja saime suud magusaks. 4km jalutuskäigu järel saime ennast kohe kostitada tellitud lõunasöögiga, mille järel suundusime kirikuid vaatama. Kellaaeg oli külastamise jaoks ebasobiv, seega saime ainult väljaspoolt vaadata. Kõrvuti asetsevad kirikud olid mõlemad vägevad. Eestis vanim puidust ehitis oma lõputu ajalooga ja suurem kirik oma ulmeliselt täpsete kiviseinte poolest, mis taotud Muhu kiviraidurite poolt. Jalutades mööda kiriku surnuaeda, tegin kiire kõrvalepõike ja panin nimed kirja.
Järgmisel päeval kui vihma sadas võtsime plaani kirikuid külastada ka seestpoolt. Igal pool info, et avatud teisipäevast laupäevani kella 11st 12ni. Vihmavarjude all jalutasime umbes 11:15 kohale aga mõlemad uksed olid kinni. Jäime pika ninaga. Küsisime esimestelt vastutulnutelt kas kirikud ongi kinni ja saime vastuseks, et tullakse vaid spetsiaalselt kohale kutsumise peale. Õhtupoole kui oli juba hea ilm, siis see kellelt ennelõunal küsisime, tuli ise pakkuma, et võibolla me siiski saaksime minna kui soovime. Näitasime üles huvi ja ta läks tegi ühe kõne. Tulemuseks saime, et nüüd ja kohe. Kahe perega läksime kohale ja seal tehti meile kiire tuur mõlemasse kirikusse. Väga huvitavad kombed ja ajalugu. Kui uuem kirik oli seestpoolt nagu iga tavaline Eestimaa kirik, siis puidust kirik jättis seestpoolt küll väga võimsa mulje. Lahkudes oli väga hea meel, et sai Ruhnu saare üks peamisi vaatamisväärsusi ikka ära külastatud.
Peitjale muidugi ka aitäh aaret peitmast!
Olime Ruhnu Kultuurimajas lastega laagris. Et laagripäevad olid kiired ja tegemist täis, siis ei mäletagi enam, mis õhtul ma korraks kirikuaeda silkasin, et aare leida ja logida. Kirikutes käisime juba esimesel kohalejõudmise päeval. Eriti meeldis väike puukirik ja selle lugu. Aitäh petjale aarde eest! EVEJ
Väike jalutuskäik ümber kirikute ja leitud ta saigi. Hiljem uurisin veel vanu hauamärgiseid milliseid mujal pole näinud. Aitäh peitjale.
Pärast viietunnist loksumist lätlaste laevaga oli väga kosutav jalgratta selga istuda ja saarele giidi saatel ring peale teha. Mõlemad kirikud sai üle vaadatud ja lõpuks ka aardesse ennast kirja pandud. Tänud peitjale
Leitud. Kui mudilased tutvusid kirikutega, oli õige hetk eemale hiilida ja aarde jahile suunduda. Vihje järgi leitud. Seekord siis ilma gps-ita.
See jäi Ruhnu matka viimaseks aardeks, sest jäi meie elamisele Liise talus kõige lähemale ja hoidsime seda magustoiduks. Leidmine kulges ladusalt ja kiviaeda ümber laduma ei pidanud. Tagasisõidul ei hakanud Ruhnu uuelt kirikuõpetajalt, kes ka laevas oli, uurima, et kas ta ka midagi teab tema valdustes asuvast aardest.
Külastasime kirikuid ja logisime ka aarde.
Meie ööbimiskohast tervelt poole minuti kaugusel saime juba kirikud uudistada ja saare esimese aarde leida.
Käisime kirikutega tutvumas ja tuvastasime asukoha. Edasi kujunes nagu tavaliselt, et kui koht ei tundu puhas, tuleb mängu Annika soov toppida käsi ka mitte kõige puhtamasse kohta. Leid oli muidu lihtne. Jätsin jääaja jäävormi.
Leitud Ruhnu avastusretke ajal :) Ei võtnud midagi, jätsime kummitava valge hiinlase
Kalmistud on toredad asjad. Geopeitust seal mängida ei kõlba, aga niisama jalutada ja vaadata on lahe. Erko on siin asjad kenasti balanssi saanud, kutsub surnuaia piirini, laseb mängu väljaspool ära mängida ja alles siis juhatab sisse - tore, aitüma! No logisime siis ära niipalju kui sai ja hakkasime kalmistut vaatama. Isegi sellises kauges kohas kajastuvad kihid - rootsikeelsed ristid, eestikeelsed kivid, ja ühes nurgas venekeelne hauatähis majaka tehnikule, surmadaatum 1948 ... Vormsi tuli meelde ja üks lugu sealt, aga see on mujal kirjas.
Ja need kirikud ... lahedad isegi siis, kui lähened tagant ja sisse ei saa. Pisike on aukartust äratav vana, haiseb immutusvahendi järgi nagu teised sellisel sõbralikes naaberriikideski. Mõnus.
Mis aardesse puutub, siis hea meelega lajataks hooldusvajaduse - kellelgi on logiraamatut vaja läinud ja kogu kirjatöö tehakse septembrist alates ühele paberilehele. Et kui keegi veel kavatseb sinna sattuda, siis üks logiraamat ei teeks paha.
Me täname!
Ruhnu esimene aare. Eelmisel päeval tegi Vitali meile kirikutes ekskursiooni ning koht oli juba üsna tuttav :)
Väga huvitav koht! Puukirik on muljetavaldav ja imeilus! Surnuaed on ka tõeliselt huvitav. Leid kiire ja pooljoostes logitud ka. Mugusid oli mitmeid...
Meie Ruhnu külastuse esimene aare leitud! :)
Kuna kirikuid oleme uurinud ikka üsna mitu korda siis sel korral piirdusime vaid põgusa visiidiga. Uues kirikus arutas Saarte praost Anti Toplaan kohaliku kogudusega uusi plaane, vana kirik oli inimtühi. Aardeleid taas mõnusalt kiire. Võtsime soome rännukoera ja läksime karu otsima.
Õnnestus minna Ruhnule elektrituulikut ehitama minna. Et mitte tööpäevadel geopeituse pärast muretseda, otsisime aarded üles kohe esimesel päeval.
GP 1413 / GC 1654
Saabusime saarele. Maabusime puhketalus. Näen, kirik puude vilus. Lähme lähemale, suisa kaks tükki. Aare kena korras, kõik kalmud mitte sugugi.
Kirikud jätsid võimsa mulje ka õhtuhämaruses. Aare avaldas ennast kergelt, küllap kompensatsiooniks kannatuste eest Runö aardes.
Hinge värinal, ftf-i lootuses avame logiraamatu ja seal...juba "saarlased" ees! Hea, et mitte lätlased seekord. Kirikutele tegime ka tiirud peale, siis tegime siidrid ja veel tiirud, mõistlikult peidetud, vihje täpne, aitäh!
Saartetuuri neljas saar oli seekord siis Ruhnu. Roomassaarest sai ratastega paati kolitud ja teekond üle sileda vee võis alata. Sadamas oli veel mida vaadata,kaupa laaditi paati ( joodavat jagus mitme peo jaoks :P ), militaristid tegid õppusi ning sõjalaevad olid ka platsis, kuid mida aeg edasi seda vähem oli vaadata ;), vaid vesi ümberringi. Nii mis siis päevitasime lihtsalt laevatekil ja nö puhkasime enne saarega tutvumist ( st kuumenesime üle) . Hakkas paistma saar... mugud paadis muutusid rahutuks ja kukkusid fotikatega plõksima, täielik müstika :D. Ja siis olimegi saarel. Kuidagi väike tundus ta, aga no kuna ratastega olime tulnud siis istusime ikkagi ratta selga ja mööda musta teed pedaalisime kirikute poole. Ületasime ka karule ettenähtud teeületuskoha ;). Meist sõitsid mööda turiste vedavad autod kuid tundus ,et kõikide siht on üks , ikka need kirikud :). Nii oli lisaks meile kirikut uudistamas rohkelt rahvast. Fotosessiooni käigus kaldusime meie aga tiba kõrvale ja logisime ka aarde. Kirja läks STF, enne meid olid aarde leidnud välismaalased :). Fotokas sai veel mõned plõksud teha ja siis oi aeg järgmise aarde poole suunduda. Vahvad kirikud on seal , tänud juhatamast peitjale!